Õige valiku kolmas matkapäev, 11. juuli soe päike, tuulevaikus magus võimalik. Sellega liituvad lõkke ääres ämbrites tõuseb või ja piparmündilõhnad. Ja täna pole vaja laagrit kaku pannagi. Õhtuks otsustati samasse paika tagasi tulla. Niisiis võid kohe pärast hommikueinet teele asuda. Päevaplaanis on Käina ja Kassari. Matkajuht eemalt terase ammendamatud lood aitavad palava bussisõidu märkamatuks lühendada. Vintsite kuulatama, siis räägiksin teile, mõned lootsid, Käina kandi meeste, nimelt käin on tuntud ka oma nii hambameeste poolest ja üks kõige tuntumaid onlikuga Kaarel Hiiumaameier, kes on nagu kujunenud siis siin niisuguseks hiiu nalja sünonüümiks lausa. No tema oli hästi niisugune mõnusa terava keelega mees. Ja igal otse küsimesele tema andis, andis ilmtingimata ümber nurga vastuse, kord olevat ta sõitnud oma valge hobusega, tal oli niisugune klassikaline valge hobune olevat sellega sõitnud seal külavahel ja seal külavahel olid mingi, et mehed seal tee ääres tööl, mida nad seal tegid, ma ei oska teile ütelda. Ja aga kui siis Kaarel nendele ligidale jõudis olevat lossis Kaarlil hüüdnud, et kuule, Kaarel, valeta täna ka midagit. Kuna ta oli hästi minule tuntud hambamees. Kaarel ütles selle peale, et äi, tänavool pole mitte aeg-ajalt, ma pean ruttu sõitma, Käina Käina pood oli väheseid saiu tuld andes hobusele piitsa ja sõitis edasi. Aga mehed jäid mõtlema, et kui Käina kauplusse tuli väikseid saiu, neid seal iga päev ei ole tarvis. Caminna istusid rataste selga ja sõitsid Käinasse. Aga seal ei olnud poest saia lõhnagi. Aga teisel päeval, kuna Kaarliga kokku said, hakkasid nad Kaarli turjutama, et kuule, vana saju petsid, sa valetasid meitele, Käina poest pole, sai olnud. Kaarel ütles, et aga te ju ise käskisite valetada. Siis ükskord juhtus nii mandrimeestega, niisugune lugu tulid tema juurde kaks tudengid. Nad olid vist ilmselt kas rahvaluulekogujad või olid nad etnograafi, nii etnograafiaala eriala, üliõpilased, ma ei tea täpselt ütelda. Nad küsisid Kaarli käest juua, paradiootes nemad kenasti ära ja hakkas siis küsima, et mis mehed siis kanad on? No poisid tahtsid olla siis nii natukese uhked ja ju vana Eestis väheksani eputada ja ütlesin Kaarlile, et me oleme nüüd peaga töötajad. Kaarel ütles, et ahaa teie olete siis need peege töötajad, moonaga kodusi, kaks tükke näitas aknast välja ja akna taga seal põllu peal Tõngus kaks siga. Olen illu viidealerile, kui istungjärk on mul keegi peale ei keela päike vallatuid. Taevapojaga. Käina on suuruselt teine asulakoht Kärdla järel. Käina alevikku on esmakordselt mainitud ajaloost 1522. aastal ja rahvasuu räägib niimoodi, et see asulapaik olevat oma nime saanud sellest et kui 15. sajandi lõpul hakati Käinasse ehitama kirikut, siis olevat kohalikku elanikkonda kohalikke talupoegi aetud, siis kiriku jaoks materjali kokku vedama ja nad olid oma härgadega siis seda materjali vedanud. Ja kuna härjad on teatavasti väga laisad liikuma, siis olevat need talumehed pidanud härgi ajama ikka hüüdega, Käinaa Käi naa ja nõnda olevat siis sellele paigale pandud ka niiskune nimetus. Gooti stiilis kirik ehitati 15. 