Juba mõni päev tagasi olete otsustanud selle veeta mitte hubases kodunurgas, vaid varietees. Seal, kus nutab viiul ja põriseb trumm seal, kus hõiskab trompet ja naerab saksofon. Seal, kus tulede virvarris viruvad küülid kus võid lasta end võluda tantsul ja laulul, kus võid õhtuks end heita muusika rüppe. Küll on, küll on hea, nii hea on öelda tere tulemast. Ja kuigi päike loojunud taevavina meil õnnehetki jäätuubilal, nina, lon hea külla ja ja nii hea, et isegi ei tea. On minetatud need ajad, mil mõistega varietee seostati banaalsus ja erootika ning Mil moraalijüngrite jaoks tähendas see midagi väga frivoolsed. 13 aastat tagasi esimesena Nõukogude Liidus toodi Tallinnasse Stories kolikambrist välja ja restaureeriti meile täna niigi omaseks saanud varietee. See oli Tallinnas. Kui kaua on Pärnus Hermese varietees, 30. märtsil saab seitse aastat? Jah, aga töö algas varem aasta varem juba ühe grupiga, põhigrupp. Tuli teatest ise ka ei mäleta, kuidas see tuli. Liikumistundis hakkas silma kahe naisnäitleja, kolme meesnäitleja liikumine ja siis tuli mõte teha. Tead maiball ajastu tantsude ja sai õpitud sel kolm tantsukest. Nüüd ma ütlen tantsuks tol ajal hinnad meil muidugi suureks saavutuseks enda meelest. Ja sealt tuli mõte, et noh, miks ka mitte, kui on Tallinnas varietee tardsete miks ka Pärnus mitte teha ja sealt siis hakkaski hargnema. Aita Indrikson, meie tänase saate peategelane, Pärnu restorani Hermes, varieteeprogrammi kunstiline juht on üks neist vähestest, kes selle suure ja raske vankri, mida nimetatakse meil varjet teeks on priitahtlikult võtnud enda vedada. See on nõudutelt tohutult nii vaimset kui füüsilist jõudu, energiat on tulnud kulutada aega mõttetute ustest sisse ja välja käimistega. Sest mis teha, kutsustama seatud instantsid sageli ei taha ja ei saa, publikaga tahab. Ja nii saab kinnitust jälle tõde, ükski asi selles sinatses maailmas ei sünnivaluta. Kas oled ka kunagi selle peale mõelnud tehes tööd varietees, mida tähendab sõna varietee sinu jaoks? Ega ausalt öeldes otseselt ei ole küll mõelnud, ainult alati on selline tunne olnud, et peaasi, et oleks stiilne. Ma mõtlen selle all seda, et varietee peab olema kunst, minu vot isiklik arvamus vaid ei kohta ja selle poole tuleb püüelda, kui ta veel seda ei ole. Varietee peab olema eelkõige meelelahutuslik, selle sõna kõige paremas mõttes. Mitte ainult, et me võtame hea numbri ja tantsunumbri või laulunumbri või seal mingi tsirkusenumbri ja paneb nüüd kõik järjekorda, vaatame, kuidas keegi riidesse jõuab ja ja kanname selle publikule ette restorani publikule mõtlen praegu. Aga minu meelest peaks selles olema mingisugune seos. Tähendab otseselt välja öeldes üleminekut, kuidas me läheme ühest numbrist teise ja mingi mõte seal ringi, see hoiab publikut paremini tähes ja teiseks ta on kindlasti huvitamine jälgita, ikka mingi süžeeliin oli ikka sise ja muidugi stest rasket traumat ei saa teha varietees, aga mingi sisemine liin peab ilmtingimata olema, mis neid numbrit seok siis tempo, eriti vahe või mingisugune selline alus ajastu muusikat ja see peaks tingimata olema. Variety jaoks võiks olla näiteks varieteeteater Ma olen sellele mõelnud aga efekte, lavaga, astmestiku kardinat, mingi valgustus, õdusa saaliga, hea mööbliga, meeldiva teenindamisega. Ja kus siis võib seal klaasi konjaki taga ja kohvi ja päikese hõrgutised, aga jälgida programmiks oleks meeldiv muusikav sigi