Vikerraadio. Tere, hea vikerraadio, kuulaja ja head uut aastat rahvateenrite pere poolt rahva teenreid 2016. aastal võtmas kokku või pigem tegemas prognoose sellest Missis algal algaval aastal meid ootamas on ja täna oleme teie ees koosseisus. Eesti Ekspressi pea toimetab asetäitja Sulev Vedler Hundimägi Äripäeva peatoimetaja asetäitja Lauri Hussar, vikerraadio saatejuht ja tänases saates loomulikult teeme siis prognoose algava aasta kohta arutlema selle üle, kas valitsus elab selle aasta samas koosseisus üle, kes on järgmine president ja otsime saate lõpus vastusega küsimusele, et kas Eesti sportlane võidab siis Rio olümpiamängudelt medali või mitte. Aga aga kuna Sulev ütles, et me peaks olema päevakajalised, siis ei saa me täna minna mööda ühest ühe pere jaoks väga pidulikust sündmusest, mis leiab aset Halliste kirikus kell 16 30. Nimelt toimub seal president Toomas Hendrik Ilvese ja Läti kaitseministeeriumi infot turbeametnikku Jevakupse laulatus. Ja sina, Sulev, ütlesid, et see on väga oluline sündmus ja me peame sellest kindlasti rääkima. Tervist kahtlemata sellepärast, et, Olukorda, kus riigipea abiellub, ei ole Eestis varem olnud ja see on ka maailmatasemel siiski väga haruldane sündmus, kus ametisolev riigipea abiellub. Nii et selles mõttes ma arvan, et Eestil tasub olla kogu Eesti rahval tasub olla õnnelik, sest üks õnnelik paar juures ja seal ainult ainult hea meie ühiskonnale. Jah, aga siin on ikkagi visatud õhku päris mittu teemadel ringi, mis kindlasti nõuavad natukene analüüsimist ja kõigepealt on on arutletud selle üle, et kui palju või millise Taani on, on, on presidendi eraelu avalik asi. Ja, ja siin on jah tõesti räägitud räägitud nii ühte kui teistpidi, aga valdavalt on siiski üsna üldine seisukoht, et presidendi presidendi noh, ütleme sellised eraelulised olulised faktid on ikkagi inimeste jaoks olulised ja avalikkus tahab neid teada ja siin on, siin on väga mitmeid artikleid kirjutatud ja, ja tõenäoliselt on siin ka veel veel mingeid küsimusi kindlasti, millele ajakirjanikud tahaksid vastust saada, aga aga samas ma olen kuulnud ka seisukohti, et kas on vaja kõiges nii palju urgitseda ja kelle asi see on. Noh, kui oleks tegemist näiteks Ameerika presidendi abiellumisega, siis me tõenäoliselt võiksime tunduvalt rohkem tema tulevase abikaasa kohta infot, kui me peame praegu kubisevad näit näiteks see enam meediakajastus seal oleks põhimõtteliselt nagu lahingulaev ülekanne juba praegakse. Aga, ja meil on, eestiimil on Läti olukord on teistsugune. Meil ei olegi olemas selliseid asju nagu näiteks riiklikud pulmad, riiklikud matused, vaheks. Selles mõttes ongi tegemist eraelulise sündmusega. Noh, siin sinna iga igaüks juurde käes ja see on, see on nende inimeste endi asi, eks pidanud sinna kutsuvad. Näiteks Taavi Rõivas käis Luksemburgi peaministri Xavier Petteri pulmas eelmisel kevadel, seal oli 500 külalist kohal, aga kas see oli eraeluline sündmus, sest noh, põhimõtteliselt riigid arvestanud sellise variandiga, et toimuvad triku pulmad välja arvatud siis, kui tegemist on on kuningriikidega. Siis me küll näeme selliseid uhkeid ülekandeid laulatustelt ja ja seda, et nüüd üks riigipea võtab välismaalase endale naiseks või meheks. Seda me oleme ka ju kogu aeg näinud, aastasadu on riigipead seda teinud, et selles mõttes ei lase praktikaga kuidagi kummaline. Jah, et see, et noh, see on täiesti loomulik, et sellest kirjutatakse, mina ei saa nendest arvamustest aru, kes ütlevad, et, et noh, ei peaks nagu seda kajastama või peaks kuidagi väga tasa ja vaikselt ja kuskil tagumistel lehekülgedel. Et president Ilves tegelikult ise on pannud ennast selle nagu noh, meedia tähelepanu alla. Et et ega ma arvan, et kui see, need pulmad oleksid toimunud pärast seda, kui ta on ametist juba lahkunud, et siis oleks kindlasti see tähelepanu olnud. Aga mitte, võib-olla nii, nii suur teine teema on, on ikkagi kogu selle suhte üle üles kerkinud kahtlused, et et kui aus on president olnud, kui avameelne ja noh, midagi pole teha, et, et kui need kahtlused on üleval, siis neile otsitakse vastuseid ja nendest kirjutatakse. Et, et selles suhtes on noh, miks see teema võib-olla veel on oluline? Paneb nagu mõtlema, et, et mis on meile jäänud meelde sellest 10-st aastast, mis president, mis ilves on olnud presidendiametis ja ja kahjuks nüüd nende viimaste sündmustega mulle tundub, et et Ilvese presidendi aastaid jääbki meenutama see eraeluline sündmus kõige rohkem, et et vähem võib-olla neid tegusid, otsuseid, kõnesid, väljaütlemisi, mis, mis tegelikult võiks ühte presidenti meenutama jääda. Kindlasti on president paistnud silma sellega, et ta on leidnud endale kiiresti uue, armastate selles mõttes ja tema lahutusele alles eelmisel kevadel ja, ja me teame, et presidendil ei ole ju puhkuse aeg üldse. Ehk põhimõtteliselt tema on meil alati tööl ja olukorras, kus su armastatu elab teises riigis seal selles mõttes päris raske ülesanne, aga jäävad üldse on selle kohta ka siis andnud silmus eesti keeles, Eesti Päevalehes. Laupäeva lisas ja ta ütles, et tema võttis suvel kaks kuud puhkust ja Toomase Toomasele vabam periood ja sealt see suhe siis sai sellise suurema hoo sisse. Mis muidugi veel hämmastav oli, minu jaoks oli see, et president teatas Facebookis veel alles kolm nädalat tagasi, et kohe otsin selle sõnastuse üles, kui enne minu presidendiaja lõppu abiellume. Sellest või siis justkui veel kolm nädalat tagasi jääda mulje, et noh, pole kindel, kas need pulmad tulevad või mitte, aga aga seda võib nii tõlgendada, seda ei pruugi tõlgendada. Ja see Facebooki avaldus oli ka siis nagu vastus teemale, et või nendele spekulatsioonidele kahtlustele et president soovib abielluda, sellepärast et presidendi abikaasa on teatud hüvedega kindlustatud Eesti riigi ja maksumaksjate poolt ja siis president selle avaldusega lükkas nagu ümber ütles, et ei, et kui ta peaks elluma, siis loobupi