Te kuulate raadio kahte märki ja vaba. Taas kärg, häid jõule, armas eesti rahvas, Räägeegahese olen mina, Maarja Merivoo-Parro algab Raadio kahe jõulusäde ja mõtlesin, et täna õigs ehk minna hoopiski teiega koos linna peale jalutama hääletama, otsima inimesi, kes sellel ilusal pühal päeval sugugi mitte ei puhka, vaid teevad oma tööd ja aitavad seeläbi meil kõigil teistel end hästi ja vabalt tunda. Esimene külaline on mul siin stuudios minuga koos, aga rohkem mul kedagi kylla ei tule. Nii et kui temaga oleme juttu kõigepealt alustanud ja siis lõpetanud siis liigumegi ühiselt mööda linnatänavaid ringi. Aga minu armas külaline saab nüüd veel korraks hinge tõmmata, end valmis panna, kuuleme jõululoo ja siis lasteni. Eesti kõige kuulsamat postiljaniga. Häid pühi Räädia käega, õled, mina olen Maarja Merivoo-Parro, praegu on meil käsil siin jõulusaade teemal, kuidas jõule tehakse ja ma mõtlesin, et üks väga oluline tegelane jõulude tegemise juures jõulutunde loomise juures on postiljon, kes viib kohale postiga pakid ja postkaardid ja kõik muu hea, mida inimesed üksteisele saata tahavad. Ja siis ma mõtlesin, et kes on see Eesti kõige parempostil ja kes on kõige kuulsam postiljon. Loomulikult see on Contra Contra ongi minuga. Tere kandre. Tere. Kuidas läheb? Laste, millal sa viisid viimati posti kellelegi? See olla Tõne veebruar 1000 üttesse 100, ütles agent, ütles Tartu rahu aastapäeva. Vaat nii ammu aega tagasi. Jah, aga see ju ütlemisi Postimehe kuvand või? See amet on mulle nii külge kleepunud, et ega ma tast valla enam ei saa ja no ega ma ei tahagi. Sügisel on väga väärikas amet. Enda mantlipärijale Postimehe ametin, ütte postiringi võlgu, et siis kui mul ometi haige hakkas läbi saama, siis mul Lüte kõrra vaja Arminna ja siis siis ta tei üte postiringi, muist ja, ja ma ei tea, kus ma saan talle tasuda. Ta ei ole ammu enam tuubosti ringi peal ja üldse ei ole vist enam peestingi. Ei, ei, ei, nii et väike, niisugune väike niisugune tänuvõlg kripeldas. No aga siis sai ju justkui ikkagi oletasid hiljem. Jah, jah, et mul on müts, postiring on viil ameti lõpetamisest puudujad. Ja ja siis sa oled veel ju taga mõtsa postiljon, räägi sellest ka. Ja taga mõtsa taga mõtsa on vahva võrukeelne seriaal millele me hakkame tuleva aasta vahtsid osasid tegema. Ja siiamaani on olnu ma ei teagi nüüd neli või viis osa ja, ja seal seal on siis sihuke pea nagu vällja mõteldu küla, seal, sama on ka tegelikult olemasolev küla või ütelda taga metsa kus siis on ka vill, Postimees, kes sõit rattaga rattaga ringi, sihukesi postimehi tegelikult vist on Eestimaa peal päris vähejäänu. Aga uut postimeest siis mängi mina jah, et loomulikult, kes siis veel? Absoluutselt, aga missugune on postiljoni elu, räägi, mis on, rõõmud, mis on mure, kuidas päevad välja nägid? No see oli nüüd jah, nii ammu, et et tänapäeval on Postimehe suur mure kimmale, et et eriti nüüd sügise halbade Tiide pääl lagunenud masinat putitada. Aga no rattakalda, Kuidki sihuke sihuke romantilisem mõni päi veel postiring, pikem, mõni päev lühem, ma mõtlen ajaliselt just no tyybikkuselt ka selle, et vahepeal pidi sinna-tänna sisse sõitma ja aga nii, et see on näituses võimalus oma külarahvast tundma Piet muidu sa ei teagi, kellega ütlen külaneelat tegelikult on nii, et ei Tiia kuigi noh, Liinan on too asi hullem ponio, et tegija oma maja rahvastki aga nutud olles ja et eks eks tal rasse, aga huvitav selle, et sport, sport, mulle miildu ja see posti Postimehe amet olla vägagi vägagi sportlik amet ja ja mulle isegi tundus, et mu vorm oli või olete Esidki mu Joosu vorm oli võib-olla isegi parem siis kui mul tuhk puhtalt postiringi tegemise päält, et postiring on mul tegelikult ainuke trenn. Ja siis ma just seesiki parem pida. Võib-olla, aga noh, eks ma olin noorelt ka. Aga kui pikk see ring seal õlis kilomeetrites? Mu meelest kuskil 15 kuni katesse, teist iga päev iga päev, välja arvatud pühapäev. Alustasid. Noh, tuuell plusse, summugu sai Jumuga ysna kaua magada selle post-post Tallinnast jõudsurvastele seks mitu tundi, enne kui ta vil Võrunsorteeriti ja nii et nii et tegelikult mõnikord sai Esidki Hummugubil telekast suusad võtamise MK-etapi järga ja noh, et seal nii Punast, kui ma posti Postimeheametile lätsi, siis tull üldse mänegi Kell see kell 13 12 55 vist oli niisugune haik jõudse jõudse post. Ma ei mäleta, kui palju ta kui kunas ta lõpussi õudset veidikese veidikese varem. Aga noh, mul ei ole siiamaani sihukest sihukest tunnet tekkinud, et ma peast saama Hummu esimese asjana lehte lugeda värsket lehte. Too tuutud, nagu üldse mu soovide hulka ei kuulu. Ahaa, see on nagu rohkem isegi linnavurle mure. Tom arvad, on ta niisugune tekitatu vajadused? Maa loe, noh, ma, ma päevalehti üldse väga palju ei loe, vaha põlgu, mõni käte trehvassaga. Aga muidu lähemis mul kotungeva maaleht põhiliselt, et toda ma loen vahepeal mitme mitt, ütleme nädali Takast ja on ka päris hea lugemine, et mis Mukas yks juhtus, kui ma tähendab tsituutseid, tähendab teda ei saa. Oh oleks minu olemine teiseks viinu deegeemine, teeksin tuua tuulele ja sauna saare oksale viise, istuks nurgale ja laulaks laulu saksa keel. Ja laulad laulu saksa keelt veel? Rakvere tohter Kernis terve Tankeri vingerdan tõrva endal memme. Oh oleks viilu olemine, teiseks viinu deegeemine. Siin tuua tuulele ja sauna saare oksale istuks nurgale ja laulaks laulu saksa krusseeris. Lemme endindi. Tere, tohter, terved. Tere kõrval välja. Velle ter tohter Kernikel meid. Tatari rindata. Kalderi. Kontra, millal sa alustasid üldse oma postiljoni teed? Mitu aastat sa käisid neid radu? Tead, terve esimese postiringi Mode'i vist juba koolihaigu, et tuu pärast või olla, et oli vana tutva ka, et kui posti, mis tal vaja. Et siis pöörduti mu poole, pealegi Mali vaba miis, aga jah, juba kooli haiguma suvel asendi, nii et sealt saime esimese ja ka ma arva, et väga laial laastun ligi kolm aastat erinevatel perioodidel kokku kuuposti, mis aga see on mulle kõge rohkem kinnistunu amet ja selle Chil nii moodu. Et alguses meil on kolm postimisturvasten, tähendab mitte kolm postimist, aga kolm sidetöötaja tütsol, kontoritöötaja kats posti imist siis koondati ühtse ametikotus särg. Ja see oli mina, minu koondati ärja, minu postiring jagati siis postiülema ja Tõse Postimehe vahel, niisugune süsteem oli aga aasta pärast võteti minu uduameti peale jälgi tagasi. Siis siis juba maaliga Urvaste