Vikerraadio. Tere, hea vikerraadio kuulaja on laupäev on 16. jaanuar ja eetris rahva teenreid ning täna võtavad lõppevat nädalat nii Eestis kui ka maailmas kokku Heidit Kaio, ajakiri, pere ja kodu, peatoimetaja Urmet Kook, rahvusringhäälingu uudistejuht Lauri Hussar, vikerraadio saatejuht ja tänases saates räägime. Räägime isamaa kaks, null nii on siis hakatud nimetama siin Isamaa ja Res Publica Liidu uuest võimalikust tulemusest. Uudistes oli pisut ka juttu, et täna siis justkui see uus programm peaks avalikkusele jõudma. Saate teises pooles räägime kindlasti ka india tuttikoorini maakohtu otsusest Eesti laevakaitsjate osas ja nende viieks aastaks vangi mõistmisest aga aga räägime saate alguses sellest, mis šokeeris kindlasti paljusid Ida-Virumaal. Suur koondamine Viru Keemia grupis, mis on seotud nafta maailmaturuhinnalangusega ja Viru Keemia Grupp sulgeb siis kiwitter tüüpi tehased ja koondab 500 inimeste ja, ja see viib Ida-Virumaa töötuse näitaja üle 10 protsendi ja ja kui Ida-Virumaal oli niigi probleeme inimeste sissetulekuga, siis selline töötuse näitaja ka sellele regioonile on, on äärmiselt murettekitav ja kui nüüd vaadata nafta maailmaturuhinda, siis eile Brenti toornafta hind oli 29,22 dollarit barreli eest ja, ja kui see hind nüüd põlevkiviõli peale arvutada, siis mitte ükski ekspert ei kinnita täna, et sellise maailmaturuhinnaga oleks võimalik ka põlevkiviõli selliselt toota, et see kuidagi ära tasuks, mis, mis tähendab, et, et meil on veel üks tõsine probleem, et juhul kui selline hinnatrend jätkub siis võib Ida-Virumaalt tulla veelgi halbu uudiseid. Jah, et toornafta hind on täna nii-öelda omahind on kuskil kaheksa ja 12 ütleme keskeltläbi 10 dollari ringis barreli eest, nii et seda kukkumisvaru veel on, et ega ta tõenäoliselt päris nii madalal ei kuku, aga aga juba päris palju nagu prognoositakse, et praegune tsirka kolmekümnedollarine piir, et sealt see läheb veel alla, ehk ta jõuab kuskil 20 dollarini, võib-olla. Mis kindlasti toob kaasa mitte ainult VKG-le, vaid paljudele teistele Ida-Viru toimuvatele ettevõtetele suuri probleeme. Et see selles mõttes on kindlasti väga suur ohumärk, et et võib-olla peaks, nagu laiemalt Ida-Virukontekstiga ju avama on ja et et kogu Ida-Virumaal väga palju on ju energiaga seotud ettevõtteid, nad on väga suured tööandjad seal piirkonnas. Sellest sõltuvad mitte ainult nende inimeste endi nagu heaolu, vaid ka väga palju maksuraha tuleb Ida-Viru kohalikesse omavalitsustesse, nendelt ettevõtetelt ja töötajatelt, nii et see on selles mõttes kindlasti üsnagi nagu lai probleem, et et, et, et sellega tuleks kindlasti väga tõsiselt nagu tegeleda, et see ei ole ainult mingite konkreetsete ettevõttete probleem. Kusjuures Ida-Virus on olnud ju raske sügis tegelikult mitmel mitmel rindel, et kokku on seal töökohad nüüdseks kaotanud umbes 1000 inimest, et suured koondamised olid sügisel ka Eesti energias ja ja Nitrofert pani samamoodi oma uksed kinni, nii et nii et ütleme, et Ida-Virus on tõesti väga väga raske sügise raske talv, arvestades kui kui palju inimesi seal tööd on kaotanud. Kuigi vaadates tänast postimeest ja artikleid sellel teemal, siis siis tegelikult inimeste tonaalsus jutus tundus üsnagi optimistlik ja mis on ka väga sümpaatne, vähemalt sõnades on VKG lubanud nii-öelda inimesi säästvalt käituda selles mõttes, et, et kui ühest perekonnast töötab VKG-s mitu inimest, kellel võiks olla risk töö kaotada, siis püütakse teha nii, et vähemalt üks, üks pereliige töökoha säilitada. Sealse sääste säästmise jutt on muidugi huvitav, aga eksperdid ütlevad, et kui hind langeb alla 20 dollari barrelist siis õli ja keemiatööstuse seisukohalt ei ole põlevkivi enam maavara, vaid põlevkivi on sellisel juhul lihtsalt pinnas. Et, et noh, siin siin on, on mõtlemise kohta mind natukene paneb mõtlema kogu selle temaatika juures ja millele on muuseas juhtinud tähelepanu ka riigikontroll. Et meil ei ole Ida-Virumaal see töötute hõlmamise programmi, mis, mis arvestaks piirkondlikke eripärasid, mis arvestaks neid inimesi, mis arvestaks seda, et, et kui meil on Kohtla-Järvel kaotamas töö seal 100 200 300 500 inimest, et, et mis siis nende inimestega saab, sellepärast et et ühelt poolt nad on, nad on osaliselt natukene sunnismaised, sellepärast et et nende kinnisvara Kohtla-Järvel on väga odav võimalik seda kinnisvara müüa, seega neil on elamispinnaga seoses on, juba on juba väga selge probleem, et, et kusagile mujale minna see odava töö peale minnes, neil ei ole võimalik seal Jüri ta endale töökohta lisaks keeleoskuse probleem, nad ei, nad ei valda korterit üürida korterit jah, et neile ja neil on väga selgelt ja ka keeleprobleeme pluss veel ka oskustega seoses, nad on, nad on sageli üsna spetsiifilise valdkonna eksperdid ja, ja seetõttu see ümberõppimine võib osutuda nende jaoks keeruliseks ja nii edasi. Ja et ka siin reedeses saates, mida sa vedasid, kus peaminister rääkis, et siis peaminister tõi ka nagu ühe võimalusena, et üle Eesti on väga palju nagu töökohti praegu ja need inimesed võiksid kaaluda võimalust siis kuskile mujale tööle minna ja sama tuli ka sellest töötukassa inimese eelnevast intervjuust meie raadiouudistele välja, et aga just need põhjused, räägi on on nagu väga-väga-väga ennekõike on kaks põhjust, need inimesed on väga selge. Noh, ütleme sellise erialase ettevalmistusega, annan, keemik on ju, sa ei pane keemikut, ei vii Haapsalus tööle, ma ei tea, teenindussfäär on ja ja teiseks seesama, mis sa ütlesid ka, et et Ida-Virumaal lööge lahti, mõnigi suvaline kinnisvaraportaal on ja et, et vaadake, mis on Kohtla-Järve selle piirkonna ümbruse monofunktsionaalsete ülesse ja tööstusest, sõltudes asulates korterite hinnad on ja noh, need hinnad on maksimum 1000 eurot paljudes kohtades, onju isegi kui sa tahaksid minna kuskile mujale tööle, on ju. Et sa ei saa ju seda ju ju ju korterit müünud maha, okei, saadame 1000 eurot kätte, onju, aga, aga see ei osta selle eest Tartus, Pärnus, Haapsalus, Tallinnas mingit muud. Ma tahaks siia sisse tooma natuke positiivsema noodi, mis