Vikerraadiotüüblid. Kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele, aasta on alles noor, aga me oleme teiega juba teist korda. Ja täna siis teenivad rahvast postile pääst. Arvamustoimetuse pealik Neeme Korv, tere hommikust. Ja minu kolleeg Peeter Kaldre Eesti televisioonist ja mina saatejuhina Aarne Rannamäe. Noh, seda eelmist aastat on nüüd meedias kokku võetud küll ja küll, aga ilmselt sellest ei saa veel piisavalt Postimehes, siin äsja valis oma aasta inimese, kelleks sai siis kahe väga tuntud filmi mandariinide ja, ja vehkleja, produtsent Ivo Felt. Ja isiklikult maa neeme kiidan selle valiku väga heaks. Super valik. Sest et mõlemad filmid on ju toonud, kuigi ütleme nii, et päris mitte otsast otsani Eesti filmid ja mõlemad on koostööfilmid, aga aga toonud Eestile vaata et 2015. kõige rohkem kuulsust ja au. Jah, no eks ta oligi ju mõnes mõttes väga märgiline, et võib-olla peaks kõigepealt täpsustama, et vehkleja puhul on ta siis kaasprodutsent aga muidugi mõista, tema roll selle juures on, on päris suur ja ja mis mulle nagu kõige rohkem. Et meie, need, et väikese Eesti suured lood on hakanud kuidagi teatud auditooriumide ees kuidagi kõlama, nii et neid kuulatakse ja ma arvan, et Ivo Felti on päris suur roll, et see on niimoodi läinud. Nii oli see nii, oli see mandariinidega, nii on see ka vehklejaga olnud. Vehkleja puhul tasub või oodata uudiseid juba homme uusi uudiseid, kui on kuldgloobuste jagamine määramine, et kui, kui edukalt tal seal läheb, aga noh, see, et vehkleja sinna jõudis on ju ka juba iseenesest suur saavutus. Sest see on tohutu võit, peaasi, et ei hakata jälle noh, õnneks väga palju aega ei ole enam oodata, peaasi et ei hakata jälle mingit hüsteeriat üles kütma, et et pärast, kui vehkida kuldgloobust ei saa, siis, siis käed vajuvad jõuetult rippu ja tahaks haarata kabuuri järele, et miks nad meile seda ei andnud. Et ta umbes umbes nii nagu mandariinide juhtus, et noh kõik kired olid, olid nii lõkkel, et juba iseenesest enesesse kandidaati, seerimine ja nominatsioonid, see on, see on niivõrd niivõrd uhke värk, et rohkemat on, on raske loota. Uhke värk. Suur tähelepanu ja ikkagi suur võita, et ka vehkleja on ju veel lootus pääseda nende viie parima võõrkeelse filmi hulka siis Oscarite valimisel ja saada see nominatsioon. Ja kui siis meie seda laureaat Ivo Felti uskuda, kes on tõesti Hollywoodi koridorides juba nüüd mõnda aga liikunud ja ja kuulnud üht koma teist, siis ka tegelikult 1944 olevat väidetavalt sellest short listist, ehk siis sellest praegusest üheksa valikust päris napilt välja jäänud. See oli siis puhas Eesti filmiaja ajalugu ja ka meie lugu, eks ju, mis mis näitab ühtlasi seda, et see, mida me mullu arvasime, et mandariinid ega nagu teatud uksed vaatavad, et see ongi täitsa tõsi. Et Eesti filmidele ongi nüüd suurem suurem tähelepanu Eestiga seotud seotud filmidele ja võib-olla on see ka mingis mõttes ju aja märk, et räägitakse siin ju selle, nende globaalsete tendentside puhul uuest külmast, sõjast, kõigest muust sellistest asjadest, et võib-olla tõesti on, on aeg, et neid meie lugusid kuulata. Antakse ja, ja ma arvan, et see on tore, nii et Eesti Nokia on juba tegelikult. Ammu-ammu leitud see on meie muusika ja meie filmikunst, nagu ütles siin alles hiljuti Arvo Pärt, et ei ole vist Eesti tutvustamiseks rohkem ära teinud. Keegi, kui meie, meie muusikud, meie süvamuusikud Pärt, Kaljuste, Tobias, tormis. Võtsid täiesti sõnad suust, ma tahtsin öelda, et kui ma niimoodi täiesti ette valmistamata tult möödunud aastale tagasi vaatan, siis ega kuulge ei olegi peale peale selle millest me juba rääkinud, nüüd oleme, et millega Eesti siis oleks nagu silma paistnud. Tuju rikkumisi muidugi mõningates asjades, aga, aga see on ka rohkem sisepoliitikas kui kui, kui, kui nüüd nagu välja paistab tähendab meie igasugused debatid ja need sündmused, mis toimusid siin pagulaste ümber ja, ja veel mõned asjad, et see debatt natukene jõudis ka kuskile välispressi, aga see on noh, niisugune noh, ei ole ei, ei positiivse ega negatiivse märgina, see on lihtsalt üks killukene muusika jah, lisame siia filmidele Pärdi ja ja vist ongi komplekt koos. Ja kui nüüd rääkida konkreetselt nüüd läinud aastast, aga see vaimult suure teema on ju selle nädala teema. Paul Keres 100 jälle tegelikult selline näide, millest, millest me võime uhkusega, ehkki ta ja põhimõtteliselt ma arvan, et ega me võib-olla vahetevahel päris täpselt ei saagi aru, et kui suur see mees oli, kes 100 aastat tagasi seitsmendal jaanuaril Narvas sündis. See, see male maailma igavene teine, kes on võitnud kõige enam maailmameistreid ja ja, ja ikkagi põnev on, põnev on arutleda selle üle, et, et kuidas okupatsioonivõim mida ta tema tema karjääriga tegi. See ka, et ta on üks vähestest suurtest, kellest võib rääkida suurelt sõltumata ajalooetapist. Et see, see on ta kinnitanud nagu, nagu Eesti rahva südamesse, ma arvan, et ta oli suur nõuka ajal. Ja tema lugu teati juba siis ja, ja ta on, ta on suur ka praegu, nii et. Male maailma mentor vaieldamatu, nagu on väga paljud male suurmeistrit ju tagantjärele öelnud. Jah, kui nüüd tänu biograaf Paavo kivisele on välja tulnud ka need dokumendid, mis tegelikult ka dokumentaalset justkui viitavad, et umbes, et lubame Kerese välismaale, sest tal on lootus saada teine-kolmas koht kuhu öeldes maailma noh, maailma maleparemiku, see tähendab esimest kohta tal ei olnud lootust saada, eks. Pluss siis need suusõnalised allikad, mis juba enne sellele viitasid. Ja siis see hilisem elu kui keres tegelikult ikkagi ju elas nagu oma omamoodi, lõi omaette nagu nagu enda jaoks sellise lääneliku keskkonna kõik ju