Enn Anupõld on tuntud Eesti raadio- ja teleajakirjanik, töötanud 11 aastat Eesti raadios, 12 aastat Eesti televisioonist ja üheksa aastat ka korrespondendina Helsingis. Ja nüüd, kui Eesti Televisioon tähistab oma viiekümnendat sünnipäeva, on meil põhjust Enn Anupõlluga juttu ajada, jagada tema meenutusi, aga nagu ikka iga asi saab alguse algusest. Enn Anupõld tuli Eesti raadiosse tööle konkursi kaudu. Kui ma õigesti mäletan, kadunud Kaarel Toom oli ka selles kõrges komisjonis, pant oli see peamine, kes juhatusega Kaarel Toom oli ka seal ja noh, tegime siis need asjad kõik ära ja Mati Talvik, Rein küttimine, mina olime nagu kolmeks jäänud sõela peale, nagu nüüd öeldakse ja siis noortesaadetesse ja tulid need igasugused reporteriülesanded ja ja matic, hakkasime siis noorte spordisõprade klubi tegema, sellest on palju seiklusi, kuidas sporti propageeris mutiga. Kas Aado Slutsk oli siis juba Eesti raadio pealka? Ei adu, ei olnud siis Eesti raadiopealik ladu oli siis informatsiooni peatoimetaja, nii et tema käes olid siis uudised ja praktiliselt tema sünnitatud Päevakaja ja teine oli siis noh, propagandasaadete peatoimetuses ja sinna kuulusest siis ka ja noorte ja lastesaated ja noorte ja lastesaadete juht oli Ene Hiion ja Helju Jüssi tegeles siis rohkem nagu noortesaadetega ja noh, lase saadet olid tookord üldse vot seal oli kõva meeskond, seal olid Jaan Rannap ja Kalju krell ja siis Juhan Saar ja vaat niisugune võimas meeskond tegi lastesaateid Tourt. Kuidas saad, tagantjärele näed, miks siis Ado Slutsk Eesti raadio juhiks, peatoimetaja Ta oli teisigi. Minu arvates adusluskil on väga palju niisuguseid omadusi, mis tegid temast raadiojuhi siin võib-olla iseloomu karakteri suhtes võib olla eriarvamusel ja aga ta oli väga hea organisaator, väga kiire otsustaja. Kuna ta pärast sõda oli olnud siin esimene noorte hääle toimetaja, ta oli tuntud siin otsustajate piirides. No ma mõtlen keskkomiteed ja niisugust valitsus mehi, ta oli sõjaaeg toimetanud sõjaaegset lehti, need tal olid need mõõtamis kanalid olid tal kõik käes olemas ja väga aktiivne inimene kusjuures ise kirjutas üsna kenasti. Temaga oli niisugune kummaline lugu. Et ta tegi ju siin ka raadiole nisust, mälestussaateid siis kui mingeid sõjaga seotud, lastepäevad ja puha, aga ta ei kirjutanud eesti keeles, võitja kirjutas vene keeles ja need tõlgiti. See oli teada majas, et seal oli vene keelest ümber panna, aga see, miks ta saadeti Kohtla-Järvele, see ei ole igaühel teada, mis seal taga oli, Kohtla-Järvele ta saadeti siis, kui oli üle kogu suure impeeriumi. Suur juudivastane kampaania kadusid kõik juhtivatel kohtadelt ja minu arvates oli ta siis noorte hääle toimetaja, sest ma võin eksida, aga oli vist jah, ja, ja selle taga oli just see, et kõik juudid kaotati ära ja kuna tarvesi sõpruses igaks juhuks, kuna keegi ei teadnud, kuhu see välja viib see võib tähendada ka kaugemale saatmist ja minekut kõike, siis tal ele mulle seda rääkinud, et siin hilisemad suured Eesti riigi ülematulitele sõbralikud vanad sõjakaaslased soovitanud, et kao nüüd nii ära, et siin Tõi teatega õieti tee vaikselt tööd ja ehk lähevad need ajad üle, et kui sa saate jälle tagasi linna, siis ta läkski sinna. Ja sealt ta leidis omale abikaasa ja ega ta seal kaua ei olnud. Üks paar aastat, kõige rohkem, aga Kunda asjada tundis väga hästi. Selle kohta on andmeid ja tõendeid. Sa oled kirjutanud tema kohta mälestustel raamatus, et keegi ei ole Eesti raadio jaoks nii palju teinud, noh, see uus hoone, Päevakaja uut tüüpi infosaade läks käima, mida sa veel nimetad? Ma tean, kuivõrd keeruline oli siin käivitada seda arvutuskeskuse põhjal