Kell on kuus, võtame kokku laupäeva, 16. jaanuari olulisemad sündmused stuudios on Uku toom. IRL seab eesmärgiks, et 25 kuni 30 aasta pärast oleks inimesi, kes tunnevad ennast eestlasena kuni kaks miljonit. Tänavuse Utria dessandi võitis Scoutspataljoni võistkond raskete ilmastikuolude tõttu. Ratas 30-st startinud võistkonnast 13. Taiwani uueks presidendiks saab opositsioonilise demokraatliku progressipartei kandidaat Saing Wen. Värsked arvamusuuringud näitavad, et rasked majandusolud hakkavad Venemaal rahva meelsusele ja arvamustele mõju avaldama. Eesti koolinoored protestisid Berliinis koos tuhandete teistega Euroopa põllumeeste välja suretamise vastu. Soome transpordi- ja sideministri sõnul peaks valmima riigid ja Põhjamaad saama 2019.-ks aastaks ühise sõidupiletisüsteemi. Eesti suusatajad ei suutnud Sloveenias plaanits asped maailmakarikaetapil vabatehnikasprindiga inflatsioonist edasi 30 parema hulka murda. Meie parim oli 34. koha saanud Peeter Kümmel. Öö tuleb meil pilves selgimistega, kohati sajab lund. Külma on 10 kuni 20, rannikul paiguti kuni neli kuni seitse kraadi. Homne päev on samuti pilves selgimistega, mitmel pool sajab lund, läheb tuulisemaks ja külma on kaks kuni 11 kraadi. Isamaa ja Res Publica Liit korraldab täna Tallinnas kultuurikatlas visiooni ürituse isamaa kaks. Null, mille eesmärk on sõnastada Eestile sihid järgmiseks 25-ks kuni 30-ks aastaks. Erakonna esimees Margus Tsahkna ütleb, et Isamaa üks null oli 1992. aastal koostatud programmi ja need eesmärgid on tänaseks saavutatud. Nüüd on aeg sõnastada uued sihid. Ja me oleme põhiseaduse preambulas kokku leppinud, et me oleme rahvusriik. Et meie suurim eesmärk on eesti keele, eesti rahvuse ja kultuuri püsimajäämine aga samal ajal on meil lahendamata demograafia küsimused. Me ei tea tegelikult, kui palju meid on 25 30 aasta pärast oleme võimelised seda riiki üleval pidama ja milline on see meie majanduslik võimekus, nii et need põhisõnumid ongi seotud siukse suure pika eesmärgiga ja ka käsitlusega, mis asi see rahvusriik on, et mis on see kaasaegne rahvuslus ja sõnum on karm, lihtne, aga selle eest väga ambitsioonikas ja eesmärgiks tuleb võtta see, et neid inimesi maailmas tunnevad ennast eestlastena, kes elavad kaasa meie rahvusriigile, kes elavad siin, need saaks olema kaks miljonit inimest ja samamoodi majanduses, et kui meil majandus on rohkem suunatud enda sisse, me oleme teiste riikide ettevõtetele allhankijad, siis me peaksime muutma oma ambitsiooni palju suuremaks ja võtma eesmärgiks, et Eesti majandus, Eesti riigiettevõtete jaoks töötaks kaks miljonit inimest 25 30 aasta pärast ja see on põhimõtteline muutus kogu meie majanduskeskkonnakäsitluses. Ja täna me käivitame selle protsessi, kus me nüüd järgmiste kuude jooksul kogume kokku sajad arvamused oma erakonnast, kuhu me kokku need arvamused ühiskonnast ekspertidelt ja mai lõpus juuni alguses toimub siis erakonna suurkogu juba rahvakogu formaadis ja just nimelt, et mõelda välja sellest praegusest koalitsioonilepingus, sellest praegusest olukorrast mõelda suuremalt ja julgemalt ja nii nagu tehti seal 90.