Aiatark. Tere kõik aia sõbrad-ülehomme algab suvi kõige ilusam ja aias kõige töörohkem mazda aeg. Täna lubab Maaviljeluse Instituudi teadur, põllukultuuride osakonna juhataja Malle Järvan meid oma koduaeda ja kasvuhoonesse uudistama ja kõigepealt jäime katteloori aluseid porgandipeenraid vaatama. Tema porgand on jah, ainult võimalik kasvatada Taylori all ja seda ma olen aastaid teinud ja ma olen saanud ilusa ilusa talve porgandi. Esimese panen juba esimesel võimalusel kusagil niimoodi aprilli alguses teine katki. Ja siis ma olen saanud juba jaanipäevaks juba esimesed porgandid ja, ja viimased külvid olen teinud juuni esimesel kaadil, nii et et olen mänginud sortidega, et on teda kogu aeg võtta. Jaga säilitusporgandit saab ja minu arvates ainukene võimalus koduaiast porgandit saada ongi ta katteloori alla panna. Porgandikärbes ja porgandi lehekirp on niivõrd tugevad kahjurid, et neid mingisuguste taimeleotist segu külgedega minu arvates küll vältida ei ole võimalik. Kui ma olen nüüd porgandi maha külvanud, vaadanud loori serva alt, et ta ilusti üles tõusnud. Kui sageli ma pean teda kontrollima? Ta hästi kasvab, et kahjureid, haigusi ei ole, et ta on rohitud, kastetud? Noh, see on niisugune tundmuste asi, eks. Tori serva võib kergitada ja ega seal muud teha ei ole, kui kui umbrohi tärkab, siis see õigel ajal kõblata. Ta ta ära ja muidugi harvendada tuleb õigel ajal, et sellega mitte liiga hiljaks jääda, aga mina olen kasutanud sellist moodust, et mina külvan porgandiseemne segatuna kohvipaksuga ja praktiliselt saan ilma armendamiset hakkama. Arvestan umbes mitu grammi seemet, mul on vaja jooksva või siis ruutmeetri kohta ja saan üsna üsna normaalse külvi sellega. Nii et ega seal muud ei olegi peale harvendamist, esimesel korral võiks anda natukene natukene ka mingit väetis, kas siis natukene mõni tera lämmastik kui või mis veel parem koduaias, kui on võimalik kasta mingisuguse orgaanilise väetiselahusega, kas siis sõnnikuleotis ega, või siis nõgesevirtsa leotisega. Muidugi hea oleks kobestada ka peale iga vihma ja kui muld, nagu tiheneb et-et mulla pendika, kabe ollakse taimedele meeldib. Millal on see õige aeg porgandit harvendada ja paar tera lämmastikku visata ja siis, kui tal on esimesed pärislehed juba tulnud paar paar-kolm lehte, sest muidu ta nii nii pisikene seda lihtsalt ei näe seal arvestada, nii et minu arvates normaalsel ajal tehtud Küldisel praegu ongi see õige aeg. Kui nüüd need porgandikärbsevastsed on jäänud sinna eelmisest aastast talvituma peenrasse, siis kuidas Ma tunnen ja kuidas selle vastu rohtu leida. Vaat seda tahakski öelda, et kui aias on tegemist olnud porgandikärbse ka siis seesama koha peal ja porgandit Ilvatada või sinna lähikonda, sest need vaglad talvituvad mullas ja siis ei ole kalorist mitte mingisugust kasu. Ja eriti porgandi lehekirp, teda võib ka leida sellistes aedades, kus on kuuse hekita, talvitub seal ja sellega tuleb hoolas olla. Aga kui on ikka viljavaheldusaias, siis seda karta nagu ei ole ja ja tegelikult katteloori peaks porgandi-lehekirbu puhul, kui selle ohtu on, see tuleks hoida minu kogemuste järgi vähemalt juuli keskel paigani peal. Ja kui aias on porgandikärbseoht siis vähemalt augusti keskpaigani. Aga möödunud aastal oli selline erandlik aasta, minu kogemused ja ka mõne teise kogemused näitasid, et porgandikarp seal oli ka, oli ka kolmas põlvkond Augusti lõpul eemaldatud katteloori hoolimata Ta ikkagi ta jõudis ära muneda ja sügiseks juba juba oli mingi kahjustus olemas, aga need on väga erandlikud aastat, selliseid, kus ta kolmanda põlvkonna teeb oli juttu ka sellest, et sinna katteloori alla just porgandipeenrasse pelgad teevad