Igal aastal annab Eesti Kultuurkapital välja preemiat muusikutele aga natukene vähem on räägitud sellest, et juba mitu aastat järjest määratakse auhinnad või preemiad ka eriti tublidele muusikaõpetajatele. Ja üks sellistest preemia saanutest on täna meiega siin klassikaraadio stuudios. Väga tore, käsin tervitada hilio Toming. Luga sulle mingu aitäh. No selline tüüpiline küsimus kohe alustuseks, et mida sa siis tundsid, kui sa selle preemia said? See on väga raske küsimus selles mõttes, et need vastused tänapäeva kultuurikonteksti vist, ma arvan, ootuspäraselt ei sobi, et katsume vastata korrektselt. Ei vasta ikka siiralt. Siiralt see oli niisugune sihuke naljakas tunne oli, et, et kõigepealt austus minu, minu ülemusele Kristiina Liivikule, kes on soomusGogoli direktriss, kes selle avalduse või taotluse kuskile siis esitas. Et noh, kuna taotlejaid on väga palju, et ega eriti lootust ei olnud siis kenasti suhtlesime asjas humoorikalt taga, siis kuskil kõrgel kaugel vanajumala valge habeme paralleelkorrustel, siis leiti, et sellise preemia võib siis see aasta Mul vaata hästi tehtud, igal juhul seal üleval korrustel. Sa oled ennast sidunud juba päris pikalt saue muusikakooliga ja mulle tundub, et vähemalt rütmimuusika valdkonnas enamik nendest muusikutest, kes tegelevad ka õpetamisega nad teevad seda tegelikult oma põhitegevuse ehk siis muusikaga kõrvalt. Ja sina ütlesid mulle, et lausa viis päeva nädalas tegeled noorte muusikalise harimisega. Kas see, et sa oledki õpetaja, on olnud sinu teadlik valik või lihtsalt on asjad niimoodi kujunenud? See on arengute käik, et jah, et mõnes mõttes ma nii-öelda üritan, kui veel jällegi seal see valge habemega tegelane annab et siis võib-olla viia seda natukene balanssi, siis võib-olla siukse loomingulise tegevusega, et hetkel on see balanss paigast ära. Sest saue muusikakoolis ei ole siis nagu kraamit tantsis rütmi muusikud, vaid ka kitarristid minu koolitada, et seda tundide arvu, mis mul nädalas on, et seda ma ei hakka kõva häälega ütlema, seal šokeeriv. Selliseid numbreid ei ole olemas ja jätame nad niimoodi õhku. Sa annad tunde kitarristide-le, need on individuaaltunnis. Nii individuaal- kui rühmatunnid ja siis ansamblitunde rütmimuusikud. Mitu aastat sa seal oled juba olnud? 19. aasta on vist saue muusikakoolis, et seal on väike vaidlus käib, et kuna neid aastaid on ka juba väga palju, et kas 19 või 20 ütleme, et 19. See on ka päris kosmiline number muidugi joomingu räägi sellest natukene, et kui sa meenutad oma päris esimesi õpetaja aastaid ja võrdled seda sellega, mis on praegu siis millised on need arengud nii sinu enda isiksuse mõttes kui ka ütleme siis metoodika mõttes. Esimesed kolm aastat olid nagu rasked just nimelt metoodilises plaanis, et oli palju otsimist. Aga huvitaval kombel nende õpilastega, kes nendel aastatel siis olid, nad olid juba keskkooli inimesed, on siiamaani säilinud vangina sti pereinimesteks saanud, et, et siit võib nagu järeldada, et, et ju siis on neile midagi pakkuda, et isegi eelmisel suvel ühe inimesega sai kohtuda puhtjuhuslikult ja siis ta nimetas mind siis, eks ole, nüüd olles kolmekümnendates enda elukoolitajaks sesse heas mõttes, eks ole, et, et aga noh, praegu loomulikult need suhted on nagu võrdväärsed, eks ole, aga mõnes mõttes oli seal nagu üllatav on kogeda, et et võib vist väita, et hästi suur jupp tegusat elu on mööda läinud. Ja sellele antakse hinnangut. Inimeste poolt kahetsemiseks ei ole igal juhul mingisugust. Põhjus ei, selles inkonnatsioonis on tehtud rohkem kui küll ja see-l ei ole mitte ainult kahekordne. No mul on endal ka väga lühikene pedagoog koogikarjäär olnud ja ma arvan, et see on muidugi alguse asi ka, aga mulle