Paljud, kes nüüd, pärast lahtiütlemist religioonist mulle kirjutavad sõbralikke kirju, küsivad kuidas minu lahkulöömine usulistest tõekspidamistest tekkis ja kujunes. Asi seisab selles, et jube noorusest kodanlikus Eestis, haka kinno, palavalt armastama loodusteadusi. Kivististe kollektsiooni Kunda ümbrustest ja Kohtla-Järve põlevkivi kaevandustest ning Tallinna lähedal asuvatest paele murdudest kogutud siruuri paekivis leiduvaid muistseid, merikarpi ja kurid Kloomiti rubiidi. Sel ajal lugesin palju ja ahnilt teaduslikku ning populaarteaduslikku kirjandust. Astusin võõrte usklikke ringi, hakkasin innukalt tegelema aialooga dioloogiaga, muutusin usklikuks ning veendunud õigeusu liidriks. Isegi siis ei suutnud ei piibliteadustega tegelemine. Kirikuraamatute autorite uurimine kustutada või suurendada minus vana armastus loodusteaduste vastu ent kodanliku kooli, ühiskonna ja ümbruse tingimustes. Me olime me mitte ainult kauget mägi realistlikest teadmistest vaid koguni vastupidi. Seal kujunes materialism ist täiesti moonutatud ettekujutus kui millestki pandaalsest, mehhanistlikust, primitiivsuses ning animaalsest. See ei lasknud areneda. Kahtustel ei lasknud kõikuma lüüa usul isegi siis, kui usu jääb piibliteadustega tegelemise käigus. Tekkis rida küsimusi ja arusaamatusi, ootamatuid avastusi. Kiindumusele ja hakata ulatuslikult tutvunema meie teadvusest saavutustega geoloogia, zooloogia, antropoloogia, tarbinismi ja muudelt aladelt geeniust. Algasidki üllatused, religiooni ajaloo uurimine liidab neil uusi suuri paljastusi. Kas sellelt alalt? Libeda keelelistest võrdlustest nii algas endiste tõekspidamiste kokku värisemine. Lõbuks purunesid lad täielikult. Kuid usu juured olid tugevad. Enne kui arenemistee loogilise lõpuni võis jõuda, tuli palju eelarvamuslik harjunud viieks pidamisi revideerida. Eesti Radio kuulajaid võib loomulikult huvitada, missugused olid need ootamatud avastused, mis nii otsustavalt kummutadid minust kogu uskliku inimese religioosse ideoloogia. Püüan vastada sellele. Seetõttu ongi esitatavat näidet peamiselt vanast testamendist, seda enam, et uskliku kristlase jaoks umbes samasugune jumala sõna ja autoriteetne pühakiri kui uus testament. Kui otsustada evangeeliumis öeldu järgi, siis teatas Kristus idee, et ta ei kavatse valatestamindi ära muuta toetust vale testamendi seadustele ja proffidele tsiteeris neid ning kõneles neist kui vääramatutest autoriteetidest. Niisiis, kuid tõestada, et vanas testamendis pole midagi jumalikku vaid et tal on ainult inimlik tähendus. Kui näidata ära tema pead ja vasturääkivusi, et näidata, kuidas temast nagu kõverpeeglis on leidnud inimsoo mitmesugustel arenguetappidel toimunut elus sündmused, moonutatud kujutamist siis variseb kokku ka uus testament, milles on tuletatud kogu ristiusk. Kõigepealt lakkab kristus olema jumal sest kui jumal oleks ta pidanud juba siis inimestest paremini teadma. Missugused inimlike eksimuste põimikud on need raamatut, millele ta kõigest hoolimata tugines. Parimal juhul saab teda siis pidada ainult juudi sekt tantlikuks rent jutlustajaks võib-olla Esseni usulahust, kelle ümber kuhjusid hiljem mitmesugused jutud imetegudest ja ennustustest mis olid üle veetud teistest uskudest ja teistelt vana aiarahvastelt. Muide, tänapäeval ei saa kõnelda isegi niisugusest inimesena ajaloolisest Kristusest surnumere ääres juuda kõrbes tehtud avastused nende nimetatud