Kui inimene on 80 aastat ja üle selle ilmas elanud siis on ta mõndagi teinud. Mõndagi näinud paljust aru saanud mõni asjaga mõistmata jäänud öeldakse. Et aeg annab arutust. Aja möödudes saab kunagine tegu ja mõte uue näo. Püüame täna jälgida kahte elusaatust peaaegu et kõrvuti 20 aastast. Vahemaadega hetke pärast kõnelevad üle 80 aasta mehed August Mölder ja Jaan arman. Esimesed 20 eluaastat. On niisugune tore laul olemas kui mu vanaisake salmilist ütlevad seal ka nii, et kui ma vanaisake 20 aastane Ja see on operetis ja väga ilus ja ta viis on veel parem kui see vanaisa lugu, kui ütleme nii, 15.-le 20 aasta vahemikus üles kasvasin. No siis oli ju aeg kah alguses küll rahulik, aga nagu kõik me teame 1900 viies aasta tõi nagu mõnesuguseid muudatusi. Rahvas tahtis teisi elutingimusi ja riigi võib, muidugi oli vasta kõik sellele ja siis tulid tagajärjed ja nagu siis lauldi, Need, mõisad põlevad ja saksad surevad, aga eesti poisid elavad ja nii ta siis sattuski seal viiendal aastal olin siis Alexandre Eesti koolis linna koolis Põltsamaal. Olin viimases klassis kuuendas ja ka koolipoisid hakkasid siis oma jonni valitsuse kajama. Juhtus nõnda, et minu arusaamise järgi erilist seal pahandust need koolipoisid ühtegi teinud võtsid, keisri pildid maalsel võtsid Veney Koonat maa seal ja nõnda. Tsipakene kah lassid lendlehtedega seal rahva juures nii hakkama ja see oli peaaegu kõik see revolutsioon, mis need poisid siis tegid. Aga muidugi, tagajärg oli väga, pahakuul, pandi kinni, tuli karistuse salgad sõduritega sisse. Nimelt kindral pesu praasub, oli väga tige mees. Ja see kamandas siis linnarahva kõik lossihoovi salongi, Vana-Põltsamaa kindlus või loss. Ja seal disAntiga ihunuhtlust rahvale, aga minu isa töötas ettevõtja kellelegi Schmidti juures, oli seal kudumise värvimise, kurna, taolisel tööline ja Schmidt ütles otsekohesele Besobraažidele, minu mehed ei tule sinna. Ühtegi ja mina ei luba neid sinna minna ja ei lasknud ühtegi meest ka sinna minna. Aga armetult said küll, peksu mõnedki seal olid, oli kuulda, et isegi pärast surmajuhtumist oli olnud. Aga mis siis koolipoistele suits pandi, pandi süüks seda, et teevad revolutsiooni ja millesse revolutsioon oli kõige pahem, oli seda, nagu oleks nad usku tõotanud. No Põltsamaapoisid linna poisid, need olid need eestvedajad maapoisid muidugi, nii ei olnud sellega tegemist teinud. Ja mis nad olid vene popile, kes oma väikse hobusega oli tulnud sinna linnakooli usuõpetust andmas, linna kool oli Põltsamaalt umbes poolteist kilomeetrit eemal ja nad olid võtnud väikesi kuunakese ja olid rakendanud selle ilusti tema hobuse looga külgi. Ja muidugi batka läks hirmuga ära istunud hutu saani peale, see oli talvel ja sõitis läbi linna oma ikoonaga, rahvas siis vaatas ja naeris, et need kas popul lolliks läinud, kus löönud valikuna ka ilusti hobuseluuga külge ja seda pandi siis kõige suurimaks süüks võeti poisid kinni ja üsna palju ja viidi nüüd Viljandisse. Ja seal oli siis nuhtlust antud jällegi ihunuhtlust. Mina aga sain ÄRA pagada öösel Jõgeval, Jõgevalt Tallinna ja niisiis tuli minule pööre kõik selle oma sünnikoha elukohast jäin eemale ja olen siiamaale temast eemal olnud, aga noh, ike vahetevahel tuleb seal käia, siis pesa on nii armas, kui sa oled kord olnud. Ja see oli siis nüüd Peterburis. Kui nüüd aega tagasi arvestada, siis tublisti tublisti rohkem kui 60 aastat tagasi. 