Tere võõrkeelte õppimisest Eestis ja keeleõppetulemuste mõõtmisest ja Euroopa reeglitest võõrkeelte õpetamiseks Eestis kui Euroopa Liidu liikmesmaas. Räägime tänases saates. Saates on Euroopa keelemappi Eesti mudeli väljatöötajad, Eesti keele Instituudi direktor Tõnu Tender ja Tartu Ülikooli õppejõud Ülle Türk. Tere. Tervist. Tere. Alustame kõige algusest. Kas Euroopa nõukogu keeleõppe raamdokument on selle teema juures kõige algus? Ilmselt küll sellepärast, et see on selline dokument kirjeldab keeleõppe ja õpetamise kõiki aspekte või vähemalt püüab seda teha. Ja siit peaks saama soovitusi, nõuandeid, abi, kõikjal õppega tegelevad õpilase endale, ilmselt on ta raske lugeda, aga spetsialistid, kas need siis, kes töötavad välja ainekava või õpikuid eksameid ja ka õpetajad, kes õpetavad, peaksid sellest tuge saama? Küll te ütlesite soovitusi ja abi aga nõudmised ja reeglid, kas neid ei ole selles raamdokumendis? Noh, otseselt need nõuded tuleks korraldada sammu tagasi, et need reeglid kehtestavad, ütleme, liikmesriigid ise teatud ametite või standardite puhul. Pealkirjas oli mainitud Euroopa keeleõppe raamdokument, aga kindlasti on vaja rõhutada, et see kuigi see Euroopa sõna rõhutatud, on see kasutusel ka Aasia riikides kui ka Kanadas. Eks ka Ameerika ühendriigid kaaluvad kohati neid standardeid siin. Nii et need soovitused või kirjeldused tulevad ikkagi sellest Euroopa keeleõppe raamdokumendist, aga riigid ise otsustavad. No näiteks kas või seda, et meil on keeleseadus, keeleseadus ja seal on ka eesti keele oskuse nõuded või kirjeldused ja siin viidatakse või lähtutakse ikka Euroopa keeleõppe raamdokumendist või meil on ka Ta kava võõrkeelte osa, siis siin on jälle need standardid, mis tuled need Euroopa ühtset keeletasemed. Me räägime B1, B2 või C1 nii edasi, need on jälle kirjeldatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis. Mis selle dokumendi siis nii heaks teeb, et, et ka seda väljaspool Euroopat tahetakse, võetakse eeskujuks või aluseks? No kui hea ta on, on muidugi iseküsimus, mida rohkem teda on kasutama hakatud, seda rohkem nähakse ka probleeme, aga see põhiväärtus selle juures ongi, et see on selline. Esimene ja siiani ainukene katse tõesti seda keeleõppevaldkonda igakülgselt kirjeldada ja, ja kõik nagu kokku võtta ühte dokumenti. Aga ta on tõesti kirjeldav dokument, et, et ei kirjuta midagi ette. Et see on ikka igale riigil endal otsustada, mida ta siit siis võtab, kui palju võtab, iga peatükk tegelikult lõpeb sellise väikese osaga, mis algab sõnadega, et et lugejal lugeja võiks mõelda ja vajadusel otsustada nende küsimust üle selle peatüki põhjal. Et annab kätte valikud, võimalused. Aga otsused tuleb ikka võtta iga vastu igast riigist. No näiteks kas või kodakondsuse puhul siin on riigid otsustanud ise, milline keeleoskustase peaks olema selleks, et kodakondsust taotleda. Eesti on võtnud võib-olla malliga Soomest ja meil ütleb kodakondsusseadus seda, et eesti keelt tuleb osata B üks tasemel. Näiteks selline konkreetne näide. Jah, ja paljudes asjades on kujunenud ka selline ühine arusaam asjadest just tänu sellele dokumendile, et, et inimesed mõistavad asju ühtemoodi ja seetõttu seesama kodakondsust paljudes riikides on see B-üks, et, et see nagu kujuneb pikapeale normiks, aga see ei tule siit dokumendist dokument ei ütle, et kodakondsuse saamiseks peab olema keeleoskus B1, mõnes liikmesmaas või ka mujal, võib-olla ta B2, näiteks või B12. B kahte ma ei tea, aga, aga A2 on küll või isegi kui ma ei eksi, siis siin Madalmaades oli isegi isegi vahepeal oli üks aga, aga. Ei saa teistmoodi, seal on niimoodi, Hollandis vist oli niimoodi, et selleks, et üldse kodakondsust taotlema hakata, peab enne kui sulle antakse elamislubagi, sa pead tõestama, et sa natukene