tegelikult on, võiks öelda, tragikoomiline nimelt see, et Ida-Virumaal on Ida-Viru Nendel, inimestel on tegelikult pikaajaline kogemus taoliste olukordadega hakkama tulemise hakkama saamisel sest tegelikult on kogu vabariigi aegu nende jaoks tähendanud erinevaid koondamislaineid, et on tõmmatud ju kokku nii energiasektoris kui ka kaevandustes. Ärgem unustagem suurt koondamist Kreenholmis, et sealne piirkond on, on läbi aastate juba tegelikult juba läbi kümnete aastate selliste probleemidega tegelenud. Ja väga palju Ida-Viru inimesi on tulnud elama Tallinna. Kas see oli vist põhjarannik, kes tõi, kirjutas aasta algul sellest trendist, et noh, kõik maakonnalehed kirjutasid sellest, kui palju on inimesi lahkunud möödunud aasta jooksul ja, ja, ja sealt tuli välja selgelt, et väga palju Ida-Virumaa elanikke on tulnud elama Tallinna. Ja tegelikult olgem ausad, see annab veidi ka meie igapäevaelus juba tunda, et et väga palju on meie tennisesfääris inimesi, kellel on eesti keeles teenindamisega väikeseid probleeme pehmelt öeldes. Mulle tuleb meelde üks artikkel, mida ma juhtusin lugema kahjuks juba mõnda aega tagasi, et ma ei mäleta allikat, mis oli siis küsitlus gümnaasiumilõpetajate seas, sealsed Ida-Viru noored tõid väga paljud välja selle, et neil oli see selge plaan Eestist lahkuda. Et ma, ja ma arvan, et nüüd nüüdsed koondamislained võivad seda üsna suuremalt juurde tuua. Plussi veel, et, et mis näiteks ennekõike just nagu Narva piirkonnas on ja inimesi võib-olla hoiab, et eks, eks tegelikult teatakse, et näiteks Venemaal on elu veel alla. Et ma ei räägi mingist Moskvast või Piiteris Tanja vaid, vaid noh, tavaliselt nagu Venemaast nagu selleks ka piiriäärsest piirkonnast, et seal on tegelikult olukord veel halvem. Et isegi kui Venemaa selline riiklik meedia propaganda üritab nagu näidata meie neid Ida-Viruprobleeme selliste suurtena ja, ja väga kitsalt on ja spetsiifiliselt on ja et Ida-Viruprobleemidena, et mida nad osaliselt võib-olla ka on, aga ütleme nii, et et samasugused probleemid, mis on Ida-Virumaal, ütleme nagu kõrgem töötuse määr puudutavad paljusid teisi Eesti ära alasid, kus kus elavad eesti keelt kõnelevad inimesed, et see ei ole ainult seotud sellise rahvuspõhises, aga et vaatamata sellele, et selline Vene propaganda kujutab nagu aru saama, et meil meil nagu teadlik riigid, poliitika on hoida nagu Ida-Virumaad väga halvas seisus ja venelasi kiusata, onju, et eks need inimesed teavad tegelikult, mis tegelik alternatiive Kas Venemaal aga üks huvitav diskussioon on seotud veel riigipoliitikaga ja, ja sellega seoses, et kuidas riik varasid maksustada ja, ja me teame, et siin aasta-paar tagasi riik jättis kasutamata võimaluse siduda ressursitasu nahva nafta maailmaturuhinnaga ja otsustati ainult lihtsalt kirvemeetodil seda ressursitasu tõsta ja toona oli keskkonna keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus oli siis selle otsusega vaja näidata justkui printsipiaalne looduskaitseväe. Täna siis Keit Pentuse erakonnakaaslane Kristen Michal ütleb, et me peaks selle otsuse ümber vaatama ja, ja võimalik, et peaksime siis selle ressursitasu kuidagi nafta maailmaturuhinnaga siduma. No samas on see üks igavene jama selle põlevkiviga, et ühelt poolt me saame ju kõik aru, et see ei ole väga väga selline pikaajaline perspektiive, põlevkivi kaevandada ja seda ahju ajada. Ausalt, öeldakse okei. Mõned põlvkonnad saavad seda teha, aga samas. Me saame ju aru, et, et see ei ole keskkonnale kõige parem variant ja, ja püütakse ka siis poliitilisi meetmeid selle selle kaevandamise vähendamiseks ellu viia. Ja samas on reaalsus see, et kõik need kõik see lööb tavalisi inimesi. Et see, see on siis selle nii-öelda piruka teine ots, et üheltpoolt poliitikat, et, et põlevkivi kaevandamist vähendada ja teiselt poolt vähendades kaevandamist kaotab, kaotavad inimesed tööd. Jah, okei, ma olen sellega nõus, et kas see äri on üldse jätkusuutlik, aga kui me vaatame nädalal uudiseid, et näiteks Jordaania projekt, mida Eesti energia on siin pikka aega ajanud, on saanud nüüd Hiina rahastuse ja siin on pankade leping sõlmitud, ehk siis natukene selgituseks ka, et Eesti energia eestvedamisel ja Jordaania riigiga koostöös rajatakse Jordaaniasse 500 megavatise võimsusega põlevkivielektrijaama ja, ja nüüd on see projekt suuresti liikumas hiinlaste kätte ja Eesti Energia osa projektis peaks olema siis siis kasum, mis selle projekti eest on saadud, mis tõenäoliselt ei kujune küll väga suureks, aga siiski siiski arvestatavaks plussis sellest projektist ka 10 protsenti jääb Eesti Energia omandusse ehk siis et kui me vaatame nüüd nagu siin sind globaalsete tegijate ehk siis nende Hiina, Hiina, pankade ja Hiina rahastajate nägemust, kes siis täna üritavad üle maailma laieneda, siis siis nemad jätkuvalt panustavad. Mina ega Jordaania, Euroopa Liit oma rohelise energiapoliitikaga ja jätkusuutliku kliimapoliitikaga, nii et ma arvan, et see lihtsalt on erinevad erinevad suhtumised. No aga, mis puudutab muidugi kliimapoliitikat, et siis kui sa meid, Heidit vaated, mis on viimase kahe nädalaga või kahe poole nädalaga juhtunud, et siis kogu see ilus taastuvenergia tootjate lobi on läinud siin miinus 15 miinus 20 kraadiga prügikasti ehk siis keegi enam ei räägi sellest, et kuidas me nüüd kõik läheme taastuvenergiakandjatele üle ja kuidas, kuidas küll see oli Maardu või, või Muuga pumpla? Jaa, jaa. Tuulikud lahendavad kogu Eesti energiaprobleemi jälle sellesse. Et väga kiiresti on, see on see muutus toimunud ja ja samas noh, tõenäoliselt me põlevkiviga siin väga kaugele ei purjeta ja meil on olemas investeering auvere elektrijaama meil on olemas ka mitte mitte väga hiljuti tehtud investeeringud Narva ehk siis ühte Eesti elektrijaama ja ühte balti elektrijaama plokki, nii et meil on olemas on nagu piisavalt renoveeritud või uusi võimsusi põlevkivienergia kasutamiseks. Ja täna, kui me ikkagi vaatame seda, et meil on vaja elektrienergia osas eriti just külmadel ilmadel varustuskindlus, siis põlevkivielekter on üks väga selge samm selles