Tere õhtust, kell sai kuus ja eetris on kolmapäeva 20. jaanuari Päevakaja. Mina olen toimetaja Reene Leas. Mitmed Tallinna Sadama uurimiskomisjoni liikmed leiavad, et Artur Talvik võis käituda riigile kahjulikult, kui avaldas Tallinna Sadama seisukohast äri saladusena käsitletavate informatsiooni. Tallinna ringkonnakohus tühistas alkoholitootja Liviko ja tuntud jaekettide kartellileppe süüasjas maa kohta varasema süüdimõistva otsuse. Riigiprokurör Laura Feldmanis ütles, et ta vaidlustab tänase ringkonnakohtu määruse riigikohtus. Läti presidendile tehtud südameoperatsioon möödus edukalt. Austria kehtestab varjupaiga taotlustele selle ülempiiri. Sihtasutuse vaba lava esindajad tutvustasid Narva volikogule uue teatrikeskuse rajamise plaani. Teatrikeskus on Narva oodatud, kuid rahalist tuge volikogu andma veel ei kiirusta. Eesti filmi Instituudi aasta kokkuvõttes selgub, mullu käis eesti filme vaatamas rohkem kui 350000 vaatajat, vot ja piletimüügist teenisidki astid 1,4 miljonit eurot. Rekordiline tõotab tulla ka eeloleva aastasest linale jõuab tervelt 11 täispikka kodumaist mängufilmi. Kultuuriministeerium teatas täna, et sel aastal saab riigilt tööjõukulude toetust 1195 kõrgema kutsetaseme treenerid. Täismahus toetuse suuruseks kujunes 390 eurot kuus ning selle summa saab 433 täiskoormusega treeningtundi. Treenerid. Võro Seltsi liikmed otsustasid teha ettepaneku Vana-Võromaa omavalitsuse moodustamiseks, et rõhutada vajadust haldusreformi käigus tugevdada piirkondade ajaloolist ja kultuurilist ühtekuuluvust. ERR-i eestikeelses uudisteportaalis saab tänasest artiklite juures kommentaare lisada vaid Iidee kaardiga tuvastatult. Eeloleval ööl ja homme päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vähest lund. Õhutemperatuur on öösel miinus seitse kuni miinus 13, kohati kuni miinus 17 kraadi. Homme päeval on külma kuus kuni 11 kraadi. Tänane Eesti Ekspress kirjutas, et Tallinna Sadama, suursaarte ja mandri vahelise laevaliikluse pidamiseks Poolast tellitud praamid on 17,5 miljonit eurot kallimad kui türgi omad. Asjaolule juhtis tähelepanu vabaerakonda esindav Artur Talvik, kes kuulub riigikogus moodustatud Tallinna Sadama uurimiskomisjoni. Talviku sõnul on tellitud laavat praktiliselt identsed Mirko ojakivi lugu. Eesti Ekspress kirjutas täna, et Tallinna sadama poolt tellitud identsed parvlaevad ehitatakse Poolas 17,5 miljonit eurot kallimalt kui Türgis. Kuna poolakad kui ka türgi laevaehitaja oma pakkumisi teavad, on seega teada neile ka konkurendi pakkumine ja nii võis Artur Talvik avalikustada ka Tallinna sadama ja laevaehitajate vahel kehtivate ärisaladust. Talvik ise on veendunud, et ärisaladust avaldanud pole, sest ta pole nimetanud ettevõtete nimesid ja täpseid pakkumiste hindu. Artur Talvik. Esiteks, ma pole ühtegi lepingu detaili avalikustanud, ehk ma pole kellelegi ei öelnud, kui palju need laevad siis või mis nende parvlaevade hind siis on, eks ole, et ma olen rääkinud ainult sellest hinnavahest ja ja seega ma ei ole otseselt Riigikogu liige Valdo Randpere, kes samuti kuulub Tallinna Sadama uurimiskomisjoni, ütles, et kui nõuded või kahju peaks Talviku väljaütlemisest tekkima, jääb see tema südametunnistusele. Randpere hinnangul on talvikaga avaldanud ka tundlikku infot. Valdo Randpere. No see kahju, ütleme põhimõtteliselt juhul, kui nüüd järsku türklased ütleksid lepingu ülesse. Ma ma iseenesest ei saanudki aru, kas Talviku suur mure oli see, et türklased müüsid meile parvlaevad liiga odavalt või et poolakad müüsid liiga kallilt, sellest ma aru ei saanud. Aga juhul kui türgi näiteks ütleks üles