16. sajandivahetusel 1860. aastal lisati sellele veel kõrvaltiib. 1941.-st aastast seisab kiriku varemetes ja kannatada on saanud ka kunagine ilus park selle ümber. Ta on väga omapärase ehitusega, see kirik siin eespool peasissekäiku torni all on nagu kindluse müüril. Niisugused paksu teendid olen algab tükk maad tagantpoolt alles kosmousega. Ukse kohal on nagu päikeseratas roosakna ja ukse vahel. Praegu kiriku müüridel kasvab pikk rohi, õitsevad lopiinid ja pihlapuud on seal jõudnud kasvada üle paari meetri kõrguseks. Torn ei ole ruudukujulise põhiplaaniga, vaid ristküliku kujuline eest Vahtes laiem, külgvaates kitsam. Tan ilmselt mõjunud väga sihlakena omal ajal, kui tal oli ka tornikiiver. Praegu on ainult sakilised müürijupid. Tuvid lendavad siin ringi, rahvasuu räägib siis niisugust pisut pikantset lugu selle kiriku kohta tuleb välja, et madin ja muud ei räägi, kui ainult niisuguseid lub. Nimelt lugu olevat olnud niisugune, vanasti olevat selle kirikutornis olnud kaks kella ja suur kell ja väike kell ja suure kellaga oli Nendele pruutpaaridele, kes siis õpetaja juures esimest korda kokku said. Aga kes siis olid juba nii enne trehvanud? Nendele oli löödud väikese kellaga, kord oli siis tulnud jälle üks vaarõpetaja juurde lugemisele ja õpetaja siis küsinud, et ütleb nüüd sina, pruut, missuguse kellaga mina peab sulle lööma? Pruut oli kohe kärme vastama ikka selle suure kõike selle suure lõpetaja härra peeglis oli kratsinud siis kõrvatagust ja oli ütelnud, et haide õpetaja võiks siiski seda vehe kest ka sega trilist. Aga siin selles kirikus on siis olnud köstriks helilooja Rudolf Tobiase isa ja helilooja Rudolf Tobiase on ise ka selles kirikus teinud siis oma esimesed harjutused oreli peal. Helilooja 100. sünniaastapäeva puhul avati endises Käina köstrimajas Rudolf Tobiase majamuuseum kus praegu võtab rohkeid külastajaid vastu Urmas Selirand. Kant, hiidlane, nagu ta ise ütleb, aga siiski 50 protsenti hiiu verd. Kui 1839. aastal määrati Käina kiriku köstriks Aleksander Cornelius Jakobson siis laskis tolleaegne pastor Ignaatius ehitada köstrile ka maja. See on siis seesama maja praegu. Paar aastat oli siis Aleksander Cornelius köstriks, siis sai köstriks tema poeg Jerry Jakobson kahe Harryga. Kuid tema ei olnud kestriks ka kaua, kasutades nüüd kaasaegset terminit, võeti siis köstrikohalt maha. Seda ei ole nüüd allikates küll kirjutatud, mille pärast, aga nagu rahvasuus jutt on liikunud, oli tema liiga suur sõber tuli veega ja küla peal oli temaga liikunud liialt palju ringi ja pandi köstri ametisse. Peeter Tobias. See on siis Rudolf Tobiase vanaisa Peeter tobias oli lihtne talupoeg kuid ta oli teistest talupoegadest sellevõrra helgem, et tema oskas mängida orelit ja oli muusikaliste kalduvustega. Ning tundis ka piibli sõna rohkem kui teised. Ja Peeter Tobias, ütleme niimoodi, et Saiga köstriks nagu puhtjuhuslikult sellepärast et ametisse pidi saama tema poeg Johannes Tobiase Sis, Rudolf Tobiase isa. Aga kuna Johannes tobias oli liialt noor, ta ei olnud veel 30 täis, mõni aasta oli alla sellist poisikest