Urvaste postiülem või sideülem või kus teda sidejaoskonna juhataja vist on ametlik nimi ja seal saman Teiga postiringi. On äkki meelde jäänud mingid eriskummalised juhtumised sellest ajast tuli seal näiteks vahendada sõnumeid tulnukatelt või? Ma ei tea, jõuluvanad, kas lapsed jõuluvanale saatsid kirja. Vot meil lesidki mänegi jõuluvana teenust seal või, või noh, tähendas, et mõnegi spetsiaalne jõulukaart oli vahepeal müügin mul tule meelde, aga tuues ei ole väga populaarne, et ma arvan, et ma arvan, et jõuluvana, kirjapäeva ka vanaste yks põhiliselt sussi sisse. Et niisugust maa mu meelest nüanssegi jõuluvanale kirjutamise maaniatesse ole, aga aga noh, jõuluhaigutooliks nii vana haig sihuke iidne haiget. Et yks tull, mitu lisakotitäit jõulukaarte või noh, ütleme kirju küll. Noh, mina sinna ümbriku sisse sna, ega ma neid ümbrikuid vallasti, aga noh, ju seal enamasti jõulukaardise nullivad neid. Noh, ja muidugi ütelda, et, et vine haigol neid eriti palju viil Kaardikotte. Aga nüüd ma ei kujuta ette maa pelgad, et väga suur tänukaardikotti enam ei ole. Siukese, tõelise friigi omant jäänu, kes saatva jõulukaarte maisi võtta iga aasta hoogu, et võis saata, aga noh, ma ei tea, Nadja ei tea ülemiste aadressegi kohe saata meiliaadressi, Tiietaga. Aga oma inemised mõne mõne jõulukaardi asi küll sa ega aasta mitte ainult mitte ainult firmadelt ka enemistelt, posti, postimehega, üks vahepeal õnnest saht harva kokkutiks, mõni, kui mõni pakk on ka vahepeal, mida üks tubas kodu, aga kui ma olin Postimees, et mul ja tegelikult tänu tuule ma hakkasin üldse võru keelt kõnelema latsena latsena, mulle sa oled uut asja üldse küllened maas. Kõnel üldse võru kiilt, aga postiringil tool või ütelda puul puul ametlik suhtluskiil, et ilma tolleta noh, nagu päris saaki, et esinlast kindlasti ei suhte ja ja Hilda, ma hakkas juba igal pool kõnelema tuutud sama kiirelt, nii et ja see on põnev, et et ma ei saa ütelda, et males nüüd võtnu ja Opnu võru kiilt deta tammu seen kõik aeg olema on olnu, aga nuttu, et kui seda sõnavara täpipealt tom ja ei noh, kui ma kõnele, siis ma ju tavaliselt ei mõtle kahet. Et nüüd tules Jõkvalt just võrukeelne sõna, et yks tulenuid puhtalt puhtalt Põhja-Eestis on nuga sisse. Vaat kus oli oluline hetki. Paar aastat tõid postiljon ja said kohe igaveseks postiljaniks, igaveseks võrrakeseks, Loyle loojaks ja uuendajaks ja. Ja, ja et või olla mu selline spordipisik, mille perra minu kaitse päris palju tuntas oli, sai ka säält kõva hoogu see muide mitte alati Mullesse ole ka ratast vahepeal mulle seal üldse toimivat ratast, siis ma kõntse ja jõusse postiringi pigem kõntsa. Ja 18 kilomeetrit joosta jõulukaartidega oleks eriline saavutus, see on ju peaaegu nagu põhjapõdra. Tee juba raskusastmed. Oli all, et et vahepeal tull kaamesidki postipakke pidada ja noh, päris päris telekat mõistes pea postiringil ütlen võtma, aga noh, väikseid väiksemaid pakeks. Üks suur kirjasaatja ja saaja oli omal ajal Edgar Valter minu klient. Ja küll mina asja talle postiaga sidend, ma võtsin teda küll vasta ja no. Ja, ja siis ta lahkeli nõuga ütte ütte muu luule raamatukese jaoks pildi tegema. Tuljalkinasid kirju saatma siis maad ei juttu südamevärinal ja ei ole üldse probleemi. Palju sul neid nüüd juba on? Raamatuid, kus sa oled kirjutanud või tõlkinud. Nii et ma ei mõistagi neid kokku kokku lugeda, et kas number ja lahtud ka kadu, et mida liigitada nüüd raamatu olla, et meil on siin näituses nelja pääle raamatuid, et nüüd kolm, kolm aastat on tulnu iso kiirraamat on nelja peale, et see on, kas ma pean sinna arvestama, et siis on 0,25 raamatut endale manu või. Ja muidugi viie peale raamat toll, mille nimi oligi viie Pääle, seo viie siis võru tenori omal väga populaarne. Et selle ma peaks ka nii-öelda oma diskograafiasse ju lugema, kuigi null null koma kats null koma kats raamat ühikut, nii nagu loomadega on muidugi keerulisem fiiliat lammas vist ongi null koma kats looma või lehmamüts. Suitsu oled sa ka? Et põhiküsimus on, tolle on, et et ma võiks ei mõista ütelda, mis raamat, arv mul võis olla. Numbritega on üldse tore, mäletan ammu-ammu-ammu siis, kui eesti internitiseerus siis räägiti, et kes on kõige kuulsam eestlane ja siis pandi otsingusse Lennart Meri nimi ja sinu nimi ja siis selgus, et sina oledki kõige kuulsam eestlane. Kuule, ma praegu kohe kontrollin, vaatame, kuidas nii ta on. Jah, et Lennart Meri 477000 tulemust. Vot see on hästi valitud, see nimi. Jah, ma lugesin, seal, seal looming on, vist on see eksperiment ja seal tegelikult kitsalt vist kirjanikke, kirjanikke, guugeldatud, kes on Eesti Eesti kuulsama kirjaniku üle maailma? No vaata, siin dujad, kohe tuleb kontrakakskümmend, kaks, märts sünnipäev. Ja sinuga koos on inimesed nagu orelipoiss, Vaiko Eplik, Liis Viira ja Melker. Aa. Väga huvitav. Partnereid on ju tegelikult palju nii elus kui ka kui ka surnud. Ma mäletan sinuga meie kohtusimegi Riias kunagi kaks faili ja eluks ajaks meelde, kuidas sa seal Hitlesid, mida sa seal ütlesid, äkki räägime sellest ka? Ja hea meelega, et ütleme, et kui homme anegi asi, mis on mu mis on oluliselt muutnud mu elu, siis on see olnu minu jaoks just Eduard Sweden pausi avastamine. Et, et ma arvan, et see on minu elu muutuma, mis väga oluline on ka ilmselt minu loomingule isegi pitseri jää pitseri jätnud. Et sead Lätti Lätti hingustom ja noh, päris kõmba manu tulnu ja mõnestki hoopis hoopis uut hingamist selle, et kuigi Veidenbonksiga. Me oleme mõlemate neste sarnadze, no tema küll üle 100 aasta 105 aastat vanem. 