-te aastate alguses on meil praegu vaja tegelikult sõnastada oma suur siht. Nii et see on tänase ürituse mõte. Vastukajasid on ka juba tulnud IRL-i suurele üritusele ja kui Keskerakonna esimees Edgar Savisaar on pea viimase kahe aasta jooksul alates Siim Kallas ebaõnnestunud katsest peaministriks saada kinnitanud, et kõige taga on IRL, kes suudab algatada ja koordineerida mis tahes sealhulgas Keskerakonna vastu suunatud skandaale siis erakonna aseesimees Jaanus Karilaid arvab täna hoopis teisiti. Tema peab IRL-i praeguses valitsuses äpu rollis olevaks ja mingeid tegusid IRL tema sõnul teha ei suuda. Aga üritus Kultuurikatlas alles algas ja täna õhtustes paneeldiskussioonides peale siis Margus Tsahkna ettekannete aru toovad Eesti ja eestluse tuleviku üle teiste seas ka Mihhail Lotman, Mati Heidmets, Valdur Mikita, Kersti Kaljulaid, Priit Alamäe. Tänavuse Utria dessandi võitja on Scoutspataljoni esimene võistkond koosseisus Valdo Hälvin, Janari Jaansoo, Peedu Werneri aasta on sillaots. Teisele kohale tuli kaitseliidu Tallinna maleva põhja kompanii võistkond, kolmandale Rootsi esimene võistkond. Seekord osales 30 võistkonda, raskete ilmastikuolude tõttu lõpetas neid üksnes 13. Peakorraldaja Meelis Rätsep. Kas peaks, ilm tegi seda, mida, mida keegi ei uskunud, et kõik ilma ennastki nädalates, pakkust, sea, võrrast ja millest iganes, Sid, köidet neljapäeva õhtuks saburmad otsa, tuisk otsaga, ta tuli lõpuni välja, nii et see pani nagu oma oma märgi sellele võistlusele juurde. 80 protsenti võistlustest määrab ära põhimõtteliselt. Võistluste tulemust määrab ilma faktor. Et eriti meie kliima, mis on niivõrd heitlik. Et mõnes mõttes võib naerda, et seal ühelegi reeglile. Aga nii ta paraku on. Lumi oli kerge, ta oli kohev ja ta oli 40 sentimeetrit taks, kohati paksem hanget. Et ja see väsitab sumbata selle suunas, sest see lumi ei kanna sa vajud sealt läbi. Tihe lumesadu oli nii et kohati oli tegu, et sa neile meetrile taha midagi nägid, nii et ütleme nii, et sa pidid silmad kinni olema põhimõtteliselt peaaegu et GPSi ekraanil. Sest ega sa ülevälu ei näinud, kus kohas metsa piir näiteks. Mida võistluse kohta veel öelda? Ta oli meil esimest koerani suur arvuline stardis siiski 30 võistkonda talvisel ajal, see on haruldane ja, ja meil oli ka esimest korda siis ju välisvõistkonda, eks kellest siis nagu ma juba ütlesin, üks on esikolmikus meie staabiülem kolonel Jaak Kallak, kes oli ise Rootsi armee kolonel temal nendega suhelnud ja nemad on väga õnnelikud selle üle ja kiidavad väiksest, ülimalt et nendele see meeldis, nii võistlus kui, kui, kui maastik ja kõik kõik selline nii-öelda, et, et see on nüüd, mida olnud mulle räägitud, sest ta ise ei ole nagu saanud nendega vestelda. Välismaa võistkondadest lõpetasid veel soomlased teiste kohta, ütleb Meelis Rätsep. Nii. Ütleme, teised välismaalased, kes olid ja nad batkates keelevat, nendel olid valed suusad, tulid Saksa võistkonnad ja Poola võistkond tuli mäesuuskadega mis ei ole teps mitte siin. Eesti koolinoored protestisid täna Berliinis Euroopa põllumeeste välja suretamise vastu rahvusvahelise rohelise nädala raames toimus juba kuuendat aastat põllumajandusprotest regionaalse põllumajanduse väljasuretamine ning Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikidevahelise vabakaubandus vastu. Sellel aastal