Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, maksalanna Margarita kandraakova, tere. Selline huvitav, mõtlik lugu juhatas meie tänase kohtumise sisse ja loomulikult on see teie valitud. Sellepärast see muusika on hästi pahanna. Neid laule laulsid mee vana vana emad ja vanaisad-vana-vana-vanaisad ja siinkohal tuleb kindlasti öelda, et esines ansambel vastama, kus te ka ise kaasa laulate tänaseni. Ja me tegelikult nyyd laulu korjemissigi spetsiaalset Seidame Mordvasse keeemme ja otsime ja otsime mõlema, kuidas vanainimesed laulavad neid laule. Ja nendest üks on laolon, suppov, Makar aga Supassidendab, on rikas paar, aga rikas Makarmite raha poolest tütre poolest. Ja nyyd laule meil on väga meeldivad, sellepärast et neid seinad võtavad südamest kude, sõnad tulevad südamest südamest ja siis meil on veel üks laul on pulmalaul. Tegelikult meil on Moldovas väga rikkad hariitusse, näiteks pulmariitused, näiteks lapsesaamise riitus, et Mae ehitusse riidesse, et jaa iga tegevusse kõrvalla, tegelikult Moksolased ja ersalasse talluvate laule. Jõuame neist riitustest rääkida, need on väga põnevad, aga kõigepealt lähme ajas siiski palju rohkem gaasi, et kust te sündisite, milline oli lapsepõlvekodu ja lapsepõlve aeg. Minast singis sinna murdvas mul mokša. Tere, isa ja ema moksat. Nad sündisid. Nozzakina Mulle meeldis see nimi tuli ja ma vaatasin, see nimi tuli sellest alevis, kunagi elas rikas inimene Noscai ja sellest nimest tuli see koht Nozakina. Ja mina sündisin torbiiva linnas. Minu ema oli pearaamatupidaja ja isa oli elektrik ja meie peres veel oli vend, ent minust noorem viis aastat. Ütlesite, et alguses kasvatas teid üldse vanaemad, mis põhjusel see oli ja vanasti tegelikult väga raske Ajad olid ja kui noore ema sünnitab plastist kohe-kohe tööle minna, mingi tikk, riigi puhkust Vornest ei olnud. Ja vanaema mind kasvatas viis aastat ja vanaema ei räägi nüüd üldse vene keelt. Ja kui ma tulin tagasi oma ema juurde isa juurde ja hakkasin käima lasteaeda, mul väga-väga raske oli. Sellepärast mina ei saanud kasutada seina on või anna millal kasutada on, admiral kasutada on, ehk siis mees- ja naissoost inimeste puhul on, eks ole, vene keeles erinevad pöördumisel erinevad pöördumisi ja kui ma läksin kooli ja seal me ööbisime Vene keeles kõik ained ja keegi lukud oli suht raske, aga kui te nüüd isa ema juurde tagasi läksite, olite juba viieaastane jahi aastani ja siis jälle sinna Dorbeevo linna tarbiive linna ja jõudsite nimetada Te mäletate lapsepõlvest teate tänagi, et kui palju igasuguseid põnevaid riitusi on moksadel, kas te nüüd konkreetselt lapsepõlvest ka mäletate selliseid riitusi, mida te ise Alt nägite või kus te isegi võib-olla kaasa lõite või et kui meenutaks selliseid asju, ka tuli teil selline traditsioone armastav pere ja meil oli mulle lapsepõlves meeldis käia pulmale. Ja siis tegelikult Moksulasseta pidutsevad, et kolm päeva, esimene t fon kuskil väljas, teine de bussi juures. Ja kolmas päev on nii juures, tegelikult traditsioon on selline. Ämm peab võtma neiut omaks oma tütreks ja siis igasugused laule tulevad, mängud tulevad ja kindlasti nad peavad geima enne kirikus, siis meil on teine riitus, see on maja võitlus tegelikult muks olles, et abivalmis alati üksteisele ja kui näiteks käänavalve alevis