Võib-olla see esiti alles äsja akna juures ja vaatasite pilti, mida maalib kunstnik tall kuidas aegamisi langeb helbeid ja kuidas ümberringi kõik saab kuidagi pehmeks, puhtaks ja valgeks. Nii oli see ka 40 aastat tagasi, kui siis värvis värsket lund püssi mõisapargis ustavate revolutsiooni sõdurite veri. 10. detsember on Eesti töölisliikumise ajaloos ääristatud leinaraamiga. 10. detsembril 1917 langesid püssi mõisa ülevõtmisel Mihkel Aitsami, Jüri Kalmus, Rudolf ymber. Eesti Töörahva sotsialistliku revolutsiooni esimesed ohvrid. On möödunud 40 aastat, mõnigi tuisk on käinud üle püssi mõisaväljade, pühkinud, ära iganenu, aidanud kata valusaid haavu. Jälle langeb esimesi helbeid. Ja jälle seisate teie, seltsimees Karl, Rootsi, nende sündmuste ainus järelejäänud tunnistaja siin püssi mõisa õuel, kuigi see paik enam ammu seda nime ei kanna. Teie olete siin vahepeal ka käinud? Ei ole, teist korda olen siin Meie aga alles esimest korda. Kuid eide viga, näete, seltsimees Rootsi, meil on juba päris suur kohalik abivägi. Kes teie hulgast on raeema, keda siin kõik tunnevad ja kes pidavat kõike peast teadma, mis püssimõisasse puutub? Teie vanu asju jääb meelde selle 52 aastaga, mis siin on elatud juba selle aja sees. 21 aastat olin vana, kui siia tulin, kaks Kiisoreetik krahvid ja siis minu mees Olisse. Tegime tööd, sest igal pool pidi tööd tegema. Mees oli kõva töömees ja väga, ega tema ei kartan neid saksu ei. Kui ütles välja kohe, mis oli tarvis ja kui nemad hakkasid veel palju urisema, siis ütles, teie ei tea niisukeses kyljest miski. Ega saksa ei julgenudki siis palju joriseda, mehel oli suur, puudame haamer peas. Jah ei tohtinud hakata temale midagi vasta. Vaat siis, missuguseid mehi elas vanasti Virumaal kuid kahjuks oli neid parunite jõu kohta liiga vähe. Ja eks seepärast, nagu ajaloost teame, saatiski partei püssi mõisa ülevõtmiseks abiks 12 puna kartlast eesotsas karastatud bolševiku. Mihkel Aitsami ka, kelle nime muide see vana uhke parki nüüd kannab? Praegugi mühiseb. Kui nüüd jälle üle hulga aja neid põliseid puid nägite, seltsimees rootsi, kas tuli meelde see päev, millal te 40 aastat tagasi esimest korda siin olite ja tulin praegu meeles küll, et niisama koht, kus püüdsime siin siis võisad, üledati, Need, tuttavad, paigad, kõikoni tuttavad, kas need hooned olid juba tollal kõigi olemas, olid kõik olemas, aastanumber enda peale midagi 1862. Vabrik vana viinavabrik ja minu isa oli selle ahjukütja, kasvatas mind selle leivaga üles. Kus siin härrastemaja oli? Seesama asi, mis seal küll kivimaja oli seal ja tol ajal oli see uhke maja, nüüd ei pane keegi tähelegi. Ei pane ja nüüd on uuesti ehitatud midagi. Kuidas paruni nimi oli? Takerberkuli? Kaks lugemi vana puiste olid seal krahh seal. Ja ja temal oli kuus mõisad, need teised olid väikesed. Aga mis need olid, eks need olid temal rendimõisad. Riigimõisad olid temal rentida ja meievahelise nimi oli Valdja, pikk mees olid head ja missuguse hoonega teil kõige rohkem minevikumälestusi on seotud? Sellesama see, mis siin praega silmas seisab, seesama ongi see mälestus siin, see pikk maja, see valitsejamaja oli see ahah, jaa. Üksainus korrus, väikesed madalad aknad, vana luitunud hall hoone. Ja peab ütlema, et valitsejamaja kohta kindlasti ka minevikus mitte eriti uhke olnud. Kuid mida kuulajail kõige edasise mõistmiseks tingimata tuleks meelde jätta, on see, et majal on kaks välisust ja ühest hoone osast teise pääseb ainult õue kaudu. Praegu astub esimesest uksest tihti sisse toimekaid postimehi paunadega, vahel ka õhetama palgelisi näitsikuid, põues