huvitav, kes, kes hüvitaks selle vahe, siis, mis uute parvlaevad tellimine kallimaks läheks. Talvik valmis seda tegema? Talviku väitel on aga laevanduses ka näiteid, kus hankelepingu hindu avalikustatakse. See võiks olla ka Eesti riigifirmadel eeskujuks. Tallinna Sadama selgitusel tulenes Aga konfidentsiaalsusnõue laevaehitajatelt räägib Tallinna Sadama tütarettevõtte TS Laevade juht Kaido Padar. Tänahommikuse vaatasin lepingut veel hästi kiiresti mustvalgelt mõlemal lepingul on sees Tallinna sadamas laevatehaste vahelisi lepinguid sees tingimus konfidentsiaalne ja eelkõige on see siis tõesti tulnud laevadest enda poole pealt sinuga aru saada, tegelikult et tegelikult ju konkureerida tahaks omavahel. Noh, samamoodi või ükskõik mis teine ettevõte, kas või Eestis sinuni. Eelmisel nädalal uurimiskomisjoni istungil sotsiaaldemokraate esindanud Rainer Vakra sõnul peaks komisjon tulevikus Tallinna Sadama ärihuve siiski kaitsma, mitte kahjustama. Mirko Ojakivi, Tartu. Tallinna ringkonnakohus tühistas täna alkoholitootja Liviko ja tuntud jaekettide süüdimõistmise konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimises kuriteo aegumise tõttu. Kohus mõistis välja ka süüdistatavate menetluskulud, mis kuuluvad hüvitamisele süüdistatavate kasuks riigieelarve vahenditest. Riigiprokurör Laura Feldmanis ütles, et ta vaidlustab tänase ringkonnakohtu määruse riigi kohtus. Harju maakohus mõistis eelmisel aastal konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimises süüdi aktsiaseltsid Liviko, Selver, Rimi, Eesti Food, osaühingu Maxima Eesti prisma, peremarketi ja nendes firmades ostu-müügi eest vastutanud inimesed. Välisuudised võtab nüüd kokku Uku Toom. Läti Ülikooli Stradiņši haigla kardioloogiaosakonna arstidel õnnestus likvideerida nakkuspesa Läti presidendi Raimonds Vejonis südameklapis ja tema seisundit hinnatakse stabiilseks Vejonis. Operatsioon on lõppenud, nakatunud klapp asendati proteesiga, ütles uudisteagentuurile LETA haigla esindaja. Presidendi seisundit kommenteeritakse põhjalikumalt umbes ööpäeva möödudes, kui tema seisund muutub kindlamaks. Teadupoolest tuvastasid arstid Vejonis südameklapi septilise nakkuse, mistõttu tehti riigi peale südameoperatsioon. President viidi haiglasse esmaspäeval. Austria kantsler Werner Fayman ütles föderaalMinistrite ja provintsikuberneride kohtumisel Viinis, et Austria võtab sel aastal vastu kuni 37500 varjupaigataotlejat. Seda on enam kui poole võrra vähem kui eelmisel aastal. Riiki saabunud 90000 kuni 2019. aasta lõpuni võetakse vastu kokku 127500 asüülitaotlejat. Vaiman nimetas seda arvu suuniseks. Kantsler Reinhard mitterlener ülempiiriks. Šveitsi mägikuurordis Davosis alanud järjekordsel maailma majandusfoorumil ütles Saksa president Joachim Gauck, et praegune pagulaskriis kujutab endast Euroopa liidule suurimat võimalikku testi. Gaucki sõnul ei tule pagulaste voolu Euroopasse vaadelda mitte ainult problemaatilises mõttes, vaid ka võimalusena kasutada põgenikke Euroopa majanduse elavdamiseks. Davosi foorumil on arutluse all küberturvalisus, globaalne julgeolek, terrorism, Ukraina majanduslik ja poliitiline tulevik, Hiina majanduse areng, aga ka Euroopa rändekriis. Foorumile pääsevad ainult kutsutud, sel aastal on osavõtjaid üle 2500 ja nad tulevad enam kui 100-st riigist. Nende hulgas on 40 riigipead ja valitsusjuhti. Seoses nafta hinna jätkuva langusega langes Vene rubla kurss täna ajalooliselt madalaimale tasemele ja ületas 80 rubla piiri dollari suhtes. Üks dollar maksis 81 rubla, euro võrdus 87 rubla 67 kopikaga. Ja tagasi Eestisse veterinaar- ja toiduametis kogunes