seda esimest sotsioloogia teenistust, kui ikka tõsiselt hakati uurima avalikku arvamust ja tema suhtumist, ütleme saadetesse ja meediaga ja naasta Tamre ja, ja see on ikka väga suures osas advus, luski, teenesest talleks. Tõsiselt, ei vaja tõestamist, et valitsuses valges majas, et see on vajalik ja et see annab niisugust informatsiooni, mis on kõigile väga oluline. Et see on tema üks suur suur elutöö ja ja ma ütleksin niimoodi stereo, foonia ja kvadrofoonia arendamine, kuigi kavad agrofooni oli niisugune noh, väike ülepaisutatud asi, sest et kõigil oli selge, et, et nendes oludes ei ole kellelgi niisugust ruumi, kus sa võid nelja nurka panna ja nautida ja ega seal suurt vahet ei olnud, sinna pandi üsa paras raha sisse sele kadrofoonia arendamisse. Ali lootused Salannas läheb käima või ei leidnud, siis oli selgelt sündinud surnuna, aga see ei läinud seal käima ja see on, näitab aduri tohutult ideeri teerikas mees ja vaat niisugust on vaja, kes annab ideed ja ta oskas väed liikuma panna ja oli kohati järsk ja tal oli üsna niisugune hirmu autoriteet ka majas olevas ega adute kardeti, kui võtta teine tolleaegne ülemus Ülo Koit, kes oli ametlikult Janime esimene asetäitja, Jaanimägi oli ärasis. Ülo Koit kamandas kogu koomid komiteed siis Ülo Koit oli väga vaikne ja tasane inimene. Hüüti teda halliks hiireks ja väga palju lugenud inimene sisemiselt intelligentne inimene, keegi ei mäleta, et Ülo Koit oleks kellelegi peale häält tõstnud. Mida Haadus luski kohta ei saa küll kinnitada, nii et kui saalid, toimetaja kui tihti saab tema kõva häält, kuulsid, aga mitte eriti tihti, aga ikkagi kuulsin ja noh, eriline õhkkond oli, saatekava koosolek, kui me neljapäeviti kõik peatoimetajad kogunesid, siis adu juurde laua ümber ja kui palju te järgmise saatekava kinnitati, pandi kokku. Siis seal peeti üsna mingisuguseid põhimõttelisi vaidlusi, et kas seda teemat on vaja ja kas nii pikk ka aega anda ja minu kohta oli alati muusika peatoimetaja kõrvale muusika peatoimetajad, kadunud Harry Kõrvits, eks ole, aga väga pikka aega oli Ants Sõber, enne kui ta läks Estonia direktoriks. Ja siis oli alati niimoodi, et adus luts, kes nagu väga suur muusikainimene ei olnud, aga tal oli millegipärast tohutu lätikeelsete laulude foobia. Ta ütles, et ei ole midagi hirmsamat maailmas, kui keegi laulab läti keeles. Ja siis oli ants sõbral jaga Harri Kõrvits, seal neil oli nagu kadunud Värne Oidil kõigi oma väiksed niuksed nihvid. Ja siis oli alati Nad sokutasid järgmisel nädalal saatekavas. Nonii, peidetud kui võimalik kusagile mingi kontserdi juurde lätikeelse laulu, olgu siis rahvalaul või, või vähe uuem laul ja suuremas enamuses Slutski kaasas selle kuriteo ja siis hakkas jälle see, et kuidas ikka niimoodi nii hirmsat asja eesti rahvast härra kohutada ja see tekitas niukse üldise niukse humoorika tunde, aga siis, kui läks nii läbi, luts ei märganud. Siis tulime välja, läksime alla vana maja kohvikusse, no siis oli tohutu rõõm, kõigil muusika peanud, õnnestus, saime nagu selle ära teha, seal oli kirjandussaadete kavade ümber oli aga naine soe, kaitsesin neid oma asju seal. Ja selles mõttes oli nii, et advustas laua otsega ega adu oli ühe ja teise asjaga väga hästi kursis, ega ega seal nii väga rumalaid asju teha ei saanud. Rääkisin Daralid, kama, informaatorit, kes kohvikujutte käisid talle ette kandmas ja mujalgi kuuldud jutte on sellel põhi all, sellel oletusel? Jah, võib-olla, sest see oli suur maja, oli ka raadiomaja ja telemaja oli võrratult suurem ja ja siia majas oli sattunud inimese, kes tundsid ennast võib-olla veidi hapral pinnal, et nende ettevalmistus või haridus või