Ei nagu nöörida Noaga, rääkis Andrus, koosnev läbi tankide mürina, sakslaste ai no aasta. Veel. Vaat ta näeb. Karjuva kaarna, tõusis näljane viha, sirutas küüsi haarama, pesades tuksuvat liha. Oleks kui jookseks hull lahtise noaga happess Jabistest tuld täis, kõik elavad toa. See oli aasta 1941 22. juuni või passis röövalme tungis kallale nõukogude liidule. Ta tuli reetlikult kordes mittekallaletungi pakti pruun katk, mis oli vallutanud kuu keskel Lääne-Euroopa tahtis nüüd levilaga idasse. Tõll päeval äkki elavaks iga rohtunud piirivaga, mis möödab valvus pruuni rotikarjataudi kandev kull. Nüüd pidi verre katkuma ja suitsu mattuma ka ida, neid saatis füürer, verejanu, egoist, pull. Nüüd kandus meilegi, kuid läänes võimutsenud nutuhala kunn needidestaatüütajaid lõi leegitsema eestimene vene küla. Sul ei ole südant ega närvesõjas pole neid vaja. Hävita eneses kaastunne ja halastus tappa iga venelane, nõukogude inimene, ära peatu, kui sinu ees on raudtee naisterahvas, tütarlaps või poisike tahab ka sellega päästad enese hukatuses, kindlustad oma perekonna tulevikku ja saad igavest. Hädaohus on nõukogude riik, ütles seltsimees, Stalin on Marylagaks, kas jääda vanaks võis sattuda fašistliku varjus? Nõukogude maa ja rahvas tundsid täiel määral olukorra tõsidus ja astusid raudse kindluse ja veendumusega. Jäi vaikseks korraga siin tuhmunud sepikoda ja teisal jälle lamama jäi äsja niidetud hein, nii poeg kui isa, vaikses talu õuel. Seda kõik relvile meil õud kui kodu kaitseks raudne, teil ei ole enam aega kuulatada, kui ööbik laulab iitel pärnapuul vaid meeltail mehisemaid Darwin, koguneda mõõt veada mõõdavatu kuulmatu kujul. Ja nõukogude rahvas hüüdis. Seltsimees Stalin, ennustajad, velled, vabadussõjas meie ei jää üksi selle suure sõja, meie daame, ustavaid liitlasi Euroopa ja Ameerika rahvaste näol. Meie võitlus kujuneb rahvaste ühiseks rindeks, kes kaitsevad oma vabadust. Ei tõusid võitluseks rahvas Reva. Ta tõusis häituseks, et kaitsta kolupinda, jääda püsima. Sool Moskva sinule säilpiir pandi vaenuajal, kus iga sõdur surma jagas vaenlasele endal käe. Kui Leeneutraalides roomatuse verejälgi vedav ütlemast jõud, siis selle linnakangelasest südame vaid puuris kaugelt saadet mürsu tõu. Odessa Sevastopol see rai ja seal oli, tõusis vägitegu, kreis tuli kirja, rääkima saab aastasadu. Tõstnud mõõga langema peab mõõga läbi. Nii tunneb maailm mõistet õiguses. Kui saateutoon edunud mõrvamises, häbi siis surm sind päästab iluvere Valgades. Oukaalsuses Janooni käärudes antilööki upsakas Hitler, Vladimir Stalingradi lahing suuri maailma ajaloos keeras uue lehekülje põidule jää isamaasõjas. On sõtkutud sakslastest sammudes ruumikus treppi MTÜ miks peatub ta tammudes? Seiloni bet vapruses ja närveid, mis sitked, kuid raat nii püsib praeguses kakluses kui eeskujuks Stalingrad siin-seal ekslagi lagune ja Telliskivi pauk puitsein, eks selleks ju pragune, et mõrad saks laske, Aub lee vastuseks kõigist avadest, vaat süstikulekud põll. Ent selles, mis saapakavades Lats jutustab, värske mull, maag kerkinud, muistne vägimees lödiks sajandeid saanud laps seisab sul vaenlase öös, köök murrab naad Stalingrad. Ei võtnudki hitlerlased Stalini linnas Stalingradi ei võtnud Nata Lenini linna Leningradi. Kuid Saksa vallutajad tulid ja haarasid oma veriste küündiga meie eestlaste sünnima järele. Lasid avasid sõja rasked päevad. Leidus räid, kes kaotasid usu meie võitlusse, kuid soomlane uskus võitjad, meile. Tuleb pidu jälle ka müüa, tänavaile. Ja Eesti paremad pojad koos punaarmeega astusid sõjateele kodumaa kaitseks fašismi hävitamiseks. On. Teada ka meile põinud. Läks üks ja teine ja kolmaski ning tuhanded läksid täitma oma suu. Kuopio puudus meie nõukogude kodu, varad, vaariaid onulaev vaeva järele. Eželoni järeleveer. Me koondusime kaugel tagalas Uuralites õlvul. Me kogusime kokku oma tasuja maleva ja asutasime rahvuslikud väeosad orjastatud sünnimaa ägas fašismi ikkest. Meidad ja emad, õed ja vennad ootasid