täna riiklik loomatauditõrje komisjon, kus põhiküsimusena arutati võimalikke jahinduslike meetmeid seakatku leviku tõkestamiseks. Taudi leviku peatamiseks otsustas komisjon toetada keskkonnaameti ettepanekud metssigade asurkonna vähendamiseks. Keskkonnaameti nõunik Teet Koitjärv. Eks neid olukordi tuleb hinnata igal aastal, veel kord uuesti Agame tuginema nendele eksperthinnangutele, kus on hinnatud, et poolteist siga siis jah, selle 1000 hektari kohta võiks olla selline number, kas siis oluliselt takistab taudi levikut metssigade hulgas või siis peatata? Hiljuti jõustunud jahiseaduse muudatus lõi võimaluse seakatku tõrjumise eesmärgil väljastada maaomanikele tasuta jahiluba oma kinnisasjal metssigade küttimiseks. Komisjon ei näinud hetkel vajadust võtta täiendava tõrje meetmena kasutusele maaomanikele jahipidamisõiguse andmist. Teet Koitjärv. Jäimet olevad küttimisegise taimed selles iseenesest ei ole põhjust ka kahelda, et me jälgime juba sügisest peale kord kuus kokkuvõtteid, kuidas on metssigu kütitud ja, ja see statistika iseenesest toetab seda seisukohta küll. Eesti filmi instituut tegi kokkuvõtte möödunud aastast ja andis ülevaate eelolevast. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Kodumaises filmitootmises on eeloleva aasta rekordiline aasta jooksul jõuab kinodesse 11 uut täispikka kodumaist mängufilmiaasta esimesel poolel viis ja teisel kuus. Neist kolm on rahvusvahelised kaastootmisfilmid. Eesti filmi instituudi peaprodutsent Pireti pahadžins kinnitab, et sellist filmiaastat polegi varem olnud. Oma osa andis kaifi korraldatud mikroeelarveliste mängufilmide konkurss. Põhimõtteliselt ühe filmi asemel ühe väikese eelarvelise asemel me saame kolm üliväikese eelarvega filmi. Teine protsess, mis mõjutab Sa pead, need filmid kuhjuvad ühele aastale, on ka toetuste jagamine mitme aasta peale. Et seetõttu filme tehakse pikemat aega. On üks huvitav tendents, mida ma olen nüüd tähele pannud, tegelikult viiest aasta esimesel poolel linastuvad filmist kolme stsenaristid, kolme režissöörid ja nelja produtsendid on naised. Aasta teine pool tasakaalustab selle jällegi. Aga mingisugust sellist huvitavat uute huvitavate naisrežissööride naisautorite nihukest lainet võib märgata küll ka Eesti vabariigis ja lõppvooru mängufilmide kaheksa mängufilmi hulgas kolm on naisrežissöör, kes on ise koma stsenaariumid kirjutanud. Aasta esimesel poolel jõuavad täispikkadest mängufilmidest vaatajate ette Renee Vilbre, klassikokkutulek Valentin, kuigi ja Manfred Vainokivi, perekonnavaled Anu auna Polaarpoiss ning Triin ruumeti päevad, mis ajasid segadusse dokumentaalfilme, linastus läinud aastal 25, mis oli siin omamoodi rekord. Kuidas sa ka tänavu filmiinstituudi filmiekspert Kaarel Kuurmaa tänavu aastal tegelikult on oodata Circat kümmekonda dokumentaalfilmikinolevisse, mis võib juhtuda, et aasta lõpuks on mängufilme rohkem kinolevis kui dokumentaalfilme, aga ei ole halba, ilma et selle tõttu võib-olla, et ehk on ka dokumentaalfilmid, on rohkem võimalust saada tähelepanu kui esimest pool aastat. Vaata siis. Läbivad teemad on ajaloo või ka mineviku mõtestamine ja muusikat. Esimese filmina linastub dokumendi avafilmina Manfred Vainokivi. Punane varietee ja oma filmi oskab eesti vaatajaga hinnata. Eelmise aasta vaatajanumbrid näitavad, et eesti filmid kogusid kinodes üle 350000 vaataja ning piletimüügist said meiegi niastid 1,4 miljonit eurot. Vaadatuimad eesti filmid olid mullu 1944 115000 vaatajaga Supilinna salaseltsi 90. 