hollandi keelt oskad ja kodakondsuse saamiseks on neil kõrgem tase ja aga see esimene etapp, see, sa pead näitama huvi asja vastu, et sa tahad, tahad siit liikme võib ise otsusta. Tead aga kujuneb välja mingisugune üldine trend ja just ja võib-olla see, mida, mida Ülle täpsustab, ütleme, et söötmisstandardid tulevad välja ühtset keeleoskustasemed, siis oluline võib olla ka see, et siin on ikkagi mitte puhtalt teoreetilisel tasemel, et see võiks olla nii või naa, võtsin empiirilised alused. Sest see oli jällegi nüüd ilmselt esimene katse, siis, kus tegelikult viidi äri päris suur uurimus, et neid erinevaid oskusi tasemesse paiguta ja kasutati siis õpetajaid, õpetajate hinnanguid, õpetajatel las siis otsustada, et mis tasemel ots, kus üks või teine on, et mis on kõrgem, mis on madalam. Ja seetõttu jah, et keeleõpe peal ja õpetajal on, võib olla suhteliselt lihtne, lihtsam kasutada, et me saame ühtemoodi aru, et näiteks rääkida oma igapäevasest tööst on madalama taseme oskus kui arutada kellelegagi poliitilisi küsimusi või või põhjendada oma oma seisukohta mingisuguses tähtsas küsimuses, kas see rahuldab komment, kas see annab juhendeid ka siis selleks, kuidas õpetada keelt või ainult kuidas mõõta tulemust? Siin on peatükk, mis räägib keele õpetamisest, aga jällegi ta ei anna mingeid otseseid reegleid, vaid ta kirjeldab erinevaid võimalusi ja mis on nende eelised ja puudused. Aga samas hoolimata sellest, et ta on selline kirjeldav dokument on tal ikkagi oma filosoofia ja raamdokument ise ikkagi lähtub sellest, et me õpime keelt seda kasutades. Et see on selles mõttes nagu kommunikatiivse keeleõppe põhimõtetel põhinev dokument. Ja isegi ütleb praam dokument, et keeleõppija ongi keelekasutaja. Et siis tegelikult on see raamdokument võrdlemisi kaasaegne, on küll, et rohkem on pööratud sellele tähelepanu, kuidas inimene keelega toime tuleks, mitte niivõrd, kui palju ta oskab näiteks no vene keele puhul lugeda vene kirjandusklassikuid või, või inglise keele puhul inglise Shakespeari näiteks. Ja siin ongi, tuleb sisse see küsimus, et mis asi on keeleoskus ja kuidas keeleoskust defineerida, sest üks asi, mille, millega siis raamdokument välja pakub, on oma keeleoskuse mudel ja üldse oskuste mudel, et ta jagab nagu oskused üldoskusteks siis keeleoskuseks, mis on siis osa oskuseid, näiteks mida me keeleõppes kasutame, tulevad üldoskuste alt nagu õpioskused ja ja siis samuti minu minapilt ja, ja see, kuidas ma oma aga keeleoskus ise ka jah, see, mida me traditsiooniliselt keeleoskuseks peame grammatika ja sõnavara, Aveldamine ja hääldus, et see on nagu üks aspekt, aga sinna juurde tulevad siis pragmaatilised oskused, oskused teksti luua, saada aru, eks ole, mis reeglid need on, kas kuidas dialoog töötab, kes võtab sõna ja millal ja ja siis samuti ka need suitsukultuuriline aspekt, mida, mis on siis ühest küljest nagu teadmiste aspekt, aga teine on ka siis suitsukultuuriline käitumine, et ma tean, kuidas ma kellegi poole pöördunud selles keeles, mismoodi maa ja tervitan ja nii edasi. Aga kui meil Eestis on keeleõpikutes ja keeleõppe programmides pööratud rohkem tähelepanu või vähem tähelepanu nendele pragmaatilistele oskustele, siis kus see probleem on? Kus viga on? Ma ei tea, see sõltub väga palju õpikust, sellepärast et millises õpikutes me räägime tähendab võõrkeeles, me kasutame väga palju tegelikult üldse mitte eestiõpikuid. Me kasutame väga palju välismaal väljaantud õpikuid. Aga ka eestiõpikut arenevad ka võõrkeeles, muutuvad üha kaasaegsemaks ja eesti keele õpikute hulgas eesti keel võõrkeelena või eesti keel teise keelena õpikute hulgas on igasuguseid, on sellised, mis on väga kaasaegsed aga on muidugi sellised, mis, mis väga sageli on, ütleme, mingi varasema õpiku kordustrükk väikeste