64 ja pool aastat, aga mida te õppisite ja kus te töötasite? Töötasin apteegis. Apteeki õpilasena õppisin edasi. Kui ma lõpetasin keskkooli ema oli võrdlemisi nii tagasihoidlik ja ettevaatlik. Nii et seal näiteks Tartus, seal, kus ma ennem olin, mina nii üle Emajõe ujuma ei kippunud, nii et seal ikka nii teatud kartused, kes teab seal, kuidas seal kramp läheb jalga ja nii, et mina ennast hoidsin nii üheksaselt. Ja niisuguseid erilisi seiklusi ei olnud ja siis seal Peterburis olles noh, ütleme trimpamise asjus olin peaaegu karsklane, nii et seal selle peale raha ega ega aega IRA isanud tütarlaste õppimise ajal ka ei allunud. Kust Mölder? Mäletad, no ei lase 20 aastane siis maailmast, mõtles, ja kuidas ta seda nägi, üldse? No mis seal oli, eks igaühel oli ka oma arvamused ja oma tahtmised omavahel said arutanud, kes tahaks metsavahiks või metsa ülimaks minna, teine arvas, et tema tahab ikka ülikooli minna ja tahaks puhtaks saada. Kolmas tahtis inseneriks saada ja kõik, Nana, nad kõrged lennud olid kõigile, ka väiksema asjaga käin mõtlengi, aga eks eluteed viisid ju mõndagi sihile, aga teised jäid ikka veel nii-ütelda kesa peale. Ja nõnda see mõtlemise viis oli aga Koeruse tempude peale, no need Põltsamaapoisid, need olid vist küll üle Eesti, kui hakata rääkima, siis Toots jääb varju oma asjadega, nõnda kõiksugu pahandust tehti kui üsna lühidalt leerilapsed lähevad, leeris oli ka üks vent ja nagu ikkagi Põltsamaal kord ja kohus oli leerimajast kirikusse umbes üks kilomeeter maad, siis on õpetaja ees lauluraamat peos tütarlapsed, valgetes kleitides poisid, mustad, kuues ja nagu praegugi kohe mustad lipsud, valget kraed ja mis siis oli, eks meie eelmine öösi kirikumehe poja ja ühe teise koolivennaga võtsime ja läksime öösi kiriku ja jõime selle kiriku veinikese kuli hommikuni ära. Ja nüüd kuihakatised ihu ja verd lastele andma, vada veini põlegi. No siis oli pahandust palju, kutsuti sisse kirikumees sinna, kus leinud, mina tõin selle veini siia, ega mina ei tea, kuusk, pudeli tulija, aga need on ju tühjad. Numi ruttu ja tuu kiriku uued veinid ja siis lapsed tütarlapsed olidki põlvili altari ees, niikaua kui kirikumees käis, siis seda veini toomas. No üle poole tunni läks kindlasti ära, kõik seda asja niisusid, vempusid tehti seal ühte ja teist. No neid on nii palju, kui hakata rääkima. Kahekümneaastastel on see nooruse romantika, mis mis jääb meelde. Romantika see puudub, siis peab ütlema, et see oli küll kristallpuhas, eks tütarlapse kooli askeldamist küll ja tihtilugu tuli nende askeldamise pärast Nummert kaks tunnistuses ei jäänud aega nii mõnda asja ettevalmistava ta tütarlapsed võtsid aja ära. Ja eks ta sisule nagu Põltsamaa ümbrus on ju väga ilus, eriti see lossi ümbrus, kõik see vana loss ja need müürid ja kõik. Ja see alati kutsus sinna tiigi veere, kus kalakesed ujusid, ka, oli kohe näha neid karjas, seal teinekord istuda ja, ja juttu ajada ja kõik, Nanna, no eks ta läinud ka teinekord suudluseks