jääva kupse nendest hüvedest, mis on, on presidendi abikaasal nii ametisoleku ajal kui ka pärast seda, kui president Ta on ametist lahkunud. See tundub natukene nagu jama olevat minu meelest. Kui need hüved on ette nähtud või miks need ei võiks siis ka kasutada, kui nad on ette nähtud seaduses on selleks tehtud, et nad seal on mingisugune kummaline, imelik surve, mida rahvas paneb presidendi abikaasale peale. Neid inimesi ei ole Eestis väga palju. Kes on presidendi abikaasad? Laialane? Ja aga ma, ma küsin teistmoodi, mäletan, kuidas 2006. aastal presidendi ametihüvede seadus vastu võeti ja kuidas siis sinna kirjutati siis presidendi abikaasaga seonduv ja ja, ja ma mäletan, et toona tehti seda üksikisikuid silmas pidades, ehk siis kahe presidendi abikaasasid silmas pidades kirjutati see seadus kokku ja tehti just just nii, et seal oleksid nii-öelda arvestatud nende, nende nende vajadused või, või nende positsioon ja, ja kõik see, mis nad on teinud, et see ollakse seal sees, täna me näeme seda. Nüüd esitatakse küsimus, et miks meil on selline seadus või et kuidas ikkagi on need ametihüved täna sellised või teistsugused, miks meil on selline eripension ja, ja nii edasi, et ühel hetkel hakatakse nüüd nüüd küsima neid küsimusi, mis, mis toona jäid küsimata, ja ma mäletan, kuidas toona ajakirjanikele öeldi, öeldi, et kuulge, ärge ärge selle selle teemaga siin väga, väga väga teravaks minge aru, et siin me peame silmas siin siin presidentide abikaasasid ja olge selle juures viisakad ja nii edasi täna esitletakse need küsimused ikkagi ära. Võib-olla oleks tulnud juba toonane küsimusi küsida, sellepärast et et ma esitan nüüd jälle teistsugused küsimused, aga kui kui me oleme olukorras, kus Ühel hetkel presidendi abikaasa jätkab töötamist teeb teeb kõik ära, aga ühel hetkel läheb pensionile ja siis tal nii-öelda laienevad ikkagi need ametihüved, et noh, et siis on minu jaoks nagu ka küsimus selles, et et kui ta kui ta hüppamise tõttu ta ei täitnud neid funktsioone, mis tal olid presidendi abikaasana ütleme, siseriiklikult esindada igakülgselt Eesti riiki tegeleda patroonlusega ja olla olla välissuhtluses esindusfunktsioonis, et kui, kui seda kui seda. Ma olen näinud, et kuidas siis ühel hetkel pärast presidendiametisse ja lõpujustkui võiksid hakata laienema mingisugused õigused, nii et, et siin on nagu väga palju nagu vastamata küsimusi ja mulle tundub, et seadusandja ei ole hoolikalt läbi mõelnud seda, kuidas, kuidas konkreetse noh, ma ei nimetatakse institutsiooniks, aga kuidas selle konkreetse positsiooni puhul siiski selle eripensioni maksmine käib. Võib-olla sul on õigus, iseenesest see kulu ei ole just väga suur ja teine asi on see, kui inimene tunneb, et see tekitab vastuseisu rahva seas saab iga kell sellest loobuda või, või kui loobumine ei ole võimalik, siis ta saab selle raha kellelegi mingiks heategevusliku üks otstarbeks, et selles mõttes need seadused on alati ümbertehtavad. Nad ei tohi olla ebaõiglased, ümbertehtavad ja pealegi selles avalduses, mida president tookord Facebooki küljel tegi, ei ole, ei teinud juttu nendest hüvedest, mis laieneksid tema abikaasale pärast ametiaja lõppu, nii et noh, siin on ka spekulatsioone selle üle käinudki. Huvitav on see, et ta ütleb, et Eeva jätkab töötavast töötamist oma senises valdkonnas. Et olukord ongi teistsugune, tegemist on siis esimese presidendi abikaasaga, kes käib tööl mida ei ole meil toimunud, veelgi huvitavam, ega me ei tea täpselt, kust ta tööl käima. Kui presidendi abikaasa käib tööl, siis ta ei saagi ametihüvesid, vähemalt niimoodi ma olen. Ma olen aru saanud, et sellisel juhul vähemalt on, on vabariigi presidendi kantselei sellekohase pressiteate välja saatnud, et juhul kui presidendi abikaasa käib tööl, siis talle laienegi need ametihüved. No see tundub ju loogiline, eks see aeg, mis seaduse järgi on ette nähtud, jah, ja see on küsimus, kus ta tööl käib, kas ta hakkab tööl käima, Eestis ei hakata tööl käima Lätis seepärast, et. Me oleme siiamaani, et ta jätkab samas valdkonnas, et selles selles valdkonnas töötasime, me oleme mõlemad NATO liikmesriigid siin Tallinnaski on olemas NATO küberkaitsekeskus, et seda on võimalik teha nii siin kui seal. Aga see hüvede teema või see ikkagi tuleneb ka sellest, et, et presidendi abikaasal noh, tal on eriline roll sellel ajal kui ta sellesse, kui, kui president ametis kestab, presidendi ametiaeg ta paratamatult on ikkagi selline esindusfiguur ja ja sellega kaasneb üpris palju kohustusi, kulusid, et, et selles mõttes on see see mõistlik ja kui me vaatame neid summasid ka, mis on seal seaduses ette nähtud, siis need ei ole üle mõistuse suured, mis ei ole nad ikkagi üleriiklikult võttes, nad on väga tagasi tühised summad. Ainus asi on selles, et neile pööratakse väga palju tähelepanu. Kui sa tellid liialt palju kleite, näiteks, siis jääb rahvale silma, riivi ehteid, kui need tundub, on nagu üle mõistuse kallid, siis need jäävad lihtsalt silma. Et noh, et need, need summad ei ole ühest küljest suured, aga teistpidi erakordselt suure tähelepanu all. No üks positiivne nüanss pärast tänast on kindlasti see, et muuseas, Läti ajakirjanduses on see teema vähemalt sama suur teema kui, kui Eestis ja ja üks positiivne nüanss on kindlasti seotud sellega, et Eesti-Läti suhted paranevad siis ehk siis see, et me räägime niivõrd palju Lätist mis seal salata, aga mina ja uue aasta puhul tegin sõpradele väikesed meened kingitusteks mille, mille ostsin alles alles äsja Lätist ja, ja ma arvan, et nad olid väga õnnelikud selle üle, aga see, et me räägime rohkem Lätist ja see, et Lätis räägitakse rohkem Eestist tähendab ühel hetkel ka seda, et et meil tõenäoliselt ühel hetkel on siin Eestis aga rohkem Läti turiste ja vastupidi. Et, et paratamatult kui naabritevahelised suhted sellisel tasemel tihenevad, siis siis inimesed ühel hetkel hakkavad ka rohkem liikumas, käib asjaga