põletavat kirjaread. Siin on nimelt silt sidejaoskond ja kuidas tol ajal välja nägi? Niisamasugune kõigub praegu ondade ühtida teiste muidu muut ennast ja siis kutsusime maamehed kokku ja siis pidasime, no see oli siin, kas leiame selle ruumi nüüd üles ka, kus jah, üles küll selle ruumi seda vaatama ja jää praksub. Kuidas tol päeval ilm oli, tolle aeg oli lumi maas juba kõike, aga mõni kraad külma nüüd ka ja oli ikka külm. Kas oli sama trepp, mida me elame praegu üles astume, niisamasugune trepp? Jah, oli. Aga niisugust noort meest ukse kõrvale ei olnud. Või kui vanamehega meil tegemist on? 14 14, näete, ja see lugu oli 40 aastat tagasi Õiga. Nii et kolm korda niisuguseid mehi juba üles kasvanud ja läheme siis sisse. Tere, jõudu. Me tulime vaatama, kas tunneb veel Punakaardi veteran ära seda maja seestpoolt, see ruum oli suurem ja see on nüüd vahepeal vahe tehtud, siin. See on ajutine, see räägita. Nüüd tulime vist sidejaoskonna pühapaika siia, iga mees, siis ei tohi harilikult tulla, seda küll, seda küll, jah, aga seekord lubade, palun väga, palun ära. Katsa näide, mis nüüd siin toas tehakse ja milline siin koosolekul pidasinsiini ruumis ja palju inimesi siia siis mahtus, tol ajal olid mõisatöölised, olid kõik sinikoos, paar-kolmkümmend, inimest oli siin koos ja kes siin kõneles seltsi Saisem Mihkel õitsema ja taliRafonees Üligede kõne, siis võtame kõik üle selle ja tal on mingi töörahva käte, valisid seal juba kuskilt inimesed ära ja healevase mõisa nii juhatus juhatusi ja andsime siis mõisa vara juhatuse kätte ja kõik allatöölised olid kõik sellega nõusse. Ja, ja, ja kõik, mis meile lubati, kanapidamise, õigus veel ja meen ei tohtinud kana pida, miks? Kanad lähvad, kraabivad kõik lilled, vihjendrad siit mõisa krahvi maja ümbert ära, kassiga ei tohtinud, kas, kas lapsed tema laululinnud ära puh? Kas teil nüüd kassi on ja kas kevadel on, siis tellisin pessivargis vaikust. See ei ole lindusi küllalt, aga noh ja keski tohtinud siia parki ka minna hulkuma, siis ütles ka, et miks sa lähed sinna? Ega see ei ole su tee, mine teed mööda. Ütles minu mehel ei keela neid minu meesitel, nemad ütlevad mulle, et kas sa oled koerast hakanud haukuma? Ei mina keela, las igaüks käib, kus keski tahab. Ikka kange ja. Nii et selles toas oli siis 40 aastat tagasi koosolek, sündis pööre, kus kadus siis tolleaegne parunite võim asus nõukogude võim valitsema ja siis Aristeerisime selle paruni Stackelberg, Iceberg'i ja valitseja Waldeni, Walden ja ja telliks, et nemad olid 50 aasta juba palju kurja teinud ja siin tekstigi tavali vihannatama. Proua Mõis oli maha põletatud Tallinna tööliste poolt. Kas te mäletate? Teil olid hõissa pulmad, aga mujal olid mõisad põlevad, saksad surevad. Ja, ja siis ei saanud pulma pida, sest viin oli kinni, rongid olid, kinniliin sai too pulmaviin jõhvist seljas. No mis seal toodi, need olid enne niiskust, pudelid. Vernoidia, sellega pidi ettevaatlikult tulema kukkunu. Ja rongid ei saanud käia. Kasakad sõitsid mööda maad ringi pärast ja kuskohal siinse peksmine käis. Siin vana köögis Vaise maja pikmajas vana. Sõitsin peksa ja maha lastud ja palju oli tööd, nii et sellepärast punakaartlased võtsid paruni ja valitseja vahi alla ja kuhu te oma arreteeritud panite, siis teise tuppa siia panin punakaardis valvesse, seal on hea kõrval üks korter ja seal on mõisaaegne rahakapp. Ja ma olen kuulnud nii, et oli olnud siis seal selles rahaga, mis kinni, niisugune kohapealne jutt, et koguni rahakapis olid need mehed kinni oleval, vaatame. Ilmast seinas on välja ehitatud veevaheseinaga