koolitus või oli raske ära öelda ja, või oli raske ära öelda ja võib-olla tõesti võib-olla tõesti käisid seal, aga jah, ega Aados Lutsk oli maja sisemistest juttudest sellest üsna hästi informeeritud. Andis sellest märku mõnikord mõnede vihetaja viidetega vahest otseütlemist, et ta oli hästi informeeritud. Kas oli see vastuolu ja Kassari vastuolu, et ta nägi seda joont, mis saab Keskkomitee ja nõuab ja, ja et taas südamesse elaga alati kaasa ei läinud või ta läks ikka lõpuni kaas? Ei, ma arvan, et tal oli ka ka mingi vastuolu, sest ta oli ikka nii palju mõtleja inimene ja ta seisis väga raudselt raadioinimeste eest ja saadeti eest, mis mis seal kõrgetes majades hambasse sattusid ja ta kaitses neid kaitses neid üsna oskuslikult. Aga, ja kui me tookord nii väga nagu öeldakse pealini vastu hirmsat moodi üle vastu ei löönud, vaid me püüdsime nagu sobitada sellesse ja ja adule üleüldiselt oli, ta armastas väga seda meelde tuletada, oli enne sõda Pariisis üsna lühikest aega küll ja nagu mina olen aru saanud, kas ta oli seal mingi kunsti või isegi maalriõpilasena juba niimoodi, aga see Pariisis käimine tuli tal tihtipeale hommikustel nõupidamistel tuletas meelde, et siis oli seal oli juhtunud nii ja siis oli öeldud, nii. See oli tal niisugune kaunis noorusmälestus enne sõda taliga ikka ilma näinud ja sõda näinud ja, ja olnud pärast rataste vahel, nii et ta oli ikka üsna tõsise elukooliga inimene, ennem kui ta hakkas raadiot juhatama. Selles me ei kahtle. Kuidas oli nüüdse annetu 80. aasta, see oli talle ootamatu, ta ei olnud seda muidugi ära teeninud. Pärast on räägitud, et see mingil määral nagu valas mürgiga üle kogu tema eelneva karjääri temaga. Kas mina lugesin kaks päeva ennem ja Semil ametlike ürituste praespond, mina ei teanud, ausalt öeldes räägime ühesõnaga televisiooni juubeli tähistamisest ja jalgpallimängukavasse ja 25 aastat Eesti televisiooni, meil oli seal 14 või 15 niisugust kontserti ja näitused ja kõik see ametlik plaan, mis meil oli kinnitatud, seal jalgpallivõistlusel polnud, mina loen kaks päeva ennem võtan noorte hääle sära, suur eelreklaam, 22. septembril Kadrioru staadionil jalgpallimatš Eesti Raadio sest televisioon televisiooni 25. aastapäeva puhul, mina võtsin toru, helistan telemajast siia, Aadul kadu ütles, et mis see minu asi on sinu juubel ja, ja uuri. Ja pani toru ära. Oleks sa viitsinud natuke uurida, et kus naha hakatuses aiad siis oleks võinud võib-olla paremini selle aasta valmistatud, aga noh, kuna ta lehes oli juba välja kuulutatud. Ega me keegi ei osanud eeldada, et see noh, niisuguse lõppu saab, sest seda keelel on jalgpallivõistlus, läheb keegi ära keelama ka. Ja me olime ikka nii palju, noh. Ei osanud ette näha, et kui sul terve suvi ole kogu Tallinnas seoses olümpia karantiiniga toimunud ühtegi ettevõtmist noortele, kõik avalikud üritused olid ju keelatud. Olümpia oli augustis oli purjeregatt ja kui see oli pärast seda esimene niisugune avalik ette võtta, mine ja kui siis veel niisugune ansambel nagu propeller ja Volkonski tulevad sinna ja ilm oli lihtsalt haruldane, sest et see rahvamass, mis sinna valgus, neid tarku on pärast muidugi palju, aga ma arvan, et kui ei oleks sellel vaheajal ansambli esinemist ära keelatud, ei oleks see asi, kõik oleks kõva tümps kostnud ja müra oleks mängitud ja noorus oleks kõik läinud rahulikult laiali. See on üldine arvamus. Staadionil ei saa seal jah. Aga sa oled seda kirjeldanud seda päeva ka neid sündmusi, tähendab, kui mäng läks lahti, läksid sina staadionilt ära, tulin telemajja, mul oli kõnelejat ettevõtte järgmise päeva õhtu Estonias suur ametlik pidulik koosolek ja kontsert ja