suunas. Ja tõenäoliselt kestab lavastajaid, et me võime siin ju muidugi visioneerida pilti 100-ks aastaks ka, aga aga, aga meil on tähtis, et ka täna, täna ja viie aasta pärast 10 aasta pärast saaks inimesed Ida-Virumaal elamisväärselt elada ja selles mõttes mul mulle tundub, et otsus, mida valitsus sellel nädalal langetas, et et hakata uuesti Narva jaamade kateldes põletama, aga hakkepuitu. Et kas see otsus vähemalt arvestades Eesti Energia seisu ja auvere jaama investeeringut ja seda vahepealset juttu, et auvere jaama väärtust peaks hakkama, mida ma sellepärast, et esialgne plaan oli tehtud hakkepuidu tarvis, aga siis ühel hetkel, kui kui sotside nõudmisel see hakkepuit Narva jaamadest ära viidi, siis siis Narva auvere ja investeering justkui hakkas oma väärtust kaotama, et kui nüüd siis see hakkepuit sinna tagasi tuua ja eksportida seda nii-öelda jutumärkides taastuvenergiat ehk siis taastuva metsapõletamist seal jaamades sisse, see peaks, peaks natukene seda, seda olukorda ka seal nii-öelda Narva jaamade ja kogu selle kogu selle problemaatika juures lahendama. No üks asi on see, et me väga palju räägime seda, mida riik peab tegema, riik tegema, noh me saame aru, et jah, et mingid hoovad on riigi käes, onju. Aga me oleks võib-olla natuke mõtlema ka sellest, et mida me ise kodanikena saame teha selleks et Ida-Virumaa oleks Samamoodi osa Eestist, kui ma tea Saaremaa või Muhumaa Näiteks millal teie näiteks viimati käisite Narvas või Kohtla-Järvele? Ma arvan, et ma käisin suve hakul. Et me vist toiteks ennem kui see kogu see nüüd see praegune problemaatika nagu juhtus õnnetus, mis tema sõpradega istusime koos meil köögis ja arutasime oma oma sellesuvised plaan lihtsalt otsustasime näiteks nüüd mingi hetk, nagu sellel esimesel poolaastal sellise suurema nagu peredega nagu väljasõite, just nagu Ida-Virumaale, käime sealt nagu läbi jonni, vaatame neid kohti, ööbime seal. Et ma arvan, et kui, kui iga eesti inimene, noh ma usun, et Ida-Virumaal on tegelikult väga palju selliseid asju, väga suurepäraseid asju, mida me tegelikult ei tea ja või või, või ei teadvusta, et seal on olemas, et et see kindlasti aitaks ka väga palju nagu kaasa, et ei pea ainult nagu mõtlema sellele, et, et, et riik peab nüüd kõik need probleemid justkui ära lahendama. Kindlasti on riigil ka oma oma nagu ülesandeid ja funktsioone, mida Ida-Virumaal teha ja näiteks minule isiklikult väga meeldis see vahepealne plaan, mis see ka väga palju kriitikat, et riigiasutusi rohkem Ida-Virumaale viia. Aga väga palju hakkab meie kõigi kodanike endi nagu suhtumisest, kuidas me nagu Ida-Virumaad ise nagu. Aga ma korra veel tulen selle hakkepuiduotsuse juurde tagasi, et et seal on kindlasti hea uudis Eesti erametsaomanikele, sellepärast et et mets on, on üks selline valdkond, kus, kus riik, ma väidan, on parem peremees, kui eraomanik ja riik suudab oma metsasid paremini hallata, siin on väga mitmeid põhjuseid, aga erametsas on täna probleem, kus paljudes kohtades on mets üle kasvanud. Oleks, oleks vaja teha, oleks vaja teha kindlasti harvenduste, uuenduste ja, ja nii edasi. Kogu see biomassi kasutamine. Ühelt poolt tekitaks meile töökohti ja, ja teiselt poolt ka eksporti, sellepärast et seda hakkepuidu ja, ja puidu biomassi põletamist lubatakse Narva jaamades peaasjalikult ekspordiks nendesse riikidesse, kus taastuvenergiaprotsent tootja ei ole täis ja, ja siis nad peavad maksma seal ära ka oma selle taastuvenergia tasu, mistõttu ka see hakkepuidu põletamine Narva jaamade kateldes ei kajastu meie Elektra arvetel. Aga samal ajal see, see kasu jääks ikkagi Eestisse. Nii et, et ma, ma saan küll aru siin taastuvenergia koja raevukas reaktsioonist ja nad ütlevad, et Narva jaamades saab maailma suurim puidupõletaja, aga teiselt poolt siin on siin on ka väga palju positiivseid tegureid, mis, mis mõjutavad kindlasti Eestimaa ettevõtlust, annaks ka Eesti erametsaomanikele mingisugust teistsugust perspektiivi, nii et, et ma arvan, et seda otsust siin hukka mõista kindlasti ei maksa. Ja ja tõsi, seal on üks probleem, seal seal kindlasti paljudele ei meeldi see mahupiirang, mis on seatud, aga ma saan aru, et see on siis kompromiss valitsuses. Kuna see arutelu kestis seal kolm pool tundi ja sotsiaaldemokraadid olid sellel alguses ikka väga jõuliselt. Et siis see mahupiirang on seal seal mõneti kompromissina üles seatud. Aga, aga kui natukene laiemat pilti vaadata, siis siis ma arvan, et te olete lugenud ka sellel nädalal Taavi Rõivase viite punkti uueks põhjamaaks saamisel. Mis peaks siis justkui üleriiklikult sõnastama ja need positsioonid ja, ja suunad ära. Et, et mis suunas me liigume, jah, seal on esimesena on loomulikult välja toodud julgeolek. Mul tekkis muidugi selline tunne, et ma olen seda juba lugenud ja olen ometi valimiste-eelsest. Aga aga okei, jätame selle julgeolekuaspekti seal kõrval, et seal kirjeldati jälle neid, neid samu punkte, millega Reformierakond ka valimistel väljas oli, aga aga seal oli ka majandusega seotud punktid ja ja ja see, mida ma nägin, oli, oli, oli see, et siis ega, ega seal midagi ei lubatud, et seal seal lubati, et me kaalume tõsiselt tööjõumaksude jätkuvat langetamist ja juhul kui võimalus tekib Ja eksport on oluline, nagu me ei teaks seda. Et et ega seal ega seal midagi nagu märkimisväärselt ei olnud. Minu jaoks ongi nüüd küsimus selles, et kas, kas oleks vaja mingisugust käiguvahetust et ka väga selgelt. Taavi Rõivas viitab sellele, et mingisuguseid maksu olulisi maksumuudatusi meil ei ole mõtet kavandada. Sellepärast et kui senine mudel töötab, siis tuleb samamoodi edasi minna. Aga kusjuures möödunud nädalal võtsid sõna või umbes sarnaste sõnavõttudega esinesid ka Obama ja David Cameron. Kui Obama ütles seda, et varsti leitakse kindlasti olulised vahendid vähi vähihaigete raviks ja David Cameron hoopis sekus kasvatamist teemadesse ja rääkis, et ingliseemad peavad muutuma tiger mammideks ehk siis oluliselt nõudlikumaks oma laste kasvatamise suhtes ja need mõlemad kõnede tekitasid ühiskonnas vastukaja, siis siis Taavi Rõivase