Vikerraadio. Vasar vasar alasile, löö. See ei ole nõukogude aja nostalgia. Vasaram kultuurimagasin, kus me proovime pihta saada kultuurielu sõlmpunktidele. Tere algab 2016. aasta esimene kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme ja koos minuga on siin stuudios Mihkel Kunnus, tere, Mihkel. Tere ja filosoof Roomet Jakob Peeter. Tere päevast. Kahjuks ei ole meid. Kahjuks ei ole meiega akadeemiliste hüvede omandamise ihas jätnud Urve Eslas meiega siin. Aga Eduda lõpingutel ja eks me loodame teda jõudumööda asendada ja kuidagi ise toime tulla. Tänases saates räägime malest nagu vast juba ja vaat et nädal aega on vikerraadiost malest räägitud, põhjuseks siis eile möödunut Paul Kerese 100. sünniaastapäev. Ja meie katsume siin vaadata seda, et kuidas on malekultuuriloos esinenud, esineb, kuidas malet tõlgendada. Milliseid võimalusi on malemõistmiseks ja kuidas on male mõjutanud ka teisi protsesse maailmas, aga enne selleni jõudmist veel juhin ka tähelepanu sellele, et praegu jookseb viker. Ma ei tea, kas ka selline minisari keres meie keres. Selle sarja teises saates 10. jaanuaril, mis läheb siis eetrisse 10. jaanuaril kell 10, null 10 kuule arhiivilõikudes Paul kerest ennast, samuti tema abikaasat Maria kerest ja suurmeister Viktor Kortšnoid ja stuudios on ka kirjanik Ülo Tuulik, kes on ise kah kirglik maletaja. Selle saate autor on Tiit Karuks, niiet keda male rohkem huvitab, siis soovitan kuulata, aga kes nüüd mingil põhjusel ei jaksa meiega praegu siin samal lainel olla või kellel ei ole aega või on vaja tööd teha või mida iganes siis kättesaadav on ka vikerraadio mobiiliäppe, mis jookseb siis nii jõuess kui android seadmetel seda saab alla laadida Google Play või App Store'ist. Ja see vidin võimaldab siis kuulata raadiot, võimaldab kuulata seda ka niimoodi, raadio mängib taustal sel ajal, kui ta oma telefoniga, kes teab, mida teete ja seal äpis on olemas ka vikerraadio saatekava ja sama infosaadete kohta, mille leiab ka meie kodulehelt, nii et samuti leiab sealt Boot kastina Sis järel kuulatvaid saateid. Nii et kes meist hetkel tüdinesid, aga võib-olla soovivad mõni teine hetk siiski kuulata, nii-öelda on siis selline võimalus on täiesti olemas. Aga vaatame võib-olla siis enne maleni jõudmist natukene tänast sirpi, Mihkel, mis sinule sealt silma torkab? Ma hakkasin vaatama tagantpoolt ja siin on näiteks teadusest ja majandusest teaduspõhiselt, kui siis essistlikumalt siin on Erik Puura alt on üks artikkel, siis on veel Eeva-Liisa otseselt ja Kadri Ukrainski koostöös. Et keda huvitab see teaduse ja majanduse nii-öelda koostöö ja läbi põimitud, et neile soovitan kindlasti seda vaadata siis ta algab päris põhjaliku ülevaatega sirp. Nüüd nii-öelda siis riiklikult toetatud või mitte riiklikult, vaid ka kulka ja igasuguste muude instantside poolt toetatud loome isikutest. Pike pikk intervjuu, äsja palgatud nii-öelda mõisnike kirjanikega, särastipendiumeid analüüsitakse siin ja muud sellist värki ja ma olen väga põhjalikku arvustust ka üks on siis. Alvar loogia Aro Velmet kirjutavad sugu N see näidend, ajakiri, mis nüüd just tuli siis ühisühise projektina ja samuti Kadri Kõusaare filmis tema kaks põhjalikku arvustust. Kõlab üsna toekat jah, ise vaatasin ka vestlusringi nende palgatud kirjanike ja kunstnikega, see on jah väga põhjalik, et kellele tõesti on mingisuguseid küsimusi selle teema kohta, siis saab väga hästi teada, mis inimesed nad on ja mida nad selle raha eest teha kavatsevad. Ja muidugi jah, kuidas Peeter ütlesid, et sihuke humoorika nurgake on siin kohe teisel lehel. Tänases sirbis on seekord tõesti olemas ka huumorikülge, see on pandud lausa leheküljed number kaks, nimelt siis Mari-Liis Sepper artikkel riigieelarve naistele ja meestele kus muuhulgas saab sellist mõttepärli lugeda nagu, et peretoetuste kasvu, mis hõlmab muu hulgas esimese ja teise lapse toetuse suurenemist 45-lt eurolt 50 euroni, saab ilmselt samuti asetada ilma põhjalikumalt analüüsita sugude võrdsuse bilansi plusspoolele. Noh, minu meelest siit lausest jääb eelkõige kõlama ilma põhjalikuma analüüsita, sest et peretoetuste kasv on ikkagi, see on ju lastetoetused, mitte meeste ega naistetoetused. Umbes samas vaimus artikkel jätkub, nii et natuke lõbusat lugemist ka, aga Roomet, mis sinule silma hakkas? Mina osutaksin oma kolleegi Leo Luksi kirjutatud artiklile, mis on terve lehekülg pikk, isegi pikem ja see räägib raskustest, millega ta kokku puutus ühe oma teadusartikli publitseerimisel. Ta ilmub siiski ühe käsikirja, odüsseia ja odüsseia on see