muudatustega ja mis tõesti lähtuvad sellisest grammatika-tõlkemeetodi aspektist, et, et loeme tõlgime ja grammatikaharjutusi ja siis Oskemegi. See on siis väga paljuski meie endi teha. Tegelikult. See ongi kõige raskem ja see ongi see omavahel kokkuleppele jõuda. Üks asi, millele ma peatuksin veel just see grammatiline tõlkemeetod, et siin üks institutsioon, mida me tahaksime Euroopa nüüdiskeeltekeskus seal nüüd Euroopa Nõukogu institutsioon, aga Eesti on selle liige ja mis nüüdiskeeled see tähendab, seda just, et vastandina klassikalistele kadunud keeltele, mida, mida õpetati, õpiti just siin nimetatud grammatilise tõlkemeetodi ka, et, et see keskus annab soovitusi, siin saab erinevates programmides osaleda väga-väga-väga nüüdisajal aegne tubli asjalik keskus ja, ja just need nüüdismeetodid, kuidas, kuidas ikkagi lähtuda, kuidas mõista nüüd ikkagi raamdokumente näiteks ühed programmid, kuidas seda tõlgendada, kuidas õpetada või hinnata ja nii edasi, kõik see on selle nüüdiskeelte keskuse rida, näiteks. Kui raamdokumendi alusel olete teie ja teised keeleteadlased ka välja töötanud Euroopa keelemapi, mis keele maksis keelemapi kohta juba raamdokument tegelikult ütleb, et on soovitav selline selline. Ma ei tea, kas me võime seda dokumendiks nimetada, välja töötada, aga selle keelemapi eesmärk ongi nagu need raamdokumendi ideed inimesteni viia, sest raamdokument, nagu ma vist päris alguses ka ütlesin, on tegelikult kirjutatud küllaltki keeruliselt ja ei ole väga lihtsalt mõistetav. Aga et siis Euroopa keelemapp on üks olulisemaid raamdokumendirakendusi ja see on siis tegelikult dokument, mis koosneb kolmest dokumendist. Osast jah, et siin on keele keelepass, mis siis kirjeldab keele oskust ja kasutatakse siis siin just need raamdokumendi tasemeid, inimene ise määrab oma keeleoskuse kasutades enesehindamisskaalat, mis on raamdokumendis olemas siis on keelel kuu kus ta siis analüüsib seda, kuidas ta õpib keelt ja siis samuti seda, kuidas ta keeleoskus paraneb, kus ta saab võrrelda siis mida ma oskasin näiteks õppeaasta alguses kooli õpilase puhul ja mida ma oskan, õppi päästaks lõpule, et isa siis kolmas osa on siis kaust kuhu ta siis kogub oma tööd ja siis sellesama kausta tööde alusel ta saab ka siis oma oma seda edenemist nii-öelda analüüsida, et ta siis näeb ise, eks ole, et minu kevadine see oli hoopis teistsugune kui see, mida ma eelmise aasta kevadel kirjutasin. No kus see füüsiliselt toimub, kas toimub klassiruumides või inimene ise omaette toimetab kodus või? Internetis võistleb, see sõltub sihtrühmast muidugi sellepärast, et keelemapid on välja töötatud erinevatele sihtrühmadele. Nüüd see eesti keelemapi mudel on mõeldud põhikooli kuuendale kuni üheksandale klassile ja siin noh, oluline on kindlasti see, et siin sellises vanuses ikkagi toimubki õppima õppimine alles ja siin on ikkagi keelatud, et, et õpetaja annab ikka teatud tagasisidet, soovitusi, konsultatsioone ikkagi, see võiks toimuda koolis. Aga minul kui täiskasvanud inimesel ammu kooli lõpetanud, minul ei ole selle keele mopiga mitte midagi teha. Tähendab, nii ja naa, selles mõttes, kui te tahate kuhugi minna ja oma keeleoskust tõendada, siis üks võimalus on kasutada, on olemas elektroonilised variandid ja. Enamus ongi paberversioonidega, üha rohkem tahetakse viia need ikkagi elektrooniliseks, sest paberversioonis on kohmakad ja rasket kaasas kanda ja tüütud ja tänapäeval üldse lapsed rohkem on arvutis kui kui paberi peal. Näiteks kui kusagilt nõutakse teie keeleoskus, siis esimene etapp võib-olla olekski võtta siis mingi keelemappi, see, see enesehindamise osa ja vaadata siis, millised oskused on olemas ja millised ei ole ja siis te saate teada, mis tasemel teie keeleoskus on? No näiteks kui Piret tahab minna kuhugi