lahti. Aga juhtus ükskord mandaat, minu ema oli paravisi käigus Vana-Põltsamaamõisas, joon sealsamas lossi all just nende moonameeste majad ja töölistemajad. Eks ta juhtus peale, noh, tütarlapsega istusime, kavadistasime seal kuidagi, memm ütles missa, kuramuse poiss siin, kas sa oled oma tunnid ära õppinud ja nüüd sa istud, tütarlaps siin, võttis tutist kinni ja viis kodu. No mul oli siis häbi silmad täis muidugi testi tütarlaps ja ema ees ka siukest asja, vahest juhtus. No see oli Scachi, ütleme 20 aastaselt. Seal olid üks vaevanägemine, siis võistlesin mitte ühtegi instituuti, vaid nelja ühes instituudis kukkusin joonistusega läbi, seal oli instituut, nii et kolme sain ilusti sisse. See oli mäeinstituut tehnoloogiainstituut ja elektrotehnika instituut. Valisin mäeinstituudi ja hakkasin õppima. Oli seal teatud järjekorda eksamite andmise juures, nii et kui seal näiteks professor tuli sinna, küsis, kas loengute kuulajaid on? Noh, võib-olla ta oli, aga kui ei olnud, siis ei olnud, ja siis küsis, kas eksamite andjaid on, saab eksamise anda, ta iga nädale ta luges ja iga Nadali fuiseksamise anda ja kui te nüüd ära lõpetasite, siis te tulite, siis läksin Donbassi. August Mölder Kas nooruseajast on meelde jäänud ka meloodiad, mida siis lauldi, mida tantsiti siis tolle? Siis olid ju omapärased tantsud muidugi, mida nüüd enam ei tantsida või arvavast tantsitakse peale valsi. Siis olid kraakoviakid polka, seega isegi kõige enne Est pandispaanid ja kuidas nende nimed, kõik olid väga viisakad tantsud ja ma peaks ütlema soliidsed tantsud, aga praega, kui sa hakkad vaatama, see tants nõksutustega, igasuguse nõksutustega, see nagu pole enam tants, aga see oleks nii nagu kehaharjutus rohkem mingisugusele tööle. No ja mis siis veel selle noorusajaga kuni 20-ni võiks ütelda, eks siis see jahipidamine hakkas ju kah nii kangesti külge, isa oli ka kõva jahimees, samuti ka kalamees oli ta. Aga püssi pole. Eks ma siis võtsin omavoliliselt isa kaheraudse püssi, see oli muidugi eestlaetav kuukidega kõik ja läksin siis Vana-Põltsamaa mõisa Rapaga jahi peale oma käe peal. Ja õnneks juhtuski suur Ledu jänes, hall seal turbarabas kargas ülesse ja noh, ega ma polnud ju veel kõva jahimees märke volinikke lasknud. Lasin talle siis ka järgi ka ja eks oli lasknud tagumise jala ära. Tagumine jalgjänesel veel ei ütle midagi, lippab ees, aga eks ta vaenlikene hüppas kraavi turbakraavi ja vot säält sandist tuttipidi kätte ja koksi süüdistada ära nii nagu kord ja kohus nagu jahimees ja teevad. No olin väga uhke mees, panin siis jällegi püssi põue ja ega seda tohtinud näidata ja linna seest läbiminek jänese peitsin ka koti käe otsa ja läksin siis väga uhkelt isa juurde näitama. Vaata kui kange mees, ma olen näedsa, kui suur jänesejänes oli tõesti oma 12 13 naela midagi nii, isa vaatas, vaatas, nägu, läks morniks. Ütles, aga kust sa püssi sain? Näe, eks ma sinu püsige võtnud ja kurvas teises kohas sain. Ei olnud seal pikka rääkimist midagi, võeti püksirihm ja sain siis selle tänutäheks mõned lahmakat isa käest ja hoiatused teinekord enam püssi ei tohi võtta. Abieluaastat. August Mölder No peab ütlema, et see oli nii nagu puudel õitseaeg, siis