keegi hakkab ehitama Mayon siis kaks päeva laupäeval püha päästva terve tänav või terve alev läheb ja aitab ja tegelikult kahe päeva jooksul of vundament on valmis. Ja muidugi peale Seida tuleb Soviet piidu ja laule ja näiteks minu issa väga hästi mängis vajaaniga siis väga tihti teda kutsusid ja mina olin uhke isa kõrval ja kuulsin, kuidas ta mängib, vaatasin, kuidas sugulased ja Moksulased laulavad ja tantsivad ja tegelikult te esitate see eliituses, mina, Kaizzigioossalisin olin kuskil 15 aastat, olid 14 aastat ja mina ka aitasin. Ja mulle väga meeldis säidelt. Niiet ütleme siis, et terve külarahvas ja aitas ühel inimesel maja ja teda ja see oli neil seal kombeks, et need majad said siis ikka päris ruttu kõik valmis. Just, ja tegelikult nad alustestite alati kevadel ja sügisel juba valmis ja ei ole kedagi, sest kes ütleb, et ei, mina küll ei viitsi ja ei taha. Sellist ei ole sellepärast elus selline covid, sina ei aita siis sulle ei aita keegi, see on tänase päevani niimoodi pinnas juba ka mitte, aga alevis ikka ikka tundub nii, jah. Aga kõik inimesed siis oskavad ehitada ka või? No kindlasti maja omanik on või mingit esitajat, spetsialistid on olemas, aga muidugi mida testid aitavad, tassivad liiva või midagi muud, selliseid musta töö, ütleme niimoodi, et kõik mehed, naised, lapsed, kõik jäävad ka sõjariik. Aga mõeldes taas kord põnevatele kommetele, siis neist te võiksite ka lõputult rääkida. Mäletan Moks alles, et kui näiteks neiu on rass, naine rase, siis moksalasse ei ütle kellelegi, oli, see on suur suur saladus, ei tohi öelda. Ja siis kui sünnib last, siis on kohe esimene nädalvey vissi kahe nädala jooksul, kui on laps, on terve, on vaja kirikusse Minni riskida. Ja siis meil on sellised reeglid, et kuunismine, asteni, last ei näidata kellegile kuni esimese aasta ja, ja ei, keegigi külas ei vaata last. Kuna mul Mu lapselaps oma lammas ja siis ma ikka arvan selleks ette see Halpa energeetika ei tuleks lastele. Laps peab olema rahulikult, ta peab oma peres olema. Ja seegi kehtib tänasel päeval nii haigete killukud, minu lapsed ka vaatavad sind ja ikka püüavad selles artiklis olema. Ainus erand on ilmselt lastearst ja ainukene väga põnevad teil tõesti seal need nii riitused kui traditsioonid võiks öelda, et kuidagi teeb selle elurikkaks ja ma küsin, etteruttavalt me ei ole veel jõudnud sinnamaani, kuidas ta üldse Eestisse sattusite. Kas te vahel Eestimaal elades neist riitustest ja kommetest nagu puudust ka tunnet, sest siin on teistsugune elu, eks ole? Puudust ei tunne, sellepärast olen mina ikka olen Moksolane ja keegi keela minu näiteks traditsioonid, et kinni pidada oma kodus oma kodus ja ja tegelikult minu PBK alleti on abivalmis teistele. Ja täpselt sama lapselapsega võib keelduda, ainukene asi, mida pane, näiteks esitate kellegile, no ikka kes kutsuks, siis me aitame ja mis väga raske pidada, see on pulmariidesse, et sellepärast, et ikka noored mõtlevad natukene teisiti, terve abikaasaga moksa ei ole. On sündinud Eestis ja terve elu elanud Eestis, aga ta ei ole eestlane. Vene rahvusest aga ikkagi moksa kombed teie kodus on, et võib-olla nimetate mõne digilikut? Ei hakka, tihti, teeme kodus mokša toitu, näiteks nimeks on šaineks säinergs, seedeegi lukuta, tavalised, talvel süüakse, kui on väljas