meid. Jalutasin meile kui päästjaile. Meie õppisime relvastusega, tahtsime saada punaarmee vääriliseks. Meie esimesed lahingud olid riiki Luki all. See oli esimene katse läbi murda teed Baltimaades, sealhulgas ka meie sünnimaale kangelaslike lahingus aastavahetusel 1942 43. Detsembris-jaanuaris alustas Eesti rahvuskorpus oma suurt vabadust. Vaenlase garnison hävitati, vabastati Velikije Luki. Kylin esimene tüli vaenlased tähtsas kaitsekolmnurgas, Velikije Luki Novosokolligi meelel võeti vangi Velikije Luki kindluse kommendan Saaremaalt pärinev paruni võsu ooberstleitnant von. Vaata sangarit Preisimaal seal surra, et nagu näiteks ooberstleitnant valves. Armee Teataja andmeil on tal rüütlerist avad alla anda, see pole tal kombeks. Vis riik, rukis olen ma mees, laul, vool lõpeb otsa meid päringu kaudu. Laibalõhnast on raske. Kes ronib sealt urust just nagu de kes ajab nüüd vapralt seal püsti ka, et kes on see, keda vaara vedamas näed. Samal ajal kuigi puudus teine rinne Euroopas, jätkas punaarmee oma võidukäiku. Vaenlane paisati üledoni jõe, sellele järgnes Ukraina vabastamine ja kiirlöögiga puhastati Nõukogude Krimm. Eesti rahvuskorpuse suurtükiväelased asusid jätkama oma auülesannet. Nad võtsid osa leeven loosakonniki linnade vabastamisest. Kari talviste tuisk, kudede väänakuid ja kõledal tuulekünkal pidasid lahinguid. Ehk suurtükiväelased võitlesid oskuslikult ja mehiselt. Parima väeosana autasustati seltsides alampolkovnik kuivus, suurtükiväelasi, Suvorovi Gordoniga. Hitlerlasi ja nende igaviisilisi sabarakke tabas nüüd lööki löögi järgi. Liitlased puhastasid kiiroperatsiooniga Põhja-Aafrika ja tungisid Itaaliasse. Ametlikult väljuks sõjas Itaalia hitlerliku, Saksamaa suurim ja Truim. Juurdlemus treeni lennad kordeviidi Adolpi näegi leping Orteegi talle lubati siis metsa moondekarvagi ja talvad see ja tantaalutsi. Aastundelli väel ja. Punaarmee võidukäik jätkus. Tangarlik Leningrad, vabastasin blokaadist ja paiskas hitlerlaste jõugud Narva jõe taha. Võimsa tulega puhastati karjala kannas ja võidukäigud käisid Valgevene ja Leedu fašistlike armee kandis suuri kaotusi. Katlad, kotid ja kiilud said osaks taganevaile brittidele. Nätkanti tangib ammendamatu. Oidi keelotaadigi plaan on, nad, nad ei, lõhn on alati peidus, on. Kondi juubeli loll. Paraadi jäägri veenduma arvela. Nende suurte löökide ajal jõudis ka Eesti rahvuskorpus oma sünnimaa lähistele ja asus täitma koos teiste punaarmee osadega seda oodatud missiooni sünnimaa vabastamist. Märkimis suurtükiväelased Su foorumlased pidasid Narva luurelahinguid ja juulis 1944 vabastasid vana Eesti linna Narva uks sünnimaale. Septembris algas sakslaste täielik väljakihutamine sünnimaalt. Peale Emajõe kaitse läbimurdmise ei suutnud ta jalgu keerd eemal maal. Viimanegi katse kanna kinnitamiseks Sõrve poolsaare sakslasel lukus Nad Brexiti möll ja 24. novembril oli Eesti taas vaba ütlerlikest orjust EAS. Sünnima oli taas vava, uhkelt lehvis jälle punalipp Pika Hermanni tornis. Palju kannatanud maa ja rahvas asusid üles ehitama rusudes linnud ja hävitatud külasid. Vaid varemed jäänud küladestanud kulgis kus iial ringi hulkunud saksa röövlite armee. Ei tahad tunda, mõelda inimrämpsust, jälgisk, kes kodukaunistuseks üles teadis, võllapuu all tee. On õudne barbar käinud ülema kord kõige eest, head ant vabastust saa, kes tõukas riigid, rahvad rüüstavate sõtta, hingelt sõja, vilets miljonite elud, kes ründas mööblina, et kõike vallutada, võtta süüdistavat püstit, linnad, halud, enda alustatud, tappa talge lõppvaatus on nüüd enda kohtuotsus, enda saatus on löönud valu märkesse, ime rahva hinge. Et tulla sõjaga ja võtta meetmena ja nüüd lööduina ja võidetuina põgenege meelde. Ei, teiesuguseid ei vaja meie vabama. Nüüd mõistate kuist, vaba inimkond, teid neab pendaiutatud vallasetel korda peab meil eestlastel keeliendada vanad arved, ei unusta Jüriöö, Mahtra sõda, peksupinkidel kostsid peoliste karjed, ei olemas panust lepita, et seda peatatseerituseda