107. Et siiski siiski mõnel mõttel, Me oleme yks üsna erineva ka ja ja et veider pausi tõttu võis ütelda, et ma hakkassiga esiläti keelt. Ma, ja nüüd ma nüüd ma olla vistits, tuntumaid niuke eesti. Valesti tuntavaid eesti läti silla loojaid aga aga võib-olla enam ei ole, et nojah, et ei, ma mõtlen lihtsalt, et et hoopis kõrgemal tasandil seos yld nüüd juba loodu, aga, aga võib-olla ka minul on natukese süüt tollane, et, et president niimoodi hakkas Läti poole kaema. Võib-olla tegid selle tunneli, siis ta tegi silla, ütleme nii. Jah, see on küll maru ilusti üteldu. Aga Veidenooms, kuidas seda leidsid kõik, äkki ta leidis sinu. Või ka ütelda, et, et lõõtsemi kõiki kuun? Jah, või, või ütelda küll, et Veidembous lõõtsaga minu lihtsalt moderehvassi olema õigel ajal õigen kotussen, et ta sai mu kätte. Lugu on sihuke, et kõndsemi minas kõnni üldse palju, aga mõnesin kõntseva Kats nädalik, nii et Riiast Tartu oli niisugune Kristian Jaak Petersoni ja hiljem tuli välja, et osaliselt ka Veidempamsi matk. Sest Veiden paus käe veel mitte päris Riiast. Eks hoopis ligemalt, aga siiski Lätist, Tartusse, kooli ka jalgsi vahepeal. Ja, ja siis oli niisugune matk ja mul olla ai, kui osa võtta ainult ütel päeval ja tool just sihuke päiv, mis läts Veidenbonksi kodust mööda ja läbi ja Veiden pronksi, muuseumin tema haual ja ja siis aktiivsete tegevuste käigun. Valmiera teatri eesti soost näitleja Jaanus Johanson Ants neile paar Veidenbamsi teksti tõlkimisest ja seletab ka kuhugi kirja pandud, eks ole, et ma rohkem mälu järgi jätsi ja tegi katseedimist tõlget, aga see hakkas meloni huvitama. Oi, neid tõlkeid, noid kateedimist tõlget ma teid tohutult pärast veel ümber selle, et tuli välja, et ma ütleme, et sul tuleb välja, et vaikseid ja tõlkimisest, mitte midagi. Aga Veiden pausi kaudu maa siis hakkas Jokmanni tõlkimist kui tõlkmiseni, et kui ka läti keelt ja see olla nippe. Kuigi praegust ma tunne, et nagu esimest korda elus mul on sihuke päris päris tõsine tegevus mille, millele keskenduda, millesse tõsisemalt süveneda, see on päris naljakas tunne. Et ma jõudseesidki Nimud otsaga ülikooli, kuigi magedad, ainult läti keele loeng on seal. Ja seda ka ütsemesterastanum tulnu siiamaani, et aga noh, eks ma läti keelt, läti keelt ma lihtsalt piiga iga päiv kõrvalt vil manu ja pluss viil läti keeleluulet muutustega tegelemine ja noh, nii et nii et mul on, mul on tõsiselt päris siuke oma ala ühte nüüd. Aga äkki äkki loe tihe tõlki ette, mis sa oled teinud Veiden pausi tõlke? Kahju, ma pean midagi pääst lugema Veidenbamsilol muide esik jõululuulet või olla isegi katse äkki, mis enam-vähem jõulude kokulatsima. Aga jõululuuletuse atlaide puhul noide puule rasse ütelda ei saagi aru, kas, kas daamiks päris nüüd irooniline jõulude suhten või ta tahtki neis viiluste kõnelda, et see on. Et see väide on pauh seal niisugune küllalt karmi ütlemisega ütlemine, tegimene, karmi ütlemisega luuleta üldse Lätin, võis ütelda, esimene punkluuletaja. Lätin läbi aegade. Ja ma vaatasin ka, ma lugesin seda sinu raamatut, mida sa tõlkisid ja minul ka kohe tuli karges Silmeti selline lämboeetige hiphopi piiriseks taha panna ja oleks väga-väga karm tegelane. Ja, ja ta ta vist teisiti, ehkki vahepeal lugesi kuskil kõrtsin aga muide kõneldaseta valisi väega seltskonda, et ta igale seltskonna alles ess loe ka ja ja mingitel nii-ütelda läbudelda, esineda, taha muidu talasse Esidki Esidki pillimehena võinu leiba, tiiniaganetol, vaene üliõpilane ja eks see vaesus ka võib-olla või üteldakse, et teda lõpus noorelt hauda vei taga, ambitsiooni olivad all suure, aga ta Esidki terve ta pere suuda neid ambitsioone lõpus üleval Pedada või ütelda, et jah, talle saadeti raha, aga lõpus sai tõuga otsa. Nii et jah, et et, et raske on omal ajal luuletajate elusaatus, et praegust on pragustum yks hulka lihtsam, kuigi eriti palju neid luuletajaid ei ole, kes kirjanikupalka saab loetud olles. Aga loss lihtsalt lihtsalt loe midagi, mis mis kõlas natukese lõbusamalt. Jah, hooldaja poolda rüga, jaga naerlase koolda meeles vaid hädaõlut, jotaina muret ei paina. Ära vaeva pead rõõmust võit laulda, kuigi kord hauda ronima pead purjuta täna-homme jo veelgi, kui pole raha võlgu det keegi. Ja väga ilus. Sõna-sõnalt, kes ole meelännet, maa proovi-proovi, kas läti keelevadki parem? Vaidi julgaidist rada, ungada proojampuss, Maigi ruupestik praata Yebruti aluniebeda, kaalu nii tooma Tauts limiks, Tubussi, kaamer, Reisklusi, Kappenes, rauts, Jeesuposoodyen, Jeesupo riitu ja teonaunaudastu oste Uskri. Paal teie ees. Aga tead, kui mul oleks Pakma, annaks sulle praegu selle luuletusest kyll. Aitüma kui mulle mõni jõuluvana Vilsi aasta tuled, siis ma proovi talle tuntud lugeda ehk saabaki tegelikult madjaga mõnda roppu luuletust läti keeleneet. Loed ropu luuletuse ja Harri tõlgi lootusenest, jõuluvana muidugi ei üllata. Ka neid jõuluvanasid ilmangi teda, aga see oleks lõbus võõrangeelen roppu luuletust lugeda. Ja no aga kui ta on kohalik sul seal jõuluvana võrule jõuluvana, siis ta võib-olla ikka räägib kõiki kolme kohalikku keelt, mine tea. Kõiki kolme kohaliku eesti, võru ja läti ja liivi lõtsi ja nojah, maa looda tegelikult loodusen olla hoopis. Eesti kate, kümnendat kattekümne kõrgemat tippu vallutama kate kümmet, et see on jama, kõik Haanja on suhteliselt väikse ala peal. Ütle päeva kaasas ju? Ära vallutada kõik. Aga suur tänu selle Margus äitäh sulle kontre. Jaa, no kuule, okei, uus retsept saunas ja just ma loodan ka niimoodi. Laevu. Ja ongi kätte jõudnud hetk, mine raadium kaitsvate müüride vahelt välja hinna peale vaatama, kes täna eel komaati posti Lvivi imiks. Kuuled raadio kahte see on jõuluprogramm MINA, OLEN, Maarja Merivoo-Parro. Täna ma ütlesin, et on inimesi, kes teistele jõule teevad. Ja ongi ehme tänavamuusik, aga mitte tänaval, vaid sedavõrd kui tunneli sõbraliku näoga. Aga ühtlasi märkaid, ega tal palju aega ei ole? Teie olete siin rahvale rõõmuks? Pakume siis ka pühade ajal, kuidas teie nimi on? Artur karjäärter ja kui tihti te siin mängite tunnelis ja mina mängin tegelikult natukene klassikat selleks tuju tõsta. Ja, ja üks pala minema, kogu aeg esitamine on sansolutschia väga tuntud laul ja üks teine laul, mis sulle meeldib laulda esitada, siin on Osolenio Need kahte põhimõtteliselt. Ja kui tihti te siin käite? Tegelikult vist tookord aastas võib-olla ainult jõuluajal? Ei, üldsegi mitte. Siis kui vaja on. Aga mis ta munadega tegelikult mina tegelen ühe kohviäriga. On natukene nagu ärimees. Siinsamas Eestis? Jah, täpselt nii. Tallinnas asub kontor kesklinnas. Selge, aga kas kuuleme? Öös. Jõudu. OT. Oi, ma näen, tuleb inimene, tal on kõik käed ilu täis, siin on igasuguseid jõulukaunistusi, tervist, tervist. Kuhu teie lähete? Sellise kauni koormaga? Sellise tegusa koormaga võib öelda, et mul on siin hunnik pappi, lõuendit, värve ja pintsleid, lähen stuudiosse stuudiosse, mis stuudiosse lähen kunstistuudiosse, täna tuleb meil sinna on 20 huvilist, kes tahaksid natukene maalida jõulu jõuluajal ja selline tegevus nad tulevad sinna tähistama oma asutuse pidu nii-öelda ja sellega seoses siis ka maalivad ja dekoratiiv sellega kindlasti oma kodu. Ahaa, nii et ei aita teistel luua ilu oma kodu jaoks. Niivõrd-kuivõrd-kuivõrd julgen, need inimesed on, ma arvan ja oma kodu