kõne oli täpselt nagu sa ütlesid. Selline, mida me oleme, kuidas artikkel jah, vabandust, dist artikkel, mis, mis siis samas pidi pidi andma siis nagu suunised järgnevaks aastaks oli täpselt selline, mida me olime nagu kõik varem varem kusagilt kuulnud, et ma tunnistan, mul hakkas kõrvus kumisema see tuntud õue laule, Teue EV ja euromais. On on ühtne NATO pere, kel reegian, Thatcher, pinnadsete Baya ütleb tere. Sihukesest heast eue vaimust. Aga seal on ikkagi mõned olulised nüansid on sees, et kui me vaatame, et Taavi Rõivas ikkagi väga selgelt rõhutab, et haldusreform tuleb ellu viia ja et et see on, see on oluline, et selle üle on aastakümneid vaieldud ja nüüd ta leiab siis, et eksperte omavalitsusjuhte kaasates võiks juba sellel aastal, siis ma saan aru suvel valmida seaduse eelnõu ja et, et võiks siis see reform jõustuda ja see võiks olla ka siis üks samm skandinaavialikku omavalitsusmudeli poole. Tõsi, see oli ainukene osa sellest artiklist, mis oli uudisväärtusega. Ehk siis see küsimus, mis puudutas haldusreformi ja lubadust, et Reformierakond, kes Andrus Ansipi, no ütleme, siis vedamisel on olnud väga selgelt haldusreformi vastu, on, on praegu, lubab siis nii-öelda kursi muuta. Jah, kui natukene veel siia lihtsalt juurde tuua, ta räägib siin ka veel töö või töövõimereformist, aga Taavi Rõivas on sellest rääkinud juba ja ma ei tea, mis aastast alates juba siis, kui ta oli sotsiaalminister. Ja, ja siis ta räägib ka sellest Toomas Hendrik Ilvese laenatud kujundist, et teeme Eesti suuremaks, et et ma, Ma ootaks ühte teist artiklit veel rakendusplaani, kõigele sellele väga selgeid ja konkreetseid ettepanekuid, mida me teeme siin. Selle sama valitsuse näiteks võimalik. Et teadusele, et, et see on ka seotud nagu üheks esmaseks No igal juhul ma julgeks väita, et see artikkel oli väga väheambitsioonikas, et selles ei olnud väga suuri väga suuri sihi seadmisi nüüd, mis, mis Eestit võiksid inspireerida? Nii, aga me tänaselt kuulame täna õhtul juba üht uut samasisulist kõnet, kus siis sõnastatakse sugust, tahtsid öelda või ma ei, ma ei tea, ma, ma, ma, ma ei tea, mida me kuuleme. Vaevalt, et seal hakatakse nüüd uued jamast rääkima. Millestki muust ma arvan, väga. Okei. Räägi sisse, kontekst täna õhtal, siis Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Margus Tsahkna peab Isamaa ja Res Publica liidu konverentsil kõne, kus ta siis lubab sõnastada IRL-i uue poliitika ja ajakirjanduses on seda hakatud nimetama juba internetimaastikult laenanud laenatud kujundiga. Isamaa kaks. Null. Ma prognoosin, mis selleks uueks visiooniks saab, selleks uueks missiooniks saab, mis täna välja öeldakse, saab olema avatud rahvuslus. Paraku tuli selle visiooniga juba, töötasin toona Eesti Päevalehes arvamustoimetuses minu meelest Mart Laar kirjutas sellest juba 2001. aastal ühe artikli 10 käsku Eestile kus üks üks nendest kandlatest ideedest oli siis avatud rahvuslus. Et see oli selline noh, idee või eesmärk seal millel on nagu väga palju, nagu sisu, järgnenud, et noh, nagu avatud rahvuslus nagu veidi lahti seletatud mõte on see, et me oleme küll hoiame ühiskonnas selliseid konservatiivseid väärtusi. Aga mis on seotud keele ajalookultuuriga. Aga me oleme nagu vastuvõtlikud ka kõigele sellele mis tuleb väljastpoolt ja mis on meie jaoks võiks olla nagu hea. Et see nagu selline avatud rahvusluse printsiip vastandama siis sellisele, noh, kuidas ma ütlen, et endasse tõmbumisele või sulgumisele kõige eest, et noh, nagu et ma arvan, et väga palju sellest tänaõhtusest visioonist on seotud sellesama märksõnaga, mille Laar kunagi sõnastas. Kas sa arvad, et kas sa tead seda ma prognoosi aga sisse. Aga mida sa siis tahad öelda, et kas, kas, kas see annab vastused vastused nendele küsimustele, et kes või mis on eestlane mida teha, et neid eestlasi oleks rohkem, kuidas me eestlastena peaksime ennast positsioneerima tänases maailmas, kas on, kas seal midagi midagi selles suunas? No see seda, et eestlasi oleks rohkem, on ju, et vikerraadiol on olnud siin armastuse suvi, terve eelmine aasta on ju, et see vikerraadio on juba selle teemaga tegelenud väga palju. Aga kui tõsiselt rääkida, siis no mida, mida mina? IRL-ilt nagu öeldakse, et viimasel ajal IRL vähemalt oma noh, nagu langenud reitingutest kaotanud veidi nagu pea. Et tegeletakse, sahmitakse siia, tegeletakse suhteliselt marginaalselt küsimustega räägitaksegi, burkakeelust ja nõnda edasi. Et ta peaksite. Noh, seal on natuke keeruline öelda, sest nad peaksid nagu olema nagu tegelema teiste teemadega, et mitte otsima nagu antud hetkel mingeid sihukseid, populaarseid teemasid, millest sa oma sõna kaasa ütelda, et paneme paika mingi oma põhitelje ja sellest johtuvalt nagu ühe näite, et, et et ühiskonnas väga palju ei räägita näiteks teadusest, teaduse rahastust olemisest ja ja, ja veel vähem sellest, et et milline roll on näiteks rahvusteadustel meie meie teaduspildis. Ja kui need teemad vahel nagu tõusetuvad Riigikogusse poliitikute hulgas, siis ma nagu näen, et sel teemal räägivad kaasa Aadu Must Krista Aru, aga IRL-ist keegi. Aga ometigi see võiks olla näiteks üks näide, üks koht, kus IRL väga ilgelt sõnastaks ja seisukohad ütleks, et et ma ei tea meile oluline, et rahvusteadused oleks jätkusuutlikult rahastatud. Mitte et me, aga IRL-i poliitikute suust kuuleme hääli. Mul on siin teema peal sellest, et kuidas meile liiga palju dubleerida, mis selles valdkonnas tuleks dubleerimist vähendada. Tuleks käituda, ma ei tea ja otstarbekalt, mis te, mis te õpetate siin Tallinnas ja Tartus ajalugu, et piisab ühest kohast, on ju mingit siukest retoorikat? Me kuuleme, on ju, et ma arvan, et see ongi nagu see, et kui IRL võiks mingit nagu mõtiskleda natukene enne pole sisse ja mõelda, et mis võiks olla nagu ennekõike nende teema. Mind hämmastab tegelikult ajakirjanduse kirgi Isamaaliiduga tegelemisel. Et tegelikult on praegu ees natukene hääbuv partei, võiks öelda ja, ja ma ei mäleta ühtegi teist erakonda, kellele oleks pühendatud sedavõrd palju leheruumi duubelpinnad Ekspressis, duubelpinnad, Postimehes, kes