kaasas. Daniela kupse kõige tuntum lätlane Eestis, et siiamaani oli kõige tuntum eestlane Lätis ilmselt late koera näol. Lottemaa on ka selline turismimagnet, aga no need need suhted kahtlemata paranevad. Kui nüüd mõelda, siis siis sellisel vaimsel kultuursel tasandil ongi eestlased ja lätlased reaalselt rohkem ühised kui, kui näiteks Eesti ja Soome soomlastega nad meil on ikka ka ajalugu olnud väga sarnane. Kunagi oli tegemist ühe Liivimaa kontsentratsiooniga, et noh selles mõttes see on mingi ajalooline side, tuleb jälle jälle päevavalgele. Kui ajalugu meenutada, siis Toomas Hendrik Ilves on jällegi olnud see, kes on varemalt olnud nagu üpris üleoleva suhtumisega Balti koostöös ja ja pigem rõhutanud aastaid tagasi seda, et me kuulume põhjalasse ja Skandinaavia riikide sekka. See on ikka ümbersünd ja balti kuuske koostaga parem kui kunagi varem ma ühele nüansile küll tähelepanu ei pööraks, et kui, kui mõne Eesti ajalehe juhtkiri räägib sellest, et nüüd me oleme saanud julgeoleku riski, siis andke andeks, see on selline jama, et seda on väga keeruline isegi kommenteerida. Aga aga selle presidendi teema lõpetuseks ta peaks küll soovima kindlasti president Toomas Hendrik Ilvesele ja tema peatsele abikaasale palju õnne, aga aga meil kõigil seisab ees tegus aasta, sellepärast et et Eesti valib sellel aastal endale jälle uue presidendi ja ja, ja ma peaks ütlema, et täpselt nii nagu ka kõikidel varasematel kordadel aasta alguses ei ole ei ole kas siis augustis või septembris toimuvate presidendivalimiste kohta meil just palju informatsiooni, sellepärast et kuigi on, on mõned võimalikud kandidaadid ja favoriidid, siis siis väga selget eelistust välja ei kooru ja ja, ja see pilt on üsna segane, et see pilt on üsna segane, mis meil presidendivalimistega seoses on, et ühelt poolt vaatame ka ka seda, et et milline on riigikogu koosseis ja, ja kelle puhul üldse võiks Riigikogus kaks kolmandikku häälteenamust kokku tulla, siis, siis ka see on üsna ebatõenäoline, et Riigikogus õnnestub üldse sellel korral president ära valida, kuna ta on see õnnestunud, ehk siis Toomas-Hendrik Ilves valiti teist korda presidendiks just riigikogus. Aga see, et praegu on veel selline vaikus, et see on ka loomulik, sellepärast et presidendi valibki esimese hooga peaks valima riigikogu ja kui see ei õnnestu, siis valijameestekoguja. Seetõttu sellist suurt kampaaniat kandidaatidel avalikku kampaaniat ei ole momendil tal mõtet teha ja tõenäoliselt eeskätt alguses käib see, see kampaania erinevate kandidaatide sõelumine üpris üpris kitsas ringis just riigikogu erinevate erakondade aitäh seas. Noh, vahe oleks siis, kui oleks meil siin otseselt presidendi valimiseni tõenäoliselt juba Aleksime asjadega tunduvalt rohkem kursis. Muidugi seal käib kõigepealt selline kokku leppimine parteide tasandil, see võiks tulla kõne alla, kas ta võiks tulla kõne alla? Kui me vaatame praegu koalitsioonis koalitsioonile üheksa häält, tal ei ole kuutekümmend kaheksat kooseta, selleks sa pead kellelegi ära rääkima, aga siis opositsiooni säästate ta taha tuleks ja toetaks. Nüüd koalitsiooni sees jällegi on mul täitsa selged vastuolud. Juhan Partsi küsimus. Kui sotsid ikkagi IRL selle vastu on, siis on arusaadavad nad sotside võimalikku kandidaati näiteks, kes seal Eiki Nestor, seda IRL ei kipu toetama, arvestades sellist võitlust, et nad, tema šansid jällegi kogu aeg muutuvad nõrgemaks. Kui Partsi küsimus saab lahendatud siis võib jällegi Nestori küsimust olla kõvemini hoogsamaks. Valimiste korra osas tuleb välja tuua siis see, et riigikogus toimub meil kolm vooru esimesel päeval üksteisel päeval kaks ja kui Nendes kolmes voorus presidenti ei valita, siis minnakse valijameeste kogusse ja seal toimus siis samuti kaks vooru või või täpsemalt vist isegi nii mitu vooru, kui on vajalik presidendi valimiseks. Kaks vooru jah, jaa, ja siis, ja siis selle selle põhjal peaks olema selge, et et valijameeste kogus enim hääli saanud kandidaat on või osutub valituks või üle poolte vist on siis see peab olema 50 protsenti pluss üks just üle poolte valijameeste kogus saadud häältest otsustab siis selle, kes valitakse järgmiseks presidendiks ja ja vaadata seda, et millised on erakondade positsioonid või kui me paneme nad praegu startima. Kui talle ütlema, et nüüd nüüd läheb lahti siis siin tasub kindlasti välja tuua paar olulist nüanssi, et esiteks Isamaa ja Res Publica liidu positsioon riigikogus ei ole väga hea. Neil on ainult 14 kohta riigikogus, aga samal ajal, kuna nad tegid 2013.-le aastal kohalikel valimistel väga tugeva tulemuse, saavutasid teise koha Keskerakonna järel, kuna nad nad üle Eesti jaotusid palju ühtlasemalt kui Keskerakonnal hääled, siis on nende positsioonid väga head ja tõenäoliselt võib IRL-il isegi olla kõige rohkem valijamehi selles valijameeste kogus. Juhul kui muidugi ei tule teistsuguseid kokkuleppeid ja need kokkulepped võivad olla seotud siis teiste erakondade vahel, et ehk siis selleks, et et saata näiteks, kas siis kas siis Sotside kokkuleppel koos Reformierakonnaga või kellegi teise kokkuleppel veel hoopis teisi valijamehi, et siis võib toimuda mingisuguseid kiireid võimuvahetusi koalitsioon ronides selleks et ühel hetkel läheksid esindama esindama siis valijameeste kogusse hoopis teiste erakondade inimesed, nii et kas IRL-i hea tulemus 2013. aasta kohalikel valimistel ei garanteeri täna neile veel mitte midagi, ehk siis seis on väga segane. Lisaks on olemas on meil veel ka valimisliidud, mille puhul puudub igasugune selgus, et et, et kelle valimisliit otsustab siis valijameheks saata ja kelle poolse valijamees võib hääletada, nii et see, see, see lehmakauplemine tõenäoliselt pärast riigikogu alles algab ja me näeme tõenäoliselt päris huvitavaid arenguid, aga samal ajal täna on meil siiski välja käidud paar päris tõsiseltvõetavat kandidaati, kelle üle arutelu käib. Noh, meil on olemas. Siim