1000 vaatajaga ning must alpinist 51000 vaatajaga. Eesti filmituruosa on 11,3 protsenti. Sihtasutuse vaba lava esindajad tutvustasid Narva volikogule uue teatrikeskuse rajamise plaani. Jüri Nikolajev teeb ülevaate. Valitsuskabineti otsus leida järgneva 10 aasta jooksul riigieelarvete koostamisel veerand miljonit eurot aastas Narva teatrikeskuse tegevuseks on sihtasutuse vaba lava jaoks ametlikuks stardipauguks. Neli aastat on vaba lava Narva projektist rääkinud ettevaatlikult. Nüüd võib öelda, et Narva teatrikeskus tuleb vaba lava tegevjuht Kristiina Reidolf. Vaba lava jaoks on kindlasti suur väljakutse, oleme ju ehitanud teatrihoonet Tallinnasse Telliskivi loomelinnakusse ning sellesama kogemuse baasilt siis on soov ehitada siia Narva samasugune kaasaegne, avatud teatrikeskus, kus Sikkel loojatel oleks võimalusi esineda, kaasa arvatud kindlasti Ilmarise teatril, kus oleks võimalik anda külalisetendusi Eesti teatritel kui ka siis üldse eesti kultuurikorraldajatele, nii et sellest majast tulevikus võiks kujuneda selline kaasaegne moderne, multifunktsionaalne kultuurikeskus. Esialgseil hinnanguil võiks Narva teatrikeskuse rajamine endise sõjatehase haldushoonesse maksma minna umbes kolm miljonit eurot. Projektile otsitakse lisaks riigile tuge veel ka erainvestoritelt ja Narva. Linnalt jätkab Kristiina Reidolm. Kohe läheme edasi Narva volikogusse, et siis juba ka linnaga jõuda kokkulepetele mis mahus ja kuidas Narva linn võiks siis samuti seda tegevust siin toetada tegevustoetust personalikulude katteks selleks parim, mida praegu võiks linnalt küsida. Narva linnavolikogu tervitab Narva teatrikeskuse rajamist Jaan valmistada ka toetama, kuid nagu kinnitab volikogu kultuurikomisjoni esimees Vladimir Buttosof, tahaks linn kursis olla, mis uues teatrimajas toimuma hakkab. Olen võrdväärse partnerluse pooldaja, nemad korraldavad teatrietendusi, meie toetame seda rahaliselt. Kuid Narva tahaks samuti osaleda valikus, et mida ja millal vaatama hakkame ning mitu korda aastas. Samas nagu ütles Vladimir putuusov, võetakse uusi ideid Narvas vastu alati ettevaatlikult, kuid lõpuks harjutakse ning koostöö laabub. Vaba lavaplaanide järgi peaks sel aastal algama projekteerimistööd. Hoonet hakatakse rekonstrueerima tuleval aastal ja Narva teatrikeskus avatakse ametlikult vabariigi 100.-ks sünnipäevaks Uudistele Jüri Nikolajev. Narva. Kuna praeguse haldusreformi kava eesmärkide hulgas pole nimetatud piirkondade ajaloolise ja kultuurilise ühtekuuluvuse tugevdamist, otsustasid Võro Seltsi liikmed teha ettepaneku Vana-Võromaa omavalitsuse moodustamiseks. Tegemist on senini kõige suurejoonelisema haldusterritoriaalse ettepanekuga, mis hõlmab 25 omavalitsust neljast maakonnast, kus elab kokku ligemale 60000 inimest. Mirjam Nutov lugu. Vana Võromaa haldusüksuse moodustamise idee pole uus, sest just sellisena on ta juba eksisteerinud aastail 1783 kuni 1920. Et tegemist oli ja on praegugi keeleliselt ja kultuuriliselt tervikliku piirkonnaga, võiks taga Võro Seltsi liikmete arvates jätkata ühtse piirkonnana, jätkab Võro Seltsi. Võro keele ja kultuuri Fondi juhatuse liige Kaido Kama. Selleks, et maaelu püsiks, ei ole vaja ainult niukseid, hästi töötavaid tõmbekeskuse, tagamaasüsteeme ja infrastruktuure vaid väga oluline on ka inimeste side ühe kindla kohaga ja selline võrukeseks olemine seda sidet kindlasti tugevdab ja on ka on ka maaelu säilimise üheks aluseks. Selleks aga, et hiidomavalitsuses vältida võimu kaugenemist lihtsatest inimestest, on välja käidud idee moodustada kihelkondlikult põhimõttel osavallad. Kokku on vanal Võromaal kaheksa kihelkonda, milleks on Räpina, Põlva, Kanepi, Urvaste, Karula, Hargla, Rõuge ja Vastseliina kihelkond. Veel