tööle näiteks siin Euroopa Liidu liikmesriiki, siis mõnes riigis on kasutusel iirlastel on mitu keelemappi mudelit välja töötatud ja üks on ikkagi täiskasvanud täiskasvanud inimestele tegelikult niiet täiesti vajalik või näiteks Euroopas Euroopa liidus on üks selline dokument nagu Eurobositseevee. Ja selle üks osa on üks komponent Euroopa keelemapist, just seesama see keelteoskuse lühi lühikirjeldused, mis keestamis tasemel oskan. Siis piltlikult öeldes ma saan keelepassi ja lähen sellega ei pealkirjas, mis minu tase on juba lähedal, sellega võidame vägesid. See oli asja eesmärk ja see, see oli see, mille poole taheti püüelda. Aga jällegi, see on seesama küsimus, et selleks peaksid olema riikidevahelised kokku. Et seda kõigega tunnustataks. Ja selle asjaga on kõik veel nagu poolel teel, et et enamikul juhtudel tahetakse ikkagi, et teeksite siis ka vastava eksami. Aga enesehindamine on kasulik juba kas või sellepärast, et siis te teate, millisel eksamile minna. Sellepärast tasemeeksamit tavaliselt on, eks ole, konkreetse tasemeeksamid ja kui mul pole mingit arusaamist, mis mu keeleoskus on, siis millise eksami ma neist valin? Tavaliselt eksamid maksavad rõngaid. Praegu on siis Euroopas põhiliselt see keelemappi jaotus on kuus taset ja tähendab, et ongi selle üks, mis, mis teeb need Euroopa nõukogu esemed, mis on see Euroopa nõud tasemete eelist teiste keeleoskustasemete ees, noh näiteks esimeseks keeleoskustasemed tegelikult töötati välja Ameerika Ühendriikides ja ja on seal endiselt kasutusel. Aga mis on selle Euroopa nõuda? Laseme tees on just see, et tegelikult neid tasemeid, et on olemas need kuus laiataset, mida on siis kirjeldatud siin raamdokumendis, aga tegelikult on võimalik neid tasemeid kitsamateks veel jagada vastavalt vajadusele. Ja näiteks enne mainisin õpikuid vist, et siis õpikutes väga sageli tänapäeval ongi mitte ainult, et valite B2 tasemel õpiku, aga on võimalik valida B1pluss taseme õpik või ka õpi kaks pluss taseme õpik. Et on neid vahetasemeid juurde tehtud, et see, sest tasemed ise on küllaltki laiad ja ühelt tasemelt teisele jõuda võtab päris palju aega. Ja siis õpilasi võib kaduda motivatsioon, sest ta ei näe edasiminekut. Kas kõikidel õpikutel on juba juures kiri, mis taseme õpikut nad on? Mitte kõigile, ka paljudel-paljudel pikutel on. Eelkõige välismaal väljaantud õpikutel ja inglise keele õpikute näiteks küll väga suuresti on tänapäeval. Aga Eestis ma saan aru, on siis puudujäägid selles osas nagu Eestis on meil. Esiteks ei ole meil spetsiaalset õpikuid, mis otseselt valmistaks ET tasemeeksamiteks, kooliõpikud on ikkagi seotud kooli ainekavaga, kuigi aine kajab omakorda on muidugi seotud nende tasemetega jälle. Aga õpiku peale jah, tavaliselt tasemete ei panda kooliõpikute puhul. Ja võib-olla väärib veidikene selgitamist ka nüüd ühelt tasemelt teisele jõudmine, et kas need on astmeline üleminek või on nagu ühtlane ühtlane, selline sujuv, kalk, Jah, sest noh küll, küsimus väga sageli õpetajad küsivad just seda, et eriti siis, kui need tasemed olid väga uued veel Eestis ja me alles hakkasime sellel teemal rääkima, et et no mis seal vahet siis on, et vanasti oli meil algtase ja kesktase ja edasitaset, nüüd on mingi peedia ja Tseedia, mis see vahe on? Et erinevus ongi selles ühest küljest, et need Euroopa keeleõppe raamdokumendi tasemel, et seal tasemetega kirjeldatud, et me seal on kirjeldatud, mida see A1 ja A2 ja B1 ja B2 tähendavad. Et kui oli algajate jäägi Valgajat edasitasemest, siis täpselt kirjeldused puuduvad, et me ei tea, mis hetkel muutub algaja edasijõudnuks. Teine küsimus ongi selles, et keeleoskus tegelikult, et ju ei ole selline see on jällegi muidugi interpreteerimisküsimus, aga üldiselt Euroopa keeleõppe raamdokumendi väljatöötajad ütlevad, et