külm, kõik pannakse potti, juurikaid. Väga kaua aega kuumutatakse ja see nagu võib-olla Eestis, et mulgikapsas või võt verivorst, võte saarlane natukene, kui ma tulin Eestist. Tegelikult see maitse on sarnane Eestit, aga mitte ühepajatoiduga, näiteks, no võib ka seda nimetada ühepajatoit. Siis kuidas me teeme pannkooki, meil on Zucker, nimetatakse mokša keeles, aga nato erinevad digilikuteritsete murdvas iga, kellel on mingid väiksed nüansid olemas, aga see on alati saladus, kes bannet, näiteks küüslauku, taignas Kisson, mingid porgandid paneb siis tsüklorton, paksud? Muidugi kodus, mida ma teen, mina iga laupäeval, pühapäeval, kui mul on vaba päev, siis ma alati tulen mokša ersa keeles muusikat ja laule Eesti palju ja püüan lapselapsega ka rääkida mokša keeles. See on väga oluline, eks ole, aga millised olid need niisugused vanemat ja sugulaste tõed ja nõuanded, mis teile nii-öelda ellu kaasa anti? No tegelikult Anky esiteks elu anti haridust, anti kuidas öeldakse, teegiga karda inimest armastame olema abivalmis. Mina mäletan, mul lapse põlu muretu, kõik, mis vaja oli olemas ja kõik, mis vaevanemad, ei olnud rikkad ja ei olnud ka vaesed. Tegelikult too haridust, mis on vaeglapsepõlves, oli olemas ja ikka väga tihti tuleb meelde, kuidas meie kodus kogunes, et kõik sugulased naabrid ja issa mängis bajaani ja laulsime mokša keeles laule, vanad laule. Teie elu on tõesti selline huvitav ja mitmekesine olnud ja seda kaunistanud niisugune abivalmidus ja see, et teid on ümbritsenud head inimesed ja Ta kaasa saanud sellise tugeva rahvustunde, et ega siin eesti kodus hoiate au sees neid moksa kombeid, olgu see siis vahel lihtsalt kasvõi ainult see moksapärane toit, et aga aga no viimane aeg on ikkagi küsida, et kuidas tuli teie ellu selline pöördepunkt, et üldse ülepea Eestisse elama sattusite? Mina abiellusin ja Eestis juba eel on 32 aastat, kust te oma abikaasaga kohtusite? Et no oli niimoodi? Algusest alustan lapsepõlves, mina suusatasin ja siis mina sain esimene oht. Ja mina sain endale suske kingituseks suusad. Ja suusa peal oli Tallinn. Ja kui ma tulin tagasi kolmategin lahtiatlas tahtsin, kus kohas Tallinn asub. Ja kui ma lõpetasin, oli ma käisin Moskvas ja Moskvas. Me kohtusime oma abikaasaga ja see oli siis pärast seda, kui te lõpetasite keskkooli, see ei mõju, kui ma lõpetasin oma eriala, mina õppis sinna klimaatilistes kima Technology, et ja Moskvas kohtusite siis oma tulevase abikaasaga, kes siis oli Eestist seal ka mingeid asju, samas jah, ja, ja kuidas te siis kohtusite? No me olime ühes ürituses ja seal me kohtusime ja kuidagi tuli. Ja siis selgus, et sobid teha sobime ja see oligi 32 aastat, aga see ongi jah ja ei läinudki palju aega, kui kolisin natuke nooliga poolteist aastat, kus, kelle me otsustasime. Aga alguses tema sõitis Eestisse tagasi, te sõitsite Moldovasse tagasi kirjutasite ja helistasite ja ja siis ühel hetkel see liisk langes ja tulite Eestisse ja ühesõnaga te ei teadnud isegi enne, eks ole, et kus Tallinn asub absoluutselt jäätnud. Milline kultuur, milline keel esinesid astet olid tegelikult väga rasked, aga mida abikaasa teile oma maast jutustas? Noota tegelikult kuskile rohkem ei ole elanud ja tema kahjuks on Eesti ja Tallinn need seal puudumaati ja ta üldse ei kujuta ette kuskile