Kallas on ise öelnud väga selgelt, et kui talle ettepanek tehakse, siis ta on nõus kandideerima. Tegu on Reformierakonna auesimehega, magan mingil põhjusel, mulle tundub, et ta ei ole Reformierakonna esimene valik. Ja tundub mulle, et reformierakonnal laiem toetus täna kuulub hoopiski välisminister Marina kaljurannale, kelle puhul on samuti siis ka meediast läbi kumanud, see ta ta ikkagi annab oma oma nõusoleku või ta pigem on, on nõustunud olema üks võimalik kandidaat selles presidendirallis. Kui see tuleb ehk siis Reformierakond peab ühel hetkel valima, kas Siim Kallas, Marina Kaljurand, mis puudutab Eiki Nestorit, siis Eiki Nestor kindlasti võib saada sotsiaaldemokraatliku erakonna toetuse, aga, aga tal on ka siin üks väike probleem. Arvestades seda, et, et eelmisel aastal kahel korral oli Mestoril tõsine konflikt Ossinovskiga ehk siis erakonna esimehe jäägitu toetus luulu Eiki Nestorile selle põhjal võib küll vähemalt nii järeldada, siis Eiki Nestorile on natukene probleeme isegi isegi oma erakonnas kõikide häälte kokkusaamisega. Seal on veel üks nüanss, millele tasub tähelepanu pöörata, et selleks, et presidendikandidaate esitada, peab olema ka Riigikogus kindel arv liikmeid 21, vist on see number ja selline võimalus siis erakondadel on Keskerakonnal järeldusi Reformierakonnale, teised peavad juba selleks, et Riigikogus esitada oma kandidaat, leidma teised fraktsioonid leidma partneri. Noh, ja selles mõttes mulle tundub, et ka Nestori võimalused tänu sellele on, on üpris kesised, et kui vaadata, et kes siis võiks sotside sotsidele appi tulla. Ja, aga mulle tundub, et seal nagu väga palju läksid, mis valijameeste kogus hakkab juhtuma, aga olen küll seda meelt, et selle riigikogu koosseisu juures on, on üpris suur tõenäosus, et president valitakse riigikogus, et et, et ma arvan, et erakondadel on, on noh, ütleme, mitmele erakonnale on see sobivam lahendus, sest nad on, on Riigikogusse mõjusamat kui, kui valijameeste kogus. Ja teisalt on vaja praegusele, kui koalitsioon on kokku lepitud, siis on vaja üpris vähe toetust ja see toetus võib tulla ka ju Keskerakonna poolt, Keskerakond tõenäoliselt ei ole nendel valimistel enam ühtne. Ehk siis kuidas kõlab meie ennustuse küsimus, et kas president valitakse riigikogus, sina ütle sina, ütlen, et valitakse, mina ütlen, et president valitakse valijameeste kogus ja, ja, ja seda põhjusel, et kuna me, me tõenäoliselt näeme siin lähiajal veelgi teravamaid vastandumisi, arvestades seda, millised on ühiskonnas valitsevat meeleolu, siis Riigikogus kahte kolmandikku häälteenamust ühegi kandidaadi taha ei ole võimalik sellises olukorras kuidagi koguda. Mina ei oska siin, tunnistan, et eelmisel aastal näiteks sellel ajal räägiti väga tõsiselt ei Poolast ja sellel aastal on see teema baas eelmisel aastal räägitud pagulastest, sellel aastal on see teema vägagi suur, et noh, tulevikku ennustada on väga, väga keeruline. Kõik sõltub sellest, et kes on asutud kandidaadiks, Marina kaljurand pole ühegi partei liige, muuseas väga märkimisväärne. Aga teda peetakse ikkagi Reformierakonna ministriks, on noh, tal on märki juures. Ja tal on ka olnud üks konflikti kell iga välisministrina Hollased, olles vastusel sellele, et nõutakse okupatsioonikahjusid mida IRL on, on üritanud nii-öelda oma sellise populaarsuse tõusu ette rakendada. Kui sa tuled välja Aitega, eks ju, et et Reinsalul ei olnud volitusi, neid volitusi siis jätkata teemat, et kas me võime kahjutasu nõuda või mitte, siis sa ei saa. Ma ju teistpidi ka teatada, et noh, et me ei nõua seda kunagi selles mõttes konflikti nagu allikas samas noh, presidendivalimised. Kui oluline küsimus on ikkagi ka see, et millist millist presidenti valitakse, et, et kas üritatakse valida sellist, kellel on kalai, toeta toetus, pin avalikkuse ees või, või üritatakse siis asi lahendada ära niimoodi, et saame need 63 või kuskil kaheksa eks kokku riigikogus ja siis proovime anda midagi teistele vastu, kes, kes meid toetavad, et et küsimus on selles, et milline see uus inimene, et ma arvan, et me vajaksime nagu sellist poliitilist liidrit presidendi ametisse, kes suudab kõnetada avalikkust ja pigem on niisugune ühendaja või, või liidrirollis. Aga kes võiks olla. Presidendil ongi kaks rolli, üks on esindada Eestit välissuhtluses ja teine ikkagi on väga selgelt suunatud suunatud sellele, et siseriiklikult ta kehastaks ühelt poolt justkui liidrit, aga teiselt poolt on, on tal ka mõneti mõtleks selline lepitaja või või ka või ka või ka teenäitaja roll, et et küsimus on selles, et, et kas, kas üks inimene suudab neid neid Mahtra rolli nii hästi ühendada, et et ollakse edukas nagu mõlemas, et me teame näiteks, et lennata Meri suutis olla olla mõlemas mõlemas valdkonnas edukas. Arnold Rüütel kindlasti oli siseriiklikult edukam kui, kui, kui välispoliitiliselt ja neid Toomas Hendrik Ilvese puhul me peame ütlema, et välispoliitika on ta kindlasti tema tugevam külg. Ja kuigi siseriiklikult me võime siin rääkida sellest, et kuidas ta ühel hetkel ikkagi suutis selle jääkeldri protsessi viia selleni, et tehti seadusemuudatus, tänu millele on täna parlamendis rohkem erakondi kui, kui varem ja ja et siin kindlasti tasub, tasub välja tuua ka neid teisi algatusi, mis, mis, mis ta on välja käinud. Ka kare, räägime siin sellest, et ta räägib pidevalt sellest, et Eesti tuleb suuremaks teha, Eesti peab olema rohkem maailmale avatud ja, ja seeläbi peaks olema Eestile võimalusi, aga aga, aga see siseriiklik teemade ring on tema puhul ikkagi jäänud tahaplaanile ja on öeldud, et ta on ikkagi olnud just välispoliitikas väga tugev. Noh, tema puhul need ootused olid selleks teiseks ametiajaks tundub, et teistsugused, kui, kui see, mis me oleme nüüd näinud, on oodata, et see teine ametiaeg, et ta nagu on selline kehtestab president, ta võtab rohkem kriitilisemalt sõna just ka sisepoliitilistel teemadel, aga aga noh, ka sellest