oma pesa. Ja see on üks suur suur õnnetus sipelgaid aias tõesti tohutu palju ja seal on neil kaitstud kasvukohta ja ja sinna nad tõesti teevad ja nad kuhjavate oma kuhilad üles, need porgandiladvad ainult paistavad välja, sellise koha pealt enam korralikku porgandit ei saa. See on üks nuhtlus, aga ma ei oskagi õpetada, mis selle vastu aitaks. Nii et ühest küljest nakatunud Meil on hea, aga, aga samas väldib ka nende tegelikult need on mulla murelased, on ta õige nimi, nende sipelgate nimi, et ta kaitseb see katteloor neid nende sipelgate lootuslik vaenlaste eest. Nii et kahe otsaga asi, katteloor, aga muidugi kasu andes palju rohkem, kui te olete istutanud siia kolm rida kapsaid, väga ilusad taimed ja siis on teil pik peena, raetuba. Kapsad jah, istutasin lillkapsast ja tavaliselt on olnud mul lillkapsakonveier, nii et kogu aega alates jaanipäevast on värske lillkapsas ja, ja salatikapsas võtta olnud, aga täna tänavu ja tegelikult juba paar viimast aastat kipub kapsa kasvatamine ebaõnnestuma, mitte ainult minul, ma kuulen ka teiste inimeste käest kaebusi ja, ja ei olda rahul kasvuturbaga, midagi on sellega viltu, kas seal on mingid kahjulikud ained, kas fenoolid sees ja ma ei julge seda öelda, aga külvid kipuvad hävima, esiteks tulevad väga aegamööda üles ja, ja taimed hävivad, klorofüll laguneb ja kiduvad kiduvad ja nendest õiget elujõulist taime ja, ja ma olen tõesti tänavu hädas sellega. Ja nüüd viimase külvi lihtsalt tegingi oma tavalise aiamulla peale kompostile kaia mulla peale, ma loodan, et sealt vähemalt sügiseks korraliku kapsa. Aga probleem on jah, aga kellel on kapsad istutatud, see peaks muidugi. Soovitav oleks, et see kapsas oleks katteloori all, sest praegu on kapsakärbse lendluse aeg peaks olema sirelite õitsemise aeg, tavaliselt on ja, ja praktiliselt igas aias esineb seda, niiet et kes tahab ilma mürkideta hakkama saada, see peaks ka kapsakatteloori all hoidma ja hoida umbes niikaua, kui taimed on sellised elujõulised, kus need vaglad enam kui nad mõned on, et need enam kahju ei tee. Ja muidugi kapsast tahab niisugust tugevamat väetamist saada. Esiteks peaks olema muld, toitainerikkam, kas siis komposti või sõnnikumuld sinna kui vaja, siis ka mineraalväetisi olgu lisatud ja, ja siis kasvuajal ka vähemalt paaril korral mingisuguse jättis lahusega kasta või panna panna mõni tera lämmastiku sinna. Väga hea muidugi on ka niisugune. Ma ise olen siin aastaid tagasi kasutanud ja on nõgese kääritis, mis on väga-väga toitainerikas ja mis muudab ka taimedega tugevamaks haiguste kahjurite suhtes, nii et kellel see võimalus tehke, kasutage saate nõgestest lahti. Ja veel mitu head asja seejuures võtate, mida rammusam nõgesed, seda parem, muidugi. Korralikus aias neid ei ole, mina olen juba probleemi ees, mul ei ole neid lähikonnast võtta, aga aga niidate enne õitsemist sületäie, nõgeseid ja, ja soovitav on käärid, mis teha, kas plastmasstünnis või, või puutünnis, mitte mitte metalltünnis. Ja kui on võimalik, siis vihmavesi või tiigil esipealisem, parem kui kraanivesi. Tükeldab natukene need nõgesed valate tee peale ja ta läheb kenasti käärima panek kergelt niisuguse kate talle peale ka mitte õhukindlalt läheb käärima aeg-ajalt segate puu teibaga või mingisuguse kepiga. Ja ta läheb vahutama, päris ebameeldiv lõhn tuleb nagu tõeline virts, tekib öeldaksegi nõgesevirts. Eks paari nädala pärast on ta valmis, siis võtate välja need kõdunevad jäänud nõgesevarred, need võite viia kompostihunnikusse, seal on nad asjakohased ja ja siis seda vedelikku võib kasutada praktiliselt kõigi aiakultuuride väetamiseks, aga muidugi tuleb lahjendada teda, sest ta on üsna üsna kange. Väga