ma mõtlen, et vahemuusikani, kui programmi ei ole, on hea orkester. Täielik puhkuse koht, kus omal ajal pakutakse heatasemelist programmi. Ja selle seitsme aasta jooksul on teil olnud siis juba neli programmi jah, publiku ees käinud ja kõik need neli programmi on tulnud publiku ette läbi kuuma ja suitsuse köögi tagant laoruumidest. Suitsusesse saali. Jah, kahjuks küll selles suhtes, aga siiski peab ütlema, et selle aja jooksul on palju paranenud publikum, paranenud pidulikku maksmist, tänud ja tagasihoidlikumaks mõtlemiseks tartlaste suhtes tagasihoidlikuks, võib-olla suhtes jälle rohkem kasvatanud elama, peletusvahendite olemata ei hakka mõtlema, et kas ma võin siin naerda, kas ma pean sind plaksutama, las ma ei pea plaksutama. Ega ta ei peagi plaksutama, aga see peaks puhkama, istuma, vaatama, jälgima, laskma ennast lõdvaks, laskma, endast kõik läbi minna, rahulikult selles mõttes rahulikult kokku tuleb. Et kui mulle meeldib naljakas, siis ma ei karda naerda. Seda publik, õigus, mõni tahab, näed, aga vaatab ringi, keegi naeran ja surub ilusti naeratuse alla. Aga seda ei saa nõuda. Leian, et kui inimene mõni tahab jälgida rahulikult varieteeprogramm, mida ei tahaks seal vahepeal plaksutada, ega see ei ole kohustuslik linnud tiga numbrile viisakalt kontset esitas aplodeerima tingimata. Aga sisend on tunnetatav alati esimesest tantsust juba tunnetaks, publik tuleb programmi kaasa või tule ja siis vaatad, kas oled oodata neid edaspidi kaasa tõmmata või ta jääbki niimoodi distantsi peale. Lotte ossa esindaja osad ja nagu täiesti lahti. Paranenud on tehnika ka õnneks. Aga mis on jah, ikkagi on see, nagu öeldakse, oma koha olemust, selle koha, kus me varieteed esitame, võiks intervjuudes jätab ikka soovida. Mida siis sisuliselt teil ju seda kohta ei ole, On ju, põrand, kus publik tantsib, kus käivad kelnerid ettekandjad üle, kuhu võib ikkagi pudeneda kandikult, kas mõni võitükk või midagi muud. Ja see jääb kõik sinna põrandale, seansse tuleb lavale. Seda jah, selle võitükid ongi niisugune lugu, et see ongi põhjustanud siin mõningaid väikseid traumasid kõrvalejäämist programmist, enda nahal ära tuntud kahekuuse kipsis olemisega. Aga noh, mis seal teha, seal öeldakse olukord, ega siis neil ei ole ka kuhugi ju mujalt seda toitu viia kui ainult läbi tantsupõranda ja publikule ka mujalt sisse tulla vaimult läbi tantsupõranda. Ja mitte igaüks ei vaheta kingi porisele ja siis on seal liiva ja kõike muud ja kahtlemata ei ole meeldiv. Kas te olete elukutselised varietee näitlejad, palju teid üldse on? Meid on praegu 15 kokku koos tehnilisega teatri näitlejad Villem Indrikson ja Andre sildijat, Peeter Tedre, nii Tedre ja ka kaasamine, valgustaja, kalle kuningaks, nemad on algusest peale seda valgelt aidanud mul vedada siis mina, ütleks nad, selles mõttes on juba professionaalid. Nad ise ütlevad endale, et sinna on ikka tükk tükk maad veel, et saada tõeliselt professionaalseks varietee tantsijaks ja nüüd juba lauljaks, nagu poiste kohta võin öelda. Selles suhtes on kahtlemata nendega hea tööd teha, et nad ise ongi kriitilisel arvamusel endast ja ei pea paljuks liigset proovi või liigset sammu ära õppida. Aga tüdrukud on niimoodi, kes linnadelt puht konkursiga vastu võetud või siis keegi on kellelegi kaasa toonud ja nii hakatud siis vormima. Varietee tantsijaks. Praegu tantsitud varietis kaks minuga balletiringi õpilast, Juttalintsija Inna sulg. Hinna