juba meel ja mõistus olid nagu enam-vähem täiskasvanud. Ja kõik, mis sündis, oli juba ka niisama enam-vähem järgi mõeldud ja tehtud. Aga eks see aeg oli rohkem alguses kooliaeg sai lõpetatud kaubanduse, teadvuse kõrgema kooli ja hiljem ka Tartu ülikooli ja nõnda, et seda õppimist oli siis üsna palju näpud tööd täis. No oma arvamist muidugi, pea oli tarkust täis, aga kui hiljem elus hakkasid teda kasutama, siis nägid, et ikka väga palju veel puudu ja tuli elust väga palju uut ja värsket võtta. Ma töötasin algusti pärast ülikooli lõpetamist Tallinna linnavalitsuses. Ja seal oli siis esmakordselt linnapeaks eestlane. Nimelt Voldemar Lember, kes sakslastelt siis nii-ütelda võimu raekojas üle võttis. Sel aastal see võis olla no 1909 või kaheksa umbes nii juhtus sedaviisi, aga nagu te teate, omavalitsuslinnad ja, ja maakonnavalitsused allusid sissige kubernerile kõik. Otseselt seal oli oma niuke osakond. Ja kuberner tihtilugu käis ka isiklikel revideerima, tol korral oli kuberneriks Keidri kammerhärra korrozdovets tuur, pikk mees, suure habemega, väga niisugused soliidse väljanägemisega, aga kuri mees kõik kaebasid temale. Nojaa, seal lenduril oli vist mingisugune sekeldus tulnud kunagi, kas see asi oli viltu läinud ja küsimune puudusele alase, kus mina töötasin? Ta kutsus mind oma juured, kuberner tuleb sinna ja ole hea, tule nüüd, võtavad materjalid Ligija, tule, katsume seda asja siluda, viltida Küllo näit. No läksin sinna ja tulid siis kuberner kahe nõunikuga viisakalt, nagu oli, pandi laua taha, mina istusin siis nurgas seal eemal muidugi. Ja hakkasid siis juttu ajama. Eesti nii ja naa ja pärast läksid siis asja juures ja mina siis kuulasin seda juttu pealt ja imestasin, kuidas linnapea võis nii raskelt ja robustselt valetada kubernerile ette, seda asjaolu aga nii ilusti, et kuberneri nõunikud jäid nii nõusse ja tänasid ja kiitsid veel, et asi on ilusti tehtud. Siiski, et kaebused on nähtavasti sihuke vale olnud kõik nõndaviisi ja nõnda siis ma nägin tõesti esimest korda ka linnapead, kes nii oskab, valetab. Linn oli Juuso ka tsaariajal ja nüüd on ta Donetsk praega, seal on nii kaevandused seal ümber kah, nii et seal on praegu on ligi pool miljonit elanikku, aga siis oli seal vast võib-olla üks kolm-nelikümmend, vaata kas te kala püüdma ka õppisite seal või, või juba varem. Mina Emajõe kaldal nii üles kasvanud ja siin õppisin kõvasti kalu püüdma, juba siis oli Emajões võrdlemisi rikkalikult kalu ja oli siis, kui te kaevandusse tööle läksite. Kas seal sai ka siis kala püüda? Seal muidugi na võrdlemisi vähe. Aga siiski seal olid, vot seal on neid, mitte ainult kaevandused, seal olid ka kõrge ahjud, roobaste valmistamine, valdsemine ja, ja selleks on neid tarvis, seal oli siis nii kunstlik vee kogumine, kevadised lumeveed ja kõik seal siis hoiti kokku ja no seal nii seal linna sees olid kah niisugused tiigid. No seal esimest korda nägin, kuidas seal need ahvenaid pöiti, see on siis suuruks poolteist meetrit läbimõõduga rõngas ja siis on tal nõrk peal. Ahven läheb, kuda võrgu sisse läheb, ta sealt välja ei saa ja tema on seal selle rõnga sees ja võrgu all, aga siis leiame ka, et seal ikka kalaparv all on, kalad