Tee on eepos Kalevipoeg koostatud lauldavast jutustavast rahvaloomingust, millele Kreutzwald lisas omapoolseid täiendusi, kasutades seejuures vähesel määral ka kirjanduslikke allikaid. Kalevala antiigeebused, Osseani laulud. Järelikult oli juba osal kale poja, algmaterjalist rahva hulgas rediteerituna ja laulduna levinud rasa näol ammu aine tee side muusikaga. Et saada aga konkreetsemat ülevaadet sellest, kuidas Kalevipoeg üldiselt on seotud muusikaga tuleb küsimusele läheneda mitmest aspektist. Kõigepealt on huvitav märkida eepose muusikalist miljööd mis on erakordselt tihe ja nüansirikas. Eepose tegelased üsna sageli esinevadki lauldes. Eriti hea laulumees on Kalev põgise. Ühesõnaga eepose kangelased ja teisedki osalised on lauluisa Vanemuise väärikad järglased. Muusikariistad Ena kasutatakse kannelt, rootsi kannelt ja sarve. Oma rohkete laulis muusikaliste stseenidega jätab eepos dramaturgiliselt sügava mulje. Teine tähtis ja oluline moment on rahvaviiside seos Epusega. Kalevipoja tekstiga levinenud viisid tuleks jagada kahte ossa. Esimene osa sisaldab viise, milliseid laulda juba enne eepose ilmumist ja teine osa selliseid mis tekkisid või lihtsalt sobitati kale poja tekstiga pärast teose ilmumist nüüd juba peamiselt eepose enda alusel ja mõjul. Esimeses osas domineerivad regi värsilised viisid, teises aga uuemad rahvaviisid, mis on võrreldes regivärssidega oma vormilt vähemalt ja üldiselt laululisemad, see tähendab vähem retsiatiivsed. Kale poja ilumis eelsest perioodist võiks tuua näitena viise laulikuist ja laulu mõjust, nagu kui ma hakkan laule Maie laulu võim ja teised. Teise suurema rühma moodustavad laulud emast ja isast. Siin olgu nimetatud ohmu hella heidekene. Ema viidi ema haual ja isa haual oma etterühmad moodustavad laod humalast merega lühkimisest, suurest hammest, kiigelaulud ja nii edasi. Poja ilumis järgsest perioodist võiks näitena esile tõsta. Kuku sa kägu, kuldalindu, istuta, poeg, isa iluks. Me oleme mehe ja Ehatäht. Üldiselt võiksime öelda, et rahvaviiside seos Kalevipoja aines tikuga on ulatuslik ja mitmekülgne. Probleem kuigi väga huvitav, on siiski veel uurimata. Arvatavasti oma komplitseerituse tõttu. Küsimuse pearaskus seisneb selles, et selgitatud asjakohane materjal, see tähendab rahvalaulud ja rahvaviisid ei sisalda andmeid viisi loomise või sobitamise aja kohta. Kalevipoja ilmumine kui rahvusliku ärkamisaja silmapaistvamaid nähtusi tõi enesega kaasa värskeid virgutavaid puhanguid kultuurielu üldse, aga ka eesti muusikasse. Kalevipoja teksti hakati kasutama kunst loomingus. Esimesed, kes kale poja tähtsust loomiku allikana rõhutasid olid Ado Grenzsteini ja doktor A Herman hilisemaist muusikameestest, kes üldistavalt suhtusid Kalevipojas. Olgu eriti esineda satav Rudolf Tobias kes asus ooperi loomisele kale poja Anistikul, kuid kahjuks varajane surm katkestas selle suurepärase ja tõotus rikka algatuse. Küll on aga temalt väiksemad kale poja anestikule. Kirjutad teost. Kale poja Anistikule kirjutatud kooriloomingust on eriti populaarseks saanud doktor Hermanni Isamaa ilu hoieldes. Härma Isamaa hiilgavalt pinnalta. Türnpu muru kasvab mulla peale ja teised. Teistest vanema põlve heliloojast on kasutanud kare poja tekste, Aleksander Läte tuuled juhtikkusel deeda ja teised. Artur Kapp isa iluks. Mihkel lüüdis, Linda laul. Juhan Simm soovituseks, kui ma hakkan laule Maie ja teised Adolf vedro ballaad kalevipojast. A kumal laulik Mart Saar siinses ammendanud sängi. Muru kasvab mulla peale ja nii edasi. Artur Lemba isa iluks. Eriti intensiivseks on muutunud kalevipoja tekstide kasutamine kaasaja heliloojate poolt nõukogude ajal. Nii näiteks on Gustav Ernesaks kihutanud koorilaulud mehed, olge nii, kui müüri kalevite joogilaul laine veereb. Hüüdis kalevite Tarvi ja teised Villem Kapp. Kale, poja võit. Laena mulle kannelt. Ritsing, ära nuta, eidekene, laena mulle kannelt. Magajad mälestuseks, kuku sa kägu ja teised. Ado Velmet, kuku sa kägu. Kalevile kallim poega sepikojas. Enn Võrk Kalevipoeg. Magada mälestuseks teised Veljo Tormis ohmu hella heidekene murueide tütred, laine veereb ja teised. Kale poja ainestikus on kirjutatud ka vokaalinstrumentaal suurvorme nimelt kantaate. Mainime neid Simm kalevipoegi, sorts kantaat meeskoorile ja orkestrile ja tema teine kantaat Kalevipoeg isa haual. Cyrillus Kreek kalevpoeg nõiakoopas, kantaat, segakoor ja solistid ega, ja sümfooniaorkestrile. Herman känd kantaat Kalevipoeg. Gustav Ernesaks sõjas. Ester Mägi Kalevipoja teekond Soome kantaat Aldile mees kurje orkestrile Veljo Tormis eetrigandaat solistidele ja sümfooniaorkestrile nimega Kalevipoeg. Tead on kasutanud kale poja ainestiku koma teistes suur vormilistes teostes. Nii on Artur Lemba kasutanud kalevipoja ainestiku oma ooperis kalmu ning. Kalevipoeg teinud väljendamist ka instrumentaalmuusikas. Olgu kõigepealt manitav Eugen Kapi ballett Kalevipoeg ja tema klaveri helinud Linda kivi. Juhan Simmi murueide tütarde tants, sümfooniaorkestrile. Artur Zumba teise sümfoonia finaal. Ester Mäe kolm klaveripala ja nii edasi. Rohket kalevipoja ainestiku kasutamist on leidnud ka teiste, nende hulgas noorte Ma isetegevuslike heliloojate poolt. Kokkuvõttes võib märkida, et kale poja ainestiku kasutamine Heioida poolt üha intensiivistub. Eriti elavaks on see muutunud käesoleval momendil, mil me valmistume tähistama oma eepose ilmumise sajandat aastapäeva.