aastalõpuintervjuust, mis Lauri temaga tegid, siis sealt küll selline väga nagu väsinud mulje jätta, nagu tahaks sellest ametist lahti saada. No see tuli välja juba, Mare, see tuli varem, seal oli ajalehes Sakala välja minu meelest andis siis nüüd juba tunamullu võib öelda ja intervjuu, kus ta ütles ilusti ära päeva tal on jäänud veel ametis olla, et noh, see on suhteliselt kõrvaldan presidentide puhul, kas, kas teavad täpselt, mitu päeva on jäänud veel valitseda? Sellest aga sellised inimesed, noh kui me vaatame, kas või need nimed, kes on läbi käinud, ega meil ei ole väga palju võtta või, või noh, ma ei saa tulla ootamatult nii-öelda musta hobusena kuskilt keegi tundmatu kui, kui ütleme, olid need esimesed valimised, kus võis esitada mõne väliseestlase, keda me väga hästi teadnud ja jah, aga aga samas ütleme need nimed, keda me oleme ka praegu siin öelda, nad on kõik väärikad kandidaadid ning kõigil on omad plussid olemas. Indrek Tarand on veel mees, kes tahaks kindlasti presidendiks kandideerida. Ei ole erakes teda, esiteks on tema või tema probleem masena. Tal oli Keskerakond ja võib-olla on Keskerakonna üks osa endiselt arvamusel, et et kui Savisaar ei, ei taha sellesse karusselli hüpata, et siis võib-olla sobiv Indrek Tarand. Indrek Tarand teatas ka eile Postimehes pärast president Ilvese uusaastatervitust, et meil on ka selline asi nagu tagasiastumine, selline statuut on olemas, et kas seda võib kasutada. Et sellest jäi küll mulje, et vajaduse korral on ta valmis Eesti riiki ja ühiskonda aitama. Seega segasem seis ongi ajendatud sellest, et me ei tea, kes on Reformierakonna eelistus. Et eks reformierakond olles ikkagi suurim jõud riigikogus on, annab nagu suunas selle valimiste puhul ja, ja küsimus ongi, et kelle taha nemad lähevad, kas Kallase või Kaljuranna. Ja neil ei ole ju kiiresti kiirust. Meil on vaja kiirustada, põhimõtteliselt kogu otsus küpseb, eks, et saad alles augustis ja välja tulla kandidaate tegelevad tegelikult tullaksegi. Nad kiirustasid peaministri vahetusega siin omal ajal ja see lõppes väga halvasti, kui oli Kallas Ansipi ümbermängimine. Halvasti küll Siim Kallase jaoks, mitte tõenäoliselt Reformierakonnaga. Taavi Rõivas, eks. Aga kui siin juba aastavahetuse intervjuudest jutt oli, siis siis nendest reaktsioonidest, mida aastavahetuse intervjuudele me nägime, siis, siis sealt kumas läbi toodetakse mingisugust plaani või suurt visiooni või, või, või mingisugust ideed, et kuidas nüüd, kuidas nüüd edasi samal ajal vaadates ka seda, millise intervjuu andis peaminister Taavi Rõivas Eesti Päevalehele ja, ja ka rahvusringhäälingule, siis vist oli, see oli see Päevalehe intervjuus, kus viimase rääkis mikrotuunimisest, et me peame tegema samamoodi nagu praegu paremini ja see lause on need pälvinud väga palju kriitikat. Ehk siis mingi osa avalikkusest leiab väga selgelt, et et vaja oleks muutusi ja et mingisugune mingisugune seisak on ühiskonda tabanud, tuleks nüüd tuleks nüüd kohe kiire käiguvahetus teha ja mingisugused radikaalsed sammud ette võtta selleks et, et Eesti elu muutuks ja, ja samal ajal peaminister ütleb, et, et me peame tegema samamoodi, aga, aga paremini. Lähevad vist on asi selles, et Eesti ühiskonda või noh, sinna arengutasemele, kus. Me tulime ju ikkagi sellist väga suurest vaesusest pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja siis kõigepealt igaüks püüdis ise hakkama saada, nüüd on seda jõukus nii palju kogunenud, et inimesed mõtlevadki ühiskonna peale. Olime harjunud kogu aeg kiire kasvuga kasvõi vuh-vuh aga praegu kasvanud kinni jäänud inimesed tõesti, nüüd hakkad mõtlema laiemalt ja nad tahaksid näha, et midagi oleks teistmoodi. Samas jällegi eelmisel aastal alles mõned kuud tagasi olid valimised. Rahvas sai oma ja oma arvamuse välja öelda, Nad usaldasid Eesti riigi juhtimise reformierakonna kätte. Nad teadsid, mida nad saavad nüüd nagu oodata, kiiret, kuidas see oleks vähe imelik, selleks. Reformierakond hakkaks oma valijaid petma, kui ta. Kui ta läheks nagu teistsugust teed pidi selles mõttes üldse oodata nendest uusaasta intervjuudest mingi aastalõpuintervjuudes mingeid erilisi sõnumeid, mis kõik muutuma hakkab. Imelik. Need on tavaliselt sellised intervjuud, kus võetakse aastat kokku, mitte ei hakata välja pakkuma, et teeme niimoodi. Aga see, mis Rõivase puhul, mille pärast ta kriitika alla sattus, et võib-olla siin ei ole ka viide sellele, et tahetakse selliseid värske või suuri muutusi aga pigem on selles, et, et see nagu ütleme, mõttevalitsejate valitsuse mõte on kinni jooksnud, et me ka ma arvan, erinevates meeskondades organisatsioonides. Et kui meil tekib, kui meie liidrid hakkavad rääkima seda, et kõik on hästi, midagi pole vaja, Muuta, pingutame veel natukene. Et siis tegelikult on see märk sellest, et, et need inimesed peaks võtma selle organisatsiooni või meeskonna eest ära. Sellepärast et, et noh, ükskõik, innovatsioon, uued ideed, uued lahendused tekivad siis, kui ka need liidrid on valmis nendega üle debateerima või, või arutlema. Praegusel milline Rõivase positsioon ei soosi seda, et me meil tekiks üldse arutelu, diskussioon sel teemal, et kas midagi teha teisiti, mida siis teha teisiti ja nii edasi, et see on võib-olla see noh ja ma olen sinuga selles mõttes küll nõus. Riik on nagu. Ta on nagu suur laev sedasi, et hästi aeglaselt, enne sa pead ikkagi täitsa selgelt olema, nimme, lähme sellele kursile, eks. Et sa pead selle põhjalikult läbi mõtlema. Ja kui, kui nüüd arutelu ei ole, et teemal, et kuhu me lähme siis seal kehva küll jah, et kas, kas praegu, kus on hea aga, aga miljonid hartalased ikka aeg-ajalt toimub ja noh, me ju näeme, et maksupoliitikale tuleb kogu aeg ideid, et Keskerakond, aga sotsid on püüdnud seda astmelist tulumaksu siin kehtestada aastaid ja aastaid ja rahvas on öelnud, et ei, ei, ei öelnud seda oma häälte kaudu. Ja maksudega on muidugi üks huvitav teema, et