ikka on ja kui on nii selge vesi, siis on, siis on muidugi, aga nagu seal Josukas oli, seal oli ta nii olla tumelis läks ikka nii huupi. Seal olin siis kuus ja pool aastat, mis laule ja tantse siis üldse tantsiti valssi polka toast ja seal olid seal mingisugused fokstrotti küll aga romansid seal nendega palju ei anna lood aga siis tantsimist, ega, aga siis muidu seal oli moes siis kaardimäng ikka. Kes oli see? Siis olid niisugune laul näiteks. Siis läks elu rohkem juba nii töö juures, kui aega üle jäi kalapüügiks ja jahipidamiseks rohkem sai jahti pidada sellepärast et noorem inimene jalad, kõvad viljad, lusti metsas olla, aga ega kalapüük kas siis jäänud kõrvale. Ja nõnda siis aeti asju kohtudes ja aeti asju metsas ja jõe veeres. Mul on üks episood, nimelt kala asjast meeles vast ehk seda, et kus minul õnnestus Keila-Joal välja püüda üsna suur lõhe. Ja hiljem selgus, nagu inglased meile siin teatasid, kelle kätte oli sattunud meie ajaleht, kus see pilt sees oli, nende andmetega teatasid, see on Euroopas spinninguga kõige suurem kala sel aastal välja võetud nõnda chis mõndagi, rekordimees kala kaalus 37 kilo millegiga ja oli tõesti ilusaks eksemplar. Aga mis meelde jäi, oli tema väljavõtmine jõest, kui ta otsa hakkas, see oli juba videvik üks laupäeva õhta. Ja no ei saa väljadest, käib jões ringi isa kala ja nähtavasti pruudid olid tal jõkke jäänud, sinna ta ei läinud koha pealt ära ka, ainult keerutas ringi ühest kaldast teise ja teinekord läks nõnda kui mootorpaat, vesi aine sulises, valge oli saba järgi. No ja 40 minutit läks ära ja siis ta hakkas väsima ka natukene ja ma saatsin oma sõbra madala koha peale vastu pikasaabastega, ta läks kummisaabastega sisse sinna ja eks see kalake oli tulnud juba siis oli filmi võrdlemisi tema jalge vahele, ta seisis seal arkis jalgu vee sees, vesi voolab kõvasti ja kui ma hakkasin ütlema kuule, vaata, kala on sinu juures seal kuskil, katsun ütelda, konksuga välja tõmmata. Ja siis ta hakkas liigutama ja kala lõida, mõlemad jalad õhku ja mees oli üle pea vee sees ja nii ta kaldale tuli suure vandumisega, aga siiski niuke kange mees oli ka, raputas ennast veest natuke tühjaks ja läks tagasi ja kala tuli tõesti tema juures siis juba mööda, selg oli täiesti veest väljas olnud ja siis ta oli raksud selle konksuga talle selga ja siis oli hakanud hirmsas rabelemine. Vaata kalatassist teda jõe poole ja mees kalda poole ja siis ma kuulsin, sulin käis tükk aega ja lõpuks kaldalt läksin, siis vaatasime mõlemad. No sihukest elukat pole enne näinud. Ja siis tuli see küsimus, et laste koolitamine ja nii edasi ja siis tulin siia põlevkivi kaevandusi, alma kaevandusi just. Kui tulin siia siin õige varsti, avastasin, et siin on väga ilusad püügikohad. Otsarnit, Kurtna järved. Seal on üks kolm tundi arve, vast kõige suurem järvel. Konsa järv seal selle kuremäe kloostri lähedal ja seal ükskord mäletan, oli esimesel mail seal. Püüdsin kalu ja sain seal kaks kilolist. Ahvenad. Kalamarja oli ahvenal 200 grammi kaalus. Mölder siis on inimesel mõtted selged ja ja loetakse, et parimas eas tööjõulisemas eas No ja alates juba 40.