ma tulin kõne, kirjutame tehasel Eka. Ja siis tulid majja Benu ja Palma sealt. Ja jälle Penu ütles, et läheb, nüüd läks heledamaks, jamakset lutt klaaris ära ja ise läks kohe neljandasse haiglasse ja sinna tema varjus. See oli vana tuntud kogenud meeste mõte, et kui mingid pilved ähvardades, siis läksid praeguse Magdalena, siis oli ta neljas haigla, eksid sinna peitu ja ega siis haiglas olevat meest väga suure nuiaga ja minda kohe välja nõudma, tapma, sest et see. Aga meie jääme platsi peale. Nonii, mis sai edasi? Penu käskis mul tagasi minna, mina jõudsin sinna, kui oli, kõik oli lõppenud, kogu publik oli laiali läinud ja ja miilitsad olid seal ära vedanud oma kollast autot, aga need ja kuna see oli dünamo staadion, tolleaegne spurdi, siis Ivar Hallop dünamo aseesimees ja Jüri Aarma kui tolleaegne keskkomitee kõige kõrgem ajakirjanduses vajalik ja mina kolmessi, kõndisime mööda seda 100 meetri rada ja mõtlesin, et mis nüüd edasi saab. Kapsalehed krõbisesid jalgadel. Sest Juhan Virkus, kadunuke oli Soomelingi sovhoosis, oli parajasti seif Pole massal raadio rahva kaitseks kapsaid mõttes, et sõitis suure veoautoga sellel pingelisel ajal just sinna kapsakoorem peal ja siis kõikaksid kapsastega miilitsaid loopima ja kapsalehte oli see Kadrioru staadion täis. Ja see kapsalehe krabinaga siis läksime. Hallop läks oma teed. Staadioni peremees polnud asja, me tulime eri maailma ka, tulime siia telemajja minu kabinetti ja ja Jüri ütles niimoodi, et nahata, nüüd peaks Reslanele helistama. Mina pakkusin, et helistas Ena ja ta ütles, et, et sinu asi helistama, siis helistasin. Ja Kristjan oli haiglas. Ta oli nii suur ülemused, haiglapalatis küll telefonid, öeldajate, kaera ühendati kohe ära, nii et mina siis kandsin ette, et vot nüüd nihuke jalgpall toimus ja, ja niuke madin hakkas peale, läks linna peale Maial ju siis ma tulin majja, mis pärast linna peal veel sai, aga juba see, et noh, miilitsat seal rabati pandi. Aga noh, see tõmmati lippe maha ja sellest ma ei teadnud veel midagi ja siis ei Reslane ei sõimanud absoluutselt, ütles ainult. Niimoodi siis alustate või niimoodi, siis te tähistate oma oma juubelit. Õnnitlen. Ja seal oli ka päris hirmuäratav see niukene lühike repliik ja nii et, aga muidugi üks asi see oli, selles mõttes oli õnnetus meile, et Benu põgenes haiglasse. Ja Rislanna, kelle kaitsta ja kurjeerida oli kogu see kultuuri traadiodele tema oli haiglas. Siis meil ei olnud ühtegi kõrget eesseised. Ja kogu see teine pool ajus siis meile hirmsama jõuga meile selga kusebüroo tehte, kuhu mul õnnestus hiljaks jääda, see tund aega ja seal oli ju nii, et tähendab ma ei unusta seda kunagi ära, kui see lõppes, seal oli keskkomitee esimese korruse vahel seal, kus praegu pressikonverentse tehakse, kinosaal tulime sealt välja. No ja mina ju sisetunne, selline mees, käiustolid, liidi Emortaažina, Nikolai Johansen, oleid, Aados, Lutsk, niukene, moekas, ega ta oli Pariisi Kowalczyk meestele moekas suurte ruutudega ele, pintsak oli selles ja siis olid praegusena tilkusid, adu pintsaku kallal. Ja seal ütles niimoodi, et, et laheks Lutsket vaatamises pesa, kus sa oled, et sind ei saa tõsiselt. Ühesõnaga ja tulime välja ja see esimesel suurpost. Mina panin suitsu ette, mina suitsumees, aga Advi panud ja adu ütles niimoodi, et ta kaebab edasi selle peale ja, ja tal olid niimoodi silmast juukseid, pisarad vana sõjamees majunud Haadud nii siukses seisus ma pole elu sees ei enne ega pärast näinud. See oli üsna valus tapatalgu seal, aga mul on meeles üks detailaasta oli 76 ja Ain Kaalep Elali 50. juubel. Ja toimetajate hulgas oli arvamus, et on olemas mitteametlikult