ei saanud kestriks panna, siis sai ajutiselt köstriks tema isa Peeter tobias. Ja Johannes Tobiase ja Emilia Tobiase perekonnas teise lapsena sündis Rudolf Tobias kellest sai siis hiljem üks eesti sümfoonilise muusika alusepanijaid 1873. aasta seitsmeteistkümnendal mail. Selles majas tubade pärast vaatate, see on siis, kui te lähete nüüd sealt lugedes kolmas tuba köögi elutoa kõrval, kõige väiksem tuba selles majas, seal sündis Rudolf Tobias, Tobiase perekond pärast Rudolfi sündi elas siin veel 12 aastat. Tobias oli alles väike poisike, kui nad siit ära läksid, aga siin ta oma isa kõrval sai esimesed muusikaõppetunnid koolis ka koorilaulu sellessamas toas siin, kus me praegu oleme, sest see tuba oli tobias majas nagu saaliks. Seda on ka praegu saaliks nimetatud. Ja siin hakkas tema muusikat kuulama ja on selline. Mitte nüüd ametlikult kirja pandud jutt, aga rahva seas jutt räägib niimoodi, et tobias oli kolmeaastane, siis ta oli seisnud oma isa kõrval koduoreli kõrval. See ei ole küll see orel praegu, mille kõrval mina siin seisan, aga samasugune umbes ta nägi välja ja oli seisnud oreli kõrvale, kuulanud seda, kuidas isa mängib ja vahepeal oli paus tekkinud. Ja siis oli Rudolf vajutanud ka ühe klahvi alla kuulanud, natukene kallutanud, pea viltu, vajutanud, teise klahvi alla raputanud veel kord pead vajutanud kolmanda klahvi alla ja siis oli hoolega noogutama hakanud, et see on see õige toon, nüüd siis. Ja 1885. aastal tobias perekond kolis siit ära, kolis kullamaale ja jätkas oma õpinguid, mis ta oli siis isa käest esimesed õppetunnid saanud, jätkas Haapsalus provofon kernete juures. Õppis klaverit, õppis orelit, Läks, Haapsalust edasi Tallinnasse tuntud toomkiriku organisti Reinike juurde. Õppis seal kompositsiooni ja orelimängu ning Tallinnast läks edasi Peterburi juba konservatooriumi, kus ta õppis professor Rimski korsakovi juures ja lõpetas kuueaastase stuudiumi nelja aastaga, mis juba näitab ära, et tegemist ei olnud mitte lihtsa üliõpilasega, vaid geniaalse. Ja samal ajal juba komponeeris taga oma esimesi suuremaid helitöid. Aga juba tuli välja see, millest ma enne ütlesin, et tema oma ajal teda ei mõistetud eriti mõistetud Tsaari-Venemaal sellepärast et Rimski korsekov ütles ka tema kohta et väga andekas noormees, aga kahjuks tema muusikat ma ei mõista. Majamuuseum on väga kenasti sisustatud ja ülevaatliku ekspositsiooniga. Siin on 21 linti Rudolf Tobiase muusikat, mida soovi korral võib kuulata. Ja lahke giid on valmis andma seletusi. Kuid me ei kavatse selles reisisaates anda Rudolf Tobiase elu ja loominguloo põhjalikku ülevaadet ka muuseumi ekspositsiooni kirjeldust, mitte olgu see lõikvaid ärgituseks, mis kuulajaid innustaks ise sinna minema. Poolteist sajandit tagasi, kui krohvi mõte veel ei tuntud, osati siiski krohv kindlalt seinale kinnitada. Palkide vahele on kiilutud puupulgad ja seinakate olevat ilusasti püsinud. Ühe jupi sellest seinast on restaureerijate uudistajate tarvis nähtavale jätnud. Olevat olnud siin Läänemeres olevat olnud üks väike nimetu laiuke ja ühel sügisel tormi ajal olevat siis torm