-st aastast muidugi rahvasuu ütleb, et siis hakka panes mehe õige elu peale ja võib-olla ka, et seda peab tõesti tõrjendama. Noh siis on juba eluraskused ennast mõnevõrra tunda andnud. Koolielud on läbi, töötasin vannutatud advokaadina ja eks see töö olnud ka hästi murelik. Ja siis juba rohkem läks kõik see elu, ütleme perekonna ja töötähe all. Meelde tuletab ka mõnesugused episoodid, mis siia maalegi on raskesti nagu oma pitseri peale pannud kogu minu kõgusele advokaadialal oli see, kui mind määrati 46. aastal, kui ma ei eksi, või 45. aastal määrati mind kaitseks. Meie vanema lauliku Aino Tamme mõrtsukate üle oli juhtunud see asi nõnda et tema üks õpilane väga kena tütarlaps oli arvamisel, et ainult on meil palju raha on ja siis astus grupi otsa, seal oli vist kolm või neli meest, ei mäleta ka enam hästi ja läksid siis tema ukse taha. See tütarlaps koputas Aino Tamm küsiski seal und. Vot mina olen õpilane, tundis häälest ära ja kuuseukse prahutas siis üks meestest lõi temale puu aluga pähe ja lõi teda maha ja pärast napoosid teda veel üles nööriga ja see köis oli ka kohtus asi, tõendusena. Mõisteti mõned mehed surma ja see tütarlaps kui naine, tema mõisteti vist eluaegselt vangi. Minul jäi üks nende lause meele ja see on mul praegu meeles. Kohtu eesistuja küsis. Kuidas see siis juhtus, miks te seda tegite? Ja ta vastas, noh see nali sai tehtud nii, nagu ta süüdistuses ette on kantud. Ja see oli siis mõrtsukate arvamine, nali, et inimest ära tappa ja oma elus ma olen nüüd aastakümneid advokaadis olnud. Aga niisugust julmust ei ole minul küll edaspidi enam juhtunud. Jaan armann. Tallinnasse ei kontrolliasutused seisma siis olin umbes neljakümneaastane, midagi niisugust erilist, niisugust Tootsi taolist, kus ta seal riiuliga seal alla kukub seal ja elektrik Allasel koguvad, niisugust asja ei ole juhtunud. Ma olin siis 40 Tarvis minna kalale kus on samas mitte väga kaugel ja mitte väga ligidal. Kaugel siis nendel raske sinna minna kolleegidel siis seal on linna untsakaid liiga palju. Soni Endla järv vägeva hammast. Üks vastuks ligi 10 kilomeetrit siiski. Ikka nii neljaks viieks päevaks, kala oli väga palju ja aga siis naene oli kodus kole kurjad. Kalad puhastamine ja tegija, siis ei jäänud muud üle, kui seal kohapeal kalad ära suitsetada. Saiu jahil käia ja juhtus ükskord nõnda. Läksime metsisejahi peale Aegviidust läbi koitjärvele. Kolmekesi. Sõbrad olid mul üks laevaehitusinsener venelane ja teine raamatupidaja aga see insener, see oli vembumees ka niisama nagu ma ise olin. Kolme peale, saime siis ühe metsise kätte. Ja tulime siis tagasi. Aegviidust läksime rongi peale ja teise klassi kupees olid ees kaks vene daami, no venelast nagu ikka, kohe väga jutukad ja kõik nõnda. Küsimine, kust te tulete ja mis jahil käisite? Käisime metsist laskmas. Noorem naisterahvas kohooliva huvitavat, ütleb, et mina olen kauka tulised, meil räägitakse ka mütsidest hakkama, seda lindu pole veel näinud. Et kas saaks näha midamoodi ta välja näeb. Noh, sõber võtab siis oma seljakoti sealt ülevalt, ajab käekotti ja oli saanud kohe metsise kaela kätte, tõstab välja. Ja vaata pisi ja vaatame meiega põlegi metsis. Aga Ani? Puhta Ani kohe, niisiis muidugi naeru küll, et no ütlevad need naised Heino