et see maksudebatt. Ta läks vahepeal siin enne valimi isegi isegi päris päris elavaks ja, ja need ideed, mis välja käidi, olid olid, olid huvitavad, aga no mulle ikkagi meeldisid need Neivelti mõtted, kus ta rääkis sellest, et me peaksime ettevõtte tulumaksu kaotama, aga samal ajal oluliselt langetama ka ettevõtete sotsiaalmaksukoormuste selleks, et ettevõtetel tekiks motivatsioon luua uusi töökohti ja, ja seeläbi seeläbi muutuda ja et et see ettevõtluse maksukoormuse ümberkorraldamine oli, oli, oli üks lähenemine, aga kui nüüd võtta lihtsalt aluseks see. Me tahame, ühelt poolt majandus kasvaks ja samas, kui me selle juures räägime, sellest võiks hoopiski maksusüsteemiga soodustada ühiskondlikku võrdsust siis tõenäoliselt, kui me nüüd seal ühiskondliku võrdsusega astmelise tulumaksu või millegi muu näol sisse viime, siis siis ega see majandusele midagi juurde ei anna, et et kui siin keegi väidab, et need majandus läheb selle peale õitsema, siis see jutt lihtsalt ei vasta tõele. Aga aga kuidas nüüd nagu sellest sellest olukorrast välja tulla ja noh, ühelt poolt on öeldud, et nii väikese riigi kui Eesti puhul ega neid muidu lubasid, on väga vähe, millega üle majandust ergutada, nad on olemas igasuguseid ergutuspakette, millega on võimalik ühelt poolt ka seda majandust, majandust teistele radadele suunata. Ainult ainult maksud, aga, aga need on ka sageli väga pika vinnaga asjad, et alustame haridusest ja ja alustame sellest, et, et mida me milliseid erialasid, Me õpetame, milline meie kutsehariduse tase ja nii edasi ja siis me saame ühele heale hetke Edgar, rääkida sellest, et võib-olla võib-olla ja võib-olla on mingisugused teistsugused lähenemised ka võimalikud ka ka paindlikuma tööjõuturupoliitikaga, mis puudutab sisserännet ja nii edasi on võimalik siin üht-koma-teist ära teha, aga aga siin selliseid kiireid lahendusi ei ole, aga samal ajal kui ma vaatan seda, et meid kogu aeg võrreldakse Läti ja Leeduga ja nüüd selle viimase aasta lõikes tõesti Läti kasvab kiiremini kui Eesti. Ja kui ma vaatasin 2016. aasta prognoosi, mida on mitmed analüütikud ja pangad teinud ka 2016. aastal kasvab Läti kiiremini, aga samal ajal juba kahe 2000 seitsmeteistkümnendal aastal otsitakse jälle Eesti majanduskasvu suuremana. Ehk siis ehk siis siin on siin on, need numbrid on tõenäoliselt ka mingisuguses väikeses nihkes juba ainuüksi sellepärast, et Läti ja Leedu läksid hiljem eurole üle ja seetõttu ka nende nende majanduses toimuvad muutused on pisut teistsugused, neil on suurem ka inflatsioon ja, ja siin sinna on veel on veel põhjuseid, mis, mis mõjutavad seda, et Läti majandus kasvab täna kiiremini, aga valdavalt meie me siiski liigume ikkagi selles täpselt ühe ühes ühes ja samas majanduskoridoris sõltume sama palju ka väliskeskkonnast. Ja me oleme kuidagi Eestile on varemalt olnud omane see, et millest tulekuga Reformierakonna nimi, eks, et on olnud suunatud muutustele. Ma arvan, et me oleme tahtnud eristuda. Me oleme teinud kiiresti ära erastamise, me eristasime teistes riikides oma maksusüsteem kreemiga, me eristasime selle tiigrihüppega, mis on üksikilvese, kui ta veel ei olnud, president oli välisministri ametis. Et, et mis oli tema nagu südameasi, et, et sellega me eristasime veevalitsejaga. Aga neid noh, ütleme neid punktivõite või neid, mida esile tuua. Neid on üha vähemaks jäänud, et nüüd me olemegi selline hall, tavaline Euroopa riik ja, ja me ei paista nagu kuskilt millegagi eriti silma, et võib-olla läheb olümpial hästi, loodan e-resident, see on üks viimane selline kihvt mõte. Aga kui me vaatame neid kasse idufirmasid, siis tõepoolest paljud neist on registreeritud või kuskil raja taga ning nii-öelda peetakse eesti omadeks, aga nad ei ole ammu. Ja nende nende tulud laekuvad kuhugi mujale, et eestlased on seal juhtide ringis või vis omanike ringis mingit pidi. Muidugi oleks kihvt, kui nad töötaksid kõik siin ja ja siia lendaks hästi palju lennukeid üle maailma, et Tallinn võiks olla Põhjamaade finantskeskus. Neid on ju olnud, aga, ja neid kriitikutele välja pakutud. Finance Estonia näiteks. Ja tulemus on see, et väga paljud neist on ideedeks jäänudki selles mõttes erksust, kindlasti tuleks siia juurde. Aga mis maksusid ja üldse on, tegelikult on, ongi võib-olla selline. Õige aeg on küsida, et, et kui me vaatame seda tulumaksu, ettevõtte tulumaksuvabastuse mõju investeerimissoosile siis ta tõesti tekitas, aitas tuua investeeringuid, seadmetesse, betooni. Nüüd on käesolev eelmine aasta oli saasta, kus tegelikult rahakas väga palju välja minema, et see dividendi väljamaksed, mis näitavad, et ettevõtetel ei ole nagu sellist et mida oma raha siin teenitud rahaga Eestis edasi teha. Nad viivad selle mujale. Et võib-olla nüüd on õige aeg küsida, et äkki nüüd peaks hakkama mõtlema, et soodustame siis investeerimist inimressurss, ehk see ongi seesama asi, et proovime, et tööjõumakse järsemalt alandada, et siis kompenseerib, ütleme selle võib-olla ettevõtte tulumaksu taaskehtestamisega. Ta oli selles mõttes on sul õigus, et meie, meie, tänane, kõige suurem probleem on tõenäoliselt seotud sellega, et meil ei tule enam kapitali kusagilt peale, ehk siis see et, et selle selle põhjus on seotud tööjõuressursist, sest meil ei ole täna enam piisavalt kvalifitseeritud vaba tööjõudu. Vaatame siin ka tööpuuduse taset seal seal langenud viie protsendi juurde. Ta on, ütleme siis, tööhõive on laes, et nad rohkem väga ei ole siit enam võtta. Selline loomulik tööpuudus lihtsalt esineb ka alati sellega arvestada. Ja kuna kuna tööjõuturul on täpselt selline seis, siis kellelgi ei ole huviga enam siia investeerida, ehk siis investeeringuid ei tule. Nüüd ongi küsimus selles, et mis me siis teeme, et, et siin on arutletud ka selle üle, et kui ühel hetkel võiks kolmandatest riikidest tõenäoliselt Euroopa Liidust, oleks meil väga raske inimesi juurde saada, aga et kolmandatest riikidest