tõepoolest sesse. Artikkel läbis mitmekordset retsenseerimist ja sellega nähti palju vaeva. Pakub huvi ilmselt kõigile meie humanitaar paaridele, kes on sarnaste probleemidega kokku puutuvad puutunud, näitab võib-olla seda, kuidas eesti keeles kirjutama harjunud humanitaarteadlase jaoks võib olla päris raske publitseerida inglise keeles niimoodi, et see Eesti teadusbürokraatia silmis ka teadusena arvesse läheks. Ja siis on selline keeruline teema, aga leoluks läheneb sellele võrdlemisi lugejasõbralikult, nii et tagakülge peab mainima, et sina, sirbi laureaadid ära toodud. Et Margus Ott on üks siis sirbi laureaat 2015, väeste mõtestaja Sis Märt Väljataga ja noorem muusikakriitik Aare Tool ja siis neist on, nendest tegemistest on siis ka lühem ülevaade. Palju õnne, kindlasti väärikatele kirjutajatele. Palju õnne, aga meie läheme nüüd hetke pärast edasi, põhiteemaga. Vasar jätkub kultuurisaade vasar stuudios on Peeter Helme, Mihkel Kunnus ja filosoof Roomet Jakob-d ja nagu lubatud, räägime täna malest. Males saab tõesti äkki ta väga erineva nurga alt, aga võib-olla alustame sellisest õige labasest küsimusest, mida võib-olla sageli esitatakse, kui tahetakse hakata malet mõtestama niimoodi veidikene laiemalt, mitte kitsad spordi kontekstis, et millega meil siis tegu, on need sport anda? Jah, Ühest küljest küll, aga kas seda võib vaadelda ka kunsti või teadusena või äkki on see hoopis filosoofiline distsipliin, umbes nagu ma ei tea jooga või alkeemia või kuidas, kuidas? Kuidas meie võiksime siin malest rääkida? No see ei ole ilmselt ka kuigi originaalne vastus, aga ma mõtlen, et eks ta sisaldab endas elemente kõigist neist nimetatud valdkondadest. Et noh, ilmselgelt on ta sport, seda ka ametlikult teatud puhkudel võib isegi higiseks ajada. Kuigi ei pruugi. Aga see, mis ta teeb spordi, on ikkagi see võitluslikus, seal on vaja võidutahet ja samuti riskijulgust põhimõtteliselt ka teatavat sorti agressiivsust, seal on erinevad mängustiilid, eks ole, erinevad väga erinevat tüüpi seisud. Ja nii edasi, mida saab väga erinevalt lahendada. Aga ikkagi eesmärgiks on vastast võita samal ajal no kas seda nimetada teaduseks või filosoofiaks? No mingis väga avaras tähenduses, aga ma ütleksin niimoodi, et et teatavas mõttes Pole on käigu rehkendus. Et käekäigu rehkendus on just see, mida, mida, mida teevad malet mängivad inimesed ja mida teevad tänapäeval inimesest märksa paremini. Arvutid, trammid. Ja, ja kolmandaks, no mis teda seob kunstiga? On on olnud, eks ole, läbi ajaloo. Juba nimetati siin tänagi eesti kirjanikku Ülo tuulikut, kes on ka tuntud maletajana ja malepropaganda eriala. Aga selliseid näiteid, eks ole, malest vaimustunud kunstiinimestest on väga palju võib tuua näiteks 20. sajandi üks tuntumaid Jaskandaalsemaid kunstnikke, sõltužaan, seesama, kes tassis näitusele pissuaari mari ja pudeliresti oli malest sedavõrd vaimustuses, et ta pidaski seda teatavat sorti kunstivormiks ja viljeles seda ise vahepeal väga kirglikult ja põhjalikult. Üheks tema kuulsaks mängupartneriks oli 20. sajandi üks tuntumaid heliloojaid, nimelt John käitš. Ja, aga nüüd Ma mõtlen nagu enda vaatenurgast. Mina nimelt ütleme kogu põhikooliaja tegelesin malemänguga, käisin maletrennis, kuhu mind pani isa kes mind kodus juhendas. Ja siis hiljem jätsin malemängu järele ja mõnede aastate pärast sattusin vaimustusse filosoofiast, kui ma sellega tõenäoliselt esimest korda või esimesi kordi kokku puutusin. Ja selle saate peale võrreldes. Ma püüdsin jõuda selgusele, et missugune seos on minu jaoks isiklikult male ja filosoofia vahel ja ma ei ole seda veel täiesti selgeks mõtelnud, aga ma jõudsin sellise järelduseni, et neid ühendav lüli minu jaoks isiklikult on kujutlusvõime või kujutlemine. Ja, ja nimelt selles mõttes, et, et nagu ma ütlesin, ühest küljest kuule kol käigu rehkendus, mida saab teha ka arvutiprogramm ja arvutiprogrammil ei ole selle jaoks vaja kujutlusi, tal ei ole vaja teadvuse seisundeid, ta ei pea midagi emotsionaalselt läbi elama nii nagu inimmaletaja. Aga samal ajal ja kui inimene mängib malet, vähemalt nii, mina seda mäletan, sellest ajast kui ma seda veel mängisin. Et inimene kujutleb selles mõttes, et tema ees on konkreetne, eks ole, nähtav seis laual nuppude teatud asend ja inimene kujutleb seisu, mis on tuletatud sellest, mida ta silmaga näeb või käega katsub pimet pimeda maletaja puhul näiteks ja ta kujutleb neid olukordi, arvutab nii-öelda neid võimalikke variante ja see kujutlusvõime peab olema üsna tugev, üsna elav jaa, aga samas jällegi teatavaid