Me räägime täna ühest leheküljest eesti kultuuriloos, me räägime leheküljest eesti teatriloos ja leheküljest Eesti balletiloos. Sellepärast et stuudiokülaline on 88 aastane. Balletiveteran Johannes viirg, te olete kõige vanem elus olev Eesti balletitantsija tänapäeval, kas võib nii öelda, kui ma tean ainult Estonia balletist, olen kõige vanem, aga no vaevalt, et Vanemuises ka keegi on järele jäänud. Te olete väga heas vormis, kuidas te praegu ennast vormis hoiate ja millega te tegelesite pärast seda, kui tema töökarjääril olite punkti pannud? Te tegelesite siis nende niinimetatud isetegevuslaste taidlejatega, kuidas see töö käis? Sel ajal olid niisugused klubid olid, iga klubi juures, oli, isetegevusringid olid ja eriti palju oli Soshitude balletiringi just koolilastele päris lastele, aga ütleme nii kümne-kaheteistkümne aastastele. Ja sel ajal oli huvi väga suur. Aga seal oli tüdrukute hulgas poiss ja veel ei olnudki olnud. Kõik olid tüdrukud ja hiljem mul oli vanemaid rühma oli õpetajate maja juures oli mul väga toredad rühmad, kes seal veel praegu mõnede noorikud tantsijad, aga poissi ei olnud ühte. Kas siis tüdrukud, plikad ise trügisid tondi või emad viisid? See oli ilmselt kohe näha, kes sunniviisil oli toodud, see oli tõrges ja niimoodi, aga tütarlaps, kes väga tahtis, tegi innuga ja seal tuli kenasti välja ja ja kõik tahtsid varvastantsu tantsida, ikka küttasid varrastele. Aga hiljem, kui mul niisugused vanemad rühmad olid, näiteks õpetajate maja ei ole, siis ma tegin rahvatantsu ainetel või karaktertantsude ise seadsite ise ja varastasin kuskilt ja tüdrukutel oli hea meel seal tantsida. Jah. Ma olin 70 aastat oli vana, kui ma lõpetasin ja miks ma lõpetasin, tähendab tüdrukud tahtsid kogu aeg, et ma tantsin nendega koos. Ja siis ma tundsin, et mu jalg ei tantsiks, mis tähendab koos siis klassikalist balletti koos või ei, mis ma tean, seadsime, tähendab, need ei olnud klassika ja need, need olid ikak, karated tantsualustel seatud. Aga kuidas siis saab üks mees tantsida plikade rühmann? Miks Nendega koos kõik liigutused nendega Eeeszteeemmgo näidata neile ja Jan no see on nüüd lähiminevik, aga läheme päris kaugel, kelle tagasi aega, kus pest keegi ei ole liikunud, oli aasta 1937 torite noormees, mitte enam väga noor ja te läksite töölist teatrisse, tahtsid saada näitlejaks, kas te tahtsite saada näitlejaks, kas te tahtsite minna balletti, kuidas see asi? Kelleks või milleks, aga kutsumus oli ja kuna töölisteatrist kuulutati välja, et avatakse tantsuõpperühm, tantsu oli just nimelt ja läksin katsetele ja võeti vastu ja olgugi, et kukkusin katsetel käpuli ja vigastasin oma Nonii, väänasin nii väljaid. Jalg oli paistes ja kolme päeva pärast tuli kutse koju. Et te olete vastu võetud. Siis hakkasid tunnid peale, kes oli teie õpetaja Helmi Tohvelmani, Helmi Tohvelmani ja pani, mis ta teiega tegi. Kõigepealt näitas toe ääres klassikaalused ja siis punaoli tarvis lavale kohe kiiresti siis teine pool tundi ta hakkas juba missugust vaba liikumist tähendab, oma lavastustes oli tarvis tantsustseen ja, ja seal oli väga võimas seltskond näitlejaid sel ajal koos teatris ja töölisteatris oli niisugune