teavad, need on tuntud loomsed, lääne autod ja kõik sellised asjad, see võis. Ma olen ise mõelnud, et see võis ikkagi olla ka teatud sellise kokkuleppe osa, mis, mis kunagi sõlmiti. Male rumis male on väga huvitav spordiala, kui ta on spordiala, noh, ükskõik, mis ta on, eks ole igal juhul on ta väga-väga terav vaimutegevuseta, et omal ajal oli kolme kolme tüüpi moletajaid, ühed olid riigi maletajad siis oli keres ja siis olid need, kes ära hüppasid. Et maletajate võimalus ringi liikuda mööda maailma ja, ja nende eritingimused muidugi olid need, mis ju omal ajal väga palju kõneainet pakkusid, keres oli ja, ja, ja jäi lõpuni Eestisse ja sellepärast on jälle üks niisugune punkt. Ega ma arvan, et keegi ei oleks ka muidugi praegusel ajal pahane nüüd meie tänase maailmavaate järgi, et kui ta oleks ka sinna. Ma ei tea, kas ta seda kunagi kavandas või mitte, aga aga, aga põhi põhimõtteliselt ju see malemaailm oli niivõrd kirju, et et nendega olid mingid omad omad võimalused ja omad sellised noh, eri eritingimused. Absoluutselt, et sellel külma sõja perioodil ju tegelikult male oli nii-öelda üks koht, kus siis nii-öelda kaks leeri omavahel nii-öelda kokku puutusid, seda kasutati siis propaganda eesmärkidele. Need olid suured vastasseis nagu mujalgi spordis mujalgi. Nojah, ainult et mujal spordis nii mõnelgi Eesti sportlasel lihtsalt keelati ära ja keerati tema elu ja karjäär tuksi. Võtame kas või siin Heino lipu, eks ole, kes tõenäoliselt oleks meil olnud olümpiavõitja, aga Helsingis, aga kuna ta sinna ei saanud, siis paraku ja mõningate mõningatel jah, läks selles mõttes väga halvasti, et aeg oli, oli teine keresel selles mõttes ei läinud halvasti, aga aga ta ei olnud ikkagi maailmameister, aga ta on rahva südames ja see on tore ja seda, seda, seda naljakam on see, mis juhtus. Narasen, et malelaud pandi tagurpidi. Jumal hoidku, las ta olla, ja ma juba eile lugesin kuskilt, et kunstnik võib tõlgendada asju ka teistpidi. Ma arvan, et see oli, töö on aga noh, ei tea. Päris kuningas kummuli ees ei olnud. Kuulge, aga ma olin siin vahepeal ära Eestist ja jälgisin nii-öelda interneti vahendusel, et mis siin toimub, mis, mis asi selle tujurikkuja lauluga nüüd siis on. Mis, kus tuleb ühe laulu pärast niisugune kära? Ega ma enne ilmaasjata ei nimetanud, et eelmine aasta oli suurt tuju rikkunud. Ei no ju siis see laul puudutas kuidas nüüd öelda eestlaste praegu pingul olevaid hingekeeli sest ta puudutas teemat, mis on praegu Eesti rahva totaalselt ajanud kahtelleeri EK toda pagulaste teemat maxima. Eurobaromeetri just uudistes oli siin või enne uudiseid, oli, on, kolleeg ütles, et et eurobaromeetri järgi eestlaste põhimure on, on sisserändajad. Ja ma hakkasin mõtlema, et tegelikult pagulaste teema on praegu eestlaste jaoks täiesti selline, noh, teema number üks, mis kõige rohkem võib-olla lööb, lööb inimesed kahte leeri. Aga mulle meenus, praegu ma seda laulu kuulasin, siis meenus mulle üks varasem sketš sealtsamast tujurikkujast pealkirjaga küüditamine, mis ju tegelikult noh siis Selverisse on täpselt samamoodi ühesõnaga naeruvääristas või võttis nagu sellise oreooli maha sündmused, mis on samamoodi eestlaste jaoks olnud ajaloos väga-väga traagiline. Ja, ja huvitav on see, et kui ma seda Ma ise küsitatu järel tuli ja ma olen ise Siberis sündinud ja mina vaatasin seda täiesti naudinguga teda, küüditamise sketši, naersin, sest see oli tükk aega tagasi toimunud, kõik juba teavad, mis tegelikult toimus ja see oli, see oli selles mõttes vahva, et et kui need see perekond ütleb, et oi, me saame nüüd joonile, saame Siberisse. No me teame, et 40. aastal oli siin Eestis väga palju inimesi, kes Moody hõiskasid, et väga tore, et nüüd idapiir on lahti, et läheme, läheme Venemaale, eks ole, mis siis, et need ootas seal ees, eks ole, nagu öeldakse, hauaplats see selleks, aga, aga see viimane viimane laul siis pagulaste teemal mina vaatasin seda ka natukene sellise noh, kuidas nüüd öelda natukene imestunud ilmega, et ma nagu päris ei saanud kaasa minna sellega, et noh, sealt sealt nagu tuli välja, et kõik eestlased nagu ilmselt pagulaste vihkajad ja selle üle selle üle irvitada, aga tegelikult see ju nii et, et see on nagu selline selline asi, mis. Ma ma ei lähtu sellest, et nagu siin tagantjärgi on, kas Jüri Adams öelnud, et et sellega nagu mõnitati sellist pühadust. Et noh, et meie fosforiidivastast liikumist ja nii edasi, et mind nagu see häirinud. Aga mind häiris see, et no no ei ole eestlased tegelikult ju rassistid. No ei ole. No tehke, mis tahate vaielge vastu. Või ei, aga see, kas rassist või mitte, rassist see võib-olla ei olegi nii oluline vaid, vaid minu jaoks see laul rohkem naeruvääristas seda, seda tohutut paanikat probleemi üle või suhtes mida ei või ei ole selles mõttes, et ei ole ju siin neid tulnud ja kui tuleb, siis tuleb neid ju käputäis. Kui sa, kui sa räägid tujurikkuja teistest sketšidest, okei, see küüditamine, tuusikud, et lõpuks saame puhkusele, eks ole, Siberisse aga oli ju ka veel Estonia sketš mille, mille, mille juures isegi mul jäi üks pulsilöök vahele, et noh, see on ju nüüd olnud, eks ole, see on, see on tragöödia, mis puudutab praegu siin meie keskel elavaid inimesi, kes ikka veel leinavad, et nende Nende omaksed, kallid sõbrad, on, on seal vesises hauas. Et, et see, see oli tõeline tragöödia, kige küüditamine oli, oli tõeline tragöödia, meie möldri põlvkond jäi vahele, sisuliselt kümned tuhanded inimesed hukkusid ja ja nende noh, kogu see vaimne maailm muutus ja, ja kõik see, mis siis, et see oli juba aastakümnete taga. Aga aga siis ei tekkinud sellist probleemi ei olnud jah, oli ainult korraks, eks ole, et see