võiks siis tulla oskustööjõud Eestisse ja, ja me teame, et eelmise aasta lõpus ka ka osa reegleid ju leevendusid. Aga samal ajal kui jääb see ühe koma, vist oli 20 neljakordne keskmine keskmise palgaga nõue kolmandatest riikidest tulnud tööjõule, siis siis ka sellise palgaga on, on täna ikkagi väga raske leida väljaspool tööjõudu, kes tuleks, teeksin Eestis üht koma teist võib-olla tõesti arvutispetsialistid ja mõnede kõrgelt makstud valdkonnad võiksid kõneks tulla valdavalt ju sellise palgaga ei ole võimalik ka tööjõudu siia kolmandatest riikidest tuua. Kusjuures need inimesed, kes siia on tulnud, TÖÖ kaotavad, tunnevad ennast tunduvalt halvemas positsioonis, näiteks pagulased nad ütlevad, näete, pagulastele lubatakse siin rahulikult tööd, aga aga meiega ei peame. Me peame kiiresti uue töö otsima. Me võime tahetakse siit lihtsalt välja, et nad tunnevad sellist ebavõrdsust. Sest see, mis, nagu tööturul on, seal võib-olla on ka üks märksõnu, kui vaadata, mis sellel aastal on, on selline oluline teema, siis mulle tundub, et see, et me järgmise aasta riigieelarve koostamine võib-olla üks tõeline pingekoht valitsusliidus võib-olla isegi suurem kui, kui presidendivalimised, sest maksutulusid ei kasva enam nii kiiresti kui, kui on seni kasvanud. Inflatsioon oli varem, mis toitis riigieelarvet, väga toredad tööpuudus väheneb, need inimesed said tööd, jõumaksud suurenesid, ütleme tõenäoliselt sealt nii suurt kasvu enam ei tule. Sama ettevõtete tulumaksu laekumine, mis on olnud eelmisel aastal rekordiline tänu dividendi maksmisele. Tõenäoliselt see kaitse olla selline nii jätkusuutlik. Teistpidi jällegi, mis on ettevõtluse eesmärk, et sa tahadki sealt kasu saada, dividende saada ja me võime öelda, et ettevõtet on küpseks saanud, nad lõpuks jaksavad dividende maksta, maksta teistpidi, see alati näitab, kui on rasked seisneda suured dividendid, et näed seda arenguvõimalust tõesti ei nähta Äravega. Läheks veel natukene ennustada, et kas valitsus elab selle aasta samas koosseisus üle? Kui Marina kaljurand saab presidendiks, siis kindlasti ei ela selles mõttes, et noh, kus välisminister tuleb, vaatasite? Ma mõtlen koalitsiooni. See oli väga osav. Ma arvan, et koalitsioon veel sellel aastal ei, ei vaheta. Aga, aga tõenäoliselt võitu võivad need pinged tekkida ikkagi valimiste eel ja kohalike valimiste eel. Mida veel õnneks sellel aastal ei toimu. Okei, ja ennustamine on väga tänamatu tegevus. Ma siis ennustan, et et me näeme ikkagi selliseid pingeid sellel aastal valitsuskoalitsioonis, mistõttu tuleb midagi ümber mängida. Aga tõenäoliselt tõenäoliselt, et teil on õigus, aga elame-näeme, et aasta lõpus vaatame, vaatame numbreid ja ja tulemused üle nagu, kui sa juba pagulaste teema sisse tõid, no siis aastavahetuse kõnedest nii riigikogu esimees kui ka president. Me nägime seda, et pagulasteemale lühendati väga palju aega ja ja räägiti ka ka meie meie hoiakutest seoses pagulaskriisiga, aga, aga palju rohkem sellel teemal, kui, kui need kõnede kõnetas meid üks lipp aastavahetuse teleprogrammist. Ja nii nagu ikka esimesele jaanuaril räägitakse sellest, mida pakkus tujurikkuja ja tujurikkuja laul, kus siis taaselustati kunagine Alo Mattiiseni ei ole üksi ükski maa, tõsi, teiste sõnadega. Ja, ja see, see laul võttis kokku siis võõravihaga seotud hoiakud. See on tekitanud väga laia diskussiooni ja ma peaks ütlema, et see on löönud ka ka Eesti inimesed kahte lehte on ühed, kes ütlevad, et see on naelapea pihta, et see on geniaalne, et et see sõnastas suurepäraselt kogu probleemi ja on isegi selline hinnang õhku visatud, et lauluga suudeti öelda ja teha rohkem kui poliitikud terve aastaga. Ja samas. Ma olen kuulnud ka hinnanguid, et et, et nii ei tohi ühe Eesti inimeste jaoks olulise lauluga toimida, see ei ole sünnis. Ja et. Avaldatakse arvamust, et kas Alo Mattiiseni isa oleks olnud sellise asjaga üleüldse nõus. Vabandust, nalja tehakse niimoodi, et ei küsita, kas sa oled nõus või mitte, tegemist on paroodiaga, nali oli väga hea ja mulle ta meeldis, aga teistpidi kui nüüd mõelda Alo Mattiiseni nendele viiele Isamaalise laulule, siis no ega need ei olnud sisserändajate sõbralikud ikkagi mäletama. Peatage Lasnamäe, mis räägib migrantide, vastupidi ikkagi vägagi sisserändajate vastased laulud. Mulle ka see laul meeldis, minu arust päästis tujurikkuja selleaastase saata, päästis seal oli minu meelest Rico läks käima väga, vägagi aktuaalse naljaga. Samal päeval lasti lahti Ago Pärtel veterinaar Taara ameti pealik, kes oli valetamisega vahele jäänud. Ja siis tuleb sul esimese naljana gripi põleti Tallinna selleks nagu täiesti täkkesse täiesti juhuslikult muidugi. Et selles mõttes ta algas, väga vingelt saavad. Aga nüüd see nalja üle vaidlemine on üldse täna tänu tänamatu tegevus, et, et mis, kellele naljakas, tundub. Aga noh, arvestades, et kes selle laulusõnad ära muutsid ja kes kuidas see tekkis, siis siis võiks öelda, et väga hea, et selline debatt käima läks, et noh, ongi ju loomulik, et üks, üks naljasaade peabki palju tähelepanu pälvima ja tujurikkujale on olnud selle palju nad on tegutsenud seitse aastat või seitsme aasta jooksul omane, et, et nende noh, need klipid on alati tekitanud palju vastukaja ja erinevat vastukaja. Võib-olla see eelmine aasta välja jätta, kui kasutati rahva Mina olen küll pigem seisukohal, et seda võõraviha, millest meil siin väga palju räägitakse ja öeldakse, et me, meil on ikkagi siin probleem võõraste inimeste aktsepteerimise na ja meil on, meil on võib-olla selle taga on hirm, mis väljendub siis sellise sellise tõrjumise või vihana, et, et ma arvan, et see on ülepakutud, et meil ei ole seda, meil ei ole seda nii palju ja isegi kui sellel on mingid ilmingud, siis siis tänapäevase onlain meedia tingimustes need ilmingud leiavad pimeduse ja sellepärast meile tundub, et seda on väga palju, sest sest ühel hetkel inimesed seda loevad, aga, aga seda