Surnumeres Bergemendi rullid teatasid kogu maailmale, et SEI ehk Esseini usulistel Olemas õbedus võimluse jutustajast kelle keegi jumalakartmatu vaimulik oli minema kihutanud, kes oli kannatanud ja kes tuleb tema poolt maha jäetud inimeste juurde tagasi. See ongi nähtavasti üks neid alustugesid, mille ümber kristus tekkima hakkas. Teisteks alguspunktiks olid vastukajad ühest teise Esseini rent, jutlustaja, tolleaegse ühiskonna pattude paljastaja Johannese jutlusteni. Nende kaheõpetuse kokkusulatamine toimus aga jube, mitte ennem juudi lahkusuliste poolt. Nende kitsas natsionaalšovinistlik, kus suunaga õpetus vastas oma filosoofiliselt sisul kõdulevas Urjenduslikus rõõma riigis kogunenud tohutu hulga orjade rõhutud ning õnnetude lootustele ja otsingutele. Just need massid, kes otsisid oma kibedat saatuses kas või illu suursestki tröösti kas või ebamaistki väljapääsu haarasid kinni. Teda oli aetud hukatusse ka nemad surid küll tööl, Küld tsirkuseareenidel teda kiusasid, tekivadki rikkad, neid samuti. Kuid haarates idee temast, liitsid nad selle kõik need elemendid teistest uskudest, mida nad olid suutnud tähele panna. Temas on säilinud kogu seos teisest sajandist enne meie aja arvamist pärineva Esseini vaimse juhi ja juutide vanakeste mindi vahel. Temast ulatuvad lugematud niidid sidemeid ja ainult nende nimetatud paganlike luuni Egiptuse persija kreeka uskude juurde. Polikristluse hälli juures seisnud orjastatud, kuid Mess tuliste rahvahulkade jaoks kõige kurja, rõhuva ja vastiku kehastuseks. Kuid pöörde tagasi vana testamendi juurde. Aeglased pühamehed ja prohvetid ilmeksimatu kõikteadja ülitargad püha vaimu juhtimisel. Ent mida ma avastasin nendesamade raamatute kohta ausa ning hõlmas hinnangutes range teaduse abil mida näitas mulle paljude põlvede teadlaste uurijate üksik assiline töö, palun kuulake. Piibel, mida õigeusklikud löövad, sisaldab 50 raamatut, neist 30 üheksakanoonilist soontöölist jutumärkides jumala sõna ja 11 mitte kaloonilist võid nagu luterlased neid nimetavad apa kriiba raamatut, mida peetakse mitte jumala sõnaks väit, inimeste vägedeks, kirjutisteks. Me ei puududa neid. Käsitleme ainult need raamatuid. Saalomoni ülemlaul vabadus, üksnes armastus poeemiks reostatud muistsete pulmalaulude alusel arvatavasti mingisugused teadnud autori poolt son andekalt kirjutatud teos. Kakud rajavad ronis saalomoni looming. Ta kujutab endast. Koodi muudab elu mõttetuks ja kutsub üles teda nii ära elama, kuidas keegi seda suudab. Juba vana juudi Räbid püüdsid nõrgendada seda hirmsat lootusetust, millesse raamates Ehkki temas pole tehnika, ilusaid sõnu jumala kohta tegelikult Bluntzee ühendus, mussess, rahve, põld löödud vanast sõnade kogumikust ja mingisuguse teadmatu autori Kitaktilist teosest, mis on esitatud keskmise jõukusega orjapidajate, käitumisalaste, Afjorismide ja hea tooni käsiraamatuna paljud aforismit tõlgitud egiptuse keelest. Paljud neist kuulevad praegusel ajal inimväärikusele sõõrlevalt jutustavad aegadest, kus inimesed seedib madalal arenemisastmel ja olid jagatud antagunnistlikesse klassidesse. Kõnelda, et niisugune raamat on igavene jumaliku päritoluga, tähendab teha piiblist progressi pidurdaja tähendab muuta tema abil igaveseks klassi rõhumine ja epa põrts sädelust, taotlevadki, piibli õpetuse levitajad ning jutlustajad kõikidel aegadel. Jumalike raamatute killast väljaestri ajalooraamat see Usudov julma