näitlejate koosseis eesotsas naisnäitlejatega nagu Is Linda, Katrin Välbe. Ja meestest olid Ruts, Baumann, Teetsov kaks, toona ta oli, romot oli, koosseis oli võimas. Aga no kuidas teie oma tulevikku nägite, kas te mõtlesite, et ei sapiteatri, tantsija, elukutseline tantsija ei olnud väga noor, kui te sinna läksite? Ei, ma ei mõelnud seda, et kui ma Tallinna tulin, ma pidin hakkama tüütama kohe sellepärast, et maapoiss milleski ära elada. Ma hakkasin kohe tööle, minu esimene töökoht oli väga proosaline. Mai. Ma õppisin kangusuks ja kuna sellele naiste Ööde keeld siis öösel töötasid kõik noored mehed ja põhiliselt olidki need, kes päeval õppisid. Ja, ja siis see oli üks hirmus aeg mõelda, siis ma mõtlesin, et kui ma selle lõpetasin, et ükskõik mida ma hakkan elus edaspidi tegema, aga mitte iialgi, ma ei lähe enam öösel tööle. Tänapäeval öötöö naistele keelatud ei ole, siis oli, siis oli jah. Ja, ja nii saatuse iroonia, kui oli, läksin sõjaväkke ja 15 kuud järjest ülene päeva käisin vahtkonnas ikkadessedki ja kas lava tõmbas võid? Tants tõmbas, miks te sinna töölisteatri pidama jäite? Tahaksite olla laval? Tahtsin olla laval, aga te tundsite, et teil ei ole seda õiget kooli? Tundsin jah, aga Tohverman oskas mulle selgeks teha, et ma võin seda teha ja et ma saan seda teha ja ta tegi kohe tantsu, näiteks tema tantsis siis Helmut paagiga parvepoisse, oli kaks paari tantsijaid tarvis teist paari olnud sealt õpperühmast, võttis mind ja võttis ja tantsisime koos nendega. Te olite siis ikka teistest parem siis jooma. No ma ei tea, aga tantsisin. Ja kui palju te nägite, Priit Põldroos täna oli siis nagu see roosi ma nägin vähe ja ma nagu ei mäleta, aga mäletan paljud Särevit ja hiljem ka, et suviti kohtusime, või niimoodi. Aga Helmi Tohvelmani õppejõuna ja teie juhendajana, kes ta oli inimesena? Ma ei ole paremad, Inywesquanya Ta pühendas ennast jäägitult sinule, ta võis aidata sind majanduslikult, ta võis aidata siit, kui sul oli raskusi. Ta pidi Kolgu, kuid ta oli šamaanimehe. Anett oli läbini teatriinimene ja läbinisti teatriinimene, seda näitas kõik ette või kuidas see tööga ja ta näitas ikka ballettmeister näitab ikka ette tegev ja tantsijaid laulis tegelikult tantsija, selle segaja Nonii, siis hakkasid tulema rasked keerulised ajad, millal pandi kinni töölisteater ja mis asjaoludel, miks oli tarvis teda, aga vaata et ma ei tea, miks teda ühendati draamateatriga lühendati Draamateater käin ma vabanesin sõjaväelaste 39. aasta detsembri viimasel kuupäeval ja, ja kui ma siis tagasi tulin, siis oli juba töölisi, Draamateater ühendatud, teile seletatud midagi? Ei, kes mulle seletas, mis me tegime draamatükkides nüansse ja jooksime kahe maja vahet vahel õhtul ja tänapäeva inimesed ei teagi, kus töölisteater asus. Jah, ja ma ei oska seda ütelda ka praegu seda kohta, sellepärast see asus Sakala ja Tartu maantee nurgal nurka mule ja juudi sünagoogi kõrval. Nonii, siis tuli Saksa okupatsioon, mis teile tähendas? Minule tähendas seda, et ma sattusin niisugusesse hiilgavasse teatriseltskond Estonias Estoniasse. Selleaegne ooperi- ja operetikoosseis oli minu meelest nii tipptasemel, et seda ei ole minu arvates