sööbolümnedžis küll ükspuha hane on. Aga nüüd see mees ise jäi väga kohmetuks, vaatas ühe otsa, vaatas teisi otsa ja siis sai aru, et temal oli Ani kotti pistetud ja tõepoolest insener oli vahepeal seal külas kuskil ane kätte saan ja temale koti sokutan. Arvan, et viib kodu teda, et küll siis saab kodu, naera aga, naer tuli ennem pelgukodu jõudiski, nõnda et vahest saab ka teinekord metsisestani. Neljas 20. No kui juba aastat 60-l lähvad ja üle selle eks siis vaatad juba tagasi tihke luu oma elu peale ja leiab nii mõndagi, mis viltu on läinud ja mõnda kemis õiget teed on läinud. Ja arvad, mis oleks pidanud tegema, mis oleks pidanud tegemata jätma. Ja nüüd juba nii kainelt vaatate edaspidise elu pääle mõlgutanud mõtteid, kuidas viimseid aastaid nii-ütelda lahedamalt ja paremalt mööda saata. Eks ole tööd küll rabatud tehtud, küll ühiskondliku, küll elukutselist, küll riigiametit peetud, aga katsusin pensionile minna ja läksingi pensionile, kui aeg kätte tuli sainiga aasta kuidagi kodu olla ja see aasta oli niivõrd igav ja niivõrd üksluine et hakkasin uuesti töö regi vedama ja asusin juriskontserdikoha peale ja töötasin kuni 75. aastani. Nõnda et ega ma palju vaba aega pole olnud ja imelikum on see, kui töös käisid, leidsid ikka aega veel ühte ja teist liha ja isegi teinekord pärast lõunat pool tundi tund aega silma kinni panna. Aga nüüd, kui saab puhtal kujul pensioni pääl, oled kuidagi see aeg kaob nii ära, no ühiskondlikku tööd ka, neid on kadunud nii rohkest kaela. Ja aeg kaob nii ära, et see läheb nii ruttu mööda, et sa vanaks ka ei saa jääda, mitte ära kaob käest aeg. Aga muidugi kalapüük, see on kõige rohkem aega ära võtnud, ega kui ilmagi vähegi on, ega seda vahele jääda. Ja tundub nõnda, et kui sa kolmneli päev oled kodu olnud, siis nagu kondid jäävad kangeks juba. Aga kui sa päev otsa oled jälle jää peal olnud või jõe kaldal olnud, tulen nagu sanatooriumis välja, võid kohe kasvõi tantsu hakata lööma. Mis tantsida tantsiteleid? No mis tantsu ma nüüd enam tantsin, aga kui iga noore tütarlapse vilede jalaga käte saadeksis valsiga pulgad lõhu veel küll. Mina olin kuuekümneaastane ja siis sain niisuguse tempoga hakkama, hakkasin pedagoogiks Polütehnilise Instituudis, hakkasin mäeasjandust õpetama. Ja seal vaadati, kus ma olen tegutsenud, mis ma olen seal? Paar raamatut, kes ka seal ja siis arvati, et et kõlbab dotsendiks küllalt ja siis kerge amet ja siis olin pensioniealine, kui ma hakkasin pedagoogika ja seal 13 aastat veel töötasin, on siis nüüd noortel suur vahe nende noortega võrreldes siis kui kunagi tee noor olite, erilist vahet ei ole, üldiselt muutuvad nii andekamaks, seda ei saa ütelda. Teie oma tudengiajal kooli ajal polnud teil aega seal kõrvaliste asjadega tegeleda, seal ei tantsida ega midagi. Nad andsime siis külla tudengiajal, siis olid seal eestipeod ja mitte nii nii ei tantsinud, et muud ei tantsi, tagades seal mõne tütarlapsega ajad seal juttu ja natuke tantsid vast ka ja rohkem ja samuti ütleme nii, mitte nii, et ennast higiseks tantsida, aga see oli kokkusaamine ja need olid mitte väga, väga sagedasti past kaks-kolm korda, nii et arvateid nüüd nüüd võib-olla nüüd rohkem ma seda