osales üle 20000 inimese, teiste hulgas siis Eesti õpilasfirma siibis, mis propageerib regionaalse toidu tarbimist ja talumeestele väärilise tasu maksmist. Protestijad marssisid üheskoos Potsdami platsilt Angela Merkeli kantselei nii ja soovivad nad siis õiglase hindu ja turu reegleid, talumeestele õiglast kaubandust, vabakaubanduse asemel tervisliku toitu igaühele kliimasõbraliku ja regionaalset põllumajandust ka. Ja samuti seisavad siis geneetiliselt muundatud toidu ning vabakaubanduslepingu vastu Euroopa Liidu ja Ameerika ühendriikide vahel välismaalt nii palju veel, et taiwani uueks presidendiks saab opositsioonilise demokraatliku progressipartei kandidaat saying vend, kes on ühtlasi taiwani esimene naispresident. Oma kõnes ütles ta, et eesmärk on hoida suhteid Hiinaga stabiilsetena ja kaitsta taiwani suveräänsust. Taiwani valitseva Rahvapartei kandidaat tunnistas valimiskaotust ja ütles erakonna peakorteris tehtud avalduses, et erakond ei teinud piisavalt töödega täitnud valijate ootusi. Ateenas avaldas umbes 2500 inimest meelt Kreeka pensionisüsteemi kavandatava reformi vastu. Kreeka peab Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpanga ja IMF-iga juulis sõlmitud kolmeaastase abipaketi ühe tingimusena vähendama kulutusi pensionidele 1,8 miljardi euro võrra ehk ametiühingud on teatanud, et korraldavad neljandal veebruaril üldstreigi pensionireformi vastu. Plaanide kohaselt langetatakse pensioni ülemmäära seniselt 2000-lt 700-lt eurolt kuus kahetuhande 300-ni ja võetakse kasutusele uus garanteeritud miinimumpension 384 eurot kuus. Iraan on vabastanud oma vanglates neli USA kodakondsusega inimest, USA vastab omalt poolt seitsme Iraani kodaniku vabastamisega. Nii teatas Iraani uudisteagentuur irna. Iraani vanglast vabastatud neli vangi olid USA ja Iraani topeltkodakondsusega Iraanis vabastatud topeltkodakondsusega. Vangide seas on üsna kinnitusel endine USA merejalaväelane, Washington Posti kohaliku toimetuse juht ja kristlik kirikuõpetaja. Aga jätkame veel välismaalt. Viimased Venemaal tehtud arvamusuuringud näitavad, et praegused rasked majandusolud hakkavad rahva meelsusele ja arvamustele mõju avaldama. Näiteks ennustatakse, et riigi juhtiv tei Ühtne Venemaa ei saa septembris toimuvatel Riigiduuma valimistel enam nii tugevat võitu kui eelmistel valimistel. Lähemalt räägib Neeme raud. Venemaa sotsioloogide sõnul on rahva sotsiaalse kindlustunde vähenemine ja protestimeeleolude kasv tänavu Vene poliitikale kindlasti mõju avaldamas. Sel nädalal avaldatud arvamusuuringud näitavad, et praegune võimupartei Ühtne Venemaa ei saa septembris toimuvatel parlamendivalimistel enam nii suurt toetust kui varem. Ent see ei tähenda, et parlamenti pääseb enam nagu Venemaal öeldakse süsteemivälise opositsiooni kandidaate. Teisisõnu näiteks opositsioonipartei Jabloko või ühinenud demokraatliku opositsiooni esindajaid. Enam hääli saavad ilmselt vasakparteid kommunistid liberaaldemokraadid ja Õiglane Venemaa, kes juba arvukalt parlamendis on esindatud. Sotsioloogid riiklikust uurimiskeskusest. Seom märgivad, et rahvamajandusliku seisu halvenemine ei ole saavutanud veel haripunkti, kuid reanäitajate põhjal on rahva enesetunne juba sama halb kui 