jaoks ka kindlasti ja ka miks mitte ka asutustele ja kõikidele, kes soovivad. Nii et teie siis aitate teistel inimestel jõulurõõmu leida. Ma arvan, et see on üks osa sellest jõulurõõmust, et kui ma deklareerin mingit pidu, üritust, sündmust, vaateakent või ruumi, siis see on kindlasti üks selle ürituse osa aitab inimesel ennast hästi tunda. Aga mis huvitavaid sündmuseid, mäletate, mida te olete aidanud deklareerida? No ütleme, et aeg on praegu selline, et kindlasti populaarne on kõikvõimalikud firmapeod või ütleme siis ka kus on, saab aidata nagu stiili luua, oleneb, mida siis tellitakse, kui sa, kui tegutseda dekoraatorina näiteks, aga kui keeruliseks need asjad siis võivad minna? Mul on tegutsenud sellel rindel, ütleme siis 20 aastat. Ja veel ei ole rutiini tekkinud. Nii palju, kui on inimesi, nii palju on ka arvamusi ja, ja tahtmist. Et kõik oleneb tellijast selle võrra, et kas on kindel visioon, mida tahta ja mulle öeldakse, et tee seda, seda või seda. Iga 10. tahtja ütleb, et mida teie arvate, küsib minu kui te korvaatori arvamus ka, et mida mina teeksin sellises olukorras näiteks et kui mul on seal järjepidevat tellijat, näiteks firmad, kellele ma teen 10 aastat tööd, 20 aastat olen juba tööd teinud, nad tunnevad nagu minu käekirja ja minu lähenemist sellele, mis vaja on siis nagu usaldama olin ja ma saan ainult tänutundes neid kõiki nagu tänada selle eest, et nad on minu valinud minu stiili ka sellega koos. Aga mis on kõige eredamalt meelde jäänud mõni eriti keeruline missioon Alati on nende töödega üks selline kindel asi, et et see töö on niivõrd-kuivõrd hästi tehtud, kui see töömaht välja ei paista. Et inimesed, kes tulevad seda pidu või eluolu nautima, ei tea, kui palju eelnevalt on see vajanud mingi asja tegemist, kas seal puht ütleme käsitööd või kõikide elementide arvestamise, kust mida saada, kes toob, millal toob, kui palju toob? Kui palju sul on lisatööjõudu vaja, et kes ronib, kasson, tõstukit vaja või kõik see niuke tehnile, mis nagu välja ei paista ja ei tohigi välja paista nagu näitlejatööl ega keegi ei tea ju proovide arvu kuskil, aga mina saan ühe korra teha seda tööd antud ajahetkel ja siis nii on, et kas sa oled siis ämbrisse astunud või või siis Väga kena, alati on, kui ka omanik tuleb, ütleb, et et kõik õnnestus ja ta on nagu väga rahul, et siis olen ka mina rahul või siis on nagu mitme otsaga asi, et see on ka nagu avalik reklaam. Et see reklaami osa minu elus on nagu väike olnud, et ma ei ole osanud seda teha. Aga siis elus reklaam, inimeselt inimesele, see on mulle toonud kliendid äärmusest äärmusesse, nii maksumuse kui ruumiliselt, no kõik mis, kui kultuurikatel näiteks ei olnud veel valmis ta oli oma loomulikus olekus, siis mul õnnestus seal üks neli-viis üritust deklareerida mis olid väga mahukad ja ka väga ekstreemsed, kus oli vaja kraanasid tõstukeid ja ka lisatööjõudu oli päris palju või noh, seal kultuurikatlas nagu mitmeid asju hulka. Ühe korra pidin rentima terve vanakraamipoe. Nii palju kui antud ajahetkel oli punast mööblit seal. Ja see ei olnud mitte väike rahasumma, mis tuli füüsiliselt panti anda. Et see oli nagu väga ekstreemne, et ma öö otsa lihtsalt käisin nagu närvihaige ringi ja mõtlesin, hoidsin kahte pöialt, et keegi punast veini kuskile ei valaks. Et mis see kõik võib kaasa tuua endaga pärast ma sellele ei julgenud üldse mõelda, aga läks hästi ja kõik läks väga hästi ja vanakraamipood sai oma mööbli tagasi, kõik sai lagasid. Päris hea diil neile ka, et saavad raha ja saad mööbliga veel endale jätta. Jah, et ma aeg-ajalt tülitan neid jälle. Siis seesama tänav, pink ja puu, mis seal oli, seal oli see, kus meil tõime 12 Kadrioru pinki, mis, kus pingi pikkus on neli meetrit ja siis oli vaja kraanat, kes kõik need maha tõstab. Ja siis me kõik ise füüsiliselt neljakesi toimetasime, jätkas koolikultuurikatlasse sisse ja pärast ka välja ja, ja nii edasi, oli hullumaja. Sellist asja teeks võib kindlasti päris palju bürokraatiat ka läbi teha. Üldiselt. Et saada nõusolekud ja nende asjade hankimiseks, seda küll, aga üldiselt on kõik, see pole mulle nagunii väga probleeme kunagi valmistanud. Kui sa suhtled nagu inimestega inimese tasandil, siis kõik õnnestub ka, et mis need lihtsamat teed on olnud jõulude ajal? No ikka kuuse kaunistamisel ja see, kui sa suudad selle nagu füüsiliselt üksikisikuna ära teha. Kas endal on kodus kuusk? Loomulikult mitte. Aga see on mul vägagi olemas kodus ehk maal ehk paides. Aga jõulud on siis kõige tihedam aeg või on veel tihedamaid aegu? Dekoraatori elus on kogu aeg sõltudki hetkest et see on kõik täpselt, see ei ole üldse stabiilne elu või, või ütleme, töö, sõltud täht tähtpäevadest. Ja noh, oleneb, kui lai valdkond sul on, et kui sa nagu ei ole reklaamibüroo töötaja või noh, kui ma olen nagu vabakutseline, siis teen äärest ääreni neid dekoratsioone, nii nii pulmadele kui kodudele, kui mida, mida siis soovi on. Nii et päris tihti juhtub, et tähtpäevadel teised pidutsevad, teie töötate, juhtub nii ja ka öösel. Et see üsna sageli on see, kuidas sa seda kõike ette valmistad ööde teatud kellaajaks ja pärast selle asja kokku panemine on täpselt samamoodi ööde ja pidu võiks seal vahel kesta ainult kolm-neli tundi, aga sa valmistad seda ette nädal. Kuid mida olemas, mida vaja? A siin agendid on palju valgusti palliv palli piparkooke, ma lähen igaks juhuks astun sisse. Tere, siin on nii magusad, lõhnad on tühjad, need siin on piparkoogile, näed. Ja siin on teil tohutult suur piparkooginäitus. Ja siin on piparkoogimaania lausa, kes nende kookide autoridel. Kookide autorid on erinevad kunstnikud peab käima vaatamas iga teose juures, et kes need autorid on. Ja ma sain aru, teie olete selline tänuväärne galerii, kes pakub jõulurõõmuga kohe jõulupäevadel, samuti jõulupühade ajal ja Teie tundute siin olevat nagu kala vees sedel esimest korda siin näitust inimestele tutvustada ei ole. Ma tulin siia siis, kui oli Tallinn, oli kultuuripealinn vabatahtlikuna. Ja sellest kujunes harjumus. Ja nüüd olen käinud iga aasta ise ka piparkooke küpsetate ikka ja näitamiseks ka välja, padukate ei küpsetan iseendale ja pikale vestleja sõpradega jagan ka, aga rohkemaks ei ole olnud mahti. Aitäh. Tulen trepist alla, siin on kõva laste sokid, teine tooks, siin on üks inimene, kes tundub, et teab, mis toimub. Tervist, tere, mina olen tuulil sellel aastal, nüüd, kui piparkoogimaania sai suisa juba 10 