sulgastus sel aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi tantsujuhtimist õppima. Varietee programmilised andsid ise ka kaasa, tantsid, soolod seal. Kas siin keegi sind kabistab? Ja lavastaja koha pealt mul on vedanud, sest abikaasa on ise selle ka kokku puutunud ja teatris näitleja samal ajal ka näitejuhtimist õppinud ja talle see töö istub, mina vähemalt nii arvan ja ta on mind väga palju selles suhtes aidanud Est lavastuslikus küljest. Tavaliselt ma nimetan ikesed erialasest tantsulist küljest. Olen pidanud ise hakkama saama. Aga lavale lähed sa alati hea tundega, närv oli ikka, sellest ei saagi lahti, aga lavale lähed, mille üle esimese sambaradid läheb, aga mingisugune on kogu aeg olnud, et ei tunne, on mul nii ammust ajast meelde esimesest käigust Estonia teatrisse ema näitas mulle lava. Ja laval oli siis raudeetri ees kuskilt pahingaks prožektori valgus. Valguskiir jooksis lavale. Ja siis ma tundsin esimest korda seda tõmmet, niuke tunne, et ma kohe jooks, eks ole, valguse kireb lavale. See ongi vist jäänud sisse, siiamaani mingisugune. Ei oska seletada, kas hariti saaks üldse igaüks tantsida. Igaüks esimene? Mina arvan, et ei, mitte, sest on kahe näha tüdrukutest, kellest tuleb ja kellest ei tule. Peab olema selline loomupärane kaasasündinud oskus. Ja särada nõuab suurt julgust ja tantsi eeldusi kahtlemata tantsija suhtelise laulja suhtes laule ja siis on nagu iseenesest mõistetav. Aga sellist. Oskust osata oma pilku. Oskate heas mõttes seda kasutada ja see on ikkagi kaasa peab olema. See on näha aastate jooksul, et ei tule, lihtsalt ei tulegi. Sa teed, mis sa tahad, õpin need liigutused ära ja esitama korrektselt ära, aga see ei ole. Ei, see ei ole see jõle tants. Olgu öeldud, et tänase saatemuusika on Hermese praeguse varieteeprogrammi esimesest osast Mina väike monsieur Joanna ei olla vaibalt. Ma mäletan algkooli ja keskkooli päevilt sind ikka tantsi vana. Siis kui 40 kuuendas keskkoolis Tallinnas asutati balletiansambel pähklipureja, siis olid sina ka seal? Jah, ja sealt said sa siis oma esimese tantsukoolis vete järve juurest, jah, klassikaliselt. Sain Mazeta järvi juures, kuigi enne olin spordikoolis natukene balletitundidega kokku puutunud Kalju saarekese käe all ja hiljem ka tema häid nõuandeid kuulda võtnud, temalt õppinud, sest selles suhtes varietee suhtes on, on täika teadlik ja oskab sulle head nõu anda. Aga Sveta järve juures ma sain selle suure teotahte tantsulisuse ja sära, seda kogu aeg olen mõelnud, kui ma praegu ise balletitunde annan lastele, et tema oskas seda tantsulusti edasi anda, see oli tema kõne minu jaoks. See säde, mille ma olen kaasa võtnud 46.-st keskkoolist 46. keskkooli kunstiklassis võtsid, sa kaasab ilumeele ja värvitaju ja ja seda on Solvist läinud edasi õppimistes ja töös ka ikka vaja. Ja seda ei osanud arvatagi ka. Instituudis joonistusoskust läheb vaja nii palju. Kostüümikavandite ja lavakujunduse juures oli seda isegi kaaslasi aidata. Ja praegugi, kui mõnda uut tantsuhakkad tegema, siis teinekord pead mingit figuurija joonist kontrollima paberil. Et kujutlusvõime täpsem oleks, et öeldakse, et miski ei jookse mööda külgi maha. Tallinna 46. keskkooli kunstiklassi õpilased on küllaltki hea taimelavakunstiinstituudile. Sina astusid sellest õppeasutuses kohe julmalt mööda. Õieti öeldud, ma tundsin, et ma sellel ajal ei ole nii tugev. Aga tantsupisik oli vist ikka väga tugevalt