efektselt mõjub taimedele nõeldakse spinat, jaetuba on need, mis korjavad endasse lämmastikku ja nitriteid, kas neid siis üldse ei tohiks väetada? Tegelikult aeduba ei korja liitrite nitraate. Et suurimad suurimad korjajad on muidugi jah, lehtköögiviljad vaata, spinat, sellised asjad. Aga ikkagi, kui, kui taimel on toidupuudus või, või on vaja lämmastikku, siis tuleb seda anda, ega, ega siis ilma ei ole ka mõtet mõtet kasvatada, me ei saa saaki ja, ja ei maksa ka neid nitraate karta, nitriteid seal ei ole eluohtlikud või tervist ohustavad, on eelkõige nitritiks nitraadid. No ma olen seda probleemi uurinud. Ei maksa sellest suurt probleemi teha. Nitraatide rikkamatest köögiviljadest võib-olla võiks nimetada jah, veel söögipeet kogub seda kuigi palju, aga tavaliselt köögiviljades on ka väga palju vitamiine. Igasuguseid muid aineid, antutsioone ja muid, selliseid bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mis täielikult selle nitraati ide Võnnitritite võimaliku kahjuliku toime täitsa elimineerib. Ei maksa karta. Aga ikka korralikult toidetud taimed ja, ja sööge terviseks. Siin juunikuu keskel käis üle Eesti mitu tugevat vihmalainet, nii et kastmisega muret ei ole. Aga ega see kastmine vist väga suur teadus ei saa olla, et kui ma näen ikka, et muld on väga kuiv, siis kas ta on ja, ja kui on niisugused liivased mullad, tuleb rohkem kasta ja kui on niisugused raskema lõimitisega mullad, siis harvemini. Kas on õigus? On õigus küll, aga tegelikult, kui arukalt tegutseda, siis aias saab ka peaaegu ilma kastmiseteni, et mina aiakultuure eriti kastnud ei ole. Näiteks kapsad, ma istutan vakkuva põhja, annan korralikult korralikult istuda auku v või on siis juurepalliga istik korralikult läbi leotas ostetud ja ja põhiline on see, et muld Läks, Pealt kobestatud, et vältida aurumis, siis on see niiskuse kadu palju väiksem. Ja üldiselt paljudele kultuuridele on ka parem, kui ei tilguta, vaata teda iga natukese aja tagant pealt vaid noh, kui on vajadus kasta, siis tuleb kasta põhjalikult, nii et ikka juurde sügavuseni märguks ja pealt pind kobe hoida ja mitte iga õhtu vaeva näha. Ja eelkõige just ma vaatan, inimesed, kes on harjunud istutama kapsast vagude peale, mina soovitan küll vao põhja istutada, nii et mina ei ole oma kapset kunagi ühelgi aastal kastnud. Välja arvatud võib-olla väga-väga pikalt põuased siin. Mõnikord juunikuus on olnud siis lillkapsast, varas kapsast, kui ma tahan varem saaki saada korralikku saaki, siis ainult neid ja porgandit ma soovitan üldse mitte kasta, sest on tähelepanekud, et mida põuasem juuni juuli seda ilusamad sihvakad porgandid kasvavad, niiet juurise tungib niiskuse niiskuse otsinguil sügavamale ja need porgandil tekib kastmise vajadus alles võib-olla kusagil augusti lõpul, septembri algul, enne enne koristamist, kui see põhiline juurika kasv on, mis on siis need köögiviljad, mis tahavad kobestamist ja mis on need, mida võiks multšida kogu köögiviljaaed, mullapind tuleks hoida kobe, ütleme kui on, kui on olnud suuremat vihma jõud ja muld on tahenenud siis kergelt kõplaga või mingi kobestiga läbi käia, esiteks aitab see ka tärganud umbrohud juba varakult ja, ja Välgi Taurumist, see on üks, üks aedniku põhitõde peaks olema muldorgu kogu aeg pealt kobe. Ja samal ajal ka siis selle kobestamisega samal ajal ka taimi mullad, takse, muldamist vajavad kõik kapsad siis porru vajab muldamist, hernes, uba ka, ütleme, on tärganud, siis võiks nagu ridade vahelt niisukese vahukeselt tõmmata, et noh, taimed püsivad paremini püsti ja ja niiskuse tingimused on paremad. Ainuke asi, mida ma tahaks meelde tuletada, et ei maksa juursellerit mullata, see on üks, üks natukene