2008. aastal toimunud majanduskriisi ajal. Seome uuris sel nädalal ka rahva arvamust võimaliku töökaotuse kohta. Võrreldes eelmise aasta algusega on hirm selle ees suurenenud, kuid mingisugust paanikat märgata ei ole. Iga viies vastanu on kindel, et töö kaotuse korral leiab ta ilma igasuguste raskusteta uue ametikoha. Iga neljas vastanu märkis, et uue töö leidmiseks tuleb pisut vaeva näha, kuid suuri probleeme nad ette ei näe. 32 protsenti vastas, et tööotsingud võivad kujuneda ikkagi suhteliselt keerulisteks. Vaid neljandik venemaalastest on võimaliku tööpuuduse kartuses raha kõrvale panema asunud. 31 protsenti vastas, et säästmisega ei tegele ega kavatse tegelema hakata. Ja veel üks huvitav küsitlus jäi sel nädalal silma. Levada keskus uuris, kuidas suhtutakse tänasel Venemaal Jossif Stalinist. Küsitlus näitas, et nende arv on kasvanud. Kes leiavad, et ükskõik milliseid vigu ja kuritegusid Stalin korda ei saatnud, on tema teine võit suures isamaasõjas. Kui 2007. aastal vastas nii 28 protsenti venemaalastest, siis nüüd on sellel seisukohal 34 protsenti. Iga viies vastanu arvas, et Stalin oli tark juht, kes tagas Nõukogude Liidu mõjukuse maailmas ja parandas riigi elujärge. Kaheksa aastat tagasi oli sellel seisukohal 14 protsenti venemaalastest. Sotsioloogide sõnul võib Stalini populaarsuse kasv olla seotud Venemaa sõjalise operatsiooniga Süürias, Krimmi Venemaaga taasliitmise ja Venemaa ning Lääne vahelise vastasseisuga. Venemaalased tahavad meenutada, et nende riigi eesotsas on olnud tugevad liidrid ja on ka nüüd. On ju ka president Putini populaarsus jätkuvalt kõrge. Ühine piletisüsteem hõlbustab liikumist Põhjamaades ja Balti riikides ning peaks olema Soomes kasutusel 2019.-ks aastaks. Nii leiab Soome transpordi- ja sideminister Anneberner Keskerakonna. Ministri sõnul võiksid uue süsteemiga liituda kõik transporditeenuste pakkujad nii avalikust kui erasektorist, nii vahendab MTV uudised. Lisaks reisimismugavustele parandaks ühine elektrooniline side Werneri hinnangul ka turvalisust, sest iga reisija ostaks nimelise piletiga. Ühise piletisüsteemi loomist arutavad Eesti ja Põhjamaade transpordiministrid ning Euroopa Komisjoni transpordivolinik veebruari alguses Soomes Momios. Ja üks kurb teade on täna ka täna lahkus meie hulgast kunstiinstituudi kauaaegne rektor, tänase kunstiakadeemia emeriitprofessor kujur Jaan Vares. Valgas 1927. aastal sündinud vares õppis skulptuuri pärast sõda Tartu riiklik, kus kunstiinstituudis Antons Harkovi käe all. Seejärel olid aspirantuuris Leningradi hiljeoreepyni nimelises kunstiinstituudis ja kaitses seal skulptuuri rühmaga põlevkivi, kaevurid kunstiteaduste kandidaadi kraadi. 1959. aastal sai temast kunstiinstituudi rektor, sellesse ametisse jäi ta 30-ks aastaks. Tema jal kasvas kunstiinstituudist välja mitu põlvkonda, uuenduslikke kunstnikke, arhitekte ja disainereid, tänaseid klassikuid arese jätnud loomingut samuti unarusse ning viljeles realistlikku. Skulptuuri. Tabava modelleerijana jäädvustas ta nii lähedasi kunstiinimesi kui nõutud tegelasi. Ja milliseks kujuneb ilm sellest, räägib nüüd Ele Pedassaar. Homme on Eesti ilma kujundajaks Lääne-Venemaalt aeglaselt põhja-kirde suunas liikuv madalrõhkkond. Öö