reegleid silmas pidav. Ühesõnaga teatavas mõttes selle süstemaatiline kujutlemine vähemalt minu meelest. Ja see on midagi. Ma puutusin kokku siis, kui, kui filosoofia minu juurde tuli kusagil kooliaja lõpupoole, sest seal Ta on ikkagi mõtlemine, käib. Niimoodi ju ikkagi elame selles tajutavas maailmas ja aga filosoofid hakkavad selle üle arutledes teatavas mõttes kujutlema seda maailma kui mitte teistsuguseks, siis nad hakkavad selle ümber taha ja sisse kujutlema. Midagi veel, mis seal on või võiks olla või mis paistab järelduvat, mida otseselt silmaga ei näe midagi, mis siis peaks vastama nendele filosoofia mõistetele mida kasutatakse. Nii et jah, ma tahtsin rõhutada ühtsele kujutlemise seost siin. Ma küsiks sellise provokatiivse küsimuse, et kui me võrdleme filosoofiat, malet, et kumma reputatsioon rohkem kahjustub, kui me kui me leiame sealt üha rohkem sarnasusi See sõltub sellest jah, et missugune reputatsioon kummalgi parasjagu on, sest et ma ei oska öelda, filosoofia reputatsioon tänapäeval vist üldiselt väga kõrge ei ole võrreldes võib-olla mõningal määral varasema ajaga. Aga ka male reputatsioon ei ole enam see, mis ta oli, ütleme 50 aastat. Päris päris kindlasti kohe selles mõttes, et noh, kerest rääkides minu arust on ka välja toodud, et need, kes on sündinud pärast Kerese surma pärast 70 viiendat aastat kellel puudub nagu mingi vahetama kokkupuude, et need ei pruugi üldse aru saada. Ja tõepoolest, ma pean ise tunnistama, et ma väga hästi nii-öelda ei saa ma kuidagi nii-öelda kultuuriliselt lepin sellega, et keres on väga suur tõepoolest on, eks ma ei hakanud vaidlema kuidagi, et mul pole ka mingit huvi õõnestada Paul Kerese autoriteeti. Aga et miks üks maletaja ja miks üks üks selline tegelane, kes lihtsalt mõtlevad, tõstab vigureid, saab järsku nii tähtsaks tähtsale kohale? Eks ju. Nojah, aga siin tulevad kohe nii paljud muud kultuurilised, poliitilised, ajaloolised konsultatsioonid, mängu poliitika mõiste ainsana Rootsi, aga miks muidugi tõsi, on ka see, kui me isegi nüüd liiga palju ei, mõtlesin poliitika peale ja keres isiku peale, eks sel ajal, kui keres elasse, oli mingis mõttes kogu maailmamales kuldaeg. See kuldaeg on ju kõikjal möödas. Laias laastus oleme läinud ju sedasama saatust nagu filosoofiakirjanduski. Maailm on muutunud nii kirjuks ja värviliseks ja nii palju toredaid ekraan ja mille peal siblivad nii kirjud sõdurid näiteks jalgpallurid, ehk siis tahes-tahtmata nii-öelda vanad elualad, vanad ütleme siis meelelahutused kõige üldisemas üldse mitte halvustavalt tähenduses, on pidanud tegema ruumi Ta tekkeks. Jah, eristasime tooksingi veel sisse, seemned males on väga konkreetselt reeglid on paigas. Et filosoofiaga leiutab reegleid, väiksed on, avardab, tungib kuidagi maailma sisse, üritab, noh, eriti kui mul on siin eestsirkus Margus Ott päästa ja mõtestaja, kes siis üritab väga selgelt süstematiseerida maailma, ta loob süsteemi, loob niisuguse Eritlevaid süsteeme, aga males on see etteantud selles mõttes, et et ma ütleks, et oma omal kombel, maletaja võib-olla sihuke suhteliselt autistlik, ta võib-olla isegi ta võib halvas või noh, kuidas ma tahtsin just nüüd öelda heas mõttes puudega olla, aga et noh, täiesti suletud oma klaaspärlimängu ja filosoof võib seda ju ka paljud filosoofid maailma ajaloos olnud tihti konn, tähendab ütleme nii. Ja kas ta on näiteks sama astme mälutreening näiteks, et me võiksime ta kuidagi kooli sisse tuua, et lapsed treeniksid oma mõistust paremini, et kui universaalne ta on. No ikka on, ta vist treenib päris hästi ja seda on ka soovitatud, aga aga mis puudutab seda Küsimust, et. Kui nüüd võrrelda seda filosoofiaga ja selle ja selle reeglite täpsuse või langusega, et kas mäng, kuivõrd mäng käib reeglite järgi ja kuivõrd käib reeglite leiutamine, et males, eks ole, reegleid väga sageli ei muudeta, aga samas ka filosoofiat ju näiteks saab teha ja tehaksegi küllalt, nii, et et ikkagi teatavas sellises teatava voolu või koolkonnaga raamides toimub, ütleme pisiasjade kallal nikerdamine. Et ei toimu mingisugust suurt revolutsiooni igal kümnendil, et ikkagi päevas päeva käib pisikeste küsimuste lahendamine ja mida ikkagi tehakse teatavaid kokkuleppeid järgides teatavat, kui me räägime ju siin seesama Leo Luksi artikkel, millele ma siin alguses viitasin. Et ei saa ju publitseerida filosoofilisi tekste niimoodi täiesti vabalt vaid inimesed, kes filosoofiaga tegelevad akadeemiliselt. No ilmselt üldjuhul peavad seda tegema arvestades ette antud raame, ajakirjad, publitseerivad teatud tüüpi asju, kus