muidugi mittesoovitavate kirjanike tegelaste nimekiri. Nigol Andresen oli paha poiss. Kindlasti oli Kivikas paha poiss Ain Kaalep ja siis, kui oli nii palju juttu sellest rahvaste sõprusest, siis Ain Kaalep tegi rahvaste sõprust tegelikult mitte ainult loosungitega, ta tõlkis. Ja mina käisin sinu juures kaks korda rääkimas, et me tahame teha televisioonis. Panin televisioonitoimetega mõni vastu, et me teeksime saate Ain Kaalepi juubeliks ja saa laveerisid ära, et seda me teha ei saa. Ja siis me järeldasime, et lihases oli 76. Et see oli keskkomitee soov? Jah, ei, see peab ilmselt paika, et kõiki asju ei mäleta, aga, aga mina niisugust nimekirja nagu sa ütled, ei ole kunagi käes hoidnud. Soovitav mitte laialt tähistada, soovitav mitte teha. Vot neist soovitus anti meile ja ega meie täitsa meeles, kas Andressionärigavis niisukene dresoniga, vaat ma ei mäleta, Ta küllap oli olnud, ees on ka teatud ajal niisugune mees, ma usun. Kes veel võis olla? Ma arvan, et teatud ajal, eriti pärast ühe luulekogu ilmumist oli seal niisugune mees, võis olla Hando Runnel, näiteks. Samaaegselt on muidugi ka kirjaniku hulgas niisugused ja ka muusikute hulgas, keda ma olen hiljem lugenud, kes on öelnud, et et neid on nagu ahistatud nende progressiivsete ja rahvuslike mõtteviiside poolest, aga kes tegelikult olid väga toetatud valge maja ja ja muude poolt, nii et noh sest et ma kirjutan siin raamatus Vaino 60 aasta juubeliks, kuidas me käisime lillekorvi viimas, Penuga. Meenutan, et ma olen seal käinud ja ühe pitsi kokku löönud, aga ma ütlen seda, et, et selles samas rivis, kes seal ootasid olid üsna mitmed hilisemad suured rahvuslike vaadete ja põhimõtetega mehed kes ei olnud ei, liitude esimehed seal seisid sealsamas koridoris, kes tahtsid vaenulgepsu. Missugused tarid, sinu kokkupuuted Johannes kabiiniga, mina õppisin Tartu Ülikoolis ja käisin ikka siin kodus niimoodi, paari-kolme nädala pärast suure kohvriga tõin emale pesu pesta ja isa oli siin kolhoosi esimees linna külje all, tulevikuloos. Ja Kevinil tütrel sündis siis väike laps. Ja, ja see oli see aeg, kui üsna veel kolhoosides ei olnud. Elati üsna vaeselt ja meie ema pidas lehma. Ja Käbin käis meilt oma lapselapsele piima viimas kõige ligem linnale koht, kemine, auto sõitis õue. Ja siis kaks liitrit, mäletan seda Mallergut veel, see oli täitsa tavaline pleki mõner. Aga siis käbi läks alati isaga, nad läksid põlde vaatama. Autoga sõitsid ja siis seal all oli, meil on üks niuke veralda kolhoosi juhatuse ja siis sinna ema tegi, siis pani sinna kohvilaua peale, siis kui tulid tagasi seal laua taga istunud ja mind on seal ka paar korda istunud, toodud sinna lauda. Ma olen kuulnud, läksid põllumajandust, ega ka meil oli väga huvitatud põllumajanduse asjadest, noh, sest see eesti niukene maine suures see nagu nüüd öeldakse, haipiti ülesu tänu põllumajandusele, mis meie põlevkivi ja see suure impeeriumi mastaabis. Me olime suur näidisaken, kuidas võiks põldu pidada ja karja kasvatada. Mul on esimesed kohtumised, on sealt ja ja ega mina siin raadios vaat siis koma pea toimetoniga Käbin ei käinud esinemas, esimesed käisid vaader ja vot neid mehi ma olen siin kõiki salvestanud ja nad vastu võtnud, selle all ja, ja pärast viisakalt välja saatnud, aga siis, kui ma hakkasin esimest korda Soome minema, siis, siis ta kutsus välja, see oli niukene asi. Kuna see oli Moskva initsiatiiv ja seal ju kui perega välja läksid, siis esimest korda elus ma käisin ka suures selles Kremli Heljakate keskkomitees kutsuti mind sinna suureülema juurde vestlusele ja tookord oli see see läks Ušlovi allkirjaga, saadeti siis välja, kannaks usu juurde ei