mujale viib elada ta räägisteedeeaa linnast, et ilus linn ilusast loodustest inimestest rääkis ja pärast ütles, et ükskord ikka tuleb ja vaadata, kui ma tulin siia, mõtlesin, ma isegi ei kujuta nüüd ette, et setisti mingi graniit, souli, Valti teistesse liiduvabariikidest ja polnud ka käinud läti. Ei säärast juba, kui ma elasin Eestis, siis me käisime netiga digiliku tissimised astet. Ta oli raske, et selles mõttes ma koguaika igatsesin, mõtlesin kogu aeg oma koondust, kisast ja südamliku, kuidas siis paar aastat olid väga-väga rasked ajad ja aleti, helistasin emale, nutsin ütleminud tagasi. Ta alleti ütles niimoodi, et kui luuad alleti, aga mis siis abikaasa arvas sellest teie koduigatsusest nutta kannatas lihtsalt kannatus. Jah. Aga kui laps sündis, siis kui laps sündis, muidugi oli nii, et ma praktilistid terves suus Juulingudus siis moemaa-alal ja, ja allikas lubas seda mulle teha, sellepärast Eesti ilma lihtsalt teemat väga-väga raske oli. Väga korralik pere oli, no teie vanemaid paraku juba enam meie hulgas ei ole, aga kui tihti te ütleme, praegusel ajal murdmas käite? No praegu on, seal on ju sugulasikka sugu, ent on olemas ja teised sugulased on olemas. No üks Mart, kolme aasta jooksul ikka ma tean sõita, see igatsus nagu enam nii suur ei ole, ei ole nii suur, ei ole, muidugi väga meeldib ja siis kui ma käisin, siis Ta on maetud natukene millegipärast väiksemad kui vanasti olidki, ja puutun ka kuidagi teistmoodi ja kõik on teistmoodi. Sellepärast. No ikka kui kohtute sugulastega ja räägite oma mokša keeles, siis muidugi see väga-väga meeldib ja positiivne. Aga kui see Mordvas olemise aeg läbi saab ja kate jälle Eestimaa poole tulema, et siis ei ole raske lahkuda? Ei ole sellepärast testi see minu kodumaa juba. Ja Mulle Eestis väga meeldib elada. Tunnen ennast vabaks ja mina töötan. Ja samas meil on see folklooriansambel vastama. Tihti kohtume, tiime, proosid siis kontserti teeme, osaleme Vanna linna päevadel. Meil on siin Eestis ju väga hea töökoht, viimased 20 aastat ja viimased 20 aastat. Olete te siis Balbiino toot, mis juht ja Balbiino meil siis kohalik eestimaine jäätisetootja. Ja kuidas te sinna sattusite, tööle? No mina õppisin, mina olen õnnelik inimene, mis ire olla, mina? Saen piimatoodete tehnoloogia, selle eriala, ma kasutan siiamaani Jennyt teadmisi, mis ma sain vanasti. Seda ma kasutan praegu ka. Kui palju kindlasti rääkida, see on väga hea ettevõte ja küsivad, miks nii kaua aega ehitad, sellepärast et väga põnev. Selles mõttes Balbiino seisse ühes kohas ta kogu aeg areneb. Kord uued tooted, uued ideed, uued maitsed ja see on väga-väga huvitav ja mulle väga meeldib. Jäätis on alati peres söögilaual, magustoiduks. Ja ikka, miks ei ta ikka iga nii degusteerimine ja proovime oma tooteid, mis me toodame, selge see teisiti ei saakski vist, aga nüüd seal sellest töökollektiivist te olete ainus selline teisest rahvusest inimene, rääkimata sellest, et ilmselt ka ainus moksa või on seal teisigi teistest rahvustest inimesi, tegelikult meil on eesti koliktiiv ja sammas, teine kollektiiv ka on olemas. Ja mina olen väga-väga tänulik, et minu eesti kolleegid kannatavat minna eesti keelt ja õpetavat mind ja parandavat mind. Ja seenerahvustest rääkides, neid on kaateris palju ja nad ka tegelikult tootmises