siiamaani Estonias olnud. Ei ole ületatud ja ei ole ületatud ja ballett olid, kõik olid stuudiost tulnud, kui kes olid juba Kolbri oma õpilased näiteks Maltuudis ja koid. Ja enne seda, kui mina teatrisse läksin, oli juba pähklipureja tehtud Luikede järv ja sel ajal just oli punane moon, millega Olbri väga läbi lõi, pisike Moscangeetis punases enam saksa heli tantsitud ja aga tantsiti edasi Luikede järve ja siis sel ajal lavastati veel Shell vastase klassikat, siis ikka esitati Tšaikovskit jama ja sõja ajal ja sel ajal. No ei, ma muidugi ei saa võrrelda, sellest on ikka sajand tagasi. Kuidas siis tantsite ja kuidas praegu tantsiti, aga Trešiiliselt, mina hindan Holdrey, tantsime ka sellepärast, et see tants ei olnud mittevõimlemine, võid, sammude kokkupanek, vaid sellel oli oma sisu ja hooli oma reži. Te olete öelnud, et kui te alustasite, siis ei tajunud selle tantsu olemustest, siis te tegite just samme. Jah. Kuidas te seda seletate? Oli tarvis saada mingisugune alus sellele, et ma liikuda oskan? No mis ma oskasin ainult käia. Ja seda ei tea maalt tulnud poiste linnas arglikult. Aga kuidas jälle Estonias hakkasite liikuma, kas te tantsite mingit alaväärsust ka, et teised on saanud süstemaatiliselt kooli? Nad ei olnud saanud, see oli väga kirju seltskond, sellepärast et osa oli tulnud nendest. Sel ajal olid juba need vene emigrantide stuudiod olid siin ja kes olid stuudios, aga nendele olid ikkagi balleti aluseid olemas. Aga no mina olin ka juba nüüd peaaegu hooaja seal õpperühmas õppinud. Juba vistliku teiste, taipasin, tundsin ja nähtavasti volbri arvelt ja siis ma läksin kiiresti edasi, et teil mingit alaväärsustunnet ei olnud, teistega nii ei ja nad ei alavääristanud mind ka. Mind võeti väga hästi vastu. Nüüd see legendaarne rahel Albray, ta oli tükk aega olnud juba Estonia balletijuht oli selle trupi loonud. Kuidas temast stiil oli võrreldes nüüd? Tema juhtimisstiil oli range ja ma olen paljudes kohtades edaspidi töötanud ja minule meeldib, kui distants on kollektiivijuhi vahel. Et see ei ole Familiaarne ja vaat Olbri oskas seda väga hästi pidada ja seen lõi tugeva distsipliini rühma. Mõni ütles, et ta oli despoot. Kuidas keegi võtab teine sobisse, minule väga sobis. Kuidas ta teid juhendas, kui ballettmeister tema juhedes suured päraselt, näiteks saksa teisel aastal oli, ooperdan öösel ja tan, öisel is on üks suur balletipilt veenusmägi ja temal oli seatud niimoodi kolm noor ilusaid armastajad noort meest ja nendeks olid tema esitantsijaid kaks tükki ja üks kolmas veel, kes balletis oli võrdlemisi tugev, üks mölls oli. Aga see noormees läks ühel päeval äkki ära Saksamaale ja oli tarvis kolmandat noort meest. Ja, ja kuna meile nähtavasti olin väga, sarnaneb oma blondi pea ja olemise koidule Haagu selle, siis võttis mind ja mis ta tegi, ta õpetas mind üksipäini välja ilma viis enne testi juurde. Ja, ja siis, kui viimase proove oli lõpetanud, siis võttis ja kallistas nii kõvasti, ütles külm nagu allikavesi teie kohta ja. Ja mina vastasin, aga selge see oli lõpp, ilus, niisugune sädelev ja siis tuli juba edasi, kui see krati lavastus oli. Sellega ma olin muidugi jälvega edastemal oli natukene