kõik vaagivad siis seda surma vaakuvad IRL-i, kusjuures kusjuures mulle meenutab see kuidagi tulistanud Nokiat, kes oli tohutu uhke selle üle, et nad viskasid kummikud nurka ja hakkasid tootma tootma mobiiltelefone ja siis magasid maha selle, kui kogu mobiiltelefonimaailm läks nutitelefonide peale üle, et mul on natuke IRL samasuguse tundega, et nad on tohutult uhked selle üle, et neil oli Mart Laar ja nad ehitasid riigi üles ja on märkamata jäänud see, et, et maailm on edasi läinud. Ma arvan, et sellel on ka üks väga nagu loogiline põhjendus, miks sellega tegeletakse, et et viimastel riigikogu valimistel pääses parlamenti kaks uut erakonda, kes mõlemad tulid sinna ja konservatiivsuse nišši neile EKRE üsnagi nagu sellisesse käremeelse masse. Jaa, jaa, vabaerakond rohkem sellisesse sotsiaalsemasse niši, et selles nišis konservatiivsuse nišis on tänasel päeval kolm erakonda. Ja ma arvan, et see on ka tekitanud rohkem nagu tähelepanu, kuna kuna, kuna seal sees Ma olen rohkem, tahtis siin kaasa elada vabaerakonnale ja EKREle, ma küsiksin, et kuidas, kuidas siis sinu hinnangul EKRE ja vabaerakond on suutnud sõnastada rahvusrahvuslik-konservatiivse poliitika, et, et mis peaks kutsuma inimesi kutsuma ka neile kaasa elama? Ütleme niikuinii nii suured ootused just nimelt IRL-ile. Miks. Ma lihtsalt küsin, et elame nendele kaasa, et, et kuidas, kuidas nemad nagu paremini suutnud sõnastada, selle, ma tegin sellel nädalal ühes saates oli see väga huvitav. Mul olid väga avameelselt ausalt, rääkis Martin. Andres Ammas, Mart nutt rääkisid kolme erakonna konservatiivsest seisukohtadest ja mis oli väga huvitav selle saate puhul, et valdavalt neil olid väga sarnased seisukohad. Ja samal ajal Martin Helme sõnastas ka selle ära, et, et meil on väga tugevad stiililised erinevused. Ehk siis see, kuidas me poliitikat ellu viime, erinev ikkagi märkimisväärselt. Võib-olla seepärast see ongi hea näide sellest, mismoodi IRL-i tegelikult rebestavad kaks, kaks äärmust, mis on moodustunud siis tegelikult sellele parlamentaarses erakonnale eraldi erakondadena. Et ühed siis, kes on selgelt rohkem äärmuslike vaate vaadetega ja teised, kes on tegelikult IRL-is pettunud, suisa sedavõrd, et osad neist lahkusid ja moodustasid uue erakonna ja ma arvan, et nad võtsid ka just nimelt needsamad valijad kaasa, kes on IRL-is pettunud ja nüüd toetavad siis nii-öelda endiste IRL-i seltskonda vabaerakonna näol. No ilmselt IRL-i seisu teeb ka raskemaks see, et IRL kannab valitsusvastutust ja nad peavad arvestama ka selle, et tegu on koalitsioonivalitsusega, et nad ei ole üksinda seal valitsuses on ju koalitsioonivalitsuses? Ei, ma ei, ma räägin seal koalitsiooniga koalitsioon ja see võib olla erakonna taga mingi ametikohad ja võimalused mingit poliitikat teostuda. Koalitsioonivalitsus tähendab ka seda, et, et sa pead tegema oma partneritega mingeid kompromisse. Et sa ei saa nagu ainult iseenda asja nagu läbi suruda ja näiteks seesama see kooseluseadus koos rakendussätted kõik see teeb nagu IRL-i positsiooni ju märksa keerulisemaks, et nad ei saa olla. Nii printsipiaalselt neis küsimustes või või EKRE on ja kes on opositsioonis, kus? Ma arvan, et kooseluseaduse osakaal on ületähtsustatud. Vaadake, mismoodi on Reformierakond ja Keskerakond tegelikult suurtest steit mentidest loobunud, üks selgelt toetab ja teine on selgelt ükskõikne, ehk siis Keskerakond on, et nad ükskõik, see positsiooni ja Reformierakond on selgelt toetav olnud, nende reitingutele pole see mitte kuidagi mõjunud. Ja, ja siis me näeme neid erakondi, kes, kes võtavad väga tugevaid positsioone, ehk siis EKRE, kellel on see selgelt nende nende nii-öelda purjekas või nende nende teema. Nendele mõjub see hästi ja IRL, keda see minu meelest see teema lihtsalt lõhestab nende valijaskonda, see teema selgelt lõhestab. Jah, aga Heidit siin sinu andmed ei ole päris täpsed, nimelt kui ma ei eksi, siis Edgar Savisaar on üles kutsunud kooseluseaduse rakendus loomul ja seda läbi kukutama ja veelgi enam, et ma saan aru, et, et on, on käivitanud ka protsess, mille käigus tahetakse siis ka kooseluseadus kehtetuks muuta. No ma saan aru, et see on Edgar Savisaare poolt selline mängu ilu et, et see otseselt ei ole, ei, ei väljenda seda, kas, kas erakond kui selline on poolt või vastu, vaid pigem on seal selline mängu ilu tema jaoks peidus. Aga samas, kui ma ikkagi vaatan seda konservatiivset nišši, siis siis täna on seal Ekre erakond, mis, mis, mis kuigi ta väidab, et nad ei ole Euroopa liidu vastu, siis nad on väga tuntavalt euroskeptilised ja ja, ja noh, sellest sellest kumab läbi soov, et Eesti võiks olla justkui saar, kuigi me teame väga hästi, teiste ei saa olla saar ehk siis ehk siis EKRE justkui tahaks natukene keerata selga Euroopale, aga samal ajal nagu väga nagu ka ei saa Siis mina seal nagu Martin Helme, kes tegelikult mind väga hämmastas, kui ausalt kogu selle EKRE toimimise tehnoloogia sinu saates nagu välja tõi suli, väga niukene, aus jutt ja selles mõttes väga sümpaatne, kõlav lause oli, et poliitikas tuleb konkurentidel ninad veriseks just, aga sa pead arvestama ka sellega, et kui sa lähed liiga palju vehkima endast tugevamate ka, siis võib sinu siis see võib kõik lõppeda sinu enda verise ninaga, et selles mõttes ta rääkis ikka väga ausalt, hästi, päris tore, terve see, aga, aga mina olen aru saanud, et EKRE sõnastanud sellise suhtumise Euroopa liitu, nii et me ei ole föderatiivse Euroopa liidu poolt, vaid me tahaks sellist liitu, mis oleks nagu rahvusriikide riik nagu liit. Et see on see, mis nagu tema jutus minule kõlama jäi. Aga see seisukoht ujub, et olenevalt sellest, millised on arengud Euroopa liidus, siis EKRE on, ma arvan, kujundab kohe seisukoha ümber, et nad on valdavalt siiski pigem nagu võimalikult nagu kaugel Euroopast oma seisukohtades, samal ajal kui kui konservatiivses nišis on tõenäoliselt koht ka pigem sellisele proo euroopalikule konservatiivsele erakonnale. Samas ei maksa ekret ju halvustada sellesse euro euroskepsis Euroopa liidus sepsise sel ajal, kui terve