vist nagu tõeliselt peaks nagu inimeste hingi puudutama. Et ma arvan pigem, et, et see puudutas nende inimeste hinge, kes tundsid, et nende Nende mõttemaailma või missugust ta Sellele pagulasprobleemile nagu nagu lähenemist ja kõva häälega õiendamist mida isegi tänavatel ja ühistranspordis on kuulda, et, et seda nende niisugust arvamust naeruvääristati ja see, see puudutas neid, neid kõige rohkem. Jah, no mis puutub jah, sellesse probleemi, siis mida sa rääkisid, et neid ju pole, et praegu võiks 1000 tükki siia vabatahtlikult ekskursioonile tuua, vaadatakse kui palju neid, et tahaks siia jääda üldse see näiteks siin miinus 20 kraadiga. Aga noh, see oli nüüd ka väike nali, aga aga, aga mina lugesin sellest laulust hoopis midagi muud välja, et, et minu meelest oli see minu meelest oli seal väga naljakas, väga lustakas ja minu meelest oli see just eeskätt see seal oli vist selline fraas ka nagu kargama külakuhja kaklema. Ehk siis ehk siis see, see alaline alaline madin, mis puhkeb meie väikses ühiskonnas absoluutselt iga asja pärast kus mingid asjad, mis suurtes ühiskondades jääksid täiesti väikesteks kõrvalisteks ja vahel süüdistataks ajakirjandust, et miks te ei jäta neid kõrvalisteks, seda ei ole võimalik teha, kõik asjad, kõik asjad tulevad korraks nii-öelda peavoolu, heegeldatakse läbi. Ja need üheks aastavahetusel oli hapukurk ka ajakirjanduses, et meie president natukene seda päästis teisel jaanuaril, aga kui see suur galerii oli üle vaadatud, siis tuldi jälle sellele laulukesi juurde tagasi. Nojah, ja aga see Et et minu meelest see huumorimeel on ju ka see, et säilitage huumorimeel, et võime iseenda üle naerda, et ma küll ei arva seda, et, et Elmo Nüganen oli nüüd süda südamepõhjani solvunud selle 1944 sketši pärast, mis seal oli, mis oli, oli samamoodi sellepärast väga naljakas. Ülinaljakas, kui Dave Benton laulab, et neegri koht on Aafrikas. Ainult repliigi korras sealtsamast minu arvates tuju rikest rohkem räägi, aga väga väga hõljetu oli ju see esimene sketš tegelikult, kus oli ajendiks veetud see meie seapõleti kus tegelikult oli tegemist näiteks inimpõletiga, eks ole. Ja see absoluutselt pideerinud. Ma naersin nagu kajakas. Omaette gripiviirus saab ravida seapõletis natuke tuhka tuleb ainult välja, jää must, must, aga, aga väga väga tore. Ma loodan, et ma ei tea siin. Mõned ütlevad, et kui alati tuleb lahkuda tipus, aga, aga ma loodan, et tujurikkuja siiski mõtleb ümber ja, ja aasta pärast tuleb jälle. Või nüüd juba natukene vähem kui aasta pärast. Hea küll, see aasta on ikkagi ju presidendivalimiste aasta kaheksa kuu pärast augustis, siis saab Eesti endale uue presidendi vana lähed ära, sest seadus talle rohkem ei võimalda ja ta ise ka ei taha enam jätkata ja sellega seoses isegi võib-olla ei ole. Täna nüüd siin jaanuari alguses võib olla väga mõttekas rääkida nüüd sellest, et kes konkreetselt, aga eks Toomas Hendrik Ilvese ametiaeg ja, ja tegelikult ka eelmised presidendid Rüütel ja Meri annavad ikkagi põhjust nagu selliseks aruteluks, et mida me siis ikkagi nagu presidendilt ootame nüüd Ilves on viimaste sündmuste valguses ikka päris kõvasti saanud tappa ja üldse mitte siis netikommentaarides, vaid, vaid väga, väga laialdaselt tuntud ja ja tunnustatud arvajad tema, kas või viimase selle. Uueaastatervituse siis põhjal noh, kritiseerivad ikka üsna üsna teravalt ametist peatset lahkuvat presidenti. Noh hakkas kõigepealt sellest peale, et, et mitte niivõrd praegusest presidendist võib-olla sellest presidendi institutsioonist üldisemalt, et meie ses parlamentaarses riigis mina ütlen, et üks asi, mis on, on Eestis väga tähtis ja mis tõepoolest on minu meelest hästi õnnestunud ja mille, mille vilju me oleme maitsnud, siin on see, et meil väga hea põhiseadus minu meelest ja see ja seda näitab ka see, et põhiseadus on, on üldiselt püsinud selle kallale ei ole väga mindud ja see on, see on väga suurepärane, et see nii on ja põhiseaduse järgi ju president on selline tasand alustaja. Tal peaks olema aeg-ajalt selline manitseja roll, mina ütleks nii, et ta peaks olema. Ta peaks olema selline arvamusliider number üks, et kui president teeb suu lahti, siis siis seda sõna aga tõepoolest kuulatakse, mis, mis. No mis, mis sealt tuleb selle kohta maised suuskan siia vahele, et selle kohta ütleb tänases ei mäletanud enam, mis lehes Tõnu Kaljuste, et seoses just presidendiga, et istuva presidendiga nüüd algab Eestis nii-öelda ideaalse eestlase otsimine ja tegelikult see juba käib, ei ole, ma, ma olen suga nõus, et see, see võiks nii olla või see peaks nii olema. Aga no ei ole sellist inimest ja ei saa olla inimene, kes, kes kõigile meeldib või, või keda keda terve rahvas kuulab, suu ammuli ja oodatakse tema arvamust, kui kui miski asi ei meeldi, mis Eesti elus või poliitikas toimub. Ei, ma ei oleks nii pessimistlik, et sellist inimest ei ole, ma arvan, et selliseid inimesi on küll ja küll, aga mida siis presidendilt oodatakse, tegelikult oodatakse, no ütleme kohe ära, laias laastus oodatakse seda, et meie president, uus president siis või üldse meie president oleks sümbioos koos Lennart Merist, Arnold rüütlist. Ehk siis ta oleks nagu kaks ühes ehk siis inimene, kes oskab avaldada autoriteetset arvamust nii välispoliitiliste teemade kohta kui ka sisepoliitiliste teemade kohta. Mõlemal alal autoriteet, ma arvan, et ei ole nüüd Eesti rahvas nii Hiru, ühte sellist sellist inimest meile meil meil ei oleks olemas, kindlasti on olemas ja, ja, aga mis see pettumus viimasel ajal Ilveses noh, mis selle põhjus võis olla, oli see ju, et kõik mäletavad, et milliste ootustega ta omal ajal presidendiks valiti, meeldis, toimusid