teistmoodi see neljas vaatuses, tema oli rohkem selle mütoloogia järgi tehtud, seal olid. Kui need talupojad juba olid kaks saanud, siis nemad tegid pidu ja pani idendid siis loomade ja lindude kostüümides. No ja, ja mina pidin olema kukk ja kukel oli üksik soolotants. No tema näitab ette, mina ei julge teha. Jällegi ei viita, räägib kõik, et tal ei ole kedagi panna rohkem kui mina, mina olen kiire liikumisega ja blinoff teeb seda krati ja ja keda oleks võinud panna, et mis me teeme, no ja mis ta tegi? Kutsusid õhtut mind üksipäini, proovi koos oma abikaasa härra kompusega ja klaverimängija deebee, proovi seal pimedaks ja ainult selle klaveri juures üks tuli. No ja siis hakkan mind. Ühesõnaga, kuidas ma peaksin ütlema, õpetama? Teate, Kompus näitas ette. See oli nii vapustav ja ütlesin, et kuidas mina ei julge seda teha, tead ja siis ta rääkis, üteldi, maa puiskast, vaadanud, mismoodi need linnud liiguvad looduses, et nad akaid enne äikest või niimoodi mõtte mõttetult jooksma ja tuletage seda meelde ja ja siis ma mõtlesin tõesti, see on nii olnud kombus kõige rohkem ütlesid, unustage ära, et te olete see väike viiesk mõelgi Ikatjate kukk. Ja see pimedus oli selleks, et ennast vabamalt lahata ja ja aga nüüd, kui üldse rääkida sellest atmosfäärist enne seda õnnetut krati etendust saksa ohvitseri nägi ainult saalis publiku hulgas või juhtisid nad teatrit ka tagaruumidesse? Ei, ei olnud, ei näinud mina küll. Kas te tundsite ka mingit niisugust poliitilist juhtimist? No ma ei oska öelda, sellepärast et mul nagu ei olnud ja nii sihukeste arusaamist ei poliitikast, sellepärast ma tundsin, et mul on parem olla Mullen ilusast diaatrist. Ühesõnaga vaatasin elule ja suudlesin optimist, küll. On teada, et seal toimusid mingisugused niisugused segakavaga kontserdid ja ja siis oli siis laval nii saksa kui eesti keelt ja kuidas toimusid, kui palju neid oli, neid oli vähe, ega neid ei olnud palju. Neid oli mingisugustel tähtpäevadel minu meelest ja neid ei olnud Estonias. Minu meelest ma mäletan neid Draamateatris oli niisuguseid. Aga Estonia ette näidide Estonia lauljatega või opereti näitlejaid ei käi niimoodi, et ooperid käisid operettide ikka eesti keeles kõik. Nonii, te pidite tegema operettide pidid, eks ole, tantsima, rääkima teksti ei kunagi teksti ei, aga no mingid väikesed liigid olid, mitte midagi ei tantsurühm ei rääkinud, ei rääkinud, ei rääkinud selle sõna ei antud, aga laulda kästi laulda, käibest aga vehklemist õppisite, sel ajal ei olnud mul veel tarvis, see tuli siis, kui ma hakkasin Suurjaaži tantsima, roomes olid, pidin vehklemist õppima ja Kalevi poes olid suured mõõgad käes ja lasin omal pea katki lüüa. Kõiki tassi juhtis Johannes viirg, nüüd see krati lavastus, kui hästi see til meeleson? No ta on võrdlemisi hästi, sellepärast et no me tegime nagu kõik, esimene pilt oli muidugi, kui nende kolid tütarlapsed, need kuld ja hõbejää, kes kandsin seda varandust, aga siis see suur rahvatantsu pilt talgupildi ja seal siis tantsi ja minu meelest need rahvatantsu tuli suurepäraselt. Need ei olnud puhtaid graafilised, aga keegi hiljem Akast puhkballetitantsija nagu hakkasid protesteerima või ta ei