täitevahega rahakapis, igasugusele tulele ja kõigele vastu. Nähtavasti oli siis sedax Xiin põhi, rahade väärtlased, hoiuks, raha teil on siin raha sees või? Mina isiklikult ei ole siia kappi tänapäeval vaja, ülejäänu kolumite midagi kasutanud. Ja ühed uksed olid lahti, need on puust, siis on 40 sentimeetrit tsementi või rokkim sisse palun ka veel müüria siis matkale, siis on veel rauduxe vees, oi, siia mahub ju viis meest, küll siis näed, nüüd me oleme oma mikrofoniga paruni rahakapis, vahel võib õige õiglemite ühegagi sees oled, on päris suur ja mahukas ja kõrge ka küllalt ja kinni põrtsatades teeb isegi hirmu. Need niimodi räägib rahvas, et parun ise pandi oma raha kappi kinni pärast ja olevat seltsimees Rootside, olete kohal selleks, et kuulujutte kontrollida see aisi, palle, nõukogu kätija, tema võtmed ja kõik. Vaata järele, et midagi kaduma ei saa, aga nii, et rahakappide tol ajal märkasid ja see rahakapi lahti tegin aktiga Anzini nõukoguga parunid ennaste siia kinni ei pistnud. Ei iga asja juurde tekib Legends on arusaadav ja meil Punagaadilises valvas ja akustika lähedal, kus ta jookseb, nii et Teie tõite siis palun Meie valitseja siia tuppa, kus praegu seltsimees Valtteri pere elab ja ja ise esiläksime riisituppa aha oli juba niidi õhta, hilja, ajasime juttu ja korraga koputati ukse peale. Mina kardan, lasi selle ukse lahti, siit. See uks on praeguseni uksel ja kuulake, kuulake, ma lähen välja ja koputan, te kuulake, kas oli niimoodi, hoidke mikrofonile. See valve ja kuidas tema nimi oli, Kalvuse Jüri Kalmus. Jüri karmi uksele koputati, tema tuli sealt tagatoast, taastus siin need viis sammu tegi ukse lahti paha aimamata vahe maantee ja kohe antide naljast väljas Vilbi püssiga, nii et kalmus sai kohe surma. Surmaja. Mäletad. Jah, ja läksin ise veel sel korral talli, kui enamad laskjad läksivad meist mööda, kui paugud, käised minu mees ütleb, mis nüüd on juhtunud? Ma ütlesin, et ah, ära igale poole, Mined. Oh, vagaseks jäi kõik. Ja nüüd läheme sinna, kus teie sel ajal olite, kui teid rünnati ja. Meil on kaasas üks mees, kes teie toas varemgi olnud. Oskad sa seda küll, jah, seesama koht, mis praegu elekter särab sees tol ajal muidugi ei olnud, ei olnud. Üks lamp oli siin üleval mäe peal ja siis oli kõike. Petrooleumilamp. Ruum oli suurem, pisut salapärasem oli kui ja see oli küll ja valge ruum mõnu ja, ja teie istusime sinelid seljas, sinel seljas, nii külm oli, jahedam ja maitsele oli nüüd küll väike jope oli seljastjate. Istuge palun nüüd sinna kohale, kust te tol õhtul olite? Siinsamas, istusime siin, kui lubate, ma istuksin sinna, kus Mihkel aitsemali visi naisemises, siin imbergistus, siin, noormees, palun võtke istet ja. Vilets helilamp saadab kõledasse ruumi kasinat, valgust. Värelevast leegist ei piisa, et näha valitseja kontoreid. Kaugemaid soppe. Väsinud mehed laua ümber näevad tema valgusel kaugele homsesse päeva. Mihkel aitsem kõneleb lõpet, võitlusmehed lähevad koju. Algab töö, milletaolist ei tunne ajalugu. Vabade inimeste töö, omaenda õnneks. Üks sõitis õue. Ei, seda ei märgata kuhugi. Kaugele on vajunud varitseja, Valdeni ähvardused, salapärased saksakeelset telefonikõnet, härrastemajas, mingite naabermõisate noorparunite päevane külastajaid, püssi krahvile isegi see, et punakaartlased alles pärastlõunal tõmbasid kulak normaku saaniteki alt põhukotist välja. Põdralaenguga jahipüssimeeste mõtted on tulevikuvangistuses. Kuid tore oleks kasvõi tuleval sügisel siiasamasse püssi mõisa tulla. Kui moonakat oma rukki esimesi vihke seovad. Selleks kõige ja seal välisuks jaapani asemel