hakanud seda väikest laiukest nii lahti loksutama tema siis ka lahti ja hakanud teda siis ajama avamere poole. Aga Hiiumaa mees oli seisnud oma saare peal ja vaadanud seda lugu peal ja tal hakanud sellest nimetust laiukesest hale meel. Ta oli rakendanud härjad selle laiu etel ja vedanud selle laiusis oma saare juurde ja nõnda saanud iie Hiiumaa kaassaare ja kitsika nimetus Kassari. Nii räägib rahvasuu. Ja nüüd olemegi jõudnud Käina lahest mööda ja asunud juba Kassari pinnale. Esimene käik viib meid Hiiumaa koduloomuuseumi, mis asub vanas Kassari mõisa valitsejamajas. 20.-te aastate algul sai see ümbruskonna laste koolimajaks. Siin on õppinud dirigent ja helilooja Ado Velmet. 65. aastal kuul suleti ja majas elasid mitmed suvehiidlased. Voldemar Panso on selles majas kirjutanud dramatiseeringus, inimene ja jumal. Praegu jagab koduloomuuseum maja sidejaoskonnaga. Muuseumi käsutuses on neli ruumi ja loomulikult pole võimalik sellel väikesel pinnal välja panna kõiki neid rikkusi, mis saare ajalugu ja minevikku meenutama on kogutud. Ent ekspositsioon on hästi läbi mõeldud ja annab toreda pildisaarerahva elust-olust ja tarberiistadest, mida siin on pruugitud. Lisaks veel rohkesti Fotosid ja seletavaid tekste. Meid võtab aga oma hoole alla muuseumi juhataja Vallimäe Umbaed. Niiet seletusi lugeda pole vajagi, ole ainult mees kuulama ja katsu, et üleliigne naermine tervise peale ei hakka. Läbilippude all arvata, et on tegemist vana kogenenud. See sai muidugi selguda alles siis, kui ta lõpuks oli maha lastud ja üldse mitte ajujahiga, vaid päris lihtviisiliselt juhuse tõttu ja ühe ainsa mehe poolt. Võrdliku järgi uudile vanuseks ligi 20 aastat, mis ületab igavalt huntide hundikoerte keskmise võlur, 13 kuni 15 aastat me teavet inimeste lähete, kes kaugemalt 150 aastat vanas vanas headuses klimaatilised tingimused, miks siis Hiiumaa hunte menud heades tingimustes kaks 10. aasta vanune ja nii huvitav kokkusattumus oli ka vett veel, et võsavillem laskis Villemile meil meelde, aga Villem tehti etteheiteid ka tuubiks, too selle viimase metsasanitari maha laskis, et oleks iseloomulikul surnu võinud surra. Kuid Villem ütles seda, et Hiiumaapindala on niivõrd väikeses kusagil 1000 ruutkilomeetrit meil sanitar töö tegemist, biilseks veerand poole sunnis. Poeg võiks töötada, aga kahjuks meil nibud seda ei anta. Ja siis laskis. Ja Harju rajoonis tehti topis ja kui villade heas tujus ratas ütles seda, et tema laseb ka veel põdra maha ja laseb põdra topis teha ja muuseumile üle, kuid põdra asemel koge mõtelda laskes valge hobused, ohusid hoopis on meil veel saamata? Seda hundijutu jätkuks terveks tunniks, sest talle korraldasid hiidlased vägevad peied, aga kõik selle võtad kokku Harald Suislepa luuletus, Hiiumaa hirm, mille Volli mäe umbaid meile siinsamas peategelase topi sees ette luges. Masuga hiiglaste poolt läbuks, kellel riiki kuigi tegemist tegelikult vabasurma, kui veretasuga ei vähenenud. Vardika verised vägilased müüdki, jutultuurivad turistid, ruulivad tühiseid karvu, keegi loetleb tapetud tallede arvu. Vartsi pudel käib suur nakk näpistanud