viidud vaid mingi osakonna juhataja asetäitja või ma ei mäleta seda salvestusmaa pool tundi seal, nii et noh, need olid üsna kõrged, need paberid liikusid, jäävad sisse, siis peeti vajalikuks. Keskkomitee kinnitas kõik need ankeedid ja paberit, messeni olimegi kaadriosakonna etooriuses. Tookord oli see ei no sorry sündmus, midagi ei toimunud ja hästi ka iga iga aasta ja aga oli sul mingi oluline konflikt temaga, mida sa praegu meenutaksid. Üks konflik. Mõnes mõttes oli jah, siis kui ma ka oma raamatus kirjutanud ootamatu väljakutse tema juurde, kui animegi mind välja kutsus, ütles, et kell 20 Käbinioris, et mis teemal ta ütles temale teemat ei öelnud, vaid kell kaks. Me oleme Käbini juures. Läks sinna ja veidi põnevil ka, et millest siis hakkab see rääkimine. Ja Käbin istutas mu ilusti maha, küsis kõik, kas tervis on ja, ja pere ja, ja siis ütles jah, et niisugune asi, et me siin oleme jõudnud äratundmisele Eesti komsomoli juhiks esimeseks sekretäriks, Kärskutama, see tuli nagu välk selgest taevast, ma ütlesin, et see on nii ootamatu, et ma pean mõtlema ja puha kõik. Ja siis ta ütles jah, et aga mõtlemisaega on väga vähe, et homme täpselt samal ajal hulgesin tagasi. Ja siis ma läksin isa juurde, pidasin isenõuna. Isa ütles, et tema ei anna mulle mingeid nõu, et see sinu elu ja vaata mõtlemise peale tahad hakata, kui sa tahad suureks ülemaks minna edasi, sealt lähevad mehed tavaliselt partei, see kõrgetel kohtadel edasi, et õiguse tahab ajakirjanikuks jääda või sellesse õppinud oled ise tee otsus. Ja ma läksin siis järgmine päev uuesti ja, ja ütlesin, et vot olen jõudnud äratundmisele. Tänasin viisakalt, et et niisugune ettepanek on tähtsad, aga Tikkama raadius edasi töötada ja ma olen seda asja õppinud ja ja, ja siis ta kuulas kõik raekoja, ütles, et ei, et aga, aga on vajadus. Ja siis oli nii, et noh, mina sundisin vastu ja tema temaga ütles, et need argumendid, mis ma püüdsin leida, et need ei ole mingid tõsiseltvõetavad argumendid ja siis ma mõtlesin, et asi läheb ikka täitsa ära. Ütles mulle niimoodi, et kella viie lendab lennuk Moskvas enne kinnitamisele. Ja ma ütlesin, et ei, et kreisi, sellest ei tulegi midagi välja ja vot siis siis ta ikka tõsiselt vihastas, tõusis püsti, läks näost nii punaseks nagu riigilipp niimoodi ja vaatas mulle otsa, ütles, et tal on väga kahju, et ma ei saa aru sellest usaldust, mis mulle tahetakse osutada ja minge töötage seal oma Raadlus edasi ja viskas mind sealt välja. Tunnet ei olnud, et ilmselt ka see edasi töötamine, jutumärkides, need, et varsti tuleb võib-olla ka sealt hakata taanduma. Ei no see oli niisugune olukord, et selle peale üldse ei, ma tookord ei mõelnudki, noormees kas siis ei jää kuskile. Ma üldse ei osanud mõelda, et sellel võiks mingeid järelmeid veel olla ja tulla ja ega ei tullut ja aga ütleme üks kolm-neli kuud. Janimegi ütles, et pärast olid talle midagi öeldud, üks kolm-neli kuud. Siin olevat ikka öeldud, et et vaat, kus mees ja nii Modenamudega Hei, kõik siia, samas selge laabus asi. Kui sa tulid oma teisalt lähetusel tagasi, saad, olid selleks, et vaata vastu televisiooni juhi koht. Kuidas te sellest teada saite? Sellest ma sain teada niimoodi, et kadunud Jüri Hansen helistas mulle kuskil esimesel või teisel märtsil öösel, ajas mind Helsingis üles, ütles, et, et vat õhtul suri Jaanimegi. Kas sa saad Moskvast luba, et matused on viiendal märtsil 1009 74? Mina pidasin jaanimeest lugu ja tundsin teda hästi ja, ja mina siis teadsin Moskvas, seal ma sain Moskvast loa. Märtsikuu tol ajal talveti mingeid laevu ei käinud, siis ma sõitsin üle Leningradi. Ma tulin siia jaanimäe matustel ja viiendal