rivid ees, eks ole. Ja kohe õue, jah. Ja kuhu me siia õue saime, kohe anti meili saamaks aita mul ees ja me olime siin taga aitsem, kui kukkus maha, mitu pauku käis? Kange ragin oli seal näiteks kogupauk viiest kuuest ja 10-st ja, ja nii oli sellelsamal trepil langes, langes kohe. Hüppasin tagasi tagasi, uksekoridoriga selle ukse kinni. Ukse kinni ja jooksin kohe sinna, kustutasin lambi ära. Paugust velje ja läbi maja lasti ümbergi kohe pihta ja mõtleks ja katkuda teie elu, jäite õnne. Ma jooksin siis teise tuppa. Vaat siin on hakin. Vaatan aknast kaks hobustunsiin, kas kuu paistis, paistis ja lumi oli maas, kuu paistis. Ja mina võitsin, püsija, andisid läbi akna. Partsevad ja panid minema, kõik jäi vaikseks. Niisiis läksite tagasi ja siit toast leidsite siis langenud imbergi. Kas ta elas veel siis natukese aeg elasteks, paar tundi? Varis tuli valla majaste Soovares Iowarys ja see sai ka pihta jala pihta, kui kõik oli taas vaikinud, siste muidugi, avasite selle ukse uuesti. Vaatlesime aitsemalisi surnd aitama siin trepi peal, jah, viljal oli surnud juhuda, tabamus oli saanud kuulidelli rinnust läbi niidi paar kuuljuliste läbi läinud, nii et see oli Ivaril teine ohver leida sel õhtul ja, ja siis ta jooksis muidugi sinna, kus parunid kinni olid, eks ole, hakkasin, kui vaatame, parunid on ländjad ja ja vaatasin sünga surnd, leidsite karmusega surnuks kolmanda mehe ja kolmanda mehe ja parunid olid muidugi soldatid vabast ära. Need, kas te saite pärast teada ka seda, kes olid need mehed, kes kolm punakaartlased tapsid sel päeval eesti valge, tulid parunil mobiliseerinud Lübast nendele raha anda ja ei tea, kui palju? 300 rubla ja, ja ma ei tea, mis veel seal pidanud andma ja aga kes neid soldatid juhtis, ei tahaks uskuda, soldatid ise, nii pealehakkajad olid, et nad üles leidsid, kõik seal Kurzlisi ärje, Kurzen ja Erra, parun korre kursin ja jutustage, kuidas teil see öö siin mööda läks ja mis edasi tegite? Olime siin mures ja hommiku organiseerimisel Tallinnasse. No ma võtsin oma oma peale selle ja Läksin siis punase staapi sealses puna kades aismil madratsit kaasa. Viiskend madruste. Võitsime kaks, kaks kuulipritsiga. Tulime tagasi, kui sõber võitsime, ere Rõngu oli, ah, tehti kohe erirong ja rongiga, tulime siia ja hakkasime Maidla mõisa pulli minema. Kurjategijad said kõik kätte, üks oli see ülikooli, kui ronisin, jalad olid jälje, õpise madrused ennast pidi välja ja nad võivad siis püssi. Mõisatribunali oli meil kaasas ka Tallinna stuudios personaalne ja siis võissilisi kohut nendele, missuguse karistuse tribunal langetas neile 10 aastat mis külarahvas rääkis pärast Mihkel Aitsami kõnest ja. Ka kahju, et miks seda siiani hirmsal viisil üle viidi, ega siis niisugune asi kõlvanud, juba inimesed ootasid, et kõik ikka ega needki rendimehed ei taha ju, et nemad pidioot krahvideleks. Geenimised ootasid ikka aeg-ajalt ikka parema parema et milla mõisad kaua teadmise orjusse. Aganna. Kutsuvalt hüüavad Kiviõlikombinaadi vabrikute viled. Püssi mõisa põldudel laiub linn. Ja võib olla. Just kunagise valitseja hoone all särisevad praegu need kaevuripuurid mis aitavad maa peale tuua meie tööstuse pruuni leiba. Põlevkivi. Eilsete võitluspaikade tänapäev. See on ilusaim monument Mihkel aitsemine Juri kalmusele, Rudolf inbergile. Kuigi aga jalutate Kadrioru pargis, kuhu Tallinna proletariaadi revolutsiooni aastal sängitati kodumaa tublid pojad köidab teie tähelepanu tagasihoidlik marmortahvel. Sinna püstitatakse mälestussammas, mis jämedalt meenutab kümnendat detsembrit ja Nõukogude Eesti esimesi ohvreid.