Naru. Talvise kartuli tahab talvise tuul kurblikul laulujoru. Grad pilte lehele. Küüditati juuri rula ausamba otsa, kui õe Urvel. Udin õhka väid ult tähendab hukku. Hambad on pandud hoopis hullematel huntidele, kõrgkallistu kruntidele küll ajalukku ei, pole äärmisest nalja raasugi. Viidi Okuvadki. Metsad olid huntide paksud, nälg jaka aru igal metsarajal kälimees metsas salatis ja oda kaasas. Ja teravdatud hõlmavad. Need ajastud kuna ta Jägala ja Raadi. Turjas. Kui. Mees koju tuli naist, ei leidnud ta vaid toatäis lapsi, koori isegi iseenda. Ja koldes põredsa õõrusi. Need olid ajad, vanal ajal ta salajase hundi rajadustati. Pühad ei tohi. Siis mehe turjal. Riski jätkata ühises vaid tuur. Mees koju pöördus, mure suur. Siis äkki koiduuks, kriiksatas naine sisse ja ihu hüperkunstinahk oli sattunud suhtes tal. Tule. Ta hulgus tasa tagu Udilbi ja mehe juurde täitudki puges. Need olid ajad vanad ajaga ajada ja see teerajad ja Ekovi info mehe korjata. Pest ajas merre voolab palju vett. Ja katkenud mälestuste. Ja inimene, kõlab uhkelt. Ja ikka vaiksena Jäpusi. Saame näha palju asju, millest seni kuulnud oleme. Näiteks ilusat väljapanekut hüti, klaasikojatoodangust. Portreepildilt vaatab meid kaunis võimukas daam ebaMargarita Stenbocki kes oli kunagi Hiiumaa mõjukaim isik. Näeme mõisatest toodud paarisaja aasta vanust vahvliküpsetusvormi ja muna vahustit meenutavad tänapäevaseid, aga oma raskusega nõuavad jõulist kätt. Kärdla kalevivabriku kangastest võiks mõni tänapäevalgi popp olla aga saame sellest vabrikust veel uusi andmeid. Taago on sisse pressitud Tahkuna tuletorni vaatasime eelmisel päeval siin muuseumis on näha selle tuletorni endine prisma, õigemini osa sellest klaassilindrist. Kui meie giid sinna taha läks, siis oli kõverpeegli efekt tohutu, tavaline suuremat kasvu mees muutus äkki nii võimsaks, et üksnes käsivars oma oli poolteist meetrit pikk. Nii need leideride Tõllud sünnivad. Mitmetes mõistendites on olnud juttu härgadest talupoja olustiku toas võime näha härjarakendiosi ja Hiiumaa hobuseraud on Ardenni tõugu hobuseraua kõrval nagu lapseking suure mehe oma kõrval. Igastahes ei olnud hobustega tegelema, siis Väikesaade tuli seda järge vedada. Viu poiss, kui ta kael kandma hakkas, läks kohe merele, oli ümber Rillo ümber õlgede vedas seda hullust mees juhtus kodus olemist, oli adrakurgi coilude töö, oleks kvaliteetne vagu sügavama paljusi ju noor mees kodus oli Ulila. Seda muusikat olevat praegugi ilus kuulata veel tolleaegse IRL-i sõdurid väga tugevalt number ühel näete seal kartulikorvi, aga praegu tuur meid aitad isegi leidur veidi Külskondlemises korduses korvi kandmisest, räägi. See kartulikorv on nii suur, et sinna mahuks kolm neli tavalise korvitäit sisse. Aga oh seda hiidlase juttu number ühe Alt võib lugeda, et tegemist on villakorviga. Selle kannakse mandri naine, kaera. Muljetest punnis, jätame toreda muuseumiga hüvasti ja läheme koguma muljeid Kassari loodusest. See on meie suvehiidlaste armastatuim pesapaik juba aastakümneid. See on inspireerinud nii paljusid kirjanikke, kunstnikke, heliloojaid. Kõike on vaja