täitsa orjapassi. Härra valituid kõrget rassi, on tõde, ajalugu kunagi ei kordu. Me teadsime taas, tulite emale tee jää, et teie haakristi ordu hävineb ja puruneb kui kevadine jää nüüd vaba inimkond üle mõistab kohut. Vabataks maailmad, näljahädaohus. Meie lootused ja tõotused olid teoks saanud. Olime tagasi sünnimaal ja võitjatena. Eesti rahvuskorpuse ridades on tuhandeid ordeni ja medali kandjaid sünnimaa vabastus lahingutes. Meie unustage kunagi eestlasi, Nõukogude liidu kangelasi seltsimehi allikad. Hindrek Meri pappelid Puuseppa, Laari matjazini, Repsoni ja tähte ja nende sangaritegusid. Aud langenuile igavene kuulsus nendele, kes oma perega niisutasid sünnimaapinda, võideldes tema vabaduse ja sõltumatuse. Samal ajal punaarmeed osad jätkasid oma võidukäiku. Vabastati pliia Varssavi, Bukaresti Budapest ja lahingud kandusid Austria pealinna Viini, mis samuti vabastad. Võit järgnes võidule. Algas liitlaste pealetung Läänes võidumarss Saksamaa südamesse. Saksamaa oli haaratud pihtidesse kahe rinde vahele. Hitlerliku ninamehed aga nägid oma lõpu lähenemist. Algas suurte ja väikeste müüride suremine ja kadumine, jutumärkides. Isegi Göring tunnistas vangi langedes, et tema olevat Janam, Hitler, lane. Oodar püüdes uldse oli kirstu pugenud vanaprouat alles hingepalvet lugenud. Öösel ronis kirstust välja nagu õige mees, välispassid taskus tall, jamale vurrud. Vana kurrat räägitaksegi olla hirmus mees, inimsööjad varisevad isegi hinda. Kui ta kuulis Hitler tulla varsti põrgusse. Ehmatusest minestas ja kukkus kartvassei. Aeg aga tammus oma raudselt rada kättemaksu tund oli tulnud marssalid Žukov. Jakoonieri väed vallutasid kümnepäevaste lahingute tulemusena Berliini ja helkasid saksa riigipäevahoonele punalipu. Liitlaste armee ühinesid Kesk-Saksamaal väikese torg aulinnakese juures. Saksamaa oli lõigatud tükkideks. Eesti laskurkorpus oli viimaste löögiandjate hulgas hitlerlikule Saksamaale Kuramaal vennasvabariigi territooriumil pesitses meel sakslane. See oli tarvis hävitada. Oli südatalv ja kõrged hanged ülemiste ning teistesse jaamadesse kogunesid Eesti mehed, et minna taas sõjateele. Tuli maha jätta vana tall, jätta kodud ja omaksed ning kui veebruariööd süttisid küünlakuu tulukesed, veeres ešelon eželoni järele vastu uutele võitudele. Ühtki oksa polnud lehe jäälukk sulgenud veeruva vee õhtul halli kogu mehes saatis hangematum tee. Vaikselt pani käe tabliku süda südamel, too tuul umbsa ilma tuisukihku vihidades kanti puu külg-külje raskis lahku. Ei, kauem ta küll 100., lumevahtu mattis mütsi, mattis ma pakadega kulmu arma tekil tammel lume, see läks hinda, kiri arma. Tormi Ühe Ojavee. Suurte isamaasõja lahingute käigus õiendasime sajanditepikkuse viha, arve oma verivaenlastega kaugusest kumasid meile jüriöö, tule, meenus Mahtra sõda kostis parunite poolt peksupinkidel pekstud esiisade käes. Ja me asusime kätte. Eestlastel ei tule häbeneda meie pärast. Kolmas või olles kaotanud oma baseerus vaid säilinud kottidele ja needki varisesid kokku kaheksandal vastu üheksandat maid 1000 945. aastal lõppes aastaid kestnud päriselt Ida-Euroopas. Maailm avanes hitlerlikust, pruunist katkust. Värvitame kevadpäikesesäras puhkenud õis, sind igatsetud valus, mures vihas. Seent Pärvitame vaba rahva või 2000 päeva rännu saatme pühal. 2000 ööd uimats võidutull 2000 ööd-päeva pingulme lihas, kuum veri värvinud võitlusväljal und läinud tuhandeid, kust tagasi ei tulda. Au jääb hardumus, valvate ju nüüd vaikib, kahurseeme langeb mulda. Karm süda ellu. Lõppenud sõja tõi rahu, päike, aedu, vilja, kolda, seent värvitame, ärritame. On alanud rahulikku ülesehitus ajajärk. Relv annab varsti aset vasarale tuhas ja varemeis, kerkivad uued õitsvad Nõukogude linnad ja küla. Rõõmsal täis elujõudu ja muretust astub täna vaba nõukogudeni, esimene vastu päikesepaistelisele homsele. Ela ja õitse Nõukogude maa maitseb võidu viljad. Kangelaslik nõukogude rahvas, kraavas võitja. Ole tervitatud taas vaba Nõukogude Eesti.