see ei ole selline hüppeline protsess, vaid et keeleoskus areneb sujuvalt laugelt ja selles mõttes me võime neid tasemeid jagada erineval moel, et me võime rääkida, eks ole, erinevatest tasemegruppidest ja tegelikult siin selle raamdokumendi aluseks oligi algul kolm laialdaselt. Et oligi nagu vanas mõistes siis algajat kesktase ja edasijõudnud ja siis hakati neid omakorda kitsamateks jagama. Et kogu see lähenemine on selline, et on need kolm laiali taset, mida siis me jagame kaheks igaüks nendest siis kaheks kitsamaks ja siis saab neid kitsaid tasemeid omakorda jälle veel kitsamaks jagada. Nii nagu ka tollipulk või, või näiteks ka näiteks joonlaud, et seal on sentimeetrite millimeetril ja nii edasi, nii et nii ka tasemetega võib öelda niimoodi kitsamaks ja kitsamaks võtta. Ja üldiselt räägitakse sellest, et keeleoskus madalamalt tasemelt kõrgemale liikumine on alguses hästi suhteliselt lihtne ja läheb kiiresti sellepärast et keeleoskus areneb nii kõrgusesse, tähendab, keeleoskus muutub üha paremaks, tekib vähem vigu, aga ka laiusesse, tähendab, suureneb nii sõnavara, suureneb grammatika. Ja et siis keeleoskus on nagu jäätisetorbik selles mõttes. Ja see alumine ots on siis nagu hästi kitsas ja seal on see edasijõudmine järgmisel tasemel hüppamine suhteliselt kiiret nende Rasama Euroopa keeleõppe raamdokumendi tasemete puhul on ka uuritud, et näiteks inglise keele puhul, et ühele jõudmine võtab aega umbes 80 tundi ühelt ta kahele umbes kaks korda rohkem ja seal, et ühele siis veel nagu kaks korda rohkem, nii et P1 on umbes 400 tundi tööd. Ja et seal edaspidi siis peaks ka kogu aeg nagu umbes kaks korda kauem läheb järgmisel tasemele jõudmine, kui sellele eelmisele tasemele. Et mida kõrgemale, seda aeglasem on edasiminek. Ühe keeltekooli kodulehelt leidsin sellise teate, et testi tulemusena väljastame tõendi keeleoskuse taseme kohta vastavalt vajadusele kas Euroopa keelemapi jaotuses A1, A2 ja nii edasi või üheksa astmelisest skaalas. Mis see tähendab? See üheksaastmeline skaala tegelikult eelnes sellele raamdokumendile raamdokument ise ilmus selle sajandi algul. 2001 oli ta ütleme inglise, prantsuse keeles. Nii et jah, ametlikult 2001 ilmusi. Selle väljatöötamist alustati kusagil 1000 seitsmete aastate alguses käis läbi mitu trükki, kaks varianti vist töötati välja ja käis EJS riikides konsultatsioonidel mina olen näinud ka ühte sõda, sõda, vahe vahel varianti, mis oli väga teistsugune kui see lõppdokument. Aga see probleem, et erinevates riikides tehakse, mis on hea, mis on halb keeleoskus, erinev oli juba ju enne olemas ei tekkinud mitte sellel hetkel. Ja siis 80.-te lõpul ja 90.-te alguses tehtigi katsed panna erinevad keeleeksamid ühele skaalale ja sealt tekkis üheksatasemeline skaala. On ka üks raamat välja antud, mis nüüdseks on prioriteete, mida kätte ei saa ja mida isegi internetis, kuna ta on nii oma väljenduda ja, ja leida, aga, aga leidub ikkagi internetis. Et kus siis erinevad eksamid on sellel üheksal tasemelisel skaalal kirjeldatud. Samuti on üheksa taset näiteks aields eksamil inglise keele eksamil. Mis on akadeemiline keeleoskuse eksam? Need on muidugi erinevad tasemed jälle, aga jah, et see üheksatase minnes skaala tuli siis Eestisse ka tegelikult üheksakümnendatel ja seda kasutatakse eriti näiteks välisministeerium on kasutanud seda oma töötajate keeleoskuse määramiseks. Ja, ja sealt on ka see keeltekoolide valmidus pakkuda vastavaid eksameid ja asju, sellepärast et välisministeeriumi töötajad, kui nad peavad tõestama, et nad oskavad mingitki, siis, siis nad kasutavad jah, seda tasemeskaalat. Aga levinum on ikkagi tõesti nüüd ütleme et see Euroopa nõukogu ühtsed taseme või need nagu kuue kuuenese üks A2, B1, B2, C1 C2 see, sest ma ütlen, riiklik õppekava tegeleb