teistmoodi kultuur sest muidu kasvavad haaralised juurikad, kui, kui teda rohida kõblata, siis pigem taime ümbert natukene eemale tõmmata, mulda, mitte sinna ümber rajada. Muidugi kurgid, kurgid ja, ja sellised kõrvitsad ja nii nimetada suvikõrvitsat või kuidas see uus nimi nüüd on, et neid, neid ega rull rull ja taldrikkõrvitsad, et neid ei ole kah vaja mullata. Et me oleme Malle Järvani kasvuhoones, siin on mitu rida tomatit ja hästi palju paprika taimi. Oletan, et üldse maha panite, ma sain aru, et paprika eelkasvatamine kestab vähemalt kolm kuud. Paprika eelkasvatamine kestab jah tõepoolest kauem kui tomati kasvatamine, istikuperiood kusagil kuus 70 päeva, need on need külvatud märtsi teisel poolel kusagil 20. märtsi paiku on ja ja kasvuhoonesse saab alles siis panna, kui öökülmad on möödas. Mul on selline kütteta kasvuhoone erandolukordades siin radiaatoriga lihtsalt aitame öötundidel nagu sooja hoida ja need on istutatud siiani 20. mai paiku, teinekord saab isegi veel hiljem. Ja paprika on väga valgusenõudlik taim, valgusnõudlikud omad, nii et kui nad on tomatiga samas kasvuhoones, siis tuleks ikka varuda nende jaoks valgusküllase peenar, kas siis lõuna poole või lääne poole, et hiljem tomatitaimede varjaksist varjus kasvab, paprika ei anna korralikku saaki. Paprika õitseb, mõned varased sordid õitsevad ja üldiselt soovitangi kasvatada eelkõige varaseid sorte ja minu lemmikuks on Moldaavia päritoluga Padar. Moldova mis on suhteliselt, ei ole kapriisne. Ta lepib kehvemate kasvutingimustega madalamate temperatuuridega ja teinekord, kui õhuniiskus on suurem, aga need välismaised moodsamad sordid, need tihtipeale kipuvad hallik tama ja viljatipumädanik tuleb nelja paremini peale ja ja siis ma kasvatan veel sorte California vander, mis on ka aastatepikkuselt ennast õigustanud. Oranži sorti on mul Horizon ja kollane on samblaid ja olen neid aastaid kasvatanud väga rahul. Aga muidugi sorte on palju ja, ja kindlasti kindlasti on ka teisi väga häid sorte. Kadestamisväärselt ilus rammus muld, kas nad vajavad ka palju väetamist? Siin on niisugune turba ja koduaia kompostisegu ja seda ma igal aastal ei ole uuendanud, vaid peale tomatitaimede jäänuste väljaviimist koorin pindmise kihi ära ja toon siis tavaliselt oma koduaias valminud kompostijuht ja ja niimoodi ma olen aastaid sama pinnase peal praktiliselt kasvatanud, noh võib-olla kusagil viie kuue aasta tagant, siis vahetan täielikult välja ja ja segan siis uue turvassubstraadi, ise segan, ise panin, ühetasid juurde ja täiendan pidevalt kompostiga ja siis sellist mulda ei olegi eriti vaja nagu täiendavalt väetada, kasvu ajal annan tomati-le ja paprika, ütleme paaril-kolmel korral mingisugust lisaväetist väga head, Sultsi väetised, vedelväetised või ka mingit muud teised, nii et sellist lahjat lahjat väetiselahust koos kastmisega. Ja paprika taim on siis hästi toidetud, kui tema ladvalehed on natukene heledamad, mõni võib arvata, et siin on mingi puudus, aga see on täiesti normaalne. Et niimoodi on ja, ja pigem pigem olgu vähem vahetatud kui kui üleväetatud taimed ja mitte ka liiga palju kasta, sest paprika on suhteliselt, et kuiva õhu ja kuiva pinnase taim, nii et mitte üle kasta. Teil on ka väga ilusad, et poole meetri kõrgused või kõrgemadki tomatitaimed. Kui sageli te tomatit kastate? Vastavalt vajadusele noh niimoodi nädalas nädalas kord või kaks, kuidas, kuidas ilmastik jauramine on ja kastame vihmaveega, mis katuse peale tünnidesse valgub. Ja eks tain ise näitab ära ja, ja tavaliselt kujundan nad kahe arulisena, kui ruumi on. Ja põsude võtmine ja niisugune töö käib jooksvalt. Mõnikord juhtub, et tomati lehed kisuvad nagu