toimusid need matused, käisime metsakalmistul ära ja pärast olid siinsamas vana maja kohvikus olid peied. Ja ma olin ka sina tripeedial. Järgmine päev ma pidin tagasi sõitma ja siis oli väljas siin peiedel ja väljas kutsus mind, sumin käis nagu meiegi rikka pärast kohviku tagumisse nurka ütles, nii et et jah, nüüd on otsustatud, et Raimond Penu saab komitee esimeheks Jaanime järglaseks, aga peno oli siis televisiooni peale asetäitjat. Et vaat, meil on niisugune mõte, et me tahame Moskvaga kooskõlastada, sind sealt tagasi kutsuda. Et kas sa oled nõus tulema televisiooni asetäitjaks. Et ma küsin, palju mul aega on mõelda, ta ütles, et et ega üsna kiirena, kui sa järgmine päev mõtlesin, ma pean järgmine päev niikuinii ära sõitma, et et aga ma mõtlen, pean nõu, mõtlesin, pidasin nõu ja ja mina poleks ise tulnud, aga, aga seal oli nagu verega selles mõttes ajakirjanik ja ta on tüdinud sellest soomlaste ja kolleegide vastu võtmest seal korrespondendipunktis ja ja noh, see koduperenaise rollist ja poisi tassimisest iga päev sinna saatkonna kooli ei tahtnud minna, venekeelne kool, niuksed, asjad kõik. Ja siis ma andsin selle nõusoleku ja mõtlesin, et ma olen kevadeks juba siin. Paul Jürjo pandi kohusetäitjaks, Paul Jürjo oli siis televisiooni programmidirektor. Ja Paul oli arvanud, et ta saab nagu suveks priiks, et ja see asi venis, kõik see mulle asendaja otsimine ja, ja kõik muu niimoodi minu lahkumispidu toimus alles novembri lõpus. Aega läks, aga sa siiski said televisiooni pealikuks, mis olid sinu esimesed kogemused ja tähelepanekud telerahvast ja telemajast, mille pärast ma ka sellega nõustusin, ma arvasin. Ja ega ma ei eksinud nii põhimõtteliselt, et siit raadio maasturi läinud ju väga palju mulle tuntud minu kolleege juba telesuva töötasid siis spordimehed, kellega me siin käisime, kuuskur oli korvpallitreeningutel võistlemas ja ja ma tundsin õige paljudele inimesi ja palju kena inimene, aga seda ma ei osanud ette näha, et nende majade üldine õhkkond ja hingus oli hoopis teistsugune ja selle eest ma sain nagu oma naiivsuse juhtkonnetice nahutada ja õigusega, sest et võib-olla tuleb see sellest, et hiljem juba vanemana sulle alati niisugune, et esimesed töökohad tunduvad niisuguse väga roosilist, meeldivate, neid on, mul on jäänud sellest raadiomajast kuuekümnendatel aastatel kõige soojemad mälestused ja muljed. Aga aga kas oli nii, et, et kõigepealt see oli noh, kolm korda suurem maja juba oma koos tehnilistega, meil oli üle 700 siis või ligi 800 oli meil ööl ja, ja väga kirju maja väga-väga kirju haridusliku ja ajakirjandustaustaga, kusjuures ja see on ju rohkem neid, kes ei tegele nagu otseselt ajakirjandusliku see on nii keerukas see, see tehniline personal, kes kindlustab, et see saade sünnib või film sünnib ja ka siis see eliitklass, kes on ikka kaadris näha ja kes teeb loomingulist tööd. See on nagu, nagu eriklass. Tookord oli ka Eesti telefilm, mis oli täiesti arvesse võetav Tallinnfilmi kõrval, kes tegi 12 kuni 15 dokumentaalfilmi aastas Eestiga seotud ja Eesti kohta pluss ütleme üks kord kunstilist telefilmi, mis kahjuks nüüd on kõik ära unustatud ja ära lõhutud, kõik see asi siis seal olid ju filmirahad, kusjuures feimi rahad tulid ju Moskvas ja, ja ja need olid hoopis teise kaaluga rahad ja vaata see noh, ühesõnaga, kes pääseb filmi tegema, kes saab kaadrisse? Tähendab selle ümber käis halastamatu võitlus ja ma arvan, et et niisuguses uues kaasaegses kohati varjata, aga kohati ka kõigile arusaadavas vormis käib see võitlus edasi ja ega see ei ole ainult Eesti televisiooni külg, vaid siege. Nii palju kui mina nägin tookord neid põhjamaa