isegi kontserdid ju, eks ole, Vabaduse platsil keegi ei tahtnud enam, et Arnold Rüütel saaks ja noh, Ilves tuleb, puhas leht, äss täielik ja kõik need inimesed, kes toona hurraaga teda tervitasid, on ju üksteise järel avaldanud oma pettumust, viimati ma lugesin näiteks Viktoria Ladõnskaja arvamust selle kohta, et miks ta ei lähe enam presidendi vastuvõtule, et ta, tema pettumus on, pettumus on väga suur, järelikult uue presidendi valimisel tuleb sellest asjast kõik õppust võtta ja oma järeldused teha. See puudutas Ladõnskaja artikkel just lugesin täna hommikul seda, et see puudutas nii-öelda presidendi kui moraali ja eetika versa postisugust põrumist ja mis on siis seotud tema eraeluga ja, ja nende saamata jäänud vastustega, mis on siis nüüd viimase viimase abiellumise nagu nagu taustaks. See on üks, üks osa asjast, aga no tegelikult on ju rahulolematus või nõudlikkus isegi on ju laiem tunduvalt sest noh, mida on ka praeguselt presidendilt oodatud ju nagu, nagu sa nimetasid, et kui kui president midagi ütleb, et siis seda võetakse kui väga autoriteetset arvamust. Aga praeguse presidendi häda on ju see, et kui mingisugused sündmused Eestis toimuvates president ei ütle mitte midagi seda ütlemist Eriti viimasel ajal jah. Mind on just kurvaks teinud see, et, et. Taju, et kui president ütlebki päris tarku asju, siis teda lihtsalt lihtsalt ei kuulata ja ma noh, ma arvan muidugi seda, et see on paraku paraku tema enda või siis või siis ka ütleme ausalt mõningate võib-olla tema nõustajate probleem, et see, et see asi on niimoodi niimoodi läinud ja, ja sellest on tegelikult minul on ausalt öeldes kahju, mina olen ka pettunud selle selles suhtes. Et siin on ikkagi üks üsna suur probleem on selline, selline noh, selline inimlikkuse probleem või ma ei tea, kas, kas nagu mingi hirm, et, et noh, äkki äkki mind ei mõisteta või, või ei mõisteta kuidagi kuidagiviisi. Et ma ei tea, inimestel on elus igasuguseid keerukaid olukordi ja seiku ja inimesed, inimesed teavad, aga, aga kui, kui tekib mingi selline selline hoiak, et no ma ei tea, mingist asjast ei sobi, rääkis see, justkui ei ole oluline ma varjan midagi või ma ei tea, see ei ole selline lähedus, loomulikkus, avameelsus. Ma arvan, et see võiks kuuluda küll ka presidendi juurde, see aitab aitab seda rahvaga seda sidet hoida ja, ja ühtlasi on see nii-öelda see mandaat, millega minnakse seda oma põhiseaduslikku funktsiooni täitva näiteks riigikogu ette öelda, et sedasama, et saama kummitempli teema näiteks. Nojah kui me tuletame meelde, mis siis nagu ilvese puhul loodeti, mida sa, Peeter siin meenutasid, et suured hurraa nüüd need olid? No loodeti ilmselt Ta ikka veel kuigi aasta aastaid oli iseseisvusest juba juba möödas või iseseisvuse taastamisest, et, et nii-öelda mees väljastpoolt teise taustaga ja ja missised tollal natukene noh, nagu kanget eesti keelt rääkinud ja ja noh nagu hoopis teistsugune inimene, et, et ikkagi selle nii-öelda rüütli rüütliga seostatava nii sihukese nõukaaegsuse nagu luuaga minema lööb. See, see oli ju see põhjus, miks muusikud siin Ilvese toetuseks laulsid. Nüüd räägitakse testjuttu, et, et ta ei taandunud nagu nagu rahvasse ja suur osa rahvast ei mõista teda ja ja paljud lausa vihkavad seda niisugust välist arrogantse ja mille üks osa on siis see nätsu närimine ja, ja muud ihust asjad. Et ei, ega, ega ilves ei ole ju muutunud tegelikult nende nende aastate jooksul, et tema on ikka see, kes, kes ta on. Ja, ja see seen asjadega tegelemine rahvusvahelises elus Eesti esindamine ja ja see tuli seal ju tegelikult ikka väga hästi välja, seal ta seda oli käes. Aga vot on yldiselt mõnikord nii, et, et amet ei sobi sellepärast tulevase riigipea isikut nagu vaagides me peame ikkagi vist aru andma, et et ta peaks olema ikkagi tulema kuskilt mitte väljaspoolt meie erakonna poliitikat. Sest muidu läheb tal nende poliitjurakatega ikka väga-väga raskeks nagu võidelda. Oletame, et mingisugune tohutu intellektuaal, arvamusliider kes iganes kuskilt ülikoolist, eks ole. Olgu see siis Tallinnast või Tartust või, või tuntud mõni kirjanik, kes ei ole kunagi erakonnas ega, ega poliitikat nuusutanud. Ma ei usu, et tal hästi läheb, tähendab lihtsalt tal ei ole kogemust. No, ma ei oleks nii pessimistlik, mis sa arvad, et et uus president peaks tulema ikkagi parteilast ridadest või ma ei ole selles Tea, kas parteilast ridades nii otseselt, aga, aga et ta oleks nagu poliitika õhku nuusutanud neide, poliitikas põrunud suuri sõnameistreid me teame ju kõik väga hästi nimetada. Ja, ja me teame väga hästi ka neid suuri sõnameistreid, kes ei ole põrunud, vaid vastupidi, on poliitikas väga hästi. Jah, aga neid on, mulle tundub, et rohkem on neid, kes on, kes on põrunud ja kelle kelle sõna maksis ja kes pettusid selles poliitikas ja kes on sealt lahkunud, noh, mõned on neist juba üldse sellel piiril, vaatavad meid, aga, aga noh, ärme hakkame uuesti, võib olla nimesid nimetama. Räägi poliitika vastu, huvi tunneb, see, see näeb seda ja mäletan, oli noh, kasvõi kui nimetada üks, üks nimi, eks ole noh, Jaan Kross näiteks, kes, kellest võib selles mõttes ju ka vabalt rääkida, et ta, ta, ta pettus poliitikas olemisest ja ta sai aru lõpuks, et tema nime ja tema sulge, kuldset sulge kasutatakse ära ja ta lihtsalt läks ja jätkas oma oma kirjanikuteed. Aga jah, et siin selles debatis on ka välja tulnud, et ma ütleks, et mina poliitikat järgiv ajakirjanikuna ei soovita soovita küll poliitikuid uskuda, kes ütlevad, kui mõni nendest ütleb, et, et president, et justkui pole meile üldse tähtis või et see küsimus pole nagu nagu kuidagi oluline, et oi-oi, see on väga tähtis persoon, selle leidmine