tuleb Eestis pilves selgimistega ja kohati lumesajuga. Puhub läänekaare tuul kaks kuni kaheksa, saartel loode ja põhjatuul iiliti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Külma on 10 kuni 17 kraadi, pikemate selgimiste korral kuni 20 kraadi. Saarte rannikul on kohati külma viie kraadi ümber. Homne päev on samuti pilves selgimistega, kuid loodest kagu suunas liigub rohkem lumepilvi. Puhub lääne ja loodetuul viis kuni 10, rannikul loode-põhjatuul 14 kuni 17 meetrit sekundis. Külma on viis kuni 11 kraadi, saarte rannikul kohati kaks kraadi. Ja millega tegelesid täna sportlased, sellest nüüd Karl Mihkel Eller. Tallinnas toimuval sulgpalli Euroopa karikaetapil jätkati täna veerand ja poolfinaalidega esimesena paigutatud Raul Must alistas meesüksikmängu veerandfinaalis kaheksanda asetusega soomlase Eedu Heino 21 19 21 19 ning eestlane kohtub täna õhtul poolfinaalis prantslase Lucas sclerpuuga. Kolmanda paigutusega Kati Tolmoff kaotas poolfinalist teisena asetatud Belgia esindajale Liantaanile 17 21 21, kuus ja 16 21. Päevases veerandfinaalis oli Tolmoff varem leedulanna Akvilestapost Aitest 21 16 ja 21 16. Homme peetakse TTÜ spordihoones turniiri finaalkohtumised. Martin Liiv võitis kiiruisutamise juunioride maailmakarikaetapil Itaalias 500 meetri distantsi ajaga 36 34, liiv edestas 0,08 sekundiga venelast Artjom Zolotaarevit. 500 meetri maailmakarika üldarvestuses tõusis liiv teiseks. Seal on arvestusse läinud kolm sõitu, millest liiv on kogunud 160 punkti. Liidril Viktor mustakovil on 240 punkti. Sloveenias plaanitsas peetaval murdmaasuusatamise maailmakarikaetapil võitis meeste vabatehnikasprindi sel hooajal neljandat korda itaallane Federico Pellegrino. Ka kvalifikatsioonis kiireimat minekut näidanud itaallane seljatas finaalis kolm prantslast, teiseks kõlbab dist Cross, kolmandaks Richard Šuv ja neljandaks renoosi. Naiste seas võidutses norralane täies Rootsi esindaja Stina Nilsson, kellele järgnesid poodiumil Astrid Uhrenholdt Jacobsen ja Heidi Weng. Eesti suusatajad ei suutnud Sloveenias kvalifikatsioonist edasi 30 parema hulka murda. Kõige napimalt jäi sellest puudu Peeter kümmeril, kes oli 34. ning veerandfinaalist jäi teda lahutama pool sekundit. Eesti sprindikoondise peatreener Christoph Smid ütles pärast võistlust intervjuus Delfile, et üheks eestlaste põrumise põhjuseks on vajalikul tasemel hooldemeeskonna ja suusapargi puudumine. Smiidi sõnul teeb plaanitses viibiv kaheliikmeline hooldemeeskond küll head tööd, ent seda ei anna võrreldagi tipptiimidega. Saksamaal Ruhpoldingis peetaval laskesuusatamise maailmakarikaetapil võitis naiste ühisstardiga sõidus tšehhitar Gabriela šokolava, kes hoiab liidrikohta. Sokolov oli täna äärmiselt täpne, tabades kõik 20 märki ja edestades viimases tiirus korra eksinud sakslane Francisco Hildebrand 13,9 sekundiga. Meeste ühisstardiga sõidu võitis tiirud puhtalt läbinud sakslane Erik lesser. Talle järgnesid vastavalt 9,8 ja 13,1 sekundilise kaotusega prantslane Martin Fourcade ja venelane Jevgeni Garanitševi, kes mõlemad eksisid. Korra viimases püstitiirus. Eestlased ühisstardiga sõitudes ei pääsenud. Homme sõidetakse Ruhpoldingis naiste teatesõit. Ja see oli tänaõhtune Päevakaja kuulmiseni.