tundus, et väga keeruline on säilitada seda balanssi. Et kui palju sa annad ja palju sa siis vastu saada, et loomulikult see on väga tore, kui sa päriselt ka suudad kedagi natukenegi aidata, aga sa võid lihtsalt iseendast nii palju energiat ära anda mingil hetkel, et pärast polegi enam midagi järgi, et kuidas seda balanssi saavutada. Sellega on nüüd niimoodi, et see ütleme, et see õpet, tamise protsessi minek, see on nagu Eestis on, et kõik tunnevad kõik, nii et kõik maleva üha ühe küla liikmed, nõnda siis ka direktrissi Kristiina Liivi koguneme koolivennad ja siis üheksakümnendatel yks momendil nõmme metsas tulles just nii-öelda hospitaliseeritud seisundis, siis ta kutsus mind niimoodi spontaanselt saue muusikakooli õpetama. Ja tundub, et see õpetamise soolikas on siis kuskil minut Kuukulglas kenasti olemas, et see asi nagu sobib mulle loomulikult on see energiamahukas ja loomulikult peab olema balansis loomingulise tegevusega aga siis loominguline tegevus sellises turubaasis, nagu nüüd meie siin Eestis oleme, see eeldab hästi lai jaa, jaa, lepliku muusikalist maitset ja ka teostus tahtmist. Ja siis mingil hetkel siis ma nagu vaatasin, et võib-olla siis pilliga päris see masin, vaatasin mingi aeg tagasi oma kalendermärkmikku enne nutitelefone, et detsembrikuus 45 mängu novembrikuus 32 mängu. Ja siis need kohad ja kogu see asi, mis siis nagu oli, enamik neist olid küll ka siis matsuga seotud, eks ole, aga ikkagi veidikene läks õhupall kohati nagu liiga suureks, et võib olla, praegu on see visioon nagu õpetamise puhul pisut täpsem ja loomingulises plaanis on pisut täpsem, just nagu kujutad nagu täpsemalt ette, mida sa nagu tahad ja saad ja suudad teha, vot vot see on nüüd on nüüd ajafaktor, tuleb selles mõttes küll kasukesetelt lihtsalt. Et alates mingisugusest, et, et see habemega taat võiks anda siis natukene seda energiaressurssi, et siis peanupp tundub, et ei jää rumalamaks. See on väga hea, ma arvan, et aega on veel rahulikult. Ja kui sa rääkisid nendest metsikutest numbritest, kui palju sul neid mänge oli, siis mulle tundub, et sellel tegelikult väga palju loominguga või, või muusikaga ju midagi seost ei ole, teed lihtsalt konveieritööd tegelikult. Just mingu. Mis teil seal koolis toimub? Meil on aastast 2003 seal rütmimuusika osakonna, hakkame kitarriosakonnast pihta, see on siis sellest aastast, kui ma sinna tööle läksin. Et kaks viimast aastat on minu õpilased seal oma vanuserühmas seal 13 14 12 tulnud Eesti vabariigis esimeseks klassika alal. Et see on täiesti ette planeerimata ette tegemata ette prognoosimata, lihtsalt kuidagi niimoodi kulgenud, tantsis klassikaline kitarr, see on nii-öelda klassikalise kitarrikonkurss, kus ma kasutan hästi palju õpetamisel, kui ka mängimisel, siis rütmimuusikaelement. Aga lood ja repertuaar on siiski klassikalisele kitarrile. Sellega on nüüd nii ja naa, sest mis asi on nüüd klassikaline kitarr ja mis on džässkitarri ja mis on nüüd rütmikitarr? Sellest viimasest ma ei saa mitte midagi aru, aga. Muusikaakadeemias avati rütmimuusikaosakond. Aga rütmikitarr, mis asi seal kunagi, palar, mis asi on klassikaline kitarr? Terminite üle võib ju jaurata tegelikult lõpuni ja lõputult, aga kui ma mõtlen, klassikaline kitarr, siis mul tuleb esimesena silmade ette juba mingit laadi Pill mingit laadi kehahoiak, jalad, käed, ilme, kõik see justkui on, eksju selle komplektiga koos ja kui ma mõtlen džäss-kitarr siis tegelikult võib-olla ma ajan rumalat juttu, aga mulle tundub, et see mõiste on nagu palju laiem. No võib-olla siis mina olen selles mõttes natukene ketserlik, et sellist klassikalist kitarrikonkursisüsteem on, et üle aasta vabariiklik voor ja üle aasta siis seda nagu ei ole, et