ja täpselt samamoodi ma arvan seda, et et see tuleneb ka nagu sellest eelnevast või siis ma rääkisin, et, et ma arvan, et me ei peaks, peaks nagu väga pikalt kulutama aega selle peale, et umbes kas meil on seda institutsiooni üldse vaja, et kõigi tegelikult riigipeade puhul on, on, on seda ka arutatud mingisugustel hetkedel. Debatiks on see nagu võib-olla noh, võib, võib rääkida, aga põhimõtteliselt põhimõtteliselt noh, mina olen üsna veendunud, et meil Need need jutud tekivad ikka siis, kui president ei vasta ootustele ja president vastab ootustele, siis on teda suure osa või enamuse elanikkonna jaoks nagu, nagu vaja. Kui ta ei vastasite Bach, milleks seda üldse vaja, milleks seda raha raisata on vaja ja meil meil on täidesaatev võim, peaminister võiks olla meil ka riigipea ühtlasi ja ongi kõik. Et see käib niimoodi seinast seina ja vastavalt olukorrale, mis parasjagu Kadriorus on. Mind teeb natuke ettevaatlikuks ka see, et väga palju tegelikult kuigi me siin rääkisime nimedest, räägi, aga noh, nimed iseloomustavad ju neid väärtusi või neid omadusi, mis presidendil peaks olema. Et mind nagu natukene. No ma vaatan väga terase tähelepanu ka neid nimesid, mis nüüd hakkavad välja vupsama, et mul alati tekib selline noh, samamoodi poliitikat jälginud ajakirjanikud tekib selline tunne, et noh, praktika on näidanud, et kui nimi liiga vara käiakse välja siis kas ta lastakse auklikuks või on ta just sellepärast välja käidud, et auklikuks lasta. Et noh, siin praegu favoriit number üks on ju meie välisminister Marina Kaljurand, keda rahvas siin lugejakirjadega toetab ja kõik arvavad, et noh, et tema peaks see olema ja ka telesaadetes on see ju jutt läbi läinud, et mind teeb väga ettevaatlikuks see, et kui ka üks inimene nii nii tugevalt välja käiakse, et presidendivalimistel on ikka pool aastat aega. Et see võib olla nüüd mingisuguse uue, meie niisuguse poliitilise intriigi intriga kaanide mängumaad, käime selle nime välja, eks ole ütleme seal kahe kuu pärast, et küllata selleks ajaks juba on nagu põhja lastud, et hoiame oma seda trumpäss tagataskus, ärme sellest imest üldse räägi. Noh, jah muidugi kahju on ka, oleks ka sellest, kui, kui, kui inimene sellele ametikohale valitaks mingisuguste väliste parameetrite järgi et võib ju ka nii mõelda, et ah, mis verstapost ja ja tegu on ju ikkagi nii-öelda väga piiratud volitustega inimesega. Ja noh, ükskõik kes seal on, et erakondadele kindlasti meeldiks, et ta oleks tõmmatav, katav ja, ja, ja noh, ma ei tea, kas paneme ta lihtsalt presidendiks sellepärast et ta on naine või paneme sellepärast presidendiks, et tal on üks või teine omadus või, või mingisugune taust või et, et selle, see oleks ka mage, eks ole, et noh, mul ei oleks mitte midagi kõige vähematki naispresidendi vastu ega, ega naispeaministri vastu. Aga kui, kui see oleks nagu ainuke parameeter ei, üldse ei taha öelda, et et kaljuranna puhul see, see oleks nii. Aga, aga vahel kipub niisugune tunne peale, et üks või teine ametikoht täidetakse lihtsalt mingisuguse formaalse parame parameetri järgi ja, ja ongi kõik. Nojah, tegelikult võiks ju ikkagi noh, mina olen ikka vahetevahel selline idealist ja mõtlen selle peale, et erakonnad võiksid hoopis mõelda teistpidi, et, et võiks valida just just sellise kriitilisema mitte enda jaoks, mis, mis oleks ju nii-öelda just täpselt selle sisepoliitilise tasakaalustusfunktsiooni jaoks nagu, nagu kõige parem variant ja selle võiks ära valida näiteks riigikogu. Et tegelikult, kui me hääli loeme. Mul on nagu sugugi üldse võimatu, et et meil on ju, meil on koalitsioon lõppude lõpuks ja meil on keskfraktsioon, mis on sisuliselt lõhki EKRE hääletab. Ma usun, et niikuinii kõigi kandidaatide vastu või ei osale selles hääletuses vabaerakond, seal on kõik vabano EKRE välja tulla ka oma kandidaadiga ja just nimelt las ta tuleb, aga noh, ma ütlen, et vabaerakond seal on nagu kõik vaba, eks ju. Et võiks ju, võiks ju loota, et see äkki õnnestub. Vaata siis, kui sa, Aarne rääkisid sellest, et võiks olla kas poliitilistes ringkondades vähemalt poliitikat nuusutanud inimene, siis me mustad, aga seda ära, et tegelikult on ju ka presidendi koht poliitilise lehmakauplemise koht. Et see on ka raudselt selge absoluutselt, et kui meie toetame teie kandidaati presidendi kohale, vat siis meie ootame teie toetust. No ma ei tea, mis ametikohale. Leidlikud võtavad seda kui suvalist ametikohta tegelikult. Aga kui sa võtad tagasi väljapoolt, eks ole, siis selline kauplemise võimalus, rubla langeb, langeb ära, aga noh, selleks peab olema selline selline kandidaat tõesti, kes jagab poliitikat, kes on poliitikas olnud, noh, võib-olla mitte Eesti tipp-poliitikas vaidlema. Ütleme, et seda ma mõtlesingi, et ta ei pea olema tingimata mingisugune erakondlane või inimene, keda saab automaatselt abriori seostada mingisuguse ühe või teise erakonnaga vaid ta peab olema ikkagi poliitikat nuusutanud, sest muidu talle tõmmatakse lihtsalt kotid. Aga see nõuab meie erakonnal suurt eneseületamist toetada sellist inimest, kes sobiks kõigile. Nojah, see on võib-olla natuke isegi riigimehelikkuse küsimus, aga, aga ta peab olema ja kuna president on ju figuur, kes väga palju paistab silma ka välismaal või vähemalt ta võiks siis igasugused parameetreid tulevad siin takistuseks, me teame ju poliitikute hulgas inimesi. Üks ei oska keeli, teine ei oska esineda. Kolmas ei tea, õhkagi pole võib-olla kunagi Soomest kaugemale vanad või käidud ainult turismile, reisil ja nii edasi ja nii edasi, tähendab ta, ta on selles mõttes tundmatu ta võib-olla meile väga tuntud nimi siin, kuna Eesti on nii väike, aga, aga ta ta tegelikult ei nagu ei