toimub teatud viisil argumenteerimine. Ehk siis filosoofiline käigu arvutus, kus jõutakse teatud eeldustest teatud järeldusteni, kus rünnatakse teatud positud positsioone teatud argumentidele tuginedes väidetakse poolt ja vastu ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Et noh, siin võib näha küll noh, teatavaid paralleele male, aga see ei ole. Aga noh, ühesõnaga, mis ma tahan öelda, on see, et see filosoof Sophia mäng võib-olla teatud kontekstides, eriti sellises akadeemilises raamistuses küllaltki küllaltki täpne ja reegleid järgiv Lõppude lõpuks on ka maleva ajalugu, ega siis male ei ole igavesti olnud selline, nagu see on mu enda üllatuseks ka täna seda saadet ette valmistades lugesin, et näiteks näiteks sellised patiseisu reeglid töötati välja alles 19. sajandil, see polegi nii väga ammuja. Aa nojah, ja muidugi siin on ka üks asi, võib-olla, mida tasuks tuuet males võita. Aga filosoofias ei saa. Nii ja naa, et kui seda väga sageli ei juhtu, aga kui sa kellelegi seisukohta üritad kuumutada ja see inimene on veel elus ja ise tunnistab, et tõesti paha, panin mööda seda juhtub väga harva või siis ta püüab oma jutu edaspidi hägustada, vahetada teemat, kirjutab millestki muust või ei vasta üldse sõnaga selliseid situatsioone. Teatavas mõttes esineb, kus rünnatakse nagu konkreetse inimese konkreetset teooriat või seisukohta ja siis ta on sunnitud saba jalge vahel taanduma, seda seda juhtub. Aga noh, see ei ole nii. Jällegi reeglid ei ole nii täpselt fikseeritud, et kuidas anda filosoofias olla või pakkuda. Aga muidu seda, et jällegi teiselt poolt tajutakse male reeglite, sellist võib-olla liigset karmust on ju näha ka sellest, et mõni välja töötatud ka selliseid teistsuguseid maleformaate kuusnurk seal väljal, kus on näiteks kolm muda ja ma ei tea, milline armsal teisi nukk Ta on või siis üks naljakamaid distsipliine, millest ma ka alles täna teada sain, on male poks kus siis vaheldumisi mängitakse malet ja boksitakse, keda lähemalt huvitab, soovitan internetist otsida, sealt leiab toredaid pilte, kus maikades higised muskildisatiivid, keskendunud malelaua, kohalike paksengi. Tõsi, Diana olen isegi mänginud kabe boksingut, eks, eks eksperimentaalselt, teatri teatriõhtul jah, see oli raju elu, aga aga malepoksis olemas ka maailmameistrivõistlused, see on täiesti institutsionaliseerinud. Täitsa näha, eks sport, ja sa pead vastase alistama, et, et see ongi see kus joonistuvad välja särarhiad, mis annab nii-öelda võib öelda kontakti selle inimese ürgse poolusega alistumist tungiga vaid noh, teist alistada ja seal nagu siis on oma mees on kõige kõvem, siis on kuidagi hästi hästi tore. Paul Keres oli ka siis selline näitajaid ka väike Eesti saab olla vaimult suur. Aga, aga siiski, kui ma mõtlen sellele Malele, et või räägime exit, ka kirjandus või mingid sellised filosoofia on hakanud oma prestiiži kaotama, siis male puhul on minu arust nagu kuidagi väga puhtalt sümboolne, sest me ei noh, räägime kas või suurtest kirjanikest siis kunagi Figo, Dostojevski, Tammsaare, need on kõik olnud mingis mõttes väga, väga targad, eks ju, et ühiskondlikes asjades neil on tõesti nagu kaalu ja põhjendatud neil kaalunidel tõesti väga avara pilguga nad näevad inimese sisse väga hästi, nende analüüsivõime on väga kõrge ja sealt tuleb see või inimhinge insener. Et kirjaniku, selles mõttes romaanikirjanik autoriteet on välja teenitud. Aga malemängija on tal nagu pole muud funktsiooni peale sümboolse, sest me ei saa öelda niimoodi, et vot nüüd maletaja sõna ja maletaja saab asjadest aru. Näiteks et meil on siin mingi poliitiline situatsioon, mingi nii-öelda näiteks, mis see Venemaa seal oma Krimmiga teeb ja kas ta meiega midagi tihemaid kutsume. Maletaja appi, kuule, oskad aidata, et tema järgmist käiku kuule midagi öelda, ma pean kohe katkestama sind, et sinu jutust paistab kohe silma selline täiesti labane, nüri funktsionilisime liha, et noh, tegelikult seda esitleda sedasama naiivse küsimuse, et mis, mis kasu meil sellest on, mille peale ma pean sama naiivselt vastu kesime, et aga mis on kasu, kulla mees, ei, selle sellega, ma olen täiesti nõus, kuigi siin ma kohe rääkida, et Dostojevski on väga palju kasust rääkinud, kasulik suverään olla, vahel mõistus metsa saata ja nii edasi jonnida põrandaalune põrandaaluse märkmed, eks ju sellest kasu analüüs on väga-väga põhjalik. Võiks öelda kasu analüüsi selline metatase. Aga et see põhjenduse probleem on meil alati väga oluline. Näiteks, et kui me tõesti tahame seda juurutada koolisüsteemi, et kas see teeb