või lähtub ikkagi siis sellest Euroopa keeleõppe raamdokumendis, kus need on olemas. Ja, ja noh, võib veel rõhutada, et nagu õppekava eeldab, et magasime, lõpuks oskab siis lõpetaja kahte võõrkeelt, iseseisva keelekasutaja ehk B-tasemel mõtleme nii, et siin inglise keeles eksam, mida nüüd suurem osa õpilastest valib see B1 B2 tasemel, et parem õpilane võtab selle B2 tasemel veidi veidi nõrgem B1 tasemel ja nii edasi. Loodetakse, et see on pädev õpilane pädev kooli lõpetama. Kui need tõendite juurde tagasi tulles inimene lihtsalt peab ise teadma, missugust tal on rohkem vaja. Et kumbki ei ole vale, ei, ta kindlasti on jah teada, nagu öeldakse, siis mida, millist, millist tunnistust tema, kes tahetakse, keeleoskuse taseme mõõtmine on tänapäeval levist enamalt jaolt testimine ja kirjalik. Kas siin on mingeid seal raamdokumendis mingeid juhiseid, kas neid täidetakse Eestis liiga püüdlikult neid neid soovitusi, kuidas sellega on? Raamdokument räägib küll, mis asi on testimine ja kirjelda, milline on headest ja nii edasi. Aga jällegi, mis tasemel ja kuidas täpselt seda testi läbi viia. Seda otsustab igaüks ise, aga sama seesama Euroopa nõukogu, kes on selle raamdokumendi autor, on ka töötanud välja terve rida materjale keeleeksamite koostajatele aitamiseks. Ja me kasutatakse neid samuti. Aga mis puutub nüüd testimisse, siis noh, küsimus ongi, et mida me testimise all mõistame, sest tänapäeva keele eksam tavaliselt koosneb vähemalt neljast osast. Eraldi kontrollitakse siis kuulamisoskuse oskust loetud tekstist arusaamise oskust, kirjutamisoskust ja need kolm osa siis on tavaliselt kirjalikus testis eksamis aga siis suulist loomulikult kontrollitakse suulises eksas. Et tavaliselt, ütleme rääkimistest ka eraldi, et ei ole ainult kirjalik ka näiteks selle tõendi B2 taseme oskuse kohta, seda ei saa kätte ilma ilma et oleks kontrollitud suulist oskust. Et siin tekibki, nüüd on üks nagu selline jällegi see, see probleem, et tegelikult kõik, mis Euroopa nõukogu on välja töötanud, on, on kõigile vabalt kasutatavad aga keegi ei kontrolli, kas need reeglid täidetakse. Ja üks suur probleem ongi selles. Ta väga tihti antaksegi selliseid tõendeid kergekäeliselt, et ma ei oska öelda, mida näiteks mingid erakoolid nõuavad või mis alusel nad neid tunnistusi välja annavad. Aga et tegelikult ütleme, kui näiteks tahta minna välismaale kuhugi õppima ükstaskõik, mis, mis keeles siis meie keeltekoolitunnistus kindlasti ei aita, selleks on vaja teha ikkagi vastavalt tasemeeksamid. Ja, ja need on ikkagi väga rangelt kontrollitud ja nende nende väljatöötamisel on järgitud kõiki reegleid ja, ja seal tuleb tõesti tõestada kõiki kõiki oskusi, mitte ainult lugemis- või kirjutamisoskust tõendile tõendil on vahet. See kindlasti on, võib-olla kui tohib täiendada, siis need riigieksamid võõrkeele riigieksamite puhul siis seal on küll ikkagi kindlasti see suuline komponent on ikkagi sees Eestis, nii et kui me räägime siin viimasel paaril, kas tal väljastatud need võõrkeele riigieksamitunnistusi, eriti, kui need rahvusvahelised on või ka eesti keele kui teise keele puhul siis seal on kindlasti arvestatud ka suulises uskusena. Eesti koolilõpetaja lõpetab võõrkeele, mis tasemele noh see tehas on väga raske öelda, sellepärast et sõltub ikka väga palju ka õpilasest ja ja sõltub ka sellest, kas transa keelt õppinud A-keelena või b-keelena. Meil on kaks, kaks võõrkeelt kohustuslikud ja ja sõltub ka keeles, sellepärast et erinevates keeltes erinevatel põhjustel on see edasijõudmine aeglasem või kiirem, et näiteks inglise keel, millel on hästi palju võimalik seda, seda ise kasutada ja kuulda ja näha enda ümber. Ilmselt õpilased omandavad vähemalt algtasemel oskused märksa kiiremini kui, kui teistes keeltes, mida meie ümbruses