see aasta oli siis nii-öelda rihmad, lõdvemad ja konkurss toimus regiooniti, et siis enamik õpilasi mängis mediaatoriga Bachi ja see, kes tuli esimeseks, tema mängis kammidiaatoriga. Bachi Eiki Metlik väga kiitis teda. Et aitäh talle selle, noh, minu arust täitsa objektiivne hinnang, et et just nimelt nagu see, kas sa mängid, puudutad keeli, sõrmed võimediaatoriga tahtis on nagu see eesmärk ja see motoorika, et Ma tahan öelda, et see Silds klassika ja võib-olla need stiilide vahelised piirid, et järsku järsku need jäid kuhugi maha juba ammu. Ma arvan, et nad jäid, aga inimesed ikka laval korrutada. Seda jah, et, et selles mõttes see nagu see raamistik, et elu läheb nagu edasi, aga mingid raamid on nagu alles jäänud. Ja siis on hästi huvitav nende vaadata, mismoodi nende raamide sees püütakse siis hakkama saada, et see on, see on hästi huvitav. Aga kui individuaalselt sa lähened oma õpilasele, et on sul mingisugune üsna konkreetne õppekava endal välja töötatud või sa iga uue õpilase puhul, kes sinu juurde tuleb lähtud erinevatest asjadest. Sellega peab tunnistama, et aastatega on läinud õpetamisprotsess oluliselt lihtsamaks ja loomulikult peab lähtuma igast indiviidist eraldi. Et juhul, kui ta ikkagi on olemas muusikaline kuulmine, et anime siis nüüd kitarri õpilastest ja mingisugunegi rütmitunne et siis mina teen nagu väga kavalalt, et et hakkasin koondama, tegema faile Sibeliuse programmiga juba juba ikka väga ammu siis kuidagi kujunenud niimoodi, et, et meil on saue muusikakooli kodulehte, et kui kedagi huvitab, siis ta võib sealt vaadata hilio toominga, õppematerjalid on seal kenasti üles riputatud umbes üks tuhandik nendest ja siis pidevalt seda nagu täiendan ja vastavalt sellele ka, kuna see materjal pidevalt täieneb ja ma olen selle materjali siis loonud kas millegi baasil või iseseisvalt või kellegagi koos siis mul on sellest materjalist ka suhteliselt täpne pilt, et ma tea on, et kustkohast saan võtta ja mille jaoks ühtlasi kasutada. Kas lihtsam on õpetada tublisid keskpäraseid vastu Haklike andekaid või laisku ja mitte eriti lootustandvaid? Kysi Ningo, midagi asjalikku? Minu arust see oli päris asjalik. Ei, sellepärast et tarku ja tublisid on väga kerge õpetada laiskule, mitte andekaid, väga raske. Aga vahel on lihtsalt nii, et mõni inimene on tohutult andekas ja ta tuleb sinu juurde tundi ja tal on juba nii suur toon sellest, mida ta tahab saada. Aga ta ei suuda mõista, et selleks, et sinna mäe otsa jõuda, tuleb läbida mingisugused teatavad etapid. Ja kui nüüd õpilane ei taha näiteks seda teha Sellega on laste puhul on selles mõttes lihtsam, et, et see, mis sa just hetk tagasi kirjeldasid, see kehtib pigem siis täisealiste kodanike kohta alates seal siis 17 18. Sest Eestis on, ütleme, meelse geenius kontingendi valik on, noh, ei ole väga suur, aga siin just lõpetas õpingud kevadel üks noormees, kes sai siis meie laste muusikakoolist otse sisse muusikaakadeemiasse. Et see on ka siuke ma pakun välja, et esmakordne fakt, et siis tema õppis minu juures 11 aastat, tuli seitsmeaastaselt ja siis lõpetas nüüd ja siis läks siis sinna, kus ta nüüd läks. Et see visioon laste puhul ikkagi nagu arendatav ja tekitatav, eks ole, ja loomulikult see musikaalne baas ja see, mis talle loodus on kaasa andnud, see kõik toetab seda. Aga sul on loomulikult vastutus, aga see on hästi huvitav asi, et mis ma olen nagu pannud tähele õpetajate juures ja siis soovitan kõiki õpetajaid kõiki õpetajaid, mitte ainult muusikuid, matemaatikuid ja füüsikuid ja, ja ja autoõpetajaid ja et oman erialal, katsuge mingil tasandil olla tegev. Et just, et kui olla ainult õpetaja, siis tekib teatud selline stamp käitumismudel, et just kolleegide