inimesed paremini, mõtled järsku malepsühholoogiat, on põhjalikult uuritud ja jõutud väga huvitavate järeldusteni, et näiteks nii-öelda lihtsalt osavad maletajad ja suurmeistrid võivad küll omavahel mängides umbes jääda oma mängude arvus. Aga mida on uuritud, on see, et kuidas nende mõte toimib ja on näha, et need, kes on tõeliselt head, need neil on näiteks võime kui mõne hetkega mitte lihtsalt meelde jätta keerulist situatsiooni mängulaual vaid näha mustreid, mustritele, nägemise võime on ju ikkagi miski, mis kulub igas eluolukorras ära, mis võib küll mõnikord hirmutav olla, näiteks kujuta ette, et mustreid tüli naisega siis ei taha. Ma olen siin juba kunagi teoreetiliselt olnud. Või võib ju öelda, et lihtsalt ju võime mitu käiku ette mõelda, ette arvutada ka oma ühesõnaga mingisuguses situatsioonis joonis. Mis meid ikka õelus tabab, kas või kus tekib teatav tüli või kui sa oma vastase käike oskavad ette aimata või neid välja arvutada. Dada no loomulikult on sellest kasu ja siin me siis me lähme sellest nii-öelda käigu metafoorid juba väga kaugele, ehk siis on üldse lihtsalt ma ütleks selle kohta üldine jah, see on väga mõistlik, eks ju, ei mõista, et kui on vaja näiteks kehalist kasvatust õigustada, miks ta koolisüsteemis olema täiesti arusaadav, et inimeste tervisele on nii otsene mõju. Male võib seevastu peast hulluks ajada, malemängijad tihti ongi eksinud, vaata enam välja mõistust. Kusjuures vot kui ma juba siia tulin oma nii-öelda liiga intensiivse mõistuse välja kannatamisest rääkimas, et raamat, sa andsid välja ühe raamatu, mille pealkirja ma ei oska hääldada käega, nagu ma seal juhendist nägin nii-öelda enese mõistusest, mõistuse terrorist vabastamiseks või kuidas sa seda reklaamisid? Ja selle raamatu pealkiri on need kull Orhapnull üsna selge poolest ja andsin küll, no ütleme niimoodi, et seal see on midagi, mida ma, mida ma teen erinevates vormides, nii töövabal ajal et ma tegelen vokaalimprovisatsiooni iga tavaliselt muusikalises kontekstis, mõnikord ka esinedes. Luuletaja Jaan Malin iga näiteks ja raamat on, kujutab endast põhimõtteliselt sellise semantilise, ühesõnaga ilma tavalises mõttes tähenduseta kõne üleskirjutust, aga see on tõepoolest, ta ei ole väga mahukas, seda teksti ei ole palju, ma kirjutasin selle mõne tunniga, aga ma tõepoolest häälitsesin selle kõik läbi, nii et mul oleks mõnus. Ja seda tehes tõenäoliselt. Ta mängib rolli, seda, see, mis, mis on minu emakeel. Et ma seda teksti vaadates, et seal ma nägin, et seal on päris palju, päris palju pikki vokaale ole ja kuigi need sõnad midagi ei tähenda, aga mul oli neid hea hääldada võistlus välja lülitada. Ja kui sa küsid, et mis, milleks seda teha. Teatavas mõttes küll, kuigi, kuigi samas, aga ma kirjutasin, siin tuleb mängu ka see, et kuidas rattaliste raamatut reklaamida, eks ole. Et tegelikult ma seda kirjutades püüdsin kirjutada ilma tähenduseta loo, kus minu arvates ei ole selle loo laused omavahel ära vahetatavad, see on ikkagi lugu, mille mittetähenduslik tähendus võiks ilmneda siis, kui inimene seda valjusti endale ette loeb ja ühtlasi värvib kõrvalleheküljel asuvaid Mihkel Kleisi joonistatud pilte. Et noh, filosoof on teadupärast testi süstemaatiline, range mõttena mõtte mõttedistsipliin filosoofia üldse ja kas sa tunned, et siis ma mõtlen, et miks sa seda teed, isikuid tasakaalustada oma ülearenenud ratsionaalset mõistust? Nii võib öelda küll jah, ja kindlasti see on täiesti teistsugune tegevus. Seesama lausa kohustus, aga ka teatavaid naudinguid pakkuv viis filosoofiat teha, eks ole. Et me moodustame ratsionaalseid lauseid, argumenteerime. Et see tekitab teatava niisuguse annab sellise tõuke, et kui ma häälega improviseerin, siis ma reeglina maid taha sõnu kasutada ja ega mingisuguseid selge piirilisi tähendusi luua, vaid ma tahan just mängida hääle kui kui, kui instrumendiga. Nii et kindlasti see on seotud selle ratsionaalsust ja argumenteeritut taotleva tegevusega või tööga seotud mõnes mõttes nihukese negatsiooni kaudu, aga samas seda mitte ratsionaalset ja aasemantilist teksti kirjutades või läbi häälitsedes hakkab tööle mingisugune teistsugune, selline võib-olla niisugune kunstilisem loogika ja, ja mingisuguse kompositsiooni taotlus, et seal on lihtsalt teistsugused, teistsugused mängureeglid, mis on hägusamad, aga ma arvan, et see on ikkagi selline artistliku laadi tegevus, lihtsalt. Aga praegu oleks paras aeg kuulata muusikat ja Roomet, sina valisid muusikapala, mis meil kohe mängima hakkab, äkki sa ütled ka paar sõna selle kohta, siis see