televisioon, kus ma liikusin teistes põhjamaades ja nii palju, kui mul IMFi oli, see käib igal pool kassariga intrigeerima, salakaebusi, anonüümkirju oli kahjuks ja, ja vot see oli uus asine, sest ma olin siin kah ikkagi, no ütleme ikka oma seitse-kaheksa aastat nii-öelda ülemus, peatoimetaja ega neid tookord oli siin neli või viis tükki, vajasid rohkem võltki. Ma ei mäleta, et siin oleks keegi rääkinud, et võib-olla ma ei oska öelda, võib-olla Slutski Jaanimegi said minagi seda küsinud. Aga ma ei usu, siin oli kuidagi niisugune informatsioon oli kuidagi liikus majas ja kõik teadsid kõigest ja lastest ja, ja noh, niuke väiksem kollektiiv, kuna aga seal oli, vaat see mind rabas kõige rohkem. Ja üks asi on, kui sulle väetaks sekretäri juurdunud hommikul tööle ja siis ütleb sekretär niimodi seltsi Sanugult. Eile toodi siia, näete, siin on kaks ümbrikku, need on isiklikult teile. Ma küsin, kes tõid, sekretär ütles niimoodi, nad palusid, et ma ei ütleks, kes tõid. Ma lähen siis kabineti penned lahti. Üsnagi räpased anonüümkirjad. Noh, see kirikirjaks veel, aga siis näiteks üks tulla vastuvõtule üsnagi tuntud nimi vanem põlvkond ja keskmäletab teda ta aega pool tundi täis segamatult rääkida. Hakkame rääkima ja jututeema on ikka täitsa piinlik on. Mis teemal me räägime, nii et selles mõttes see maja ja see maja rabas mind, aga ma ei taha sellega midagi, ma tahan öelda, seal on väga palju niuksed hingega ja väga toredaid inimesi, ma ei taha nagu mustata televisiooni, aga. Mul on nii nii kena maja minule vähemalt, aga ma olin ka niisuguse koha peal, et, et võib-olla, kui ma oleks kuskil toimetuses töötanud väga rahul on tulnud teisi asju, aga mul oli niisugune koht, et mulle jooksis ka kõige ilusam laste juures ka seda muda kokku. Nonii praegu sa oled kirjutanud raamat, oled oma mälestused kokku võtnud? Raamatust selgub ka, et kartulile vaheltharimist ja pealtväetamist midagi teed. Ma olen siin natuke tõlkinud, jaa, jaa. Ja juba on kuskil umbes kolmveerand. On nagu ma arvan, et et kui asjad üks taevaisa ülemise korruse isand elu ja tervita annab siis, siis võib-olla nagu jäägi see raamat, see on nagu teine raamatest. Mullu ilmus möödunud sügisel Soomes esimesele raamat. Raamat, aga mis ma Soome Ylesradio palvel kirjutasin, et et nagu tahtmised on, on, on veel midagi kirja panna, sest ma olen jõudnud pärast raadio- ja telemehe niisugust eluaegsed tööd. Ma olen jõudnud niuksed äratundmisele, et patraadio seal väga huvitav töö ja sul on siin mikrofon ja kui sul mingeid oma mõtteid või tahab mingit sõnumit viia, see on suurepärane, sind keegi, ega keegi su ümber ei hüppa? Tele on samasugune, sa saad tuntuse ja kõik niimoodi, aga saad valmis seda hirmsat tööd teed pool aastat tööd, enne seda teed stsenaariumid ja, ja võtetel logistada, siis saad filmi. Kui film on 25 minutit, seda näidatakse, pannakse väike nupuke, näidatakse korra telekavas, siis läheb tema arhiivi. No heal juhul mingi sündmuse puhul võib-olla näidatakse teist korda veel ja siis tema tolmab edasi arhiivis. Ja sa ei teagi, kas teda üldse enam keegi puudu. Raadio seal niimoodi, et sinu hääl läheb eetrisse. On see otsesaade või noh, kõike säilitatav arhiivis. Aga seda tegid mu Lõbu soome sõbrad selgeks, aga kui sa saad kasvõi 10 lehekülge, saad paberile. Et vaat siis on nii, et seda loevad, pärasin sinu lapsed, lapselapsed ja seal tema säilib leidnud, et et kuna ei ole aega, võib-olla ehk nii palju jäetud kõik, et nüüd edaspidi tuleb püüda paberile panna aitäh selle mõttega, lõpetasime veel kord, suur tänu, Enn Anupõld stuudiosse tulemast ja, ja meenutusi jagamast küsitleja rollis oli Martin piiranud.