sees ja ma usun, et kohe oli see mõte kuskil teoksil. Ja peale keskkooli oli ainult üksainus siht õppida tantsuõpetajaks. Aga seda õppida meie vabariigis ei saa ja minu meelest olemas tõesti tohutu julgus võtta kätte minna põhjalikku eelteadmiste, eelkoolita Leningradi. Ja hakata õppima? Ei tea, tollal ei osanud sellest endale aru anda, oli suur soov. Ja tahtmine selleni kell sai ikka ettevalmistusi tehtud, esialgu ei teadnud üldse, kuhu minna ja see koolisai otsitud kuulsid, et keegi oli õppinud Leningradis tantsu ja tema teadis teist kooli ja siis sõitsin ise koolini, deka läheb, kui midagi tahad, siis saad ikka soo kurja ei tekkinud sellist mõtet, et ei saa sisse. Tagantjärgi võin seda öelda, et teadsin, et ma saan siis. Ja diplomi järgi oled sa siis praegu, kes diplomi järgi ballettmeister, pedagoog. Ja selliseid diplomeid on meie vabariigis veel paljudele peaks olema maid tagul kindlasti kohe ja ka Igor kombel, kellede kaasa tõi Leningradist aga rohkem mina ei tea, võib-olla on, aga ma ise ei tea. Peale lõpetamist tulin ma pärnu, selle mu enda soov. Kui õpid, siis ei tule mõttessegi, et peaks juba mõtlema tulevase koha peale ja koolilõpetaja kõrgkooli lõpetaja soovide unistus kõrgemal, kui reaalsus seda võimaldab. Tulin Pärnu kajaka ansambli juurde rahvatantsuansambli juurde praktikale. Praktikana tundsin, et see ala ei ole minu jaoks. Seda ma ütlesin kohe julgelt välja, et ma olen õppinud ja tantsuga rahvatantsust mõnedega ja ma seda ala ei suuda nii anda edasi, kui suudavad need, kes on sellega kogu aeg tegelenud ja nagu hingelt juba oma ala spetsialistid. Ja siis tulid rasked ajad, nagu öeldakse. Kui seal millelegi kindel olla, et sa pead ka kindlat vastu, paneme elu raputustele raskustele ja balletiring oli olemas. Ja siis tuli hariety sest aeg oli sellist, nagu öeldakse, enda eest võitlemist, enda põhimõtete eest võitlemist. Ja nüüd on see vilja kandnud, ma ise vähemalt arvan, ma tulen jutus natukene tagasi, mis sa selle Leningradi kooli lõpetasid ja ja et need ei jääks asi ainult sellise sumbuurse terminini, Leningradi kool siis kuidas seal õppeasutus, täielik nimetus? Õpetasin ma 1974. astuda põlvel ja kooli täielik nimetus on Leningradi riiklik na kestagupska nimeline kultuuri Instituut. Ja seal on kultuurharidus, töö, fakulteetia, koreograafia, kateeder. See näitab ka, et need lood ei saa. Sajuala. Olin ohu ja LHV plokke korke special vooder. Skalaar loobuda. Paljakäsi käis ta. Ei ta ei ta uuesti. Jala. Sa tulid Leningradist tagasi Eestisse, tulid suurlinnast väikelinna kas siis juba Leningradi päevil oli sul olemas mingi oma unelmate varietee või mingi selline unelmate soo? Vaat just varjet, kes teevad, seda? Ei, ei olnud. Teine soov oli. Teine soov, oli, see oli, et natukene. Teadsin isegi, et see on ebareaalne, ilmselt aga oli soov luua kammerballett niimoodi nimetada niuke väiksema kuusiga põgenikku, luua oma grupp. Ja kui mõtted ikka liikusid kaasaegse koreograafia ümber ja nad liiguvad praeka seal. Paratamatult. Aga varietee andis võimaluse ennast proovida. Igal ajal on olnud nii karaktertantse kui üldiseksid, peotantse töödeldud ja siis puht puht variteediku, mina nimetan neid niuksed, kankaanid ja. Ei oskagi öelda, kuidas neid nimetada õige nimega istuma jäänud kaasaegsed tantsud. Aga see nõuab ja muusik ja muusika on esmane, primaarne mina ilma muusikata peaks kohe olema. Ja ega Pärnus ei ole ju orkestrit, sul