Inglismaa praegu jahub seda Brexit'i juttu, et ja, ja tegelikult on seal valitsus lõhestunud sellest, et kas, kas Inglismaa peaks Euroopa liidust väljaspool või mitte. Nii et ma arvaksin, et ka Eestis on ütleme, euroskeptikute osa täiesti olemas ja nendel on oma oma esindajaid vaja. Ma arvan, et see Suurbritannia Euroopa Liidust väljaastumise küsimus on väga selline nutikas poliittehnoloogiline asi, mille toorid on just nagu loonud selleks, et et Priidi, selliseid noh, ütleme radikaalsemaid konservatiivseid jõude, kes on pead tõstnud nendelt võtta nagu toetuslinnast ära, et see on väga teadlik nagu tegevus, et endale sellist toetust nagu põlistada, et mitte just kaotada radikaalsemate, noh, nagu meie mõttes nagu eKredele oma toetust kaotada, et, et see on nagu väga paljuski nagu seotud selle selle temaatikaga No üks on tõenäoliselt Isamaa ja Res Publica Liidu osas kindel, et et tõenäoliselt algatatakse ka protsess erakonna nime muutmiseks. Ja see on huvitav, et tegelikult ju räägitakse üsna selgelt isamaast ja mitte enam IRL-ist, et. See oli vist Postimehe artikkel, et see andis ju mõista, et mille, mille juurde tagasi minnakse juurte juurde minnakse tagasi. Kunagi oli üks päris hea lugu, ma arvan, selle rääkis mulle vist haavogoke, et kui liitusid omal ajal Hansapank ja, ja, ja hoiupank ja siis mõeldi, et mis mu, mis saab nagu uue ühendpanga nagu nimeks. Et kuidas me teeme nii, et, et seal toimuks pariteetsel või võrdsel alusel, et mõlemad pangad saaksid säilitada nagu oma oma nimest mingi osa ja siis lepiti kokku nii. Hansapangast võtame sõna Hansa ja Hoiupangast, võtame sõna pank. Ja tulemus oli. Muuseas. Kui siin veel korra Ekre stiilist juttu oli, siis EKRE stiil tuli sellel nädalal ikka väga hästi välja ja ühe ettepanekuga, et et presidendi ametihüvede seadust tuleks muuta nii et, et Evelin Ilves hakkaks saama siis 90 protsenti esindas tasuja Ieva Ilves, 10 protsenti esindas tasu ja ja seda põhjendati. Martin Helme vist tegi seda, ta põhjendas seda, et ebaõiglus oleks likvideeritud. Ja, ja sellepärast kuna kuna Evelin Ilves on olnud ikkagi kauem presidendi abikaasa, siis pärast ametiaja lõppu see nii-öelda eripension või esindustasu kuidas iganes seda nimetatakse, et see võiks olla tema jaoks siis 90 protsenti Ieva Ilvesel 10 protsenti vastavalt presidendi ametiajal kulutasin närvirakkude okei siin kuude arvule või mis iganes ja noh, antud juhul niivõrd selgelt küüniline ja, ja, ja, ja, ja noh, kuidas öelda, selline tehniline lahendas selleks, et nii-öelda kütta veelgi seda teemat ja et rääkida veelgi, kas siin nii-öelda viidata mingisugustele Taali teemadele, milles mulle tundub, et siiski mitmed EKRE liikmed ei peaks sõna võtma ja esinema sinu moraaliapostlid täna, et aga see on nagu hea näide sellest, et kuidas kuidas nagu mängitakse populistlikule vastandumisele. Aus oleks öelda aus oleks öelda, et et Me peame vaatama väga tõsiselt seda nii-öelda eripensioniseadust ja, ja üsna tõenäoline, et me peaks selle üldse ära kaotama. Sellepärast et me mäletame, kuidas seda tehti ühe või kahe inimesega seoses. Helle Meri pärast nõust Aga et, et ka Arnold Rüütli abikaasa ei tunneks ennast puudutatuna, siis kirjutajatega need sätted sinna sisse ja ma saan aru, et tegu on väga väärikate inimestega, kõik oli toona väga tore, aga täna me oleme juba täiesti teistsuguses olukorras ja ma arvan, et et presidendi abiga osal ei peaks küll sellisel kujul sellist eripensioni olema, sellepärast et, et kui me siin tegeleme riigis kärpimisega Muuga, siis kui tahet tahta ebaõiglust likvideerida, siis tuleks ka see säte likvideerida, see oleks, see oleks aus ja õiglane. Ma olen ka sügavalt sama meelt, sest mis, mis amet see on olla olla mehe naine ja kuidas seda, miks see peaks olema nagu seadustes kuidagi reguleeritud, et ühe mehe naiseks olemine toob kaasa eripensioni, et see on väga veider. No see on selline sinivereliste teema, mulle tundub, aga noh, kuna meil siin ma ei tea, Riigikogus vist üks grafenn. Oli vist bakter, Vassiljev, kes, kes nimetab ennast krahviks, aga see pole valdavalt meie teema. Üksi, natuke Sinioriks ennast. Nii aga räägime pisut tõsisemast tõsisemalt. Sellel nädalal tuli Indiast siis kauaoodatud kohtuotsus ja puudutas Eesti laevakaitsjaid, kes kes olid või teenisid laeval Siimann ka taha ja, ja see oli vist pisut rohkem kui kaks aastat tagasi India piirivalve või merevalvama Paulus pidas laeva kinni ning nii eesti laeva laevakaitsjad, kes pardal olid Ukraina kui ka briti laevakaitsjad vahistati ja neile esitati süüdistus relvade salakaubaveos, seal oli ka veel kütuse salakaubaveo süüdistus ja pärast seda mingi aeg olid laevakaitsjad vahi all, nad pääsesid vahi alt, siis nad said elada küll seal naise koha peal küll vabadena, aga piirkonnast lahkuda ei tohtinud ja ootasid siis India kohtuotsust ja nüüd India kohtuotsus, mis mõistis nad ikkagi viieks aastaks vangi. Ja seda vaatamata siin Ukraina, Suurbritannia Eesti pingutustele ja, ja selgitas talle advokaatide tööle ja nii edasi. Tõsi, kütuse salakaubaveos vist süüdistus võeti maha, aga selle selle rohkem väänati selle kohtuotsusega relvade, väidetava salakaubaveoküsimuses. Inimlikult on see kindlasti väga traagiline lugu, et arvestades just seda, et nendel nendel meestel, kes seal Indiasse vangi mõisteti, on ju Eestis pered täiesti tavalised inimesed, kes, kes peavad oma siis ütleme siis oma oma perele elatist teenima ja, ja hakkama saama, et sel ajal, kui mehed on, on täiesti tundub, et õigus, õigus või põhjenduseta Indias süüdi ja vangi mõistetud. Ja et See on nii mitmetahuline ja keeruline küsimus on ju, et küsimus selles, et kas Eesti riik oleks pidanud kuidagi jõulisemalt seal kaasa rääkima ja ja mis on ikkagi selle selle laevafirma asemel lihtsalt tema nagu roll on selles, et tundub, et nemad on täiesti nagu suvaliselt suhtunud nendesse inimestesse, kes seal on olnud, et nendel oli soov ainult mingil hetkel see laev sealt kätte saada ja nõnda edasi. Et eks nüüd nagu küsimus, üks peamisi küsimusi, mis edasi saab, on selles, et kas need mehed