on ju ka sinu artistliku laadi tegevus, aga mitte nii ekstreemne siis nagu see, mida sa just praegu kirjeldasin. Üldsegi mitte, et see on nagu täiesti traditsioonilise kõlaga laul ansambli reaktiivmootor esituses kus ma laulan mõnikord mõned inimesed avaldavad kahtlust, kas ma üldse laulda oskan. Millele ma keetsin ka sõnad. Loo pealkiri on Werner enne põlengut. Ja jutt on muidugi Tartu kohvikust Werner, mis tegutseb tänapäevani, aga mis põles aastal 1983 ja ja on tõsi, et, et ma, ma käisin seal üsna sageli lapsepõlves ja nägin oma silmaga neid ettekandjaid, nende kandikuid. Ja nagu laulus öeldakse, suitsukonide närtsutajaid ja Malekellade plärtsutajaid. Ja see siis kirjeldab ühte lapsepõlves nähtud episoodi, kus kus ettekandja läks taharuumi, et tuua saiakesi, väljus sealt kandiku peal oli nii suur kuhi või roose, et üks neist pudenes põrandale. Siis ta kummardus, võttis selle saiakese, vaatas ärevalt ringi ja tõstis selle kandikule tagasi. Pakkis. Hoolimata lapse silm ongi, ütleme. Ettekandjad hinnata ja vaata. Taldrikule kaadrisse ja olgu näinud Jätkub kultuurisaade vasar stuudios Peeter Helme, Mihkel Kunnus ja filosoof Roomet Jacobee. Kuulasime just kreatiivsust Rotary lugu Werner enne põlengut, mis rääkis ka malest ja saate. Esimesed kaks kolmandik umbes pühendasime arutelule. Mis kasu on malest, aga minu meelest see laul tiib väga hästi mõtled sellele, et vahelduse kasu ongi just nimelt see, kui kasu ei ole, ehk siis selline puhkusehetk, et male on ju kuulunud ikkagi pikalt kohvikukultuuri juurde. See on olnud see hetk, kus ei peagi nagu midagi tegema, hüpatki kohvi ja vanasti tõmmati metsikut suitsu sealsamas Werneri tagaruumis taoti malet. Mis selle kasu? Puhkasin lõõgastumiseks üks see asi, et see asi nagu üldse ei funktsioneeri, kui me paneme selle masina enda eest tegema. Kas, kas maleprogramm puhkab meie eest, küsiks niimoodi, või? Romet, kuidas sa näed malearvuti seost või ära? Meie ees, kui vaja, et meil on vaja seisu analüüsida, siis me ei pea selleks palkama inimmeeskonda, vaid seda teeb ära arvutiprogramm. Ja paremini ja põhjalikumalt. Muide, kuu aja pärast möödub 20 aastat päevast, millal siis malearvuti tyyp Liu esimest korda Garri Kasparov. Jah, ja see, see on nüüd jällegi niisugune sündmus, eks ole, mida, millel on ilmselt laiem kultuuriline kõlapind, eks ole, midagi sellist on toimunud, et meil on siin tegemist ühe niisuguse noh, igal juhul huvitava alaga, mis on, nagu me siin arutasime sporditeaduse kunsti ja mille kõige piiril veel, eks ole, selline mida võib ju ikkagi käsitleda inimloomingu. No eks ole, seda ta ju on, iga partii on teatavas mõttes ju inimlooming olnud. Ja ma mäletan seda oma maletrenni ajast lapsepõlves, et kui kui ilmusid välja esimesed pisikesed malekompuutrid siis neid oli suhteliselt kerge haneks tõmmata, et need ja nad olid kas, kas, kas, kas väga aeglased või nõrgad, eks ole. Ja sõltuvad režiimist ja nad ei olnud, nad ei avaldanud väga-väga suurt muljet, et aga praeguseks on olukord muidugi täielikult muutunud. Need, kes arvasid, et male on niisugust sorti inimlooming, millele masin mingitel põhjustel kunagi seal ei jõua või või et näiteks seetõttu, et masinal puudub intuitsioon või mingid muud argumendid, mida võidakse kasutada, eks ole, inimpsüühikast kõneldes, mis, mis eeliseid võiks inimesel olla, et need, need, need on eksinud, eks ole, sest selgunud, et, et käigu rehkenduses inimene masinale mitte kuidagi enam vastu ei saa ja see on noh, selles valdkonnas ja mõnes mõttes laiemalt ikkagi suure sümboolse tähendusega. Juhtum, aga ma ei saa siiski aru, et noh, me loomegi masinaid selleks, et nad oleksid meist tugevamad nendes valdkondades, kus me ei suuda tugevad olla. Miskipärast me ei ole šokeeritud sellest, kui me koduuksest välja astudes näeme, et autod sõidavad kiiremini kui inimesed. Ja ilmselt see võtab harjumist, aga mulle tundub, et me just rääkisime enne sellest, et võtet, miks male oli miks see male prestiiž oli nii kõrge ja miks seda peeti nii oluliseks ja miks ta oli nii kõrgel kohal ja miks maletajad olid sellised staarid, eks ole, et oli aeg, kui Karpov ja Kasparov ja, ja mees ja, ja teised olid tõesti staarid. Ja laiemas mõttes nad ei olnud ainult ühe eriala tipud, eks ole, nad millegipärast eks ole, kuna tegemist on sellise sellise mitmetahulise valdkonnaga, siis, siis mille prestiiž kõrge ja mis oli veel muidugi külma sõja ajal seotud ka poliitiliste mängudega väga tihedasti siis sellele lai lai kõlapind. Ja, ja ühesõnaga ilmselt ikkagi mulle tundub, et mingisugune