oma silmaga üle vaadata. Egas keegi jätta käimata sääre Dirbil, kui juba kassarizon. Meiegi oleme nüüd selle pika teekonna alguses. Osu räägib, et see olevat tekkinud suure Tõllu ühenduste eest. Ana Leiger oma poja Antsuga elasid siin kassaris ja Suur Tõll armastas käia ka laupäeva õhtuti siin Leiger juures Kassari saunas ja ükskord ta olevat jälle tulnud siia saunaga olevat siis nurisenud veidikese käiks sagedamini siis sinu pool külas, aga tee on natukese nii paha ja, ja meri väga sügav, et kas ei oleks võimalik siia vahele mingit ühendusteed rajada ja Leiger pidasis oma noorema poja Antsuga siis nõukokku ja otsustasid siis nii onu Tõllule siis selle teega ehitada, hakkasid siis siia kive tassima, alguses oli see kivide kandmine üsna hõlpus, aga siis mida kaugemale tee merre läks, seda raskemaks siis kivide kandmine läks ja seda pisemaks ka kivid läksid. Ja lõpuks siis sai teda üsna kitsas ribakene, aga see ühendussild Saaremaaga jäigi tegemata. Kes oli palumise-d ja rühib higi pühkides silmad sääre otsa poole. Kes läheb ülemist kadakatevahelist teed ja teeb aina peatusid, sest põõsaste all on nii palju maasikaid, et raske oleks neist mööda minna. Kuivavõitu ja vähe magusat, küll, aga ikkagi. Nii venib see minejate rivi järjest pikemaks ja ega päris kõik viimaste kivideni välja ei jõuagi. Pala oi kui palav rand, aga nii kivine ja vesi nii madal, et ujumisest ei taha suurt midagi välja tulla. Aga mõningast värskendust annab seegi, kuidas ta end madalasse vette kõhuli maha ja lasta lainekesel, sest lainet nii vaikse ilmaga ei ole üle selja lukustada. Praegu Kassari huvitavad kunsti ja kirja rahvastme tülitama ei lähe. Küll aga käime ära maja juures, kus 13 aastat veetis oma suved Aino Kallas. Sisse küll ei saa, kuid avarates akendest võib üsna hästi ülevaate saada. Toast, kus kirjanik töötas. Ilus valge mööbel on kohaliku tisleritöö. Nagu paljudes saare kodudes on Siimgi õues veskikivist kohvilaud. See maja kuulub Eesti kultuurilukku veel sellegi poolest, et enne Aino Kallast suvitasid siinsamas kunstnikud Kristjan ja Paul raud ning lauljatar Paula Breen. Ja ka mees, kes selle maja ehitada laskis, kuulub kultuurilukku ning teda võime lausa näha. See oli Villem Tamm, keda Johann Köler kasutas mitmel puhul modellina. Selle ilusa Villemi kohta võib põhjalikult lugeda siinsamas lähedal suvitava Jaan Krossi raamatust. Kolmandad mäed. Omapärane, nagu kogu Kassari on ka siinse surnuaiakabel, mis väikesel saarel on ka kiriku ülesandeid täitnud massiivne kivihoone, millel peal rookatus nagu talumaja ehitatud kuskil seitsmeteistkümnendal sajandil. Siin puhkavad Marie Underi ja Debora Vaarandi vanavanemad siia maetud Villem Tamm. See vahemla mõisa kutsar, kelle järgi Johann Köler maalis Kristuse Kaarli kiriku altaripildile Seesama Ilus Villem oli hiljem Velga mõisa kubjas ja kohalikud inimesed rääkisid, et inimesena olevat olnud äärmiselt julm ja üldiselt viha. Studia põlatud Sundja ja Lepa Anna ütles, et tema sellepärast Kaarli kirikus ei käi. Et Villem Tamme pilt on seal. Ka seesama Kassari talunaine lepanna, kelle Voldemar Panso