aastaseks esimest korda, siis jõudsid asjad nii kaugele, et et saime ellu viima hakata ka töötubasid, kus siis erinevad kunstnikud õpetavad erinevaid nippe piparkooginippe. Ja meil siin just lõppes selline tore piparkoogitöötuba, kus me tegime piparkoogitaignast kauneid krõnksu ja kringleid. Juhtus nii, et siia sattusid eesti lapsed suisa Prantsusmaalt ja kaks õde olid Soome päästja ja siis kaks Tallinna laste olid ka, et kes siis olid tulnud piparkooginäitusele ja siis sattusid kogemata siia töötuppa ka. Näed siis siin nagu diplomaatiline konverents. Just et saime kuulda erinevaid lugusid erinevatelt maadelt, jah. Aga keegi neist ei olnud varem teinud piparkoogitaignast selliseid piparkooke. Et metsis hoolisime vorstikesi nagu plastiliinist voolitakse ja siis keerasime neist igasuguseid ilusaid asju kokku. Ja loomulikult lapsed leiutasid ise veel igasuguseid autosid ja lilli ja jalgratta, tegi üks tüdruk ja igasuguseid põnevaid asju, mille peale ju muidu ei tulegi, et mõte oli siis selles, et et kui juhtub, et sul ei ole ühtegi piparkoogivormi, aga sa tahad siiski, et see kook oleks kuidagi natuke ilus, et kuidas siis teha nii, et oleks ilus või siis juhtub, et sa oled ära tüdinenud nendest südametest, kuudest ja tähtedest, mis sul kodus on. Et kuidas siis teha selliseid natuke põnevamaid piparkooke. Mulle meeldib teha piparkakke niimoodi, et kirjutangi suured koolid panen ahju ja siis jäävad seest hästi pehmed. Et meil siin mõni laps tegi ka sellise, mis siin juba ikka pikemat aega küpseb, jah, ei jõua ära küpseda just. Tere, minu nimi on Oskar Oskar, mis sinu nimi on? Johanna teriosker Johanna, kust teie tulete? Te elate Prantsusmaal nii kaugel. Eestist tulite aga tööd, õde ja vend, üks tuli Prantsusmaalt, teine tuli Eestist. Et me tulime kõik koos No selge ja, ja teie oletegi siin piparkoogimaania näituse keldriruumides, kus piparkookide meisterdamine, kes meisterdasid tega ja, ja mis te valmis aitäh. Miinium imele. On see teil esimene kord piparkooke teha ja osk munn. Sina oled siis vanem natukene ja elukogenum piparkooke teinud varem? Tere, kuidas teile siis talv meeldib, sel aastal lund ei ole? Ei no mulle meeldib küll. Ilma lumeta. Ei saa midagi teha. Mida sa tahaksid teha, kui lund oleks lumememm? Lumesõda akas teil Prantsusmaal oli lumi. Selge, ma loodan, et enne kui te tagasi lähete, siis tuleb paks lumi maha. Seal ei tule kunagi. Loodan, et äkki Eestis tuleb enne mitte tagasi lähete. Kas teile jõuluvanale mingit säilmed on õpitud? Stada. Paala. Tuleme präänikute maalt, meil jalas, püksid magusamaa kohta. No nii, mulle anti piparkooke kaasa. Elu magus. Ma olen väga kõrgel Tallinna kohal, mitmes kord. See on nüüd 20. 20. korrus kesklinnas, Tallinnas ja ümberringi siin kontoris on näha inimesi. Siin on natuke sagimist ja taustal on võib-olla kuulda börsijuttu. Ja ma olengi saabunu panka. Tervist, tervist. Kes teie olete ja mis te siin teete? Mina olen Nelly ja mina töötan vanem maaklerina. Ja minu spetsialiteet on USA aktsiaturud. Ehk siis mina olen tõenäoliselt ainukene inimene, kes käib nii-öelda õhtuses vahetuses tööl. Ja minu tööpäev hakkab kell 15 null null ja lõpeb 23 null null õhtul. Ehk siis mina elan USA aja järgi. Nii et isegi kui jõulupäeval tuleb tööle tulla, siis hommikud on ikkagi võimalik reeta pühademeeleolus. Jah, kui sellele nii vaadata, siis, siis nii on jah. Aga mis pühadesse puutub, siis tegelikult väga vähesed usa pühad kattuvad meie eesti omadega. Nii et võib-olla eestlase jaoks veel püham, püha on ju jaanipäev ja võidu võidupüha. Et siis olen ka oma alati tööl, sest et ameeriklased ei tea meie võidupühast jaanipäevast suurt midagi. Nii et jõulud veel kattuvad, et noh, ütleme börsid on suled, et siis jõulu esimesel pühal aga tavaliselt jõululaupäeval ikkagi poolik päev, börs avatud ja siis teine jõulupüha on alati tavaline tööpäev börsi börsi seisukohast võttes, et, et siis see aasta katu satub siis nüüd see viimane, teine jõulupüha satub nädalavahetusele. Et mul on nüüd üle mitme aasta on ka sellised päris pikad jõulupühad, et tavaliselt oli siis ainult üks päev vahelt, kus oli kus oli börs kinni, aga ka sõjas jah, saan ma päris pika nädalalõpu võtta tänu sellele, et üks püha satub nädalavahetusele. Et siis, kui laenata filmidest, klišeedest, siis raha emaga. Tõsi, ta on, et siin on hea näide selle kohta, et tõesti magab, aga väga harva. Aga miks siis ikkagi peab olema kohal kogu aeg iga päev, kui on ameerika persaatjad, kuidas tee siis välja näeb täpselt nii nagu? Keegi ütleb, et maakler, mina vahendan tehinguid, ehk siis ma olen see kliendi ja börsi vahemees siis nii-öelda või vahenaine, et et kui klient tahab mingeid aktsiaid osta USA börsilt, siis ta saadab selle orderi panka ja see order jõuab siis kõigepealt minu kätte ja mina panen selle turule. Ja kui turul tehing teostatakse, siis, siis teen nii, et need aktsiad ilmuks kliendi kontole. Nii et sellega selle tänu sellele või selle tõttu. Pean ma siis siin kohapeal olema, sest et ütleme, USA turg võrreldes võib-olla Baltikumi turuga on määrav suurem ja, ja seal on ka neid valikuid oluliselt rohkem, nii et et kõik kliendid, kes on ikkagi ja investeerimisest või kauplemisest huvitatud, et siis leiavad, ütleme, valikute rohkus on nii lai, et igaüks leiab sealt midagi endale. Igav siin kindlasti ei ole, et tööd jagub. Ja miks on siis nii, et ei saa visata tänaste toimetusi homse varna panna ikkagi pühadeks arvuti kinni tõlla tagasi esmaspäeval ja siis need tehingud ära teha? No börsiga on selline lugu, et seal võivad olukorrad ja asjalood muutuda minutite kui mitte sekunditega. Nii et vastuseks võib-olla sellele küsimusele oleks kõige parem see, et esmaspäev viljal. Ettevõtted juba pankrotis polegi enam aktsiaid. Kas nii mustades toonides, et võib-olla see aktsia hind, mis täna oleks väga soodne soetamiseks, on esmaspäevaks juba liiga kõrgel, et kui oleks täna ostud ja siis oleks võib-olla saaks juba esmaspäeval ära müüa kasumiga. Nii et selles mõttes jah, et börsil börsil võivad asjad liikuda väga-väga kiiresti, et et kui kinnisvara ostuga saab võib-olla mõtet veeretada mitu nädalat või kuud, siis aktsiatehingute puhul tihtipeale tuleb üsna kiirelt reageerida. Aga kas on näha ka jõuluhooajal mingisuguseid rahunemise märke või see on puhtalt selline kristliku maailma eralõbu ja üldises mõttes globaalne majandus? Absoluutselt ei vääri isegi selle suure ettevõtmise