ei ole ka varietees, orkestrit? Ei ole jah, elavat orkestrit vajaks kahtlemata eelkõige lauljad. Ikka tantsu, seda elavorkestriga, tantsimist on proovitud orkester minuga koos laval ja ta on ikka otsene elada mingi teise sideme. Ilus on näiteks olemas, ise niimoodi väga meeldib. Eesti programmid on kõik ära vaadanud ja on näha, et see on täitsa kohe ilmtingimata vajalik. Ja alati tunned ühes sellises, siis ma Julemistki variety istun niimodi täieliku pettumusega, siis oleks täitsa vale öelda. Mul naati mõne asulaga hea meel olnud. Rõõmustada. Taolised esiongi põlid, iga varietee on mingi oma näo. Mõtle mingi halvas mõttes, vaid tõesti heas mõttes. Ja tore on see kui sa ise sellega häirid, siis elad kahtlemata kaasa, saad paljudest asjadest aru ja mõistad ja ja minul nati niukene, soe tunne, kuigi on kvaliteedis. Ei tähenda sest alati vaadata varieteed, vaid piisab, et sa vaatad nõnda head balletti, vead kontserti ja siis annab sulle mingisuguse sellise toonuse, mis tõukab sind edasi, midagi jälle looma uut otsima. Praegune programm on kaheosaline ja mõlemad osad on täiesti kardinaalselt erinevad. Üks on 30.-te aastate saksas laagrite peale üles ehitatud ja teine on puhas kaasaegne popmuusika rock disco. See liin on kahes osas erinev, tähendab esimeses osas annab oma liin kavani, sest teine osa oli nagu ise ma oma mõttes nimetasin teda džäss balletiks. Õige nimetus ei ole. Aga selles mõttes, et, et siin on nagu osatäitjad. Samas ja nende vahel on siis vastavad suhted, sidemed ja kuidas nad käituvad, antud siis numbrites ja olukordades. Siis sai ta nimed üles, ehitas, et nagu laulutiivad süžeed edasi või selgitavad mingil määral seda, mis järgmises tantsus toimub. Ja niimoodi sai ta kokku pandud ja tal oli mingisugune oma mõtteliin ja fiksavad temast omamoodi aru, see on igatahes siis niimoodi, et ega me siis kavaleht ei tee nagu balletis, veid kirjutame, et ega see ka ei aita, loed kava läbi vastuvõtud ikka nagu keegi võtab, aga esimene osa esimeses osas ei tehtudki, nii et lauluansambel kes esineb siis kolm meest ja üks naine, et nende nagu nende visiit Gaborisse. Ja siis nagu mis selle ümber toimub, nemad, nagu oleksid need kest vaadates kujuteldavasse kabaree ess esinema ja seal on siis on see ja on need tantsukörlid, kes seda siis nagu kabaree, esinejad ja nemad oleks nagu külalisesinejad, kuidas nemad esinevad ja mida temast endast kujutavad ja taoline niukse paroodilise sisukust arvestades näitlejate mehi, kest, Nende kunstivõimelised mängima ja ja et nad ei ole päris professionaalsed lauljad, siis saigi talle selline jutt antud paroodiline, et kuidas siis keegi välja loeb, kas ansambli nimeks, mis on saksakeelne, siin oli asjalik oma mõtte eesti keeles jaaniussike sageli siis glü kõrgem. Siin oli ka mingi oma mõte, kes saab aru tahab, kes ei saa kust muusika pärita, muusika on plaadimuusika järgi tellitud on Tõnis Kõrvitsa sealt ja sõnad on siis ühtlemendriksoni. Programmis teil on väga palju kasutatud valgust, valgus mängib väga palju kaasa. Kas see on ka sinu enda välja mõeldis? Ei algust, mina ei ole mõelnud, võrgust on mõeldud abikaasa ja valguste koos ja siis kui me neid proove teeme peaprooviks, sule kõrvalt, vaat et ka öelnud, et kas, et kas see oli nii tea valgustada soovitud, vot see oli nii efektne. Siis proovitab niipidi, aga üldskeem Olejail valmistab, lavastati küll skeemi ja siis valgustega kooskõlastasid