Mitte just iga konservatooriumi lend ei anna säravaid lõpetajaid, kellest oleks põhjust raadiosaadet teha. Enamasti ei olda veel ennast küllaldaselt tõestanud laiema auditooriumi ees. Teet Järvi nimi ja seljamäng, ühesõnaga muusika publikule hästi tuttav. Temalt oodatakse. Teda oodatakse aga tuntud ja tunnustatud olemine. Need on mõisted, mille tarvis tuleb tööd ja vaeva näha ja seda rohkem isegi siis, kui ka andeid on rohkem. Nii et Teet Järvi, tema nimi hakkas ajakirjanduse veergudel vilgutama ligi 10 aastat tagasi, kui tookordse muusikakeskkooli üheksanda klassi poiss Tšehhoslovakkias noorte konkursil võitjaks tuli. Kas teil, Teet, oli ettekujutus olemas? Mis teid seal ees ootab? Kestid seal ees ootavad. Osavõtjaid oli parajalt. Mitte väga palju ja mitte väga. Ammu arvasin kindlasti, et see on väga tugev tase. Kas see arvamus osutus õigeks? No mitte just sajaprotsendiliselt. Konkurss andis mulle esimesed kogemused Te õppisite muusikakeskkoolis Laine lehtile klassis. Tema töö vili heliseb vastu pea igast meie suuremast muusikakollektiivist. Õppisite tema juures vist kõik 11 aastat ja ma iseloomustaksite teda. Läti tuntud tsellupedagoogi sõnadega, kes ütles, et nimetas teda heaks vaimukeseks meie. Tšellomuusikas nagu ma mäletan ideid kui kõiki tema klassi õpilasi teatud perioodist. Teil oli väga toredaid, niisuguseid muusikalisi õhtuid, ka võistlusi, mitmesugused Sisevestlused toimusid meil väga tihti ette mängimised. Kuulajataks olid meil kooliteoreetikud õpilased kellel oli see samuti kasulik. Nendel on mitte ainult, kuuled, nad ka hindasid T4 omale tsentri ja žürii ja kõige toredam oli see et söörile anti õigus hinnata 25 palli süsteemis nagu päris suurtes sõõriideski. Kusjuures hinded olid niimoodi, et võis olla täiesti maksimaalne Anne hinne ja ka minimaalne korraga ühe esitaja puhul. Minu meelest see just näitab, et kunstisaade võib suhtuda väga erinevad, väga palju mängib kaasamaitseline otsustus. Ja võib olla ka see, kui kaugele keegi nagu on oma kuulamisoskusega jõudnud areneda, no need omavahelist ette mängimised. On olnud seda, et kõik õpilased, kes on kuskil esinenud Ei ole nagu osadeks lagunenud. Vaid valitsevad ennast lapsepõlves sai nagu palju praktiseeritud. Õppisime ennast laval tundma haavalt meil ei olnud nagu kõige tähtsam, see võistluse moment. Kui just ennast välja mängida, vabaks mängida. Ja Lääne lehtrilistas kastid pannaga toredasti ansamblites. Kas te ise olete mänginud ka kõik need ansambli tüübid läbi? Lõpuks olen konservatooriumi lõpetades ja noh, võib-olla see on paha küsimusega ises ansambli siis nagu kõige paremini tunnete Ei mäleta enam, viis on meeles, oleksin koostan austa lõpetajatega, Marikagi Boltsid ja heli Aasmaga mariga kibalsid kiitusega lõpetaja Eliasma laureaat pianistide hulgast, kelle juurest õppisite konservatooriumis. Konservatooriumis õppisime põhiliselt Peeter Paemurru juures kes on väga laia teadmist ringiga ei oska tega asjalikult õpetusi jagada. Tema teeneks on kindlasti see, et konservatooriumi õpingute algperioodil nagu talveunne jäänud oskastamindel õigele rajale juhtida. Rivaal kaks osa sõnadest. Kui vana talitega hakkasite muusikaga tegelema, muusikat õppima? Kuue aastasena alustasin seal loengu, suund tuli vanematelt või tahtsid ise muusikuks saada. Muusikuks tahtsin ise saada ka. Ei osanud, nagu väljendusvahendite selleks leidis. Aga mis te tahtsite muusikuks saada poisile nii