kord Kaido Kama. Sellise skeemi puhul ma lihtsalt ei näe seda hirmu, et üks keskus võiks hakata niivõrd domineerima, et ülejäänud piirkond selle all kannatab. Ühtse Vana-Võromaa idee meeldib kultuuriinimestele, kes igapäevaselt Vana-Võromaa ülese kultuuritööga kokku puutuvad, jätkab Põlva talurahvamuuseumi juhataja Reet roop. Võrumaa kultuuriasutused, Põlvama kultuuriasutused, see ühistöö on ju kogu aeg käinud, see ei ole mingisugune uus asi, samamoodi muuseumite vaheline ja no mis see piir, mis piir eriti muudab? Kuna aga Võro Selts kõnealust ettepanekud liitumiseks ise teha ei saa, saadetigi täna vastavasisuline kiri asjassepuutuvate omavalitsusjuhtide postkastil lootuses, et ehk keegi võtab selle teema ülesse ning viib volikokku. Sõmerpalu vallavanem Aare Hollo ütleb, et teema väärib igal juhul arutamist jätkab Hollo. Ja siis on meil kolu, vald on avatud igale ettepanekule ja ükski ettepanek korraga kõrvale lükata vaid kõigi kaalutakse. Ja siis tehakse kindlasti oma otsused. Hollo lisas, et antud teema on arutelus juba järgmise nädala volikogus, mil peaks ka selguma, kas näiteks Sõmerpalu vald on see, kes annab ühtsele Vana-Võromaa haldusüksuse moodustamisele ametliku käigu raadiouudistele Võrust ja Sõmerpalust. Mirjam Nutov. Tänasest saab ERR-i uudisteportaalis kommenteerida vaid ID-kaardiga, see tähendab, et kommentaari avaldamiseks tuleb sisestada ID-kaardilt PIN1 kood Margitta. Otsmaa rääkis sel teemal ERR-i uue meediadirektori Jaanus lillenbergiga. Jaanus lillenberg leiab, et kommentaariruum võiks olla pigem dialoogi koht kui pelgalt sein, kuhu kirjutada saab. Kuu aega tagasi käivitus pilootprojektina ID-kaardi põhine kommenteerimine portaali arvamusrubriigis. Ei olnud nii, et inimesed ei avaldanud arvamust, avaldasid arvamust. Väga asjalik arutelu oli ja on ka praegu. Tänasest mitte midagi muud ei teinudki, laiendasime selle võimaluse lihtsalt tervele portaalile. Kui inimene nüüd logib ennast ID-kaardiga sinna sisse, siis üks variant on see, et tema isik ikkagi jääb avalikkusele nähtamatuks. See on ainus variant, kuidas ise soovib, siis ta võib enda päris nime ise kirjutada, sinna tuvastamine annab aga toimetusele võimaluse võtta kommenteerijaga ühendust, et küsida näiteks lisainfot. Samas inimese andmeid ei näe kohe ka portaali toimetus, selleks tuleb teha eraldi päring, ütleb lillenberg. Sellest jäävad jäljed maha. Loomulikult Need, see info antakse välja politsei või kohtupäringu peale, aga seda tuleb ette meie praktikas väga harva. Kui palju praeguseks kellaajaks või ütleme hea küll, selle arvamusrubriigi puhul ka, et kui palju inimesed tegelikult julgevad ennast ID-kaardiga sisse logida, kas on jäänud vähemaks kommentaare näiteks arvamusrubriigis, kus on juba kuu aega nagu toimunut seal ei ole vähemaks jäänud? Mujal kommentaariumis on seda täna muidugi vähem sest et nende jaoks on see uus uus olukord, teisest küljest seda sisukad kommentaari ei takista ega ei aita kaasa ID-kaardi kasutamine. Kui, nagu üldse küsida, kas meil on mingi oht, võiks olla. Mul on see, et see sõnavabadus, mis seal täna sisuliselt käes on on viinud selle osuti skaala teise äärmusesse. Et ID-kaart, Kaidakistega keel, aga tegemas vihakõne moodi avaldusi selle avaldaja, minu jaoks on see tema normaalne meelteseisund või maailmavaade. Kõik see puudutab praegu eestikeelset portaali, inglise ja venekeelsed jäävad esialgu avatuks nii nagu seni. Kuna kõikide seadmetega ei saa ID-kaarti selle tarkvara tõttu kasutada, käivitub õige pea ka mobiil-ID platvorm. Ilmast räägib meile nüüd sünoptik Ülle Jõemaa, palun. Lähipäevil on suhteliselt