tiivaga kirjutatud poliitiliseks konfliktiks. Temas pole mitte mingisuguseid jumalikkuse või kõlbluse elemente. Hilisematel aegadel on juudid ise teda lappida ja õõnestada püüdnud mitte kanooniliste teisenduste ja vahelekirjutustega inimliku pärit õhuga. Nagu selgus, olid kakaks Samueli kaks kuningate raamatud ja kaks aiaraamatut. Kontrollimisel osutusid nad tendentslikult ümber töötatud vanadeks kroonikadeks. Vähemalt kolm neist autoritest ümbertöödest ei suutnud koos külastada parimaid raamatuid. Iiliti matiga. Ilmus suur hulk vasturääkivusi nimedes kronoloogias, sündmuste kirjeldustes, need ei jumalikud raamatud ega isegi mitte alusak inimlikud kroonikat vaid nende teadlik pagatagdlik võltsimine, juudi vaimulikke. Isegi ühtedes ja samades raamatutes esimeses ja teises kuningate raamatus sillerdab isegi Iisraeli ja Juuda kuningriikide kuningate valitsemisaegade lihtne kokkuarvamine sügavaid vasturääkivusi. Mõlemad kuningriigid tekkisid üheaegselt 925. aastal saalomoni riigi lagunemisel. Kuni Iisraeli riigi hukkumiseni 722. aastal kokku liita siis selgub, et juuda kuningad, valitsesid kaks saadab 60 aastat, freerivamad aga 241 aastat mainimiskuningriigis kuus, aga tegelikult ühteviisi 204 aastat. Niisugune siis ongi vaimu kõik teadmine ja tarkus, niisamasugused, inimliku päritoluga. Ühel juhul legendaarsete ja muinasjutulist üksikasjadega ehitud teistel juhtudel tendentslikult ümber töötatud faktidega rikastatud teosed. Usuteadlased kinnitavad, et need raamatud on kirjutatud Moosese poolt 14. 15. sajandil enne meie aja arvamist. Samueli ning kuningate raamatutäit on aga kirjutatud 11.-st kuni kuuenda sajandi vahelise perioodi kohta autorite poolt, kes elasid 11.-st kuni viienda sajandini. Kuid nende sisust võib aru saada, kui seda tahetakse ainult tunnistada, et sel ajal polnud mullusega raamatud, headused, seed tuntud, see aga tähendab, et plats kostati hiljem ja kujutavad endist mitte vanaaegseid vaid võltsitud teosed. Nende teadlaste poolt kuuendal viiendal sajandil nende kallal töödanud inimpäid neisse puutunud paljude inimeste käed. Prohvetid ja nende ennustuste raamatut mis jäid minu ette piiblisse pärast selle kriitilist läbiuurimist, ei püsinud samuti kuigi kaua. Jumalikkuse aupaistes ilmnesid vastu rääkivused Moosese seadustega. Millest igaüks kuulub erinevasse sajandisse ja esinevatele autoritele. Danielil Kelly asemäärused andmeid ei ühtki Babyloni väljakaevamist, dokumentaalset ülikude ja teenidega. Et haiglaste tulli aia asjatundmatuse tõttu tõelisuseks peetud unenägude ja hallutsinatsioonide õhukese kooriku taga olevas mingisugust jumalat projekteerides tühjad taigasse, Vene maiseid, muresid, kurvestusi ja muutusi lõik need autorid ikkagi ainult maiste asjade maisteks kirjapanijad, eks nii nagu selle kohta ütles hästi. Ludwig Bach. Kuid kajab õõnes. Viibime mitte taevas, vaid maa peal tõelisuse riigis, ainult õõnes, me teeme asju, mitte reaalses paratamatuse valguses. Said ettekujutuse uskliku meelevaldsusest säras. Nii langes minus silmis jumalikkuse pjedestaalil piibel. Kui on purustatud alus, millelt ta asus Kuid laps kasvab suureks ja hakkad püüdlema muinasjuttudes tegelikkuse poole. Kas pole mitte aeg täiskasvanud, kuid harda aukartusega Piibli müütide, käies rippadel inimesel pöörduda meie tänapäevas suure Pärevad tegelikkuse poole mis viib ja kutsub meid samasuguse reaalse teaduse ja aialõpud, hõõrus seaduste.