eesti kirjandusse kirjutas, puhkab nüüd samal surnuaial. Kui hea, et raamatu eluiga kestab üle nii autori kui tema tegelased. Tagasiteel suurele saarele teeme peatuse veel endise vahemle mõisapargi vahel. Tee ääres hästi nähtaval kohal on kena kunstniku balletikujuline mälestuskivi, mille kiri meenutab, et selles mõisas peatus 1863. aastal Johann Köler. Sellesama mõisa sepa peres sündis 1910. aastal helilooja ja dirigent Ado Velmet, kes on töötanud mitmes Hiiumaakoolis õpetajana ja koorijuhina olnud Saare kolmanda laulupeo üldjuht ning kes säilitas tihedad sidemed kodusaarega elu lõpuni. Juba jääb selja taha Käina laht, lindude paradiis ja sädeleb vasakult Jausa lahe vesi. Ohtu päikesekiirtes selle päeva tuline päike õhkub turiedele, nägudel Tani inimesed pisut ära Roiutanud. Aga tarvitseb neil vaid jõuda lassi laasile, kus meie telkide rivi ootamas, kui eluvaim tuleb jälle tagasi ja algab vilgas õhtune askeldamine. Kassari käik on mitmetele kingapaaridele saatuslikuks saanud aga mis on matkamees ilma jala varjudeta. Õnneks on abi kohe saadaval. Maja peremees Rizart tärk lubab kõik korda teha selle kingsepatöö juures meda tabamegi. Me oleme nüüd siin majas ringi käinud õige mitmel pool ja eks maja näitab oma peremehe nägu. Selle järgi olete teie õige mitmekülgsete huvidega mees, sellepärast et siin on niisugune peenike värk, tuba, kus on küll kõiksuguseid, imeriistu koos, ma ei oska paljudele nime anda, mis töötasin. Tegin puutööd, rauatööd ja nii, et kõik käib ühtlasi ja isa oli legaa, Lehtne talupidaja, temali säpa pada siis Eraudes vankri sibularahval lähedal hobuserauad tegija, mis selle järel siis nagu Mul ka vähe rauaõigus isa järgi ihus aga, ja aga siis näidu uksed, aknad, käit, Jesa tehtavate käste Kalamees ka, olete. Kuu-poolteist olid seal, aga mina käin Kumari saalis, olin ka kuu aega, selle tulin ära, siis käisin öös loksuda, sümpaatia jälle söögikorra rohkem ärata. Millal te, Pille, hakkasite koguma ja tegema? Hoo oli kaheksa aastane, siis juba mängisin viivult. See on juba nagu perekonna mänguline köit mäng, isa mängis lõõtsa ainult. Ja kui ta veel poissmees oli, aga siis jälle, siis hakkan pilvis koguma. 10 last, üks tahab ühte pilli teineteise muretsema ja saime kena ansambel koduorkester ja paljud ei, pilli on üldse vaja pidamises. Kui olete ära lugenud, ei ole, 15 ma arvelt, isa muretses klaver ja siis olin käit soe. Ajaloo ostis Kaarel, ei ole aega süüa kohalikke, ikka üks sirge ja kas ta ise kohe jälle pilli puhul, kes tegeleb kätte saab nagu loodia viisil ja seda siis hakkasime, hakkasin pilli pillimeheks, mina, poeg, osa koolis käimisega isal omamoodi õppinud ja ja, ja mänginud ka, ja meil, keda pole käinud, on oma oma nupuga ja ja väljamõtlemise ja kuulmelsigi. Mis pille te siis need kõik mängite, klaver, harmoonium? Jah viiulgete, ma tulin, et nii on igapäevaselt ja te olete ise pille teinud ka Jahan septeri tegin ja siis ma tulin. Hakkasin seal nii 100 järel ka vähe, esimese sõja järel, vennas, oli gaasivenna, saaks kettarret tegema. See on jah niisugune anud kahe heade ja vend. Kõik mängijad ja üks jõuab teisest angem. Oma lapsed ka, mingi ketta arendate nokiv hetkel. Septerdja trepiga, mandoliin, viiul, jäidele häirete eest saab paremini. Televiisori all tuleb odavam tall. See töö ja pillimees on praegu ka Hiiumaa ainuke klaverihäälestaja. Ning kui ta ise ei oleks öelnud, siis mitte kuidagi ei oleks selle peale tulnud, et tal on vaid pool aastat 80.