nii palju ei ole. Aga noh, inglise, inglise keeles, mille puhul võib küll öelda, et ega ikkagi suur osa gümnaasiumilõpetajad lõpetavad C1-tasemega, et riiklik õppekava ütleb, et B2 B1 on, eks ole, mis on see nõue. Aga paljudel on ikka teadmiste oskused kindlasti üle selle. See üks on peaaegu, et kõige kõrgem. Jah, et mõõdetakse, kui nüüd räägime teistest, siis jah, C2 testid on veel olemas, et jah, et seda küll, et ja ütleme, et need õpilased, kes valivad riigi koostatud inglise keele eksamitöö ja sooritavad näiteks B2 taseme, siis on teada, et ta vähemalt B2 tasemele ei saa öelda, et need, kes B2 taseme saavutada, et nad võiks ka kõrgemal olla, nad on vähemalt sel tasemel ja see on väga kõrge. Ma lisaksin veel näiteks saksa keele puhul, et Eestis Saksa teise keele tasemeeksamikoolid ja, ja siin neil on võimalus sooritada ka saksa keele eksam, mis mõõdab nii C1 kui ka B2 taset ja on ka neid õpilasi, kes ka saksa keeles saavutavad. Kas C1 B2 taseme Need keelemappi kuus taset näiteks siis A üks, see ei ole täpselt üks ja sama, ütleme Eestis ja Portugalis idee järgi kondeka üks seesama idee järgi on, aga tegelikult eks ta on selline interpreteerimise küsimus teatud määral ikkagi, sest tegelikult on, ütleme seda olemas, et noh, et ta üks kõige madalam tase on see, kus inimene oskab keelt, ütleme fraasi tasemele ta tegelikult ei koosta, ise lauseid, vaid kasutab, õpid õpitud lauseid, fraase ja tuleb ütleme hästi piiratult toime. Et a kaks on juba selline lause tase, kus inimene suudab ise ütleme, ka lauseid koostada, aga ta tekstidesse suurt aru ei saa, ütleme, napib sealt välja fakte. Ja noh, sellepärast ongi siis nagu see B tase on see iseseisva kasutaja tase, et see on nagu esimene see, kus inimene tegelikult tuleb iseseisvalt toime. Nii üks kohagaks, ta võib natuke toime tulla, kui, kui kas vestluspartner või keegi teine kõrvalt teda aitab. Aga et B-üks on selline igapäevase toimetulekutaset, siis hästi praktilised asjad, et see ei ole mitte see tase, kus ma saaksin arutada mingeid filosoofilisi ideid või, või põnevaid töid, et see on ikkagi nagu see, mis ma eile tegin ja mis mu plaanid on ja ja kuhu ma lähen ja kuidas ma sinna pääsen ja selline väga praktiline igapäeva on tase ja see on see põhjus, miks ta on nagu see kodakondsuse madalaim tase, et inimene igapäevases elus toime tuleks. Ja teises otsas on C1 ja C2. C1 on iseenesest juba kõrgetasemelise CW-le. Öeldakse, et, et tegelikult, kui me vaatame keeleoskuse arengut, siis uurimused näitavad, et, et see üks tasemeks on inimene, ütleme, keele grammatika, nagu suuresti omandanud ta teeb, võib-olla grammatikas on tal sellised vead, mis on antud keeles väga rasked, nagu eesti keeles on osasihitis ja väga sageli inimesed kunagi omandad, kas on nimetav omastav või osastav, et see on nagu hästi keeruline aspekt ja aga siis C1 ja C2 omavahel eristuvadki nagu sõna varalistus suuremalt suuremal määral, et et see kaks on tõesti selline hästi paindlik, vaba olu kohale sobiv keelekasutus. Et, et see ühel nagu on see sõnavara puhul natukene nõrgenenud, ta natuke piirata, on selles selles aspektis hakad, grammatika on praktiliselt C1 tasemel juba omandatud, kes valdab võõrkeeles erialast terminit, see valdab ilmselt C2 taset. Ei pruugi. Sellepärast, et on võib-olla erialasid, kus inimene valdu, oma eriala Kerge keelt väga hästi eriti räägime nendest päristeadustest nagu bioloogid või keemikud, et nad oskavad neid oma erialakeelt, aga kui panete ta tavaelus suhtlema või siis ta ei tule eriti toime, sest ta oskab tõesti piiratud ainult oma erialakeelega seonduvaid asju. Nii selle jaotuse, teine pool jälle Eesti ja, ja teised Euroopa Liidu liikmesmaad, ütleme, kui Eesti on kehtestanud arstidele keeleoskuse tasemeks eesti keele oskuse tasemeks C1 