ja aga sina, tantsuseades juba pead ikka mõtlema natukene selle peale, et kuidas valgus hakkab siin mängima ja kuidas valguse olemasolu üldse ära kasutatud tantsus. Näiteks seal programmi teises osas, selles rockis on seal väga vahvalt Cap alguse katkestus kasutatud, mis jätab mulje, oleksid tantsijat pidevalt uues figuuris. Muidugi seda, et nad kogu aeg tantsivad ka sel hetkel, kui saarel absoluutselt pime ei ole, kui ma teen, tantsus ma selle peale ei mõtle. Aga kui tants on valmis ja juba Hermese lavalaudade, siis tekivad ikka ka niisugused mõtted, et vähemalt niipalju tekib, et kas siin võiks olla häma siin valgem Simmiks vilkuda? Esimene eks olla punkt, valgusin sellise tündmat põhisted. Valguse mure on lavastaja õlul, selles suhtes on kergem. Kas varieteeprogramm on sinu jaoks ainult tants ja muusika? Ei ei, programm ei kerki veel keegi mingi tervikuna silme ette. Teinekord tekib. Hea mõte, mingit muusikat kuulad, sellest saaks hea tantsunumbri. Aga siis mõtled, et aga kui ta läheb, kas ta läheb üldise programmiga üldse kokku. Ja programm ikkagi on terviklik minu jaoks. Alustades heast muusikast, laulusõnad omavad tähtsust. Ise mõtlen, et kui on head sõnad, kuna midagi ütlevad, siis publik kuulab laulu. Ja kostüüm, mis peab aitama kahtlemata kaase varietees kostüüm kohe hädavajalik kui ta vajalik komponent kogu mulje loomiseks. Ma istusin varietees ja vaatasin teie programme, teie kostüüme. Siis kas sa mulle rääkisid, et see seal nurgas seisva õmblusmasina õmblesid katki? Rist ütleb. Lihtsalt, et tuleb teha ise ega varieteekostüüme. Ega varietees ei ole niimoodi, et ükskõik, mis sa selga paned, algab asi juba kinga Konsast, selle kõrgusest jämedusest. Need on detailid, mida pealtvaataja ei tea detaili, millest olenes siiski tantsija esinemise väärtusking, on, kes elas, siis jalg hakkab kobistama aia pärast. No mis ta koperdas, ei olnud kirikus tantsu ära. Ja Kustinga ja see, me tantsime tõesti niivõrd lähedal. Siis ma enne rääkisin siin varietee teatrist, mis annaks hea distantsi, valgustuse distants ei ole siga, õmblus on näha väiksemgi detail ja sellepärast, et kõik olema korralik. Alates kindlasti, lõpetades peaehtepealistega. Ja kui nüüd veel edasi mõelda, siis programmi juurde käika tugev treening. Nii lauljatel tantsijatel proua üks varieteeprogramm käisin Hermes, vastu peab kaks ja kaks kuni pool aastat, oleneb, kas ta tuleb välja, et talvel või enne suve. See tähendab seda, et teil ei ole ju iga õhtuprogramm, eks ole, ei teatritöö ei võimalda seda ja võib-olla on isegi heade kõht ei ole, ta püsib rohkem värskymana ja ta on. Mõtlen tüdrukutele tantsutüdrukutele niisugune hobi ja see hoiab meid niukses heas vormis, heas pingest. Teeme keskeltläbi 10 korda kuus. Selleks et 10 korda kuus programmi etendada. Kui paljud eelnevalt õppimise aega kulutada. Ma mõtlen, et kui ainult, mida siis aastast piisaks täielikult, kuna siin on tegemist muusika otsimisega ei, kõikide tehniliste ja administratiivsete ja muude ja muude asjadega, siis paraku kipub ikka see kahel aastal kujunema. Sel ajal, kui üks programm on käigus juba hakkavad mõtted uue ümber tiirlema. Millal praegune programm esitatud? Maikuu lõpus ja kas sa juba praegu mõtled uut programmi? Loomise kallal ei ole jõudnud, aga praegu käib mõte selle ümber, et kuhu minna edasi minu meelest isegi laulusõnad, kuhu minna edasi. Sest iga programm peab midagi uut ütlema. Kui me