pealt on seda nagu saanud nagu vaadata, ja see on ka põhjendatud, et me, ma saan nagu aru, et ma arvan, kõik saavad aru, et, et miks see nii on. Aga kui sa mängid nagu pilli laivis ütleme pilli hetkel, siis ei ole füüsikud, matemaatikud ja taksojuhid mängus, kui sa mängid laivis pilli, sa tunned ka seda ja energiat või seda energeetikat, mis sellega nagu kaasneb, eks ole, see on see x-faktor just nimelt, eks ole, et, et mis siis hakkab produtseerima midagi, mis, mis kaasneb loominguga mis ongi nagu looming, eks ole, et see, mispärast inimesed üldse muusikat kuulavad, eks ole. Emotsionaalsest plaanis mõjutab sind heas mõttes ja kui sul on ettekujutus olemas, kuidas sa selle nagu laivis kätte saada, selleks on vaja sulle laivi siis sa suudad seda anda edasi ka oma õpilastele. Muidu natukene võib juhtuda see, et see õpetamine ei pruugi olla nii atraktiivne, siia võib-olla ei sobi. Ta võib-olla natukene kurvem õpetajast protsess. Ja kui õpetaja rõõmus Is õpilane reeglina eriti lapsed, nad saavad sellest väga hästi aru. Kas sul on olnud mõni selline eriline õpetaja ükskõik mis valdkonnas või mis eluetapil? Ja loomulikult Mart Soo tervitan ja kiidan kuni selle inkarnatsiooni lõpuni inimesena pedagoogina ja just nimelt metoodilises plaanis, sest väga palju neid asju, mida tema mulle vahendas väga palju neid asju ma kasutan siiamaani annan edasi ka et see nagu töötab ja toimib. Tema on väga paljude kitarristide jaoks see. Mitte ainult kitarristide, jah, täpselt nii hea, et, et seal on nagu tegemist on sobiva isiksusega, sobivas ajas ja sobivas kohas, et see habemega taat, tema naabruskond on hästi kenasti selle platsi kenasti läikima löönud ja sinna siis mardi keskele pandud. No tal on kindlasti hea meel seda jälle kuulda. Sa mainisid tegelikult, kui me nüüd keerame natukene seda rakurssi, et veebruaris juhtub midagi olulist sinu elus seoses just selle muusiku poolega. Täpselt veel ei tea, aga siin sind n proove trioga hetkel et valmistame ette materjali ja ta võib-olla siis õnnestub ka salvestada, võib-olla enda lood, et veel ei ole mõelnud, kas välja anda duubelplaat Pealt duubelplaat. Ahah. See on küll suur plaan ja lugusid on sadujo. Ja tavaliselt inimesed. Valivad need 10 või 12 välja. Aga noh, muidugi, kui neid nii palju on, siis küll ma mõistan. Aga mis me praegust siia intervjuu lõppu võiksime kuulata? Oleneb palju nüüd muusikat saatesse mahub? Siin on päris sellise teadliku improviseerimiskunsti algusest f1 Guitaaži esimene kontsert, leidsin ühe väga huvitava plaadi, kus on kaks enda lugu peal ja siis on, võtsin, lindistasin ka. Meie seda nüüd seda trio proovisid eile üleeile äkki tee. Mul on selle f1 alguses, mul on üks lugu, kus on sees, muinasjutt on niimoodi, ma arvan, inimestel oleks seda äärmiselt huvitav kuulata, et Indrek Kruusimäe jutustab ja seal Oleg Pissarenko mängib kitarri veel, eks ole, Eestis väga kuulus inimene ara järeli Ann mängib kontrabassi sihukene kvartett. Et nii-öelda nagu vooruslik energias, humoorikus minu arust. Oi, see oleks kihvt. No jääme siis selle juurde. Aga suur tänu, Heljo Toming, et sa viitasid siia stuudiosse tulla ja et sa jaksaksid ikkagi olla edasi moosik ja rõõmus õpetajakutsumust. Kellele meeldis kitarr, kellesse ta kohe ära Aga õukonna ülikud sattusid muresse, sest riigi tegemised jäid seetõttu unarusse. Aga peadmi õukonna ülikud hingasid kergendatult sellepärast et kahjuks tütarlaps suri ära. Väga kuninga armastus, tütarlaps. Aga niipea, kui ta oli mulle sõrme Arvus kuningast peapiiskopi ära. Aga sellest piinlikust olukorrast pääseda jooksis peapiiskop lähima järmi järve juurde. Ja koheselt armus. Kuningas jääb ära. Siiamaani istub kuningas sele järve ääres kapseldunud.