mingisugune draama ikkagi kaasnes sellega, et nüüd inimene sai peksa. Et muidugi see, see harjumine võtab lihtsalt selles valdkonnas aega, aga nüüd on ka praegu on eksole tugevad tugevad maletajad nagu karssen ja grammnik aga kui me mõtleme, et kes on tugevaimad tugevaimad maletajad maailmas siis me peame hakkama nimetama. Ma selliseid tegelasi nagu Komodo stock, fish, Houdini kunagi olid veel oluliselt ripp ka ja samuti sappa. Ja kõik need on arvutiprogrammid, mis ületavad inimvõimeid. Tohutult, aga oskad sa öelda, kas neid on omavahel ka kuidagi? Nad mängivad omavahel pidevalt, et toimuvad arvutiprogrammide vahelised matšid ja turniirid. Neid on terve rida. Mõnesid neist on võimalik. Jälgida internetis otse, kus on näha mitte ainult see, mis käike need programmid üksteise vastu teevad, vaid ka see, mida nad parasjagu arvutavad. Aga see on väga huvitav, kaua need matsid umbes, kes tahavad, ega ei ole umbes niimoodi kahe nanosekundiga läbimata. Või ei ole, et vot neid detailides ma ei julge siin sõna võtta, aga ma saan aru, mängivad ikkagi siukest, korralikud turniiri malet? Jaa, jaa ja kus on nad allutatud siis vähemalt ühe selle võistluse raames ühesugustele reeglitele ja ja seal on ilmnenud jah, et noh, lihtsalt see, see on seotud ka muidugi omakorda veel äriga. Sest et neid maleprogrammidel on ka niisugune kommertsväljund, need, mis on, osutuvad tugevamaks, osutuvad populaarsemaks, neid saab müüa rohkem ja nii edasi ja nii edasi. Et lõpuks on see ikkagi inimestevaheline võistlus, sest et kummalgi nende programmide taga on programmeerija ette tiimid tarkvarafirmad, kes toodavad juga tuhandet muud asja kui ainult maleprogramme. Nii et jah, muidugi see kõik on üks suur äri, Ekeks selline inimeste veider mäng. See on tõsised inimesed, programmeerivad ainult, et mäng ise mäng ise on teatavas mõttes ju ma ei tea, mida, mida ma ei ole, eks ole enam maletaja ja võib-olla maletajad hindaksid seda olukorda teisiti, aga mulle tundub, et ütleme niimoodi, et just selle arvutiprogrammide ütleme, sellesisulise ülemvõimu tõttu on, ei ole Malel esiteks nagu noh, niisugust kõrget reputatsiooni sellel inimmalev teatavas mõttes teatava nurga alt vaadates. Ja samuti. Vaata nüüd ma olen sunnitud tegema rassistliku nalja, kes ei taha kuulda, siis katke oma kõrvad, et kas võrdlus on umbes sama nagu see, et miks meid enam ei huvita näiteks 60 meetri jooks. Rahvusvahelistel meistrivõistlustel. Ma kindlasti ei lähe sellise naljaga kaasa. Ja mis ma tahtsin öelda, on see, et, et teatavas mõttes on, on võib-olla male ümbert kadunud ka selline romantiline aura, vaat mis käib kokku sellesama kohvikukultuuriga, kus me võime imetleda neid, seda, mida suudavad, et need tipud, mida mitte keegi ega mitte miski maailmas ei suuda Aga ma arvan, see on laiemalt seotud üldse ühiskonna muutumisega. Male on mäng, mille jaoks siiski, kui me jätame, eks välkmale kõrvale, mille jaoks siiski tuleb aega võtta, et istuda rahulikus rahulikult, sõpradega kohvikus, mängida malet, kui tihti seda kellelegi tänapäevaelus ette tuleb? Ainult inimesed, kes teavad selle valiku tõesti teeb aega, ei ole vaja viitaeg ajast puudu, pigem. Peab olema, see on täiesti tõsi ja, ja, ja teatavas mõttes need maletajad, mine male kella, plärtsutajad on ju tegelikult kohvikutest pagendatud, sest nad mitte üksnes ei viida aega, vaid nad ka kulutavad liiga raha, hoiavad kohta kinni, hoiavad kohta kinni. Et sealsamas näris, käib ju ka, tähendab, seal on väga hea kohv. Aga seda, seda antakse letist niimoodi kiirkorras on enamasti järjekord lörbitsele sisse ja kaod ja, ja ilmselt nii ja enam sellist. Jah, sellist pikalt tundidepikkust, vestlust, malemängu ja kõike seda ja, ja samuti me ei näe neid seltskondi, mis nende malelaudade ümber kogunevad, et, et mõnes mõttes võib-olla minu vaade on liiga pessimistlik, aga mulle tundub, et et, et nendel kommetslikel kaalutlustel on ühes maletajatega pagendatud kohvikutest ka intellektuaalide seltskonnad. Kindlasti jah. Aga ma tuleksin siiski korraks selle masinatemaatika juurde tagasi ja ütleksid, et see tõepoolest paraku oli sümboolne, kui Garri Kasparov kaotas tyyp bluule, kuigi ma ise ei ole sellega nõus. Selles mõttes siin on kaks aspekti. See, mis, mida sa Peeter mainisid, on, et noh, et autod ja igasuguseid selliseid kiireid ja tugevamad asjad meist ei heiduta, aga inimene on alati pidanud ennast kõige targemaks. Nüüd, kui keegi lööb meid nii-öelda vaimu kaudu, mis meie identiteedis väga kesksel kohal olnud sisse nagu traagiliselt, sest miks me juba inimene ammu