adu üldse. Ja peab hakkama siis midagi kiiresti õppima, mis noh, ei ole ka president ega ükski tipp-poliitikas oleva inimese ametikoht ei ole, ei ole mingisugune õpituba. Et seal õpitakse küll, aga seal õpitakse teisi asju, aga mõned asjad võiksid juba selged olla. Ehk siis kooli minnes võiks lugemine selge olla ja siis vaatame, mis edasi saab. Ja loomulikult isikuomadused ja kui tegu on ikka väga konfliktse inimesega või, või tegu on vastupidi, mingisuguse memm iga lükata vaja tõugatav, aga noh, siis siis ei ole sealt ka ju midagi oodata. Ja täna nimelt mina vähemalt nimelt ei, ei ei taha nimetada ühtegi ühtegi nime, aga kuigi kindlasti meil kõigil on oma peas mingisugune favoriit ju, kelle, kelle poolt meie võiksime olla? Ma ei tea, kas teie tahate välja nimetada. Ei taha välja nimetada, sellepärast et siis ma ju vaidlen vastu oma eelmistele seisukohtadele mädanimesid välja käia. No vot, aga siis käime, me käime ja ootame, mis muidugi ja ikkagi presidendi, olgu tal need volitused millised tahes, mumeelest see kogu see kandideerimise asi, kõik see on natuke liiga formaalne, tähendab need debatid ja kõik jäävad väga-väga kuidagi pinnapealseks, et tõenäoliselt tuleb teles ETV-s konkreetselt, eks ole ja eks nad käiakse läbi ja võetakse alasti kirjutavas pressis ja online'is. Aga, aga nii-öelda noh, natukene rohkem võiks olla heas mõttes show'd. Et, et natukene rohkem rahval tekiks ettekujutus, et milline on on tema väitlusoskus ja kui palju ta üldse tunneb seda, mis mis tööta tegema hakkab ja millised tema teadmised on ja nii edasi. Et see on muidugi kindlasti nii-öelda formaaljuriidiliselt nagu korrektne, et ta volitused on tegelikult piiratud, aga samal ajal on see, et, et siiski noh, president Eesti tingimustes ta nagu, nagu ise sisustab selle institutsiooni noh minu arvates ja sellepärast on, et sellepärast on isikuomadused noh, igasuguste isikuomadused ääretult tähtsad, et, et missugune see institutsioon siis on, et meil on olnud küll kolm ju küllalt nüüd omanäolist või väga erineva erinev, väga erinevat erinevat riigipead. Ja, ja kindlasti kindlasti järgmine on jälle omamoodi erinev. Ja eks ta peaks ka vaatama, et, et millised on eelkäijate nõrgad ja tugevad küljed ja ja ka iseenda jaoks tegema tähelepanekuid selle kohta Nii, ja, ja oluline on ka see, et milline on presidendi ümbruskond ehk meeskond. Keegi ju siin kirjutas minu arust päris tabavalt, et Ilvese üks probleeme oli ka see, et need, kes teda suure hurraaga toetasid sinna Kadriorgu saamisel, siis need pärast jätsid ta kõik sinna üksi siis seisiski. Vaene Toomas Hendrik Ilvesel laiutas käsi, eks ole, ja need, kes, kes oleks võinud talle appi tõtata nõu ja jõuga Need olid kõik kuskile ära kadunud. Ja võib-olla see seltskond, kes teda ümbritses, jäi ümbritseda ümbritsema, võib-olla ei olnud kõige parem. Ehk siis presidendi ikkagi nii-öelda tugevus on ka selles, et ta valib ise endale meeskonna ja paneb sellega õiges suunas tööle mitte ei lase asjadel minna isevoolu. Aga näiteks vaadates sündmusi Meil on sellest ikka kirjutatud küll, aga aga Poola sündmused näitavad, kui õhkõrn on see nii-öelda see demokraatia Siljardis. Et Poola oli ja, ja peab ütlema, et suuresti tänu Toomas Hendrik ilvesele tema isiklikele taga, headele suhetele ja läbisaamisele Poola juhtidega aastate jooksul. Et kui, kui õhkõrnalt jääme tegelikult kõnnime, kuidas, kuidas kõik võib muutuda ühtede valimiste järel. Et, et juba juba see näitab, et võiks olla ikkagi üks selline tipus, olgu tal volitused millised tahes. Et riigipea on riigipea, okei, ta ei tee seadusi, aga tal on õigus neid tagasi lükata. Ta ei kujunda igapäevapoliitikat, aga tal on võimalus manitseda, hoiatada ja nii edasi. Ja, ja see on, see on ikkagi tähtis ja sellepärast ma arvan ka, et et siin Poola pole ainus näide, et selline sellise rolliga institutsiooni on, on meil ikkagi väga vaja. No aga miks sa seda poola näiteks tõid, Poola president Andrzej Duda ju tegelikult ei määra Poolas eriti midagi määrab hoopis ühe partei juht Kaczyński, eks, no täpselt sama nagu või peaaegu nagu meil. Aga huvitav oli see, et ja siis tuli jutuks, et siin kõik ahastavad, et Poola demokraatia alati on ohus ja, ja nõnda edasi ja tuuakse võrdlust Ungariga, siis poolakad ise on öelnud, et Ungariga võrdlus on täiesti kohatu, sellepärast et kui Ungaris on sisuliselt ühe partei võim ehk Fidesz'i võib siis Poolas ju see õigluse ja õiguse erakond, et sai valimistel ainult 37 protsenti hääli, mis näitab seda, et Poolas on ikkagi opositsioon opositsiooni rohkem kui tegelikult nende toetajaid. Punkt üks, punkt kaks, on see päris huvitav artikkel oli sel nädalal Postimehes Erkki Bahovski. Kus ta, kus ta seda, seda, seda, et noh, niuke kahastavad noh, jälle üks Ida-Euroopa riik, kes ei jaga midagi Lääne-Euroopa väärtustest, et seda oligi arvata, eks ole, ja Bahovski tõi näiteks Itaalia kus Berlusconi möllas aastaid samamoodi, üritas suukorvistada, eks ole, ajakirjandust kohtud allusid talle ja mitte keegi ei teinud. Ta lihtsalt omas suurt osa ajakirjanikke ja sellised avaldused nüüd on, nüüd on kogu Lääne-Euroopa demokraatia ja eks ole või, või kui me Prantsusmaal mõtleme kasvõi Marin Le peni peale, siis ei, ei see, see Ida-Euroopa, see, see on meie niisugune pidev hirm ja kartus, et me ikkagi kõigele vaatamata ikka kuulume sinna idabloki ja et ei, see, see on, see on tavaline ka mujal. Aga Poola on noh, selles mõttes esiteks tegu on ju suure riigiga ja Eesti väga tugeva liitlasega olnud ja siin on siin on mõned mõned nagu, nagu murekohad, et okei, see on poolakate valik ja ja kõik, aga aga, aga poola meile ikka väga-väga tähtis riik, nii et. Ja