kaebavad selle kohtuotsuse edasi. Ma olen aru saanud, et nad pigem kalduvad sinna suunas, et kaevata mis tähendab seda, et see jätkub, kohtuprotsess võib kesta veel mingi paar aastat, kindel, et kas siis tuleb soodsam kohtuotsus või mitte. Või siis teine variant on, mida ma saan aru on. Vaikimisi ei soovitanud ka välisministeeriumit kui Eesti ametkonnad, et nõustuda selle kohtuotsusega ja siis mõne kuu pärast esitada armuandmispalve, mille puhul ei ole kindel, et see ka nagu rahuldatakse, et ükskõik, kui ta pidi see nagu teed, et et mõlemal puhul on suhteliselt palju, nagu selliseid küsimärke jääb õhku ja, ja kummagi puhul ei tea, et kumb, see nagu, nagu õigem, teine on lõppkokkuvõttes et loomulikult advokaadid on huvitatud sellest, et edasi kaevata, sest nende teenistus on ju sõltub sellest. Aga, aga nad lubasid suure suuga ka seda, et tuleb seekord ju õigeksmõistev kohtuotsus, et ma tõesti ei tea, kui, kui pädevad või, või mittepädevad need advokaadid on seal selline väga, väga nagu keeruline juhtum ja, ja tegelikult pro forma on ju, on ju tegu indie näol maailma kõige suuremad demokraatliku riigiga. Et okei, et aga piirkond on ja me võime rääkida seal autonoomiast ja selle üldisest nagu korruptsioonitasemest, nõnda edasi, aga aga proforma tegelikult on ju tegelikult ju tegu demokraatliku riigiga maailma suuremaga. Just nimelt, et kuna tegemist on demokraatliku riigiga, siis siin tekib küsimus selles Eesti riigi võimekuses sekkuda, et, et kui suured saavad üldse olla riigi võimalused sekkuda ühe teise riigi kohtusüsteemi tegelikult pigem nad saavad toetada Nov hauga ja saavad toetada mõningate tasude maksmise advokaat ja nii edasi, aga, aga siiski kohtusüsteemi sekkumise võimalused on olematud. Jah, aga kui me nüüd räägime India asjaajamine, sest ma olen ka siin ühe projektiga raames Indiaga üritanud asja ajada, see on kohutavalt keeruline see, see, kuidas selles riigis suhtutakse sõnas lubadustes, ükskõik millesse siis see on meie jaoks ikkagi täiesti hoomamatu ja, ja kui me siia paneme veel juurde sellise India ajaloolise kastisüsteemi ja korruptsiooni, siis me saame ühe sellise kompoti, millest meil siin Euroopas ongi väga keeruline aru saada. Ja tegelikult tasub meenutada ka seda, et et mis kaude kogu seda asja nagu India poolelt on mõjutanud, oli kas see oli vist aastal 2012, kui mis need olid vist Itaalia need turvamehed, kes avasid seal tule India kalurite pihta ja tapsid vist inimest. Ja, ja kes anti Indias kohtu alla ja kel õnnestus siis nagu sealt riigist põgeneda. Et tegelikult see juhtum Indias pälvis toona tohutult palju nagu tähelepanu, et neid peeti sellisteks tohututeks kurjategijateks ja, ja seesama juhtum avaldas ka oma samas nagu selgelt nagu poliitilist või sihukest ühiskondliku mõjuga meie laevakaitsjate protsessile. Et see on ka kahtlemata see, et mis, mis võis, võis nagu seda kohtuotsust nagu kui me ütleme, et noh, kohus on sõltumatu ikkagi nagu mõjutada. Samas on see on need asjaolud, mis aitavad meil mõista seda ja, ja samamoodi ka riigil, aga, aga Eesti riigil ütleme ametnikel mõista, mis seal toimub, aga, aga mitte kaasa aidata vastupidisele otsusele No üks küsimus on seotud ka sellega, kas Eesti riikidega ikkagi piisavalt nende nende meeste kättesaamiseks või on teinud piisavalt, ma, ma palusin mulle saata siis erinevad tegevused, millega Eesti riik on tegelenud ja, ja ma pean ütlema, et see, see nimekiri nendest tegevustest on ikkagi üsna pikk, et et kui ma nüüd vaatan, kui, kui mul see meil ka lahti läheb. No siin on välja toodud kas või ainuüksi nootide hulka on, on muljetavaldav kirjalikud pöördumised, noodid noh, neid, neid kõiki, neid erinevaid tegevusi, kümneid, kohtumine isegi, isegi kuni selleni välja, et peaministri kohtumine India peaministri Modiga on siis 30. novembril aastal 2015 ja tõesti neid tegevusi, mida siin ette loetakse, on väga palju. Ja samal ajal nagu me teame, siis ei ole sellest mõjunud tõenäoliselt Suurbritanniaga oma kodanikuga seoses on võtnud ette väga palju samme ja nendest on olnud täpselt sama vähe kasu. Just ja see teema on ju olnud kogu aeg ajakirjanduse huviorbiidis ja tegelikult sedakaudu ka on avaldatud ju survet riigile, et et riik on pidanud kogu aeg aru andma läbi ajakirjanduse, et mis, mis seal nende India laevakaitsjatega toimumas on. Nii et, et ma, ma arvan ka, et siin on kõigiti püütud neid aidata. Jah, kui me vaatame kohtuotsust pikemaks kui viis aastat, see saaga minna ei saa, sest ka see praegune periood läheb ju läheb ju arvesse, kui inimesed ei saa lahkuda, läheb selle karistuse kandmisele raames. Aga, aga kaotatud eluaeg inimeste purunenud ootused, hoidku jumal, et inimsuhted, kõik see on ikkagi väga traagiline. Üks väike nüanss, mis mul jäi sellest välisministri pressikonverentsist. Nagu veidi kripeldama oli see, et et kui venekeelse Aktuaalse kaamera ajakirjanik esitas küsimuse sellest, et osad omaksed on tunnevad, et, et neid on koheldud ebaõiglaselt, et et Eston, Kohveri ja, ja meie Liibanonis pantvangistatud meeste tagasisaamisega tegeleti palju rohkem, siis Marina Kaljurand oma vastuses ütlesite, Eston Kohveri ja nende asja nagu võrdlemine on täiesti kohatu ja hoopis teine asi, et Eston Kohver rööviti Eesti territooriumilt ja nõnda edasi, aga Lätis nagu selle teise küsimused olnud te ise nagu asja, et see liibanoni pantvangidega tegelemise ja ja selle India laevakaitsjate temaatika nagu täiesti nagu vastu, sest nagu välja vastamata tegelikult selles küsimuses oli see teine juhtum sees. Aga ma ikkagi julgeks arvata, et need ei ole võrreldavad, et, et ma ei näe nagu Eesti riigil võimalusi testi India vanglasse sekkuda või on ainuke variant, oleks tõesti nendel inimestel põgeneda. Et mida siis peaks riik korraldama, kuidas see, kuidas see nagu siis, kuidas see siis nagu välja võiks kukkuda, et et Eesti riik aitab põgeneda kohtu all olevatele inimestele, et see, see ei ole päris päris üheselt sõnastatav või, või nagu Seoses pagulaskriisiga on. Aga see nii nagu nemad lähedastel on pigem nagu see, et, et kas mõni Eesti näiteks