tahtnud seda puhast etnograafia, et aga selle kõik tantsisid meeleldi. Aga nüüd see suurrünnaku õhtu on teil meeles. Ja nii tähendab, etendus toimus ja siis tuli õhuhäire või? Pilt oli läbi, tuli õhuhäire, mis saadeti kõik teatral, kevalin varjend või keldritesse ja proovihäireid oli üsna sageli. Ja siis ma võtsin alati kõik omad riided, ka semi, mis mul oli seekord. Ma mõtlesin, et on proovihäire ja ma läksin selle linase kostüümiga paljajalu alla ja tuli välja, et jah, tuli välja. Me teame, mis kõik tulija, kas publik läks laiali? Seda ma ei tea, ma olin keldris. Nii, te olete keldris ja siis ta järsku tundsite, et suured plahvatused ja siis te saite teada. Peate põleb, no ja siis me tulime keldrist välja. Meie garderoobid olid neljandal korrusel ja ma tahtsin joosta ülesse, et riideid tooma, Sand juba paljalt, aga ei lastud, sellepärast et kolmas korrus põles. Vaata huvitav, et keegi poistest ei rääkinud, paljud olid käinud üleval, ei toonud rõivaid alla kolinud, namidest võtnud ja teie Mulde oli maanteel soodu talle. Nii et ma sain oma mantli kätte ja, ja peale seda aedid teatrist Belle me jooksime, vastas Mai, võisin olla majja varju ja ja siis oli juba näha, et, et linn on saanud väga tugevalt kannatada ja, ja kui see esimene laine lõppes null, siis öeldi, et võib hakata lahkul. Nojah ja linn oli niisugune, kuidas sülda, klaasikilde ja kevadine sula oli, tähendab, oli lund ja lobjakas, aga ta oli veel ja ja millal väiksed balletituhvlid jalas, ainult ma elasin Toom-Kuninga tänaval, mõtlesin, et no et ma lähen koju ja niimoodi, aga läksin koju, kodu ei olnud, kui oli ära põlenud. Jah. Aga nüüd te nägite, eks ole, et teatrist ei ole midagi järel, see oli näha teleeks ole kaugelt juba ja mis mõtted teil peast läbi käisid, teatrit ei ole kodujale, mis neile maiusanud siis midagi, Matilde. Esiteks mul ele Svend lille küljes, ma läksin sinna, tähendab, vend oli mobiliseeritud. Läksin sinna, nendel olid ka aknad olid katki ja niimoodi kõige hullem oli, ei saanud sooja vett ega kellelegi ei olnud vahendin minki maha võtta. No ma sealt sain venna riideid ja ja nagu mitte millelegi mõelnud ja trügisid nendest, et sõidan maale ema juurde. No ja, ja, ja siis jõudsin öösel Synne ja koputan akna peale emaidlebaste põlesite kaela. Mina ütlesin kohe äärde ja mustlane ennustas. Naine ja siis tulime tagasi, siis teater hakkas kogunema jälle natuke ja varemete hakati seal ja, ja siis mina mõtlesin, et sellest ei tule midagi välja enam. Te, kõik minu niisugused unistused ja kõik on lõppenud. Et Holdreile, eks kaera, kas ta teatas ette ka, et ta läheb täitsa salajam, keegi ei teadnud, kes ära läks, lõpuks paistis, ainult, kes järele oli jäänud. No siis mul tuligi see mõte, et ma olen, et võib-olla tähendab Tartu teater oli ka tühjaks läinud ja seal, et ma saan ülikoolisalkade õppima, aga, ja, ja siis üks neiu tuli ka kaasa tema Dash lauldega kangesti, aga tema oli baleriin tegelikult ka, aga ta laulis ka, aga tal on niisugune väike hääl oli ja ta ei saanud, juhtus ka löögile. No ja meie muidugi nagu paar olime, ei saanud ka sellepärast, et järele oli jäänud esimene paar otsus ja Väljaots ja kahe aasta jooksul