siis on Euroopas see ilmselt on enam-vähem sama kõrge tase, aga võib olla ka mõnes teises riigis, kui liikmesriik seda ise tahab. Hoopis teine tasand. Ja kindlasti võib-olla et siin on see tõesti riigi enda otsustada professiooni otsustada, selge, praegu tuleb Eesti puhul öelda ka, et meil kõrgem taseme test, mida saab sooritada eesti keele kui teise keele puhul, ongi ainult see üks, et meil puudub veel C2 keeletaseme kirjeldus ja ei saagi C2 tasemel eesti keele taseme testi tehagi veel, et see asi veel puudub, siin mõni aeg tagasi oli veel ka selle väikene diskussioon, et kas see võiks olla miks mitte edaspidi, aga selleks on, see ei ole odav lõbu, vajab ikkagi neid inimesi, kellelt seda taset nõuda, seal suhteliselt väike kontingent seal nagu noh, ütleme näiteks võõrised vandetõlkidele või lingvistidele või suhteliselt väike kitsas eriala. On, mida vähem inimestel eksameid, seda kallim eksam, sellepärast et eksami tegemine on, on kallis ja mida, mida kõrgemal tasemel eksam, seda raskem on seda teha. Eksami koostamine kvaliteetse eksami koostamine on ikkagi kallis. Aga teistes liikmesmaades see C2 on paljudes juba olemas. On on olemas ja? Kelle poole tuleks siis nagu liikuda? Ja kindlasti oleks seda vaja, näiteks? Üldiselt on ikkagi nõudmised, nõudmised, kui ma vaatan ka inglisekeelseid maid, näiteks, et ikkagi keele õpetaja seller, keele õpetaja peaks ikka seda keelt valdama C2 tasemel. Aga kuna meil on see üks kõige kõrgem, siis ei saa ka õpetajatelt rohkem nõuda või C1 ja et üldse nagu keelega tegeleja peaks ikkagi avaldama seda keelt C2 tasemel. Üldjuhul. Aga jah, et eks see kontingent, kes seda tegema hakkab, on tõesti piiratud ja see tähendab kindlasti, et, et see väljatöötamisel ta väga tõsiselt mõtlema, et kuidas seda mõttekas teha. Et ta ülemäära kalliks ei kujune. Lõpetuseks keele õppimise sisulise poole juurde tagasi tulla, siis ma kordan, need üle roopa mingeid üldiseid hirmsaid Euroopa reegleid ei ole, et meil on endale ikkagi suured vabadused, vaadata, kuidas me oma keeleõppeprogramme koostame ja õpikuid kirjutame ja kuidas me õpetame võõrkeelt. Iseenesest küll, sest ühelt poolt üldpoliitilisest hariduspoliitilisest põhimõtetest rääkida, siis Baliidus ei kuulu haridus- ja keeleharidusteema nüüd selliste poliitikate hulka, millel oleks pädevus otsustada Euroopa liidul, siin on liikmesriigid ise otsustavad ja siin on Euroopa keeleõppe raamdokument selline standardite soovituste kogumik millest me saame lähtuda ja siis ise otsused langetada. Aga jah, üle üle Euroopa küll, eks ole, on see arusaamine, et iga inimene peaks oskama kolme keelt oma esimene keeldus siis kaks, kaks võõrkeelt. Ja jällegi kujuneb ikkagi selline tavapraktika ja, ja üldiselt on selline tavapraktika Euroopas, et Gümnaasiumi lõpuks ühte keelt osatakse ikka B2 tasemel. Et see on nagu see miinimum, et on palju riike, kus ostetakse palju rohkem nagu Luksemburg, mis on täielik erand muidugi, kus on, lõpetatakse kaks kaks keelt, C1 tasemel. Just siinkohal ühe märksõna tahaksin veel öelda, just et mitu võõrkeelt ja B2 tase, et Eesti on liitunud ka sellise programmiga, see on nüüd selline võrgustik Euroopas, mis sertilingvasse tähendab seda, et tunnustatakse neid õpilasi, kes kahes võõrkeeles saavutavad vähemalt B2 taseme. Ja meil on kolm kool Eestis, mis praegu on sellised nagu loots loots, koolid katsetavad, kuidas sellega toime tulla, aga 2015 kooli mõned õpilased juhtisid sellele tasemele, niiet huvi korral huvi korral on õpilased väga tublid. Selle hea uudisega lõpetame tänase keele saate suur tänu teile. Aitäh-aitäh saates esinesid Euroopa keelemapi Eesti mudeli väljatöötajad, Eesti keele Instituudi direktor Tõnu Tender ja Tartu Ülikooli õppejõud Ülle Türk. Saate toimetaja Piret Kriivan. Kõike head.