mina ei, mina ei ole seda, seda nii palju küll siin, siin ei meie avalikus ruumis ega ka kuskil ükskõik kuskohas näinud, tõsi siin olevad teist nahavärvi inimesed või teisest rahvusest inimesed ütlevad, et neil on probleeme olnud, aga samal ajal ei ole ka, ei ole ka keegi, nii et selle tõttu on nüüd Eestis täiesti võimatu elada, et, et siin ei ole seda võõraviha nii palju kui me, kui me, kui me siin erinevatest meediakanalitest pidevalt. Me näeme, et rõhutatakse ja, ja kõikidest nendest monitsustest ka, et ma arvan, et see, et me sellest nii palju räägime, see on see on omamoodi tekitanud ühe bumerangiefekti, mida meile võib-olla ei ole tarvis. See on nii ja naa, Eestis elab siiski kümneid tuhandeid inimesi, kes ei ole Eesti kodanikud. Tagasi aastal 2007 ehk pronksiööle siis siin oli päris palju lõhkumist ja tuli ka mitte eestikeelseid sõnumeid, meie oleme siin peremehed ja nii edasi, et tookord küll nagu integratsioonile kaasa ei aidanud. Selles mõttes eestlased, eestlastel on meeles, mida see kõik tähendab seal. Pigem olen, olen seda seda meelt, et tegelikult rääkimine on nagu alati hea jätta, et võib-olla isegi meie riigijuhid rohkem seal nendel teemadel nagu rääkida, sõna võtta, et et mitte ainult aastalõpuintervjuudes ja kõnedes, et, et kui, kui need teemad tõstatuvad, siis siis mulle mulle endale eelmisest aastast küll selline tunne, et, et kui kogusat põgenikekriisi teema tõstatus, siis siis need nii-öelda põhiväärtused jäid, jäid on nende poliitikute osas, kes jätavad pagulaste tulekut nagu teisejärguliseks ja pigem üritati selliseid punktivõite saada, et pöörata tähelepanu sellele, et kui vähe me võtame, kuidas me võitleme selle kvoodi vastu ja nii edasi ja nii edasi. Ja see nagu tekitas usaldamatust ja võib-olla ka sellist hirmu, et et sa ei saa neid eelarvamusi ja hirme, muud muud moodi, kui sa nagu selgitada ja räägid, et. Ja aga minu jaoks on ikkagi küsimus, et mis siis nüüd hakkab sellel algaval aastal juhtuma, et kuidas poliitikud sellest olukorrast välja tulevad, et me teame, et tõenäoliselt sellel aastal ikkagi need pagulased Eestisse tulevad? Meile on Itaaliast esimesed paar peret on välja pakkunud, huvitatud võtke nüüd need pered, et ehk siis nii-öelda reaalselt on, meil on nüüd ettepanek tehtud, et võtke nüüd Itaaliast need, need pagulased ja, ja ma saan aru, et siin siin on nüüd Eestis on ka tegevused juba toimunud, et põhimõtteliselt on see koht olemas, on, on mõeldud ka mingi tegevuskava peale, aga ega me kuigi palju ei tea, et missis et kui nad tulevad, mis nendega tehakse, kuidas tehakse ja nii edasi, et, et see kindlasti veel või see selgitus on meil sellel aastal ees, aga aga. Millegipärast arvan siiski, et, et arvestades seda tänast olukorda, siis isegi, kui tuleb siia arvatust vähem neid pagulasi, keda on siis ka ise nõus olnud, sest pagulased neid ei sunnita, nad peavad ise nõustuma sellesse sellesse asukohariiki tulema, et et isegi kui neid tuleb vähem, siis siis poliitilist punkti noppimist nendel teemadel me hakkame alles nägema, et siin siin kindlasti Eesti konservatiivne rahvaerakond üritab nagu kõiki võimalusi kasutada selleks, et et selle taustal oma valijagrupi kinnistada ja, ja seeläbi saada ka poliitilist profiiti. No siin on väga oluline see, mida need pagulased oma sotsiaalvõrgustikes Eesti kohta hakkavad rääkima. Nemad levitavad, sulavad kas siia tasub tulla või mitte tulla ja kui kauaks siia jäävad. Sellepärast et me teame ikkagi, et vao pagulaskeskusest seal kõige levinum põhjus äraminekuks on see lihtsalt teadmata kadunud, ehk ühel hetkel võtsid nad asjad läksid minema. Et see on tõsine küsimus, et kuidas neid siin hoida. Kui kui nad satuvad selgesse naabrusesse, mis ei ole sõbralik, siis siis ongi see suht kiire minek, kusjuures kummalisel kombel on, justkui me vaatame ta avaliku arvamuse küsitlusi, siis need mitte eestikeelsed inimesed on pagulaste suhtes vaenulikult meelestatud. Kui eestlast. Nii veel kiire ennustas järgmiseks aastaks või algavaks aastaks, et kas Eesti sportlane võidab Rio olümpiamängudelt medaleid. See tõenäosus on olemas, aga, ja võib-olla isegi kergejõustikus, kui karter veab välja. Aga, ja pigem on meil seal raske jõustikust midagi oodata. Et mingid mingid šansid on, kas see just kuld on seal omaette küsimas ja kas Eesti kõige popim sportlane, kelleks on teatavasti Ott Tänak, et temalt kahjuks on ka vist raske oodata väga head tulevastest ta sõidab sellises B meeskonnas? Ma ma julgeks arvata, et ta olümpiamängudelt meile ikkagi medal tuleb, aga mis mind kogu tippspordi puhul murelikuks teeb, on see, et et tänu nendele kümnetele dopinguskandaalidele, tänu millele Venemaa kergejõustiklased vist ei saagi olümpiamängudele minna, seal on lahti praegu, see on veel praegu lahti, aga võib, võib juhtuda, et tippsport on marginaliseerunud ja ta ei lähe enam mitte kellelegi korda ja seetõttu seetõttu tõenäoliselt olümpiamängud just tänu sellele, et inimesi sport enam ei huvita, lähevad meist selliselt mööda, et me Noh, ja kui vaatama ja, aga ma arvan, et siin ongi, see on, see on korrelatsioonis selle eestlaste eduga, et nii kui on meil medalilootusi, nii tõuseb ka meie huvi nende mängude vastu kindlasti tänu Saimzin tõstmises on toimunud on võib-olla üks näide sellest, et kui vähe me tegelikult sellest spordialast varemalt rääkinud käisime, aga nüüd on ta tagasi pildis. Suudad sa sellest vaimustuda tõstmisest ikkagi korra huvitav vaadata ja, ja mul on nagu hea meel, et, et see medal tuleb, et selles mõttes noh ütleme, spordina võib olla palju sööja. Siin me olime üksmeelsed medali Rio olümpiamängudelt tuleb. Paneme aasta esimesele rahvateenrite saatele siinkohal punkti ja olime täna aasta teisel päeval täies koosseisus Sulev, Aivar Hundimägi ja Lauri Hussar ja pilk aknast välja ütleb, et tuleb ilus talvepäev ja tõsi, krõbedate külmakraadide, aga, aga mis seal salata, seda külvame ju ootasimegi.