tehtud balletis, sellepärast ei olnud rühma. Ja kõik me tegime kaasa operettides ooperis, kus tantsud olid ja sealkandis kõnni ja no muidugi see treening oli ka, nad olid saanud treeneriks ühe ratastoolis vana vene tantsija. No aga mis te ikka mõisanud Tallinnasse tagasi ja no me tahtsime esimesel hooajal kohe Tallinna tulla, aga hiirt ei lasknud. Jaye Me mangusime terve aasta ja lõpuks ta ütles teise hooaja lõpul ütles. No minge minema siit, et Eesti oli niikuinii kasu. Ja sellele järgnes siiski veel 20 aastat Estonias Estonia laval. Aga mis te peate enda jaoks kõige tähtsamateks rollideks ja, ja lavastusteks raami oli, oli, Julia oli ja muidugi üllatas mind kohe see, kui tartust tagasi tulin, et ma olin juba tantsija nimekirjas, et ma olin juba kategooriaga dance ja mulle kohe panti paša sai, purskkaev oli koi, tuli olnud dublante, et tal oli kaks partnerit ja sain kohe osa. See oli muidugi üllatav ja see oli väga meeldiv, aga selle etendusega juhtus kahjuks niisugune tore see seal on, see kiri on hirmul, hirmul see, niisugune äge ja selleks oli Haagusel, ta lõi mul mõõga käest, kuna me pidime võistleme ja etendused olid kloorias, aga ovaali ramp ei olnud ja ta lõi nii kõvasti selle mõõga käest ära, kukkus orkestrisse. Aga tema tapab mind ära. Ja vaatuse lõpul dirigeeris Kirill raudselt tuleb lauale ja ütleb, et orkester keeldub mängimast. Et see on eluohtlik, tuleb minu juurde. Mina ütlesin, et see pole minu asi, mina olen surnud ja. Ta raielgi elavatele räägi keelati ja siis hakkasid tulema rollide loome. Juuli meeldis mulle väga, seda ma tantsisin väga palju, olgugi, et seal olid room ja, ja seal oli kolm koosseis, aga pärast nendele pea tantsijatele nagu ei meeldinud see lavastus ja ja kuna muud balletilavastust ei olnud. Ma tantsisin. Ooper oli ka juba niisugune. Naisrolli peal oli seitse dublant D ja ooperi ei ela. Miks nii tehti keegi soon laulda heinaga, miks võeti seitse? Oli nii palju, kõik tahtsid, lauldi algul, aga kui üks haigeks jäi ja teine paindjaid, misjaoks mina pean laulma? Et kui haige on, nimetage veel mõned rollid, mis teil on olemas, olid tähtsad, siis oli tähtis Esmeralda. Mu meelest kõige ilusam ja toredam roll oli veel pähklipureja prints. Ja siis lõpuks oli üks suur roll üks hispaania balletti, loola. See oli kõige raskem oli mulle füüsiliselt raske, sellepärast partner oli mulle füüsiliselt mittesobiv ei ole väga pikka kasvu, see oli probleemiks oligi mulle probleem. Teatris laval kuni 50. eluaastani faktiliselt ja see on erakordne, nii kavaialda laval balletitantsija ja eks mul on häbi ka. Ma nii vana olin teatel, aga ma katsusin salata selle sellepärast, et teate Te küsisite, et, et mis on see saladus, et ma olin siin niimoodi vormis? Ei ole. Kõige suurem saladus oli see, et ma töötasin 35 aastat nii noores kollektiivis. Ja see mõjub, mõjub kohutavalt, mõjub selle pealt. Nad võtsid mind omasugusena. Nonii, meie jutu lõpuks sobib jälle öelda, et olite pärast veel balletiinspektor juhtisite vägesid lava taga peaaegu 10 aastat ja nüüd olete siis nagu juba öeldud, 88 aastane. Aitäh stuudiosse tulemast, Johannes feer. See oli maailmapildisaade, mina olen Martin piiranud.