-st. Puudu aga avara maja kambris toimus õige valiku laulupidu, millest vana peremees ka osa võttis, saates laule küll harmoonium il kõltsiitril. Saade kaldub küll juba lõpule, aga eks laagripaigas leiavad kõik pikemad jutuajamised aset õhtul lõkke ümber. Niisiis on aeg teha pisut statistikat, kes on õige valiku edukaimad, kes seekordsest sõidust osa võtavad. 20 naist ja kaheksa meest seega suhe umbes samasugune nagu üldse mängust osa võtma. Sellel vanimal reisiseltskonnast on aastaid 67 noorimal 14. Kogu grupi keskmine vanus on 38,1 aastat. Kõige enam on sõitjate hulgas neid, kes on õiget valikut kaasa mänginud neli aastat, seitse inimest. Kuus grupi liiget on teinud kaasa algusest peale ja esimese aasta mängumehi on kolm. Kõigist seitsmest Suvematkast osa võtnud Linda pere kuuendat korda sõidab kaasa täht. Kõige rohkem on esimest ja teist korda matkal viibijaid, kumbagi seitse. Magnetofoni abi kasutavad sellest seltskonnast 15 mängijat. Niisiis pole see sugugi vältimatu tingimus üliheade tulemuste saavutamiseks, nagu vahel kirjades on täidetud. Otseselt muusikaõpingutega on suuremal või vähemal määral tegelenud kaheksa inimest. Koorilauljad on aga peaaegu kõik ja mõnda pilli mängivat poole. Lapsi on sellel seltskonnal peale 30 10 poega ja 20 tütart, lapselaps igaks. Kes on õige valiku edukaimad ameti poolest kaks pensionäri ja kolm õppurit üks, kes praegu teeb kuhugi sisseastumiseksameid. Üks kevadel diplomeeritud ajakirjanik, viis inseneri, kaks müüjat, raamatupidaja, ökonomist, juurdelõikaja, õmbleja, programmeerija ja proviisor, naha, voolia ja tikija, vanemteadur ja algklasside õpetaja, elektrik, tehnik. Kõiki ühendav huviala on muusika aga teistest hobidest saab õige kirju pildi. Aiandushuvilisi on seitse õmblemist ja käsitööd harrastavad kumbagi kuus on jahimees ja kalamehed on esimese järgusportlane. Laskmises on elektroonika ja tehnikahuvilisi harrastusfotograafe, joonistaja jäi looduslugude kirjutaja, raadioamatööri mälumängur, ornitoloogiahuviline ja võõrkeelte õppijad ja mida kõike ei korjata, marke ja märke, postkaart, Teie, värvilisi kive, nätsupabereid ja seeni, münte, muusikat, väärtkirjandust ja palju palju muud. Niisiis pole mingit eri tüüpi inimest, kes võib saavutada õiges valikus hiilgavad tulemused. Vaja on vaid tähelepanu ja huvi. Aga lõpuks on aeg nii kaugel, et üksteise järel pistetakse telgi põranda alla kingad ja tennised, mille väiksemad kannavad numbrit 34 ja suurimat 44,5. Keskmine number tuleb. 38 hoolega paigutatakse telgi taskusse, 11 prillipaari. Innukalt peletataks tõlkidest välja sissetunginud sääsed. Ja siis tuleb lühike puhkus enne homset pikka päeva. Ent see homne on meie viimane Hiiumaapäev. Sellest kuulete saates jälle nädala pärast.