siin on arvamusi erinevaid, et üks Postimehele intervjuu andnud Poola ajakirjanik näiteks ütles, ütles nii, et et noh, tema ikkagi väga suurt muret, sellist suurt sõna- ja väljendusvabaduse muret nagu ikkagi ei näe, et noh, tegelikult on ju nii, et et, et noh, Eestis ka siin avalik-õigusliku nii-öelda meediaplaanis on, on ju see, et ikka üritatakse panna ringhäälingu nõukogu kokku ja sinna kuulubki poliitikuid alati ja kallutatakse asju ühte ja teistpidi, aga, aga tegelikult on nii, et, et noh, need asjad ei ole nagu selles mõttes nagu, nagu lõppkokkuvõttes määrava tähtsusega. Aga mul on, mul on, mul on nagu üldse tunne, et Mul on selle üldistus kogu sellest protsessist, et et Ühest küljest tahetakse, et riigid oleks nagu natukene teistsugused, kui nad on siiamaani olnud noh, kõige kõikide nende probleemide keskset keskselt, et, et nad on natuke sellised inertsed, võib-olla nõrgad ja siis riik omalt poolt tahab ennast kehtestada ja mingisuguseid kruvisid keerata. Me näeme ise omalt poolt ka, et tahetakse ilusti üle reguleerida kõik ja asju, kõiki asju nagu paika panna, aga noh, maailm on nii muutunud. No Poola puhul me muidugi ei tea, mis seal juhtuma hakkab, see, et seal juhid tagasi astusid ja, ja siis võimul olevad poliitikud enda jopet panevad etteotsa. See on üks asi kui ja, ja see ei ole kõige tähtsam asi. Kõige tähtsam on see, et, et säiliks toimetuse vabadus, säiliks ajakirjandusvabadus. Ja Ma julgen küll öelda, et, et siin ma olen ühelt ja teiselt poolt kuulnud, et Poola puhul tuuakse paralleele siis meie oma rahvusliku või avalik-õigusliku rahvusringhäälinguga. Aga, aga, aga noh, selles mõttes ju meil on toimetuse vabadus garanteeritud Haapsalu ja kui on olnud juhtumeid, kus me seda ei usumide, et meil on, toimetati ärge uskuge, aga ma räägin seda täiesti puhta südamega. Ja, ja kui on olnud juhtumeid, kus üritatakse kuskilt haarata telefonitoru ja ajakirjaniku või toimetust, noh, kui me räägime siin kas või näiteks uudistest kallutada ühele või teisele poole, siis see lihtsalt ei lähe läbi või ma ütleksin nii, seni. Ei ole läinud läbi, no pange, pange pange tähele, mis siis on juhtunud ka selliste hetkedel, siis tuleb tegelikult erameedia, kes tunnetab, tunnetab tegelikult nagu aeg-ajalt on külge nagu, nagu tohutu konkurents nii-öelda erameedia avalik-õigusliku meedia vahel ja niisugune vastastikune süüdistamine ka ja nii edasi. Aga, aga siis tuleb erameedia sellesama nendesamade toimetusse õiguse ja vabaduse kaitsmisele. On mitmel korral on tulnud Eestis. Nõus jah, ainult, et kahjuks kuulajal erameediat huvitab ainult, see on vale, ainult tähendab liialdusi ei ole vaja. Aga huvitab paljuski nii-öelda kliki värk. Ja, ja väga paljud asjad toimuvad klikimajanduse tingimustes. Kogu see kollane värk ka, mis sinuga lehes seal online'is silma torkab, eks ole, sa tahate lugeda asjalikku uudist, aga sa pead selle selle juurde jõudmiseks võtma mitu kühvlitäit kollaste ja ta eest ära loopimine. Ma arvan, et see, see värk on. On teil ei ole ju klikke millegi jaoks vaja, aga kommentaarid on ikka lahtised ja sealt leiab igasuguseid õudusi. See te anonüümsed kommentaarid ära keelate see, seda otsust maa toetan palavalt. Palun. Ja absoluutselt, ja arvan, et noh loomulikult kui, kui Postimehesugune lehte tahab olla edasi nii-öelda kvaliteetleht, siis see on ainuõige samm, las kollane siis viskab sellesse ventilaatoritesse seda, mis laiali pritsib, eks ole. Ei noh, las ta olla olgu siis erinevad võimalused. Kuulge, hea küll, meediast, et rohkem rääkima ei hakka, et meil on saate lõpuminutite käsil. Et lõppude lõpuks maailmas maailmas toimub praegu nii nii palju tõsiseid asju, et siin äsja just oli Charlie Hebdo prantsuse pilaajakirja suure mõrva esimene aastapäev ja, ja see oli siis üleeile Jan Uusintsident Pariisis, Pariisi äärelinnas. Nüüd eile bussitamised Egiptuses, Hurghada kuurortlinnas ja noh, muidugi eeskätt see, mis toimus Kölnis Kölnis, kus oli, oli noh, see see asi niisuguses mastaabis, et, et vaadates nagu Saksa politsei nagu asjalikust ja ja jõudu, et tõsiselt paneb imestama, et kuidas niisugused asjad võivad, võivad juhtuda muidugi noh, Saksamaa, kui kõige suurem avali süli nende vastu võeti ja noh, on, on sellega saanud oma vitsad kätte. Aga, aga väidetavalt enamus neist, kes seal Kölni katedraali ees naisi käperdasid, et need ei olnud mitte nii-öelda uustulijad, vaid need olid juba vanad olijad. No nende seas oli ka väga palju ka uustulijaid vähemalt seni tuvasta Arvatakse, et umbes tuhatkond meest jah, jah, koli seal. Aga huvitav on see, et noh, sa ütlesid küll, et nüüd Kõllis paistis välja tõesti, tõesti paistis välja, see oli massi kätardiaanise lassi käe pealt, aga nüüd tagantjärgi tuleb ju välja see, et selliseid, et vahejuhtumeid on olnud küll ja küll ja väga paljudes teisteski linnades, nagu näiteks Stuttgardis, Hamburgis teistes riikides nagu näiteks Norras, Rootsis, Soomes, et see ei ole, see ei ole sugugi mingisugune üksikjuhtum. Aga mind paneb nagu hämmastama see. Saksa võimude reageerimine, vähemalt esialgne reageerimine nendele sündmustele Kölni linnapea küll mitte ainult linna päevaid, Saksamaa kantsler, sisenen, naine ja kes esimene reaktsioon oli see, et ärme nüüd hakkame üldistavanud, ärme nüüd hakka jumala eest üldistama, et see ei ole mingisugune immigrantide teema, et seal võis olla mingisugused teised kuritegelikud grupid üldse sees. Ärme jumala eest hakkame sildistama, eks ole, kuigi kõigile oli juba selge sotsiaalmeedias ammu levisid ju nende kannatanute jutud, nad täpselt kirjeldasid, kes need mehed olid, kes need käperdas, et seal et noh, et selline jaanalinnupoliitika nagu