ees. Jah, noh, ütleme tõesti, et jõule ju tõesti peavad ainult kristlikud riigid, aga aga Kristlikute riikide hulka ikkagi peamiselt kuuluvad ka väga, väga suured olulised majandused, nagu seesama Ameerika Ühendriigid, Euroopa Liit, eks. Austraalia. Aga jah, kes jõuludest suurt midagi ei tea, on ju vähemalt sel hetkel, kui meie neid peame, on ju tegelikult. Hiina on Venemaa, kes peab oma jõule hoopis teisel ajal. Muidugi idamaa riigid, muidugi, kui meie oma pühi peame, siis tegelikult pool maailma ei tea pühadest mitte midagi ja ja ajavad oma asju ikka edasi, nii et selles mõttes ei saa öelda, et nüüd jõuludeaegse jääks rahamaailmas aeg kuidagi seisma, et aga vaiksem on mõnevõrra kindlasti mingiks hetkeks on vaiksem kindlasti või näitab teatud rahunemise märke, et ütleme, börsil on juba käibe järgi on näha, et, et need on väiksemad ja börs on uimasem ja aga aga seda ka ikkagi öelda ei saa, et midagi ei toimu, et midagi ikka toimub. Aga mis on maakleri, see kõige suuremad rõõmud? Kui kõik hästi läheb, et see vast ongi kõige suurem rõõm, et kui kliendid kasumit teenivad, siis, siis tegelikult on see ka meie võit mitte ainult kliendi võit, nii et, et sellest on alati hea meel, kui kui kliendid teevad mõne hea tehingu. Nii et mõnes mõttes te oletegi nagu need moodsa ja päkapikud Clinton tubli ja õigeid valikuid teie abiga teinud, siis on sussi sees midagi ootamas. Noh, jah, ma see aasta ei olegi ühtegi päkapikku otseselt ringiks jooksmas näinud, aga aga jah, üldkogutu üldkokkuvõttes küll, et see Kuusalu vald kampstra on, nagu öeldakse, et, et see on lõppkokkuvõttes või päeva lõpuks on siis nagu kõigil kõigile hea nii maaklerile kui kliendile, kui pangale. Siin on vist kaks müüa poissi noormeest, aga neid on väga raske tabada, sellepärast et põhimõtteliselt tee käib nagu liini peal. Habs inimene tahab kuuske, talle näidatakse midagi, valib midagi isegi ülikiiresti. Siin ma pean ütlema. Ja juba ta ütleb, jah, juba võtab noormees, kui seda kära juba lükatakse, see Kapsti sisse pakkimismasinasse. Umbes kolme sekundiga on kuusk kenasti võrgu sisse mässitud ja juba vahetabki raha omanik, vaat nii see käib. Kiire nagu mutt eile hommikul lõigati värskelt puutunud sisse rekkaga ja siis päeval ei saa päevagi, ei saa neid laiali vedada liiklaseni umbes siis öösel kella neljani, mõtlesin laiali hommikul seitsmesalusse uuesti. Aga ma pean ütlema, et Eestis on muljetavaldav need puud, teil on väga ilusad. Istanduse puudunud poosisenduse puu, et metsapuud nihukest ei leia kuskilt. Pügatud on, neid on hooldatud. Noh, suvel on kasvatajal on mururinde tõustest kõvat tööd on teha tehtud, et näha kohe Alton lõike jooksadele ära kuivanud rohi ära tapnud ja Stroomi headel suvedel jõuameetiliseks asfalt. Aga mitu liiki teil siin müügil on? Nüüd Faseri nulg, Kaukaasia nulg hõbekuusk serbia kuusk harilik kuusk on, ütleme viis, viis kindlat liiki praegu. Nimed on eksootilised, aga kust puud pärit on, kus nad kasvasid? Oleneb nüüd oleneb. Puust, et kui on, nüüd räägime nulgudest ja hõbekuuskedest ja serblastest need on ikkagi Saksamaa ja Taani. Aga ka harilik kuusk on ikka kodu, mainet kuusk. See on, nagu ma ütlesin, eile hommikul lõigatud, et saalist ei tule nii kiiresti. No ma näen, et teil on tohutult kiire tee protsess, inimene tuleb kohe, ta juba leiab midagi ilusat, kohe ta ütleb, jah, ruttu pannakse masinasse, ruttu, võrk ümber juba raha ja ongi inimene läinud, kui mitte kuskilt ei päeva jooksul, meede. Aga onu oleneb müügikohast, et mõni müügikohvimüüja siin ütleme, 20 30 puu kanti, teine võime ja 200 300 puud, et oleneb, kus on klientuur, kus on huvijad. Et statistika näitab just, et koogis on üks inimene, tulebki kerged ja kui ei ole kedagi, siis on vaikus, et inimene ikka natuke häbelik, et et kui sul ikka klienti sees ei ole, et siis nagu teised ei taha ka järgi tulla. See on nagu kala. Kala võtab, et kui üks võtab, võtavad teised kalad. Ning kuusepüük ja kalapüük on üsna sarnased. Aga mis need kõige kibedamad tee, Tõnniden? Ma arvan, et minul on, nagu konkreetselt on, öösel. Öösel on need, aga muidu päevalehed on ka moodi lihtsalt müügimehi, meil on siin 12 müügi kohta. Igalühel oma mure, kellel prožektori pirn läbi, kellel on vaja mingi kõrgklassiga puid, kellel on vaja prügikotid ära võtta, kellel koduvedu, mida iganes kuskil on kellelegi projekti tellimus interneti kaudu tellitud, eks ju, et et. Ma käisin just investeerimispangas, rääkisin maakleriga, kes ütles, et tema pühade ajal üldse ei maga ja teab täpselt, mis toimub, kuidas, kuidas kuuse persiga loodan. No kuusevõrse ka niimoodi, et alates viiendast detsembrist on ikka tõusus, eks ole, ja magamisega, nii et noh, vahest magame vanasti maga. Et jäme une. Seal on sees aga, aga sel aastal trendid on ikkagi, et serv, serbia kuusk languses ja hõbekuusk on tõusnud. Jah, ja noh, ütleme niimoodi, et töötame positiivse jõuluemotsiooni pealt et ta nii on, et una vahest napiks, eks ole, ja inimesi palju ja tegemist palju, aga noh, selle peale jõude juurde Ja kõik pühade päevade olete teie siin. Ja, ja ta niimoodi on, et need on välja kujunenud pika staažiga ta. Mul ongi, see aasta on nii ilus number täituvuse 10 aastat. Et noh, siis kui ma metsandust õppisin ma ülikoolis siis kuidagi kujunes välja, eks ole, sai hakatud nagu kooli kõrvalt nagu lisaraha teenima. Ja nii ta praegu läinud iga aasta jälle jõulud, detsember läheneb, eks ole. Noh, kuidagi satud siia. Mina olen nagu rohkem läbis kauplusena, et kunagi olime koos, käisime laagris, näoga mees skaut ja olengi olengi, olengi 93.