Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Analüütilise psühholoogia rajaja Carl Gustav Jungi arvates pendeldab inimese mõistus aruka ja arutu, mitte siis õige ja vale vahel. Seda tasub arvestada, püüdes aru saada inimeste toimetamisi tehnoloogia vallas. Olgu laboriks ühtse geneetilise ja kultuurilise päritoluga korealased. Kõik on kuulnud, sest see puudutab planeedi elanik, et põhjapoolne rahvas lõhkas hiljuti maa-aluse tuumapommipomm, tehti valmis ja lasti puruks kurnava nälja ja vaesuse kiuste. Pauku tehti hoolimata maailma pahameelest ning varasematest lepetest sest seda tüüpi tegevus rikub maailma rahu. Varem on oluliselt paremal järjel riigid kunud koriaalastele abikätt raske majandusliku olukorra leevendamiseks juhul, kui valitsev rühmidis hoidub raiskamast kallist vara tuumapommile. Jõungi osutus arulagedusele tuleb meelde, sest pärast esimest pommi katsetust sätestasid maailma riigid Põhja-Korea alastele tülikad. Sanktsioonid nende elujärg hakkas järsult halvenema. Võiks arvata, et nad mõtlesid ümber ega taha enam pommiga jännata. Aga võta näpust. Seekordne oli lähiajaloo neljas tuumapommi õhkimine. Kimmide dünastia juhitud riigi olukord on sellest pidevalt ainult halvenenud. Hea ei ole ka rahvusvahelisel üldsusel, kes peab kartma, sõgedad pommiomanikud. Kui olukord on arulage haledalt arulage, sest korealased püüdsid valetada, nagu olnuks viimane kamakas tehtud võimsa vesinikpommiga. Üldiselt ei peaks sellest kellelegi olema, sest taolise pommiplahvatus oleks vaikib visiitkaart asjade uuest seisust. Ekspertide hinnangul oli aga tegemist vesinikpommiga võrreldes. Väiksema plahvatusega, mida ei põhjustanud vesinikpomm. Arusaamatuks jääb, miks oli vaja pommi kvaliteedi valetada, sest pastor Martin Luther kingi hinnangul pole maailmas midagi ohtlikumat ehtsast teadmatusest ja distsiplineeritud rumalusest. Seda ainest paistab neil piisavat. Kuna Jump pakkus teiseks mõistuse valiku äärmuseks arukuse siis võinuks oodata lõuna poolt midagi oodata, tule vastavat. Otsustage aga ise. Juhtunu peale pahaseks saanud lõunapoolsed velled sättisid riikide vahelt kulgevale piirile 10 tohutu suurt paljuheldajate kompleksi ja paiskasid pommi katsetajatele palju ühelised Lõuna-Korea popmuusikat vaheldumisi propagandistlikel sõnumitega. Tehnilised tasuti muusikaga, tuumapommi vastuolukord on kaugel hipiajastu armastuse. Ja lillede külvamisest võiks ju arvata, et vali muusika ja ta eluraskustest parkinud põhjakorealased ükskõikseks. Aga kui uskuda varasemat kogemust Piiriülese jutumärkides, siis muusikat. Kalise kultuurivahetusega eelmise aasta suve lõpust kaotavad nad hoopiski enesekontrolli. Eelmine kord algatasid põhjakorealased valjuhaldjatest koosnema peale sõjaväe mobilisatsiooni ja ähvardasid alustada sõda, kui muusika edastamine ei lõpe. Olukord lahenes pärast pikki läbirääkimisi valjuhääldajad välja lülitamisega. Mehhanismiks tuumarelvaga riigi enesekontrolli pelga lauluga laastada rajaneb järjekordsel arulagedusele, mille järgi arvab 25 miljonit korealast, et. Nende juures elab ja neid juhib ülim väärikus ise, kes on samal ajal ka kõikvõimas. Kuna lõuna poolt tulnud muusika ja sõnumeid neile ei meeldinud, pidanuks kõikvõimas Kim Jong-un. Suutma käeviipega valjuhääldajad vaigistada, aga seda ei juhtunud. Mister 1000. Kas murenema usk liidrisse, vähemalt seda kardeti? Seda on amet edastatavad sõnumid, rääkisite isiklikult? Sest ja kõigile tajutava vaesuse põhjustest pole teada, kui kaugele on olukord kontrollimatu protsesside kaskaadi käivitamisest. Seekord aga võib arvata, et see on pigem lähedal kui kaugel sest muusikalise rünnaku algus langes kokku Kim Jong Uni sünnipäevaga. Mõnede vaatlejate hinnangul võib Põhja-Korea reageerida muusikale. Seekord erakordselt jõuliselt. Paistab, et neil ei ole kuigi palju kaotada igal juhul siis mitte mõistust. Ja see olukord on arulage. Jah, Jungil oli õigus.