rahulik talveilm, kuid läheb külmemaks. Öösel üle leedu aeglaselt kagu poole liikuv madalrõhkkond põhjustab öötundidel meil veel mitmel pool lumesadu. See on aga juba tasahilju hääbuv madalrõhkkond, sest õhurõhk keskmes, kui lähikonnas tõuseb ja seepärast on ka sadu enamasti nõrk. Lääne pool tugevneb kõrgrõhuala ning homme päeval laieneb selle mõju. Üle Läänemere Baltimaadele tuleb selgimisi, läheb külmemaks, ent jätkuvalt ajab mere kohal üles pilvi, milledest rannikualadel siia-sinna lund pudeneb. Saabuval ööl on ilm pilves selgimistega. Mitmel pool sajab vähest lund, mõnel pool võib tekkida udu. Puhub valdavalt kirdetuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus seitse kuni miinus 13, kohati langeb kuni miinus 17 kraadini. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, paiguti sajab vähest lund. Puhub põhjakaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ning õhutemperatuur on miinus kuus kuni miinus 11 kraadi. Sõna nüüd sporditoimetusele, kus sporditeemad võtab kokku Karl, Mihkel Eller. Kultuuriministeerium teatas täna, et sel aastal saab riigilt tööjõukulude toetus 1195 kõrgema kutseastme treenerit. Tööjõukulude toetust jagatakse ligi nelja miljoni euro ulatuses. Enim toetusi saavad jalgpalli kergejõustikukorvpalli ujumisja võimlemistreenerid, sest nendel aladel on kõige rohkem laste ja noorte treeningrühmi. Täismahus toetuse suuruseks kujunes 390 eurot kuus ning selle summa saab 433 täiskoormusega ehk nädalas 24 treeningtundi andvat treenerit. Kultuuriminister Indrek Saar. See tõstab kindlasti oluliselt treenerite motivatsiooni oma alaga tegeleda ja teiselt poolt ka treenerite kvalifikatsiooni sest me näeme ka, et selle esimese aasta tulemused 2015. aastal esimene aasta, kus sellist täiendavat toetust maksis, selle tulemusena on ligi 200 lisandunud, mis tähendab seda, et, et kui eelmisel aastal oli umbes 31000 noort, kes olid siis kõrgema kategooria treeneri käe all regulaarselt treenida, siis käesoleval aastal on meil juba 6000 võrra rohkem, ehk siis 37000. Tennise Austraalia lahtiste meesüksikmängus tekkinud maailma edetabeli esikümnesse kuuluvatel mängijatel täna raskusi kolmandasse ringi pääsemisega. Maailma esinumber Novak Djokovic alistas edetabelis kõigest 187. positsioonil oleva 19 aastase prantslase then halee kuus. Üks, kuus. Kaks, seitse. Kuus kiire lõppmänguga seitse. Kolm. Naiste turniiril jõudsid lihtsa võiduga kolmandasse ringi maailma esireket Serena Williams, kes loovutas taiwani esindajale suveihheile vaid kolm geimi. Ameeriklanna võidunumbrid olid kuus. Üks, kuus, kaks. Konkurentsist langes suurte tiitlitega pärjatud tšehhitar Petra Kvitova, kes jäi alla maailma edetabelis 30 üheksandat kohta hoidval Australian tale taariaga Wrilovale neli kuus, neli, kuus. 2000 seitsmeteistkümnenda aasta korvpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile pääsu püüdvad koondised loositakse reedel seitsmesse valikturniiri alagrupi täna ja vaata et üht-teist vakantsed. Finaalturniiri kohta jahtivad koondised nelja tugevusgruppi ning Eesti kuulub selles valikus teise gruppi. Valikturniiri mängud toimuvad augusti lõpus ning septembri alguses ja finaalturniirile pääsevad kõik alagruppide võitjad ning neli paremat teise koha meeskonda. Hetkel on koha EM-finaalturniirile taganud 13 koondist, nende seas korraldajad Soome, Iisrael, Rumeenia ja Türgi ning eelmise EMi finalistid. Hispaania ja Leedu ning olümpiamängude valikturniiril osalevad seitse Euroopa koondist. Aitäh sporditoimetusele te kuulsite 20. jaanuari päevakaja järjekorranumbriga 19988 rahulikku õhtut ja kuulmiseni.