-st aastast. Et nii see ongi, et Eesti on väike ja häda, käesolevaga tühistatakse siis appi ja neljas aasta vist. Jajah, Allane, meil siin lubjalogistik, eks ole, jah, neli aastat juba sihukene, kiire käbe mees, eile ka üks vene naine valis kuusk, eks ole, me olime kahekesi ja siis lõpuks naine muidu edasi, nii palju, eks ole see kõigest kaks, aga tema neljast. Et kiired jalad peavad olema aastal päevadel? Nii et põhimõtteliselt teil on see äri loomulikult äritsete siin jõulupuudega, aga te vist armastate ka puid. Nojah, vot see ongi siukene asi, et metsapullimehed jah, ta nagu on äri, aga samas ei ole ka ärieks ole noh, seda ei saa teha ka ärieks ole. Aga noh, paratamatult me elame materiaalses maailmas, kus, eks ole, noh, see raha on olemas, vahet pole, kas vasest või kullast või hõbedast või paberist, eks ole, et jah. Nii ta on, jah, aga ei muidugi, eks ole, noh, pead armastama nii puid kui inimesi, kui jõule. Jah, et see on emotsioon, emotsioone, nii et neid puid kellelegi ju reaalselt elus vaja ei lähe, aga see kõik emotsioonid. Vaata, see on kõlbmatu, kui sa küsiksid, kas armastad neid puid, eks ole sihuke vend ei ole, eks ole, et ma lähen, kallistan, kuid eks ole niimoodi, onju. Aga samas kui mõni naine kähvad, et ah, need on nii koledad, eks ole, siis ma mõtlen küll, et no kuidas, kurat sa ütled muu kohta kole, eks ole noh, elusolend, eks ole, no mis kole, eks ole, noh, oled sa ise siis mingi hull, Prince, eks me kõik oleme, eks ole, üks, nii teine naa. Nii see elu õnneks. Siis on need lootsisele tühja puhtaid piga augud ja tühimikud täidetakse ära. Et samamoodi on puudega, et kui keegi kuskilt peale surub, siis tekib teisel puhul auk sisse, noh sealt ta tulebki. Aga eks see ongi niimoodi, et nagu järjest rohkem või mingi maani kahetseda USA jõulupuud, eks ole noh, ideaalne Kolmnurk nüüd juba see aasta meie kolm või neli inimest, eks ole, kes tulevad, et oh, et kõik on nii tihedad, teil seal, eks ole, pole ehteid kuskile, tahaks sihukest nagu vanakooli jõulupuud, eks ole, neli oksa korrust igast korrusest kolme oksa, eks ole, need nõukaaegsed munad peale nagu jääda. Ohvriks. Aga kuidas teil endal kodus selle tühja kohaga on teil juba kuusk nurgas või mitu? No mul on jah niimoodi, et kuusk nurgas aga homseks panin kuuekuuse viimasest kodus kahe poole aastane mees. Telekast hakatakse nagunii kõvasti, et ta armastab seda kuskilt välja, lihtsalt tõuseb René vokkaidis, mõtlesime naisega, et paneme nagu, seal peab ikka kaks kuuske vist. Muidu nagu hakkama vanast õhtuni. Selle vea parandasin mina sellega, et ma ise seasta torkava ehk hõbekuuseviisi sinna tuppa, et noh, ütleme nii, et hoiavad seal mõlemad lapsed käädi. Karm isa ja elu õpetab, et hõbekuusk, pull, puuet nagu need, kes tahavad kuuselõhna. Ma ei tea, kas rääkis. Jah, et kuuselõhn on need kuuselõhnaga, on jah, et kui hõbekuuse tuppa viidud Suldodi üks tagasi. Üks mees ütles, et kurat, sul on veel kaskusenud siia peale tal on niisugune omamoodi mustsõstralõhnale, lõbuseleks oli hästi tugev siis need, kes tahavad kuuselõhna, siis ma alati soovitavad ja võtke see, et sellel on lõhn, on niimoodi, et kakras siis tüüp tuligi järgneva juurde tagasi, ütles, et ei suuda toas olla mingi teine variant. Ja andsid ja selle asjaga pole küll kunagi probleem olnud, et nagu noh, et ikka saab nagu ringi vahetada. Ostsid ju eelmine aasta, ostsid ühe puu ja mingi, mis neil kodu suhtes ei tea, et tulid nuttes, et saaks raha tagasi vahetada. Süda läheb ikka, ollakse ikka vaatad tagasi, mis sa, keegi tule ei ole täpselt öelda tõesti, ostsid meie käest ja ja siis ei tea ju, mis tagamaad seal on, et võib-olla on seal probleemika tuusata. Et noh, kõik nad rahul ollakse. Vot see oligi nagu, et noh, kui me alustasime Lasnamäel kuusemüügiga, siis me arvasime, et räme geto on, eks ole, et et noh, siin pead, eks ole, minuti jooksul valmis olema, aga tegelikult on hullult sõbralik kant iseenesest või ei ole niisugust asja, et mingi mingid gängid, eks ole, tulevad siin midagi ütlema või midagi varastama või röövima, eks ole, midagi ikka varastatakse, eks ole, et noh, igal pool varastatakse eksarvetega. Ma ütleks, et suht nagu mõistlik kogukond või sõbralik mul üks aasta juhtus nii, et võtsin nagu rahakoti välja rahakus, rahakotist välja kõik krooni ajal, eks ole, tuuline ilm, üleplatsi laiali siin. Ja siis järsku kõik venelased, eks ole, nagu mingi ollaksegi. Stopp. Härra Kari vanni, eks ole, siia raha korjama, Isamaa nüüd ongi läinud, eks ole. Kõik tuli niimoodi juurde, käisid raha tagasi, et vaadata, kas kõik on alles nagu, et noh, hea näide sellest, eks ole. Mida nad saalsema kuuse niiele. Vot see on hea küsimus, okas kurku läks, liiga labane, noh. No ma ei tea, kui ma endale peaks midagi soovima, siis kõva närvi karakterite, ballett, kirju siin, eks ole, nagu ja igaühega suutma ühise keele leida. Siis ma ütlen, et kui nüüd vilusab 15 aastat oleks nüüd kuuse müüa, siis võid otse riigikokku minna, et klientuuri tunneb ja valijad tunnevad. Jajah, see inimhinge peenmehaanika, eks ole, tegelikult on küsitav, kas on bemm, peenmehaanika või rämesepatöö, nagu ei saagi aru, et kohati on erinevad ja samas nii sarnased inimesed ja inimhinged. Täpselt nagu kuusedki kõiki jõulupuud. Aitäh teile. Ja rõõm oli meie poolt. Võib-olla see. Juure. Juure. Juure. Kuus Juurele. Elava. Talveks korteri. Meil on ka ühes nendega Ja elaks ka? Vaid. Aalsed. Enne käivet tulin kuusemüüjate juurest, jõudsime päris jõuluvana. Kas teie oletegi päris jõuluvana? Noh, eks võib võtta, et päris jõuluvana jõuluajal ma olen tõesti päris jõuluvana, aga kui jõuluei ole, kui pidu enam ei ole, siis siis tuleb ikka leiba millegi muuga teenida. Hätsis nagu asendasin ja asendusjõuluvana jah, see ja siis asendusjõuluvana tuli seal juba 40 aastat tagasi, tuli see mul, ma olen nii kaua seda ametit pidanud ja siis oligi selline asi, et lapsed ootasid jõuluvana. Jõuluvanad, kas tema haige? No egas midagi, öeldi mulle, et lapsed ootavad, tuleb minna. Ega seal enam aega ei olnud vastu rääkida, midagi tõmmata, kasukas selga, abi ette ja mine. Ja nii kui uksest sisse sain. Jõuluvanal endal ka oli tervis natukene tagasi tulnud, temal ka süda oli natukene haige ja kubiska kohale, nii et seekord sattusime kahekesi olema. Tore oli, mul hakkas amet meeldima ja, ja kui ikka tarvis on jälle, siis ma olen ikka aidanud. Ja 40 aastat ja 40 aastat on niimoodi igasuguseid asju on juhtunud. Ükskord oli jälle niimoodi, et öeldi, et jõuluvanaisa tulla, päkapikud on juba kõik sinna ukse taha kotid hunnikusse pannud, sina võta need ja tule. Noh, eks ma siis läksingi, vaatan, oli tõesti suur hulk Kotel, kõik võtsin, tõstsin oma koti veel mõned asjad ja ja siis sai see ukse Alunza ilusti puhtaks, lähen tuppa. Noh, rahvast oli palju. Kutsun ikka välja inimesi, paki peal on nimed. Lõpuks päris ilma pakki ilma nimetavak. Vaata, missioon, perenaine, äkki kargab rist, ütleb, et oi, et need on süldikondid, mis ukse taha panin. Kust mina teadsin, mina ju asendus jõuluvanaga, ma kõike tean. Vot nihukene asi juhtus, või siis ükskord jällegi oli. Sõber ütles, et kuule, sa oled see asendaja, et mul tänavu päris jõuluvana ei tule. Tule sa, tee see asi ära. Et näed, auto on mul ukse ees autos. Tingid, tule, anna