krussi, kas see on mingi toitaine puudus või on seal mingi kahjur kallal? No kui ladvalehed niimodi krussi kisuvad või siis öeldakse, tomat on üleväetatud. Aga kahjurid, et minu aias ei ole nagu ei ole tomatil täheldanud, millega probleeme võib tekkida. Teatud sortidel, sügise poole võib peale lüüa, ruuge, hallitus. Aga praegu mul on sellised sordid, mis on selle sordi kindlad, on Jõgeva uus sort malle F1 ja on, on leedu aretis skariai, tänavu on mul ainult kaks sort, varasematel on ka rohkem olnud. Et katsun, katsun kasvatada selliseid sorte, mis on mis on haiguskindlamad ja teiste haigustega, ei ole probleeme olnud, kahjureid ei ole olnud. Karilast ei ole olnud õnneks. Ja kolmas missing kasvuhoones pilku püüab, on lillehernes ka juba kisub poole meetri peale pandud ilusti talle nööridest. Ta saaks kõrgustesse ronida. See on siin ukse kõrval ja kohe kui õitsema hakkab, siis tervitab teid igal hommikul lõhna ja lilleiluga. See on jah, tegelikult lillerne sammu mõlema minia lemmiktaimi olen pannud lihtsalt potti külvanud siin juba märtsi märtsi lõpus mõned mõned terad varem õisi saada, aga muidu väljas väljas põhiliselt on selline suurem, kasvas mina. Aga esimesed õied tulevad kasvuhoonest ja räägiksime veel teie avama, kurgipeenrast ka. Need seemnest peenrale külvanud ja juba on taimed näha. Tänavu külvasin jah, otse peenrale, aga muidu varasematel aastatel olen külvanud kasvuhoones turba substraadile kusagil maikuu 10. paiku või niimoodi ja kasvatanud taimed ja siis istutanud, kui külmad möödas on, siis peenrale istutanud, aga tänavu on otse küll tehtud ja see on tehtud sõnnikupeenrale suur suur vagu alla nagu tõmmatud ja kõdusõnnikuga täidetud ja siis selline veidi kõrgem peenar ja sinna siis külvata ja mina olen aastaid kasvatanud, sortida vist ja mulle meeldib, olen ka Vilmad kasvatanud, aga see kipub kõveraks minema. Nii et ta vista kurgiga, ma olen väga rahul olnud? Jaa, jaa, varasematel aastatel oli võimalik kasutada ka kilemultši, sest teatavasti kurk tahab ja et juured oleksid soojas. Väga tähtis, siis jälle nendesamade sipelgate pärast ma seda enam kasutada ei saa ja ja nüüd on lihtsalt katan kiletunneliga võib katta kattelooriga, aga ma helistan tunnelikuna, kuna loor võib-olla nii palju ei hoia sooja ja ja nakkub karedate kurgitaimede külge. Nii et kiletunnel on see, mida te soovitate? Jah, kellel see võimalus on ja see kiletunnel, kui teda korralikult jälle talveks hoiule panna, ta säilib, aastaid, saab kasutada ja ja servad on nagu tugevdatud lattidega, kena kenasti saab kokku rullida ja kusagil kuuris alles hoida, nii et see on mõnus ja jahedatel öödel otsad kinni, aga muidu võivad otsad lahti olla. Nii et peaasi, et liigset niiskust all ei tekiks liigset kuumust ka mitte. Kõrvid saale peab jätma kasvuruumi, peab arvestama, et ta hiljem kusagil laiuda saab ja ja muidugi tema tahab niisugust orgaanilise ainerikast mulda väga hea on, ta on tema jaoks ikka kõdu, sõnnik, rikkalikult komposti ja kui vajab väetamist, siis seda teha alles esimeste vilja algete tekkimise ajal, muidu ta hakkab liigselt vegetatiivselt. Kas vajame taga ja, ja võib-olla viljoni väga ei kipugi moodustama. Kas kõrvits on nii nagu kurke tahab, iga päev niukene kastmist ei taha tegelikult kui kasta, siis ikka korralikult ja ja kes ei ole istutanud just kõrge kompostihunniku otsa vaid maapinnal kasvatab või maapinna kohinal, siis seal ainult erandkorral on vaja kast, ei, liigselt ei ole vaja, malev tuli teha nautigem ilusat suveaega ja ärgem end aiatööga. Tapkem. Seegi oli üks Malle Järvani soovitusi. Järgmises saates räägime luu viljaliste haigustest ja kahjuritest ja vaatame, kuidas kartul kasvab.