samas stiilis ja samas Stiili vaid samas vaimus täpselt, et need, see oli selline, siis järgmise teeme sama skeemi järgi ja kõike muud, kui me samas geenis teeme edasi, siis see ei ole enam huvitav. Tiga programm peab oma näoga välja tulema joodia, ta peab jääma oma trupiprogrammiks. Milline oleks sinu jaoks ideaalprogramm, mida te kunagi tahate teha või mida sa mitte kunagi või mida sa pidevalt tahad teha? Jah, mis seal, mida seal peaks olema, kõik hais tahab kohe päris palju. Alustades sellest ruumist, millest me rääkisime heast orkestrist, heast grupp pihta, kes on teinud korreograafilise ettevalmistusega? Mina pean seda vajalikuks, ma mõtest tingimata balletikooli, balletiringtantsuring või spordikool, hea saal, hea treeningsaal. Praegu pean ütlema, et sellega mul vedanud. Me teeme treeningtunde teatri balletisaalis. Ja selle üle on mul väga hea meel. Seda tänu sellele, et sa oled ise tead kyll see kindlasti see aitab kaasa. Ja siis tahaks nagu kuidagi külastasin, võõralt tahaks teha puhtalt oma tööd joosta, mööda kauplusi otsida liidrid. Ja hea meelega annan nõu ja kõik, aga lihtsalt ei jõua seda teha. Tahaks tegeleda puhtalt oma erialaga ja muidugi täiendada ennast selleks et jääda sihukesele ühte voolu. Arreteerime Hermes, külalisteraamatus on külalised väga häid sooje sõnu kirjutanud varieteeprogrammide kohta. Kalju Saareke on väga tunnustavalt, hingepuder on väga tunnustavalt kirjutanud seal sinu tööst. Mul on alati hea meel selle üle olnud kõikide programmide juures. Komisjon, loode nimed, kes on kokku tulnud, väga häid, asjalikke märkusi teinud ja väga kuidagi toetavat ja soosivalt. Niimoodi on öelnud, et programmid Londonis on innustanud muidu ei ole Niukest hirmuvaid, et sind püütakse aidata mõista ja igaüks avaldab julgelt oma arvamust välja, mis ta mõtleb, ja autoriteetsed, isikud, kes on oma alal suured meistrid. Hindan väga, kui inimene omal ajal hea meister, autoriteet, üks asi on, kui öeldakse komisjonis asjalik arutleval toonil ja teine asi, kui sulle nii teinekord kokku saades öeldakse midagi nii, mis võib-olla ei puudutagi otseselt varietee bet, vaid räägitakse Flex tavalist juttu, aga sa tunned Niukest sisemist toetust. Ma ei tea, mina tunnen seda. Ei oska seda sõnades täpselt väljendada, minu variety kõne kõige liigutav tema melamus, kiige liigutav on, tänu oli kolmanda programmi juure siin sügisel. Peale programm otsis mind üles keegi tundmatu tütarlaps Pärnu linnalt buketi saialilli ja tuhenda mäest niukene, hästi vaoshoitud, aga siis minul tulid pisarad silmi, sest tema, temal olid pisarad silmis, ta nii südamest tänas, ütles, et ma ei ole ise mitte keegi ja ma tahan tantsida, aga ma ikka kunagi tantsima. Ma ei tea, tükkine mulle niimoodi võib-olla et see oli väga üllatusena, tuli siiamaale meelde jäänud millegipärast. Edasiminekuks on teerajad olemas. On olemas soovid, mis vajavad täitmist. On olemas soovid, mis näitab, vaat vähemalt mõtetes praegu, mis peaks edasi saama? Edasi, mitte seisma jää seisma ta ilmselt sinu taha vist ei jää minu ühegi leia. Ma vähemalt loodan, kõik kukkumised on ära kukutud, luud murtud, mida murda peaks kihelema edasi. Kui teil on viril tuju ja te ei oska iseendaga midagi peale hakata, siis teadke on paik, kus kaob meelehärm, kus mitmevärviliste tulede sära, muusika, hoogne rütm ja neidude tantsulust. Kõik on selleks, et te saaksite end mõnusalt tunda. See paik, On varietee.