palju? Viisid, kuhu ta võiks, ikka soovitakse kuskil autojuhiks või? Noh, ütleme ilmtingimata praegused lapsed, lõõtsbussijuht või kaksiktrollijuht või midagi niisugust. Teil siis muusik perekonnas on nagu eeskujus olemas selleks. See on nagu ise ei kujutanud millekski muuks. Koduses õhus juba nii palju muusikat, lastele jääb see külge, mis alguses kõige raskem oli. Mis puutub? Ja siis, kui selgeks sai, siis nad muidugi tulid, järsku läks järsku lahti lahti ja milles need eituse perioodid tulid, ei tulnudki neid. Mariti voolasest ei olnud. Põhiolemuselt laisk. Õpetaja kodused sundisid karjed enne kui tahtmised mind ajab vaikselt praegu naerma, põhiolemuselt laiskuse laisk inimene, siis niivõrd palju konkursi ära võitnud ikka pidevalt tõusuteele läinud, no ta laande konkurssidel võib-olla praegusel tasemel on jõudnud. Muidu ma nagu ilmaasjata nagu ei, võtab pilli kättegi, kui midagi eelsustel mingi kontsert-konkurss, siis siis harjutada. Telg internet läheb olemas, stiimul tahab mingiks konkreetseks puhuks mängida oma lõbuks mängimine, nõia teatud arenguastmel see rahuldab. Aga siis muutub see juba pidurdavaks. Nüüd, kuna me selles muusikakeskkooliaegses tõrjateisbyräppasin sumpa mesis, läks paras meenutada, võib-olla ka esimesi lemmikheliloojaid. Esimene lemmikhelilooja oli mul Beethoven lause oli väga. See oli kuskil temaga, alustasin seal õpinguid. Kas oli mingisuguse konkreetselt selle palaga seotud? See oli seotud betooni. Klaveri peale tsüklovellergi mängides tähendab teine teadele hästi meelde üldiselt külla, mis muusikas jääb paremini meelde hakastimanni konkreetselt teema või ütleme, Kema teatud faktuurisco harmoonia ja, ja kõik need ämbrid, kaasa arvatud harmooniline mõtlemine, on mul üldiselt nõrk. Põhiliselt meloodia. Pill, soodustabki seda. Schubert sanata Arbetsioone esimene osa. Meie kontserdikorraldus on selline, et suurele lavale pääsevad need kyll konkursi tiitlit käes. Hakkame Sistid arutama missugustest konkurssidest, tuletage nüüd osa võtnud tõsisemaid konkurss on mul olnud. Ja seal saavutas ta kolmanda koha edasi muusikakeskkooli lõpetamise ajal osalesin veel kooride vahelisel konkursil. Sealt tulid need koju teise kohaga. Nüüd viimane konkurss, otsustasin jõudu proovida veel uuesti vabariiklikule konkursile. Äsjane aprillis toimunud vabariiklik Kelby mängijate konkurss arvelt number kolm. Selle konkursi võitis nii et pidev aga Nendel mäkketõus. Ja nagu meie konkurstist juba räägime siis ees ka veel mõni konkurss, ootab. Tahaks loota külla. Konkreetsemad plaanid on, sügisel toimub. Üleliiduline solistide konkurss, selge suvi ja sügis läheb uue konkursi tähe all. Missugust kava teisele jaoks ette valmistate? Esimese vooruga peaks kõik selge olema, mida keegi suudab. Nagu esimene korrus on Hayley kontsert, D-duur, esimene osa mis paneb kõik paika. Nii, ja mis on kaaskonnade saares mängida? Kas teil on üldse õnnestunud orkestriga rohkem mängida, kui need, need need viimased kaks korda ja ütleme eelmisel konkursil testriga mul võimalus usinad olnud, tänu konkurssidel need siis teie kohta kehtib ka lause noored, võtkem osa konkurssidest, saate mängida koos orkestriga. Prokofjevi sonaat c duur moderaator. Konservatooriumi on siis nüüd seljataga. Aga mis ees ootab? Hoiame siis pöialt. Aga millal publik teie sooloõhtut oodata? Ise loodan anda. Nii tulp Bognesse nii üleliidulisel solistide konkursil kui üldse muusikuteelt.