kestab ikka edasi, et noh, kuigi loogika ütleb, et multikulti on surnud, aga kui kunagi on öeldud, et multikulti on selline asi, mida tuleb elus hoida, siis kasvõi vägisi kas või nui neljaks, me ei loobu sellest loosungist. Mina ajakirjanik, kuigi mehker multikulti on läbi kukkunud ja kodanikuna ütlen, et faktid, faktid, faktid on kõige tähtsamad asjad ja täpselt täpselt ongi see, et ka selle, mis, mis seal, mis seal juhtus, kui ma, kui ma vaatan seda üldist pilti, siis mul on tunne, et, et me ikkagi ei tea päris täpselt kõiki neid fakte ja kõiki asjaolusid. Ja praegu on nii, et taas on nii-öelda igaüks on leidnud justkui salt selle omaenese mingi asja ja omaenesepoliitika või ideoloogia toetuseks. Ja siis kommunikeerib seda sellepärast et lihtsalt, et, et mingisuguse noh, vaata seda sõna ja väljendusvabaduse ja siis meeletus kartuses nagu nagu rahvuslikud diskrimineerida näiteks, eksju on mingisugused faktid, on jäänud nagu varjata. Et see oli väga headel nädala nägu kõnnilinnapea käperdamis volinik, kui ta soovitas naiste roiduda küünarnuki kaugusele, eks ole. Hea kolleeg Kadri Veermäe. Jah, on siin nüüd öeldakse, et On ka selliseid arvajaid, kes ütlevad, et see on nagu kultuuride erinevus. Millega ma ei saa absoluutselt nõus olla, sest et ei islamis ega ka judaismis tähendab ees võõrast naist, olgu ükskõik mis värvi see naine, võõrast võõrast naist. Ei, ei, katsu. See oli, see oli teadlik provokatsioon, tähendab usklik, religioosne moslem, kui ta on, on ikka päris moslemite, mingisugune pätt kes lihtsalt islami sildi all midagi toimetab, ei anna sulle kätt. Ja aga temale ka ei paku, sellepärast sa tead, et, et, et islamis naine, kui ta tahab sind kätelda, siis ta annab sulle esimesena kätte ja see ei puuduta mitte ainult ainult usklikke religioosseid inimesi, vaid, vaid see ongi nii, kui naine peab, kui te olete juba natukene tuttavad, kui te olete kohtunud palju kordi, kui teid seob mingisugune töö või, või mingid muud asjad, siis on, on naine see, kes annab esimesena kätt ja siis mees vastab. Kas sa käid ka prostituutide kohta? Ei käi, Peeter Peeter, vaata, ei. Miks ma seda ütlesin, see on sellepärast, et väga paljud on ju öelnud pärast seda, et et see jõuk suhtus nendesse naistesse, kes olid seal südaööl väljas, eks ole? Ok loomadesse sest nende maailmas naised ei ole väljas paljaste kintsudega, eks ole, sellise. Ja ei, noh, see on, see on kõik niisugune väline tegelikult ma arvan, et Kölnis ja need teised kohad, mis sa nimetasid, see oli väga sihiteadlikult korraldatud provokatsioon näitame valgetele või nii-öelda Euroopa Saksamaanaistele nende koha kätte. Jaa, jaa, jaa, ega ega, ega muidu ei tule Kölni katedraali ette küll muide ka Saksamaal tuntud kui üks neonatsismi pealinna seal on olnud igasuguseid intsidente aastate jooksul. Et, et see oli sihiteadlikult korraldatud, et läheme suure massiga ja hakkame lihtsalt naisi käperdama. Ja seal nagu selle selle nagu islamiasjaga ei ole absoluutselt midagi tegemist küll, aga jah, migratsiooniasjaga see on, see on õige. Et, et ikkagi nende uusmigrantide hulgas kes on Saksamaa suurim kogukond, migrante türklased, eks ole. Kes ei, ei, ei käitu elu, elu, seeski, kes elavad teiste ja kolmandate juba neljandat põlvkonda Saksamaal, no kes ei, ei käitu niimoodi. Aga need on, need on need uued, keda on avasüli vastu võetud nagu nagu Kaarli kiriku Jeesus, et, et lapsed, tulge minuga juurde nagu, nagu Merkel. Noh piltlikult öeldes ütles ja nad tulid ja neid on juba miljon ja, ja seal on igasugust saasta. Selle, selle hulgas Need tuleks kõik kursustele saata. Johnustele ütlen sellepärast, et ma just lugesin või puutus näppu selleni, et Norras olid sa nagu ütlesin, sama samasuguseid juhtumeid olnud siis. Norra pakub nüüd naistevastase vägivalla ärahoidmiseks varjupaigataotlejatele kursusi kus õpetatakse, kuidas tõlgendada naiste käitumist riigis, mis võib tunduda jahmatavalt liberaalne tsitaat. Jah, tänases online-meedias me nägime üht, et porgandpaljast naist loosungiga sealsamas Kõllised loosungi sisu oli umbes niisugune, et, et me jõuame enda vastu austust, kuigi me oleme teistsugused kui teie või midagi taolist. Saksakeelne kiri. Et ega siis see kokkusaamine on loomulikult aga samas võid. Kui sa räägid nüüd prostituutidest, Peeter, siis sa võib-olla väga-väga imestab esimene kord vaadata ja mismoodi olematus seeliku või võikleidis tütarlapsed jalutavad ringi näiteks Araabia ühendemiraatides või Jordaanias või või muudes islami araabia riikides ja sealt ei ole ka pagulased olnud Eestisse ei, seda küll, aga ei, seda küll, aga, aga nii, et see see on okei, see on palju keerulisem küsimus, aga igal juhul see, mis, mis könn is toimus, see oli muidugi ka väga-väga suur õppetund. Eeskätt sakslastele, saksa, politseile. Jah, ja ikkagi ma tuleks veel kord nende faktide juurde tagasi, et siin kohati muidugi ajakirjandusele ajakirjandusel lasub nagu tõesti väga suur ülesanne, aga samal ajal võib-olla kohati on see ülesanne ka selline natukene võimatu missioon, et neid infokilde tuleb lihtsalt niivõrd palju ja keegi ei suuda seda voogu kontrollida, siis ongi nii, et kasutatakse ära ka nii-öelda oma omaenese mingi agenda levitamiseks. Minu meelest on see, et noh, nii-öelda date tuleb kohelda ikkagi õigusriigile kohaselt ja nii on Just ainult, et seal on vahel väga keeruline, kui neid on väga palju. Tänase saate ka ühel pool tõmbame joone alla. Neeme Korv, Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe olid siis täna rahvatreeneritest. Kuidas aitäh kuulamast ja pidage külmale vastu Tallinnas. Igal juhul on tulnud välja päike, pange soojalt riidesse ja nautige seda, mida te.