keskmine tee, staaž kuskil 16 15 aastat. Ma olen selles kollektiivis, on vaenlased, valgevenelased, siis on armeenlased. Tegelikult päris päris põnev ja sõbralik olidki. Aga need teie sugulased, kes mujal elavad, nagu te ütlesite, et kus nad kõik ei ela, ka Krimmis elatakse ja Austraalias elatakse Narvas ja murdest rääkimata. Kas nad on siin külas käinud? Ka käisid? Neile väga meeldib nii Tallinna linn, ilus linn, euroopalin. Aga olen natukene, kui olevat nädala aega maksimum, siis kohe-kohe tagasi sõidavad ikka murdvas, mina alati ütlen, palun olge veel natukene tarbeveel kolm päeva, aga ikka nad ikka tagasi sõidavad oma kodumaale. Kui teil sugulased siin külas käivad, kuidas teil siis kombeks on, et kas nad elavad Meie juures ja tegelikult et nii juures ja mina ei kannata, kui nad tulevad ja kuskil hotellis elavad, siis mul on halb tunne, kuidas miinust sugulased kuskile mujale elavad. Ja muidugi meil on, kui nad on, siis me jalutame, kalla poole, siis täpselt saama, katame lauda ja siis laulame laule, moksa laule. Ja nendest mõned sugulased Mordva skaala Oluvata folklooriansamblis ja siis loovad ka wanna mokša ersa laule. Aga paljusid sugulasi korraga teile koju ära mahub? No ütleme niimoodi, disnätsidenivaid viigiline keeles öeldakse, no maksimum, võib-olla kuus inimest tuli, selle kohta võib Eestis öelda, et häid lambaid mahub palju. Ma saan aru, Margarita, tegelikult siis teile tõesti sellised erilised päevad, kui need sugulased on teil kõik külas kas te siis võtate töölt ka ennast vabaks või käite päeval tööl ja saate õhtul suure laua taga kokku ja kuidas see asi välja näeb, ikka mina, Kiisa jätta, aga siis õhtuti meil on kaaperisse teised liikmete, siis päeval nad Kindega tegutsevad siis if tulla mina nendega koos, aga tegelikult, kui nad keevad siia. Mul on selline tunne, nagu ma käisin Moldovas ja olid seal killuke murdvat keset Eestimaad on sellistel puhkudel ja, ja siis kinnast tunnen väga kergelt ja tahaks lennata. No siis jah, nagu öeldud, need õhtud on siis väga erilised ja siis te istute laua taga ja Te joote ja laulate laulate ja veel kord laulate ja vot siis see on see killuke murdvat keset Eestimaad, niisugust kähkutisse oma keeles emakeeles rääkida, vot see on väga tähtis minu jaoks ja kes seal Austraalias elavad Austraalias seilavad? Tegelikult nad siia Tallinnasse ei ole käinud, Nate kestsid. Kordvas, kui ma olen väike laps, seal on minu vane ema rind, elad seal, ta on hästi-hästi, vana, juba iinimine. Siia sõja ajal sattus, see ajal sattus Saksa malts sinna, seal on seal suur pere surnud rantšo. Kas meest nimetatakse farmer või kuidas farmer, farmer seal. Nii et sugulasi on palju ja igal pool. Aga teie olete siis jälle Eestisse sattunud ja teie lööte siin Eestis siis nagu enne sai juba nimetatud kaasa oma folklooriansamblis, räägime nüüd veel natuke sellest ansamblist. Oli nii, kui ma tulin siia, ütleme niimoodi, Esmine, võib-olla viis aastat elasin Eestis ja ma sain teade, organiseeritakse murdvassilts, makesis sinna muuli vil suur ja ma vaatasin, ma tulin sinna, see, ma mäletan hästi roosikrantsi tänaval ja meil on esimene selline kuus oli kuli ja mina natukene imestasin, kõik rääkisid vene keeles, siis see mulle ei meeldinud ja mina läksin velje. Rohkem ma tegelikult ma sellest mordva