harjunud, et näiteks temast on tugevamaid Ligiga loomi, temast kiiremaid loomi, nüüd tuleb üks masin, mis on ka kiire, siis? Nojah, tuleb küll, eks me nimetame ennast homo sapiens, eks, eks kombel sapin täpselt. Väidetavalt kahe kahekordselt targad aga samal ajal seeni, triumf meie tarkusele, kui me toome masina, mis on meist ka mõistuse. Jah, ja ma tahaksin siin öelda seda, et tegelikult masin ei võitnud, Garri Kasparov vaid võitis üks kamp ID tegelasi, kes kasutasid väga osavalt proteesi oma aju, karp, eks vahendajat, eks ju, sest nagu me võime teha arvutusvõistluse ja siis on ilmselgelt, et see, kellel on paber ja pastakas näiteks nii-öelda, millal ta saab oma intellekti toetada seal märksa võimekam arvutaja siis nemad kasutasid eriti võimast arvutusviisi ja kusjuures veel, mis arvutiprogrammidel on see, et nad kasutavad nii-öelda toorest jõudu jõhkralt. No nii-öelda proovivad kõiki lahendusi läbi, aga nii-öelda kogenud maletaja on ju tõepoolest, ta ei saa kasutada sama toorest jõudu, tuleb kasutama mingeid teisi mustreid, teisi kognitiivseid struktuure, et selles mõttes nagu ma jätaks inimese siin rahulikult noh, rahulikult veel nii-öelda kõrge kõrgemale positsioonile, sest minu arust tsiklimehed ei ole ära teinud Tour de France'i, eks ju, selles mõttes, et nad ei võistle sama asjaga. Aga ma tooksin siia veel sellise nüansi sisse, et arvutid teevad ju ka paljusid muid asju, muuhulgas kirjutavad muusikat ja ka tekste. Ja kas Ma ei tea, kuidas teie teile tundub, et. No ütleme, need tekstid, mida, mida arvutiprogrammid praegu kirjutavad ma ei tea, ma ei ole selle valdkonna eriti kokku puutunud, aga ilmselt nad nagu kirjanduslikust vaatepunktist säravad ei ole. Ei, aga ma usun, et me kõik, kes me jälgime näiteks interneti vahendusel inglisekeelset uudisruumi tõenäoliselt iga päev loeme arvutite loodud tekste. Ajakirjandusgurud ütlevad, et lähema 10 aasta jooksul hakkavad pea kõik uudistekstid olema programmide koostatud, et see on üks protsess, mis toimub mitte meie silme all, sest me ei Tahjugi seda, kui see tekst arvuti kirjutatud tekst selles protsessis. Probleem, aga selles huvitav aspekt siin ongi, et me ei, me just inimestena ei tajugi enam seda vahet, aga mind huvitaks, et kuidas teie suhtute sellesse või kas see on hirmutav perspektiiv arvutitaju tähendusi, et selles mõttes võib-olla tähendusi vaja, kui õnnestub niimoodi kirjutama hakata, kui selgub, et on vaja kirjanduslikku rehkendust lihtsalt teha. See jutt läheb minema jääd romantilisele positsioonile semiootika positsioonile. Sealsamas, ma tahan teda väga hirmsaks, meie saateaeg hakkab otsa saama, aga meil on tegelikult seal laua peal üks väga ilus asi, millest me siin rääkida. Et Roomet, sa ütlesid, et see on üks ilusamaid asju, mis sul kodus on, aga et see on ühtlasi ka selline asi, mida sa igaühele ei julgegi näidata, et võib-olla sa räägid, mis asi see on? Kas ta nüüd ilus on, ma ei tea, aga ta on kindlasti minu jaoks väga väärtuslik, et see pärineb aastast 1985. Ma arvan, et on hea isegi, et ma ei saa seda praegu näidata sest see võiks mõned marurahvuslased tagajalgadele ajada. Tegemist on nimelt niisuguse nõukogude aegse propaganda esemega, mille mina sain auhinnaks malevõistluselt. Kui ma olin 12 aastane, siis nähtavasti ja nimelt Tuula linnas, mis jääb Moskvast lõuna poole ja siin on kujutatud nelja sõjaväelast, kes nad siis ümber andis palistatud niisukese. Lehe tööga siin on aastaarvud 1945 kuni 85, nimelt siis tähistatakse suurt võitu fašistliku Saksamaa üle. Siin on äratuntavalt tank, tankiväelane, mereväe. Keskel on lilleõied ja üleval viisnurk ja kõik, mis peaks meid või pidanuks kuna täitma hardusega. Kuigi Peab ütlema ja sellest tuleb, tagantjärgi on oluline aru saada, et nende paljude nõukogude elu aspektide üle naersid nõukogude inimesed juba siis ja sellega eseme kohta, kui ma selle auhinnaks sain, ütles ka minu treener tookord, et seal plekist väänik mis vastab. Nimelt sellele tootele või on sellega siis kujundlikult seostatud selle tuntud ühe ühe tuulast toodetava. Mõjustus majutusega nimelt siis need on kuulsad Tuula präänikut. Ja okei, ei no kui ma peaksin seda kuidagi verbaliseerima, seda näiteks hüüatusega küll praegu keegi nii-öelda noh, tänapäevaseks tõlkida, siis oleks oh sa oh sa püha rahvuslik homopagulane. Et nüüd ilusal toonil lõpetada, siis ma tuletaksin meelde, et Paul Kerese lemmikartist olgu mitte artistma seda nalja ideegaks naljasaate kohta palju lemmikhelilooja Shapäen. Ja sellepärast kuulame lõpetuseks lugu, kuidas Schopenn meeldib.