lastele lapsed ootavad analoogi kinki kinki kätte, noh mina juba vana tegija, mõtlesin, et mis on, tulen, teen ära. Läksingi, võtsin autost, siis kingid ja koputan ja küsin, kas väikesed lapsioon noi lastel silmad säravad, ikka on tore. Siis vaatan pireenaisel nägu, läheb mõtlikuks. Taali tahtnud omal seal mõned kingid kuuse alla panna, nendegi jõuluvana tuli. Võttis oma kingid käis ukse taga tuleb tagasi, et jõuluvanasaalid mõned kingid tee peal ära kaotanud, noh, eks ma seal Abemal punastasin kõvasti. Võtsin kingid, siis andsin need ka siis lastele. Aga siis oli veel üks külaline, kes samuti tahtis ilmselt kuuse all oma kinke panna. Seega ärkas, jooksis duell, tuleb jõuluvana pidaga olid veel ühed, sa kaotasid need ka ära. No siis ma vaatasin, et lapsed lähevad juba sellised imeliku näoga ja ja oi, mul oli nii häbi, ma panin siis ruttu, sain aga minema, ei soovinud enam uut aastatki ruttu minema, ise mõtlen, et lapsed läksid kindlastipärastel metsa vaatama. Äkki jõuluvana kaotas sinna ka mõned kingid ära. Oi, ei, aga jõuluvana asendas ilvene rõõmude. Noh, aga näed, nüüd ongi rõõmutad, on, mida lastele rääkida. Aga muidugi mul on, mul on hea meel sellest ikka minust midagi asja olnud. Vahest on nii, et nühid aasta otsa mingit tööd ja ei tea, kas neil oli midagi olnud, aga aasta lõpus käid ühes kohas jõuluvanana? Tahad, lastel silmad säravad, kohe tunned, et, Jaajah toob triibulise salli. Paeli taanlastel finaatile, seene kui jõululaule ostab ära maani vea, võid ära keelata. Ei, väga vigu, kes vead plaani saagalliski kaevata? Vot ma ei läinud. Ju ka dialoog. On jõulud peale ja olla. Laeva lähed pommivabrikutes tantsima ja päkapikud keetseid põlve vaeva. Vibraake. Tere, palun üks pilet, Kaju. Ja kuhu me siis sõidame? Sõidame Narva poole, sõidame siis Narva poole ja see on siis Kohtla-Järve või siin, neid peatusi on Jõhvi Kuusalvel. Kuusallu saab küll, teeme selle ära. See ei ole kauge ots, aitäh. Nii ma vaatan, et minu tööpäev hakkab läbi saama ja Sangiva bussi istuda, hakkate nautima sõitu ja puhkust. Aga teie vist isa küll magama jääda siin bussis? Sõit veel neli pool tundi Tallinnast arvestades kolm pool tundi vabandust silmatud muude liinidega. Ja peaks Narva ei tule kuus peatust ja seal poolteist tundi vahet ja tagasi jälle Tallinnasse ööbimisPusdaukida pesta olekski nagu õhtu. Ühtlasi seitsme tunni pärast alles. Ja hommikul jälle otsast pihta või siis võib juba jõule hakata pidama. Rehvas niimoodi, et neljapäevane tsükkel on, et alustasin täna ja minu jõulud on rooli roolis kõik jõulupäevad? Jah, 23 24 25 26, aga siis tuleb jälle tsükkel vabu päevi ja meie graafik kokku pandud, olla. Ütleks niimoodi, et jõulud tööl aastavahetusvaba või siis vastupidi, aga et mul 40 aastat siin rooli taga oldud, siis esimene kord rehvas niimoodi, et jõulud aastavahetustööl, aga aastavahetuse vana-aasta õhtul on ikka 10 paiku kodu. Aga seal tööle ja. Aga annegi meeles, ma loodan, et pühad kulgevad nüüd rahulikult, aga Annegi meeles neljakümneaastase staažiga inimesele, et mingeid pühadelugusid bussist. Võib-olla see mingisugune. Virtsust pidime tagasi tühjalt tulema ja hästi külm oli mingisugused siis ma pakungi 78 79 aastavahetus. Ja mõtlesin seal Lihula lennuväljal, et omale kolm tundi aastavahetuseni, et mingid küpsised, kommid, asjad olid kaasas ja. Nii küll ma mõtlesin, et see buss nüüd ütleb üles lass buss, omal ajal noored enam ei mäletagi, aga vedas taas, vedas ära Tartusse välja. Ja 10 minutit enne aastavahetust jõudsin koju. Et see on selline ekstreemsem, aga rahvas nagu ikka sõbralikud pühademeeleolus mõnel võib-olla bussisõidu vastu foobia, siis vaikselt võtab põue pudeli või midagi pärast leiad, et on garaazi kaasa sõitnud siis, kuid need bussikontrolli? No siin on kõike juhtunud, siin on kõike juhtunud, narkomaaniat kaklema mindud, isegi põhjuseks võib olla mingisugune. Läheb omavahel ütlemiseks, kui napsu võetakse, et siis keegi vast poetab seal sõna Kalevipoeg, kui Soomest tullakse selle peale, siis solvatakse palju ei olegi selleks vaja. Tuli põlema hakkaks, eks ole? Korra kuu jooksul ikka midagi huvitavat juhtub. Aga lambist nii jah, ja busside konid omal ütleme kaheksa 10 aastat on need küllaltki stabiilne, järjest lähevad bussid tehniliselt paremaks ja ka siis oli see hirm tee peale jäämisega ja kuidas sealt ära saada ja põhiline, et rahvas oma sihtpunkti jõuaks. Huvitav, see elukutse on, et viiendas klassis juba kangesti soo bussijuhiks hakata, aga klassijuhataja ütles, et sina, Raivo, harjata kolme Sarme kandiku kandmist. Sulle sobib hirmsasti kelneri amet sellel ajal tasuv töö ja kõik, aga sõjaväest tulin siis kohe bussiparki väga meeldiv. Ja kaks aastat ametlikult pensionile. Aga ütlevad siin ülemused, et kui vitab, tahad, miks mitte rohkem? Aga mis need bussijuhi rõõmud? Ikka kindlasti see, kui mõni inimene ootab, annad pagasi seal reisijatele ja ta lausa ootab sind ära, kui sa oma tööga ühele poole saanud ja ja ta ootab ja siis tänab südamest see kiri, nagu me ka saadetakse, et mõned kiitused siin, mis on avaldatud väljas teabetahvli peal ja aga see on ikka üks Väga kena aasta tagasi Pärnust Tallinnasse tulles. Noor inimene andis šokolaadi Tallinnasse saabudes igapäevast tööd ja mõtlesin, et no kas šokolaad siis jäi üle vaid, millest aga ütles, et väga meeldiv oli teiega sõita. Ilusat aastavahetust. Oskate te arvata, mitu kilomeetrit on bussi juhitud kokku Eluiakse? Tänasel päeval tuleb aastas 100000 kilomeetrit. Tänasel päeval tuleb aastas 100000 ja siis aineid saad palju oioi, neid saab, palju. Tähendab ole konkreetselt ühe uue bussiga või koos paarime kallega sõitnud 2007 2012 seal miljon 100000 ja seitse ühtegi, kirjutasin teekonna lehele, kui järgmine päeva tehasest uue bussi saime ja hakkasime edasi Estoniaga sõitma arvelt Stas oma loogilise käiguga ära, et me kumbki käisime Tartus Tallinna vahet 1500 korda ja said selle nelja poole aastaga veel teised ka veel sõita, sest töö ja pukk aeg ütleme siis vahetusi, juhid said ka veel soojendust teha, et kus ei tohi seista. 1500 korda. Kus ei tohi seista, jah, ma vaatan, et ma vist pean teid rahule jätma, et värssivad meie Kõniku, aga. Just nimelt soovin teile ilusat jõuluaega jõulurahu lähedastele tervisi. Tänud teile kuulamast. Suur tänu ja head reisi meile mõlemale. Aitäh, hakkame liikuma. Klenski Ilu. Tseedsime. Kuues VII Küünski rei. Veeesse Härm. Klenski Uuey. Küüts, Keiu.