seltsist midagi kuulnud. Aga kui sain natukene vanemaks, mul on lapsed juba. Tead, ma mõtlesin, ma tean, millega tegelema ja siis ma otsisin mordva siis kas ta on elus või õelus ka innukalt toimetas neid aastaid. Ja siis pärast, kui ma kohtusin nendega, me hakkasime mõtlema, et midagi on vaja teha ja siis organiseerisime folklooriansambel vastama. Hakkasime otsima vanalaule, aga vene keeles enam nii väga ei räägita, omavahel, pigem ersa, maksan pikema niimoodi ja räägime ja mina hakkasin rohkem süvenema seeria kilt. Hakkas sinna rohkem rääkima. Väga meeldib kohtuda sugulasrahvaga nii kaua pole, sõidame näiteks, me käisime paar korda Lätti, käisime Pariisi, isegi seal Pariisis toimus, toimus soome-ugri üritus ja Mil kutse. Siit me laulsime, meil on kolm vaatme, hooli, mis seal ja väga-väga tihke programm oli. Siis keedme kooli eesti kooli koolides esinemas ja esinemas ja räägime oma kultuuridest. Oma traditsioonist. Tegevust jätkub ja kas saate omavahel ka muidu kokku, eriti r klaasid on vist päris palju Eestis, et kindlasti rohkem kui moksasid, olen ma aru saanud? Jah, aga et sõprustatega ersadega ja üks sama mordva on ju olnud teile kodumaaks ja soolaseks sünnipäevadel ja 11 aitame, kellel on mingit muret või vastupidi rõõmu. Ja tegelikult me ikka oleme koos, aga öelge, Margarideks Eestis midagi on, millest nagu siiamaani aru ei saa või mis teile natuke võõrastav või ma saan aru, et siin väga meeldib ja te olete selle endale koduks tunnistanud, aga aga noh, mingi ma ei tea, alustades võib-olla mingist imelikust toidust ja lõpetades millega iganes. Absoluutselt ei ole raske. Ja mina võtsin Eesti oma koduks oma südamesse ja mul on kõik kõik absoluutselt pildid, mulle meeldib eesti kultuur eestitoit, eesti traditsiooni ja mul on eestlastest kui rääkides ma ütleks niimoodi, nad on positiivsed minu jaoks minu näiteks kellega mina puudutasin, et väga positiivset inimest siit abivalmis. Muidugi, eestlastel on natukene selline distants neerivate jah. Aga see tegelikult issiga, vastupidi, mulle isegi meeldib seda. Et ei lange ka. Ootavad mõtlevast õppimine. Ja absoluutselt mul Eestis ei ole midagi raske, kas te televiisorist uudiseid vaatate eesti või vene keeles? Mõlemad tegelikult ma loen ka ja eesti ja vene ajalehti satute vahel ka eesti teatrisse. Jaa, käin millessegi Balbiino organiseeritakse mõnikord selliseid üritusi, me keemia ootame teatrit. Kindlasti on Eestis veel ka päris palju sellist, mida te alles hakkate avastama iga kord, iga päev, võib-olla, aga suur tänu Eestis elav moksalanna Margarita Kondrakova ja te olete ühe toreda muusikapala valinud meelega saate lõpetuseks. See on pulmalaul ka hästi vana laul ja sellest räägitakse tegelikult Tanjust, kes abiellub ja ta nagu kunagi mina vanasti nutab, ta ei taha kuskile mujale minna oma abikaasaga. Ja see tegelikult natukene kurb laul ja samas ka on, lõpus on ikka ennelika, ta saab uus pere, ta saab uus ema ja uus ema on siis ämm, ämm ja tegelikult Mortvas Moksolased alati abiloot, mina abiellusin, siis ma pean ütlema Abikas emale ema ja laulab ikka seesama teie enda folklooriansambel vastama. Kohtume kohtume, on siis tema eestikeelne nimetus, kuulame aga enne, siis ütleme veel kord, palju tänu stuudios olid ka Haldi, Normet-Saarna ja Maristamba kuulmiseni.