minister või poliitik on sõitnud sinna kohale näiteks Urmas Paet näiteks välisministriks oleku ajal Liibanoni sõitis kohale, andis? No ma saan aru, et vabandust, Lauri just juhtis tähelepanu sellele, et rõivas on kohtunud suisa India peaministriga. Nii aga, aga pisut võiks rääkida ka ühest Euroopa südames Saksamaal toimuvast arutelust ja, ja Kölni aastavahetuse massi ahistamisest, millele on nüüd antud antud ka araabia maailmast pärit. Nimetus taha Rush kaame ja see on selline araabiamaailm maailmas leviv perversne kultuuriline nähtus, mis, mida võiks siis kas massiahistamise või massi Gabistamisena või millena iganes määratleda, et et see ja see sündmus, mille kohta on siis juba politseile laekunud üle 300 avalduse, see, see on jätkuvalt Saksamaa meedias kesksel kohal ja ja mina julgen küll öelda, et, et selle juhtumiga seoses me näeme üht üht väga olulist mõtteviisi muutus. Inglise keeles kasutatakse sõna geim Chainzer, et siin ma olen kuulnud küll ka teistsuguseid seisukohta, et ta siiski ei muuda seda suurt pilti, aga kui ma vaatan ka tänast eks üht Saksamaa keskset ajaleht Frankfurter algemaine, milles Saksamaa sotsiaaldemokraatide juht Sigmar Paber Gaabriel leiab, et, et juhul kui ei suudeta pagulasvoolepiiri panna, siis tuleb pagulastega seoses kehtestada ülempiir ja see aeg sarmo aeg, mis Saksamaal Talle on antud, on kevadeni ja, ja, ja kevadeks tuleb rakendada sellised meetmed, et pagulasvood katkeksid või väheneksid drastiliselt. Ja, ja, ja ta juhib seal ka tähelepanu sellele, et Saksamaa kantsler Angela Merkel on öelnud varem, et asüüliõigusel ei ole ülempiir ja Gaabriel nõustub sellega. Aga aga ta leiab, et demokraatlikus riigis kõigis otsustavad inimesed ja seega tuleb siis rändekriisi leevendamiseks teha kõik, et, et seda ülempiiri mitte testida. Ehk siis ta hoiatab, et see ülempiiri see on, piir on lähedal ja et kui ei ole võimalik midagi muuta, siis ühel hetkel sotsiaaldemokraadid võtavad seal väga selge positsiooni, mis on omamoodi huvitav, et Saksa sotsiaaldemokraadid, muuseas selle erakonna valijate seas on oluliselt rohkem immigrante, kui on, on saksa konservatiividel CDU ja CSU suur ja, ja sellegipoolest SPD juht on, on väga jõuliselt asunud Merkeli asüülipoliitikat kritiseerima ja mulle tundub, et siin on, siin on mingisugune muu. Ma olen sinuga täiesti nõus, et, et see nädal on toonud sellisesse Euroopa pagulaspoliitikasse murdepunkti. Et kui teiste Saksa meedia on seda hoidnud üleval juba terve kuni aastavahetusest, saati siis inglise meedias selgelt olid selle nädala alguses David Bowie surm kõhklematult suurem uudis kui, kui pagulaskriis, aga nüüd selle nädala lõpupoole, kui on hakanud koitma võimalus, et see pagulaskriis võivad, võib isegi Merkelit nii-öelda kõigutada, et ta praegu ikkagi tema pihta lendavad väga tugevalt kritiseerinud keerivad nooled, on see, see muutunud tõesti üleeuroopaliseks teemaks ja ma olen nõus, et see, et see viimane nädal võib-olla võib-olla selline murdepunkt või, või, või selline paradigma muutus või teistsuguse suhtumise algus Ja et ma olen nagu nõus, et see mõttemaailma nagu muud mulle isiklikult ma olin sel nädalal käisin Šveitsis ja olin lõunalauas, sest ühe väga suure saksa täna oli ajakirjanikuga ja rääkisime sellest ka põgenikekriisist ja küsis, et kuidas siis meil sellega on, et nii ütlesin, et me endiselt justkui ootab oma esimest esimesele põgenik. Et siis tema, kes ta oli nagu noh, ma mäletan varasemast ajast noh pigem nagu noh, nagu sihukesel toetaval sellisel pagulaste seisukohast ütles kuule 1,1 miljonit juba, et Andrus vannid kaasa, mõnede, kui sa koju lähed, on ju, et et see nagu näitas tegelikult, et noh, nagu ka inimlikul tasandil on inimesed juba mõtestanud päris palju nagu oma võib-olla seniseid seisukohti ümber. Tegelikult kogu see saksa meedia käitumine oli päris jagu kõnekas ja tol hetkel, et et kõik suuremad Saksa väljaanded hakkasid sellest kirjutan oma onlain-väljaannet selles neljanda jaanuari õhtul ja, ja rääkima siis neljandal jaanuaril ja viiendal jaanuaril. Et et okei, et ühtepidi võiks öelda seda, et, et oli võib-olla mingisugune väikene nagu aastavahetusel ja nõnda edasi. Aga tegelikult ilmselt oli nagu veidi veidi selline peataolek, et mida me nüüd teeme või kuidas me seda kajastama. Tuletame meelde, et küll on Saksamaa suuruselt neljas linn, kus elab üle miljoni inimese. Künnis asub. Vestoycze Rumfungi peakorter tunnis vist peaks asuma ka vestlusvestluses on siis ütleme niimoodi, et Saksamaa suuraer, teien jaotatud 10-sse siukseid regionaalsesse üksusse ja veedeeerr on siis see siis nagu selle piirkonna see üks suurimaid noh, nagu väga suur on nad ise piss tasuga r tellida hea kortertunnis. Et tegelikult see, see hiline reaktsioon näitas, et see oli tegelikult ju ajakirjanikud, on väga palju jõuliselt kohad on ju ka, et, et kuidas siis ilmselt nagu mõelda, et kuidas siis oldi nagu ise ka ei ehmatanud inimese tasandil, et ei osatud nagu edasi käituda. Nüüd siis saab, et maitse, kõnni, enda linnaleht, see, tal nüanss, veider või mis ta nimi on, need kirjutas sellest kohe. Üks oluline nüanss, miks muidugi väidetakse, et see ei ole mängumuutev? Protsess on seotud Merkeli populaarsusega ja öeldakse, et kuna Merkel on jätkuvalt väga populaarne, siis ta üritab pehmemaid meetodeid kasutades seda kriisi lahendada, aga elame-näeme, kuidas see Saksamaal edasi kulgeb, see arutelu kindlasti me jälgime seda siin kahjuks survet jõudnud EOK presidendivalimistest rääkida, nagu sa soovisid, aga, aga on sul mõni favoriit? Oo ei, ma oskasin öelda, favoriite mul ei ole, pigem nagu tähtsam, kui see presidendi valimine on võib-olla selle kogu see, aga rahastamissüsteem ja spordirahast. Mis süsteemi nagu ümbermõtestamine? Siinkohal rahva teenrid panevad tänasele saatele punkti ja stuudios olid Heidit Kaio, Urmet Kook jaam Lauri Hussar ja soovime kõigile raadiokuulajatele siit vikerraadio seitsmenda korruse stuudiost ilusa päikeselise talvepäeva jätku. Laadi vikerraadio äpp alla Google pleisklejatuuriski, kuula saateid endale sobival ajal.