tahan, tantsimise asja ei ole jälginud, kas te nüüd olete tantsinud? Peaaegu ei ole. Peaaegu ei ole. Millal koerad meeldima hakkasid? Juba lapsest saadik on see koerapidamine meie möldri peres olnud väga au sees isikliselt, aga olen neid üsna palju pidanud. Miks teile koerad meeldivad? Adage? Palju inimesi ei armasta koeri, aga väga palju ka armastavad neid. Ja miks ta meeldib, on see, et näiduseks jahikoer linnukoerad, eriti tema oleks kõige truum sõber, sinul kõige truum sõber, nisust, sõpra sa ei leia, inimeste hulkasid mitte. Ja sellepärast just tema olekuma oma peremehe vastu ja kõigi nende vastu, kelle hulgas tema liigub ja kasvab. Tema truudus on äärmiselt, seda ei oska kirjeldada ja sellepärast nad meeldivad. Praegu kolm päeva tagasi viisin oma viimase koera uinutada, jäi haigeks, ta oli juba neljateistkümnendat aastat vana ja pisar tuleb silma. Noh, selle koera tõi minule võimes ta oli üsna pisukene portfelli sees, jalad käisid risti all ja nõnda siis ma hakkasin teda kasvatama ja kasvatasin teda ilma olles kellelegi kätte õpetada, andnud haruldased sõnakuulelik. Ja Ma ütleks nõnda, et temaga ajasid juttu nagu inimesega ja minu paistelised ta kõik sellest jutust sai väga hästi aru. Praegu mängime bridži kõvasti. Eilegi oli seal poja sünnipäev. Pärast seda siis kõva bridžimäng. Kella kolmveerand kaheni. Teine asi veel üks väga suur osamisse väga aega nõuab, on ju. Kala. Mul on niisugust kogemused selle kala asjus. Jõgedes on kalapüük kevadel siis kui merekala tuleb jõkke kudema. Aga kui ta ära kudenud, see ära läinud siis sealt igatahes peaaegu kala ei saa, kui seal nüüd mõni kohalik alavast on või merekalasena jäänud. Järgmisel pühapäeval ja laupäeval on seal 200 meest ja viimase kui poja püüavad seal ta ära, et seal lootust ei ole. Aga üldiselt peab ütlema, et sel ajal, kui me nooremad olime, ütleme, kahe kolme-neljakümne aastased siis nagu väiksematest kaladest, mida nüüd praegu käiakse püüdmas, kaugel seal puises ja paunkülas ja Peipsi peal isegi, ja kõik nõnda ahvenad ja särjed ja neid siis ei peetud kaladeks, kui ta õnge otsa hakkas, siis nagu said tigedaks, et sõi ussi ära. Ei tea, kus ta välja tuli. Aga nüüd on tema praegu spordikala ja väga hea meel, kui Sul hakkab otsa, kas jää alt või jõest korgi püügiviisil. Selle aja peale on teil kindlasti välja kujunenud kõige paremad püügiviisid püügimoodused. Mina olen siin hoopis eriarvamusel oma kolleegidega sellel alal. Olen arvamusel, et kalamehel kõige rohkem, mis temale annab nüüd saaki, see on õnn. Kui ei ole sul õnne kalapüügil, siis ei saa kalaga. Mina pean ütlema, et minul on alati õnne olnud lõhepüügiks näidudeks see rekordkala, mis nüüd meil on välja võetud nõukogude aeg Eestis 26 kilo oligi Pirita jõelt välja toodud. Täiesti juhuslik kala, ilma et oleks midagi teadnud või oskand seda asja teha. Ja selle kalaga sai veel ilusat nalja, kui ta oli välja võetud, Novike suur kala. Ja minul väike kalakott oli, ligi, ei mahtunud sinna sisse, sõber ütles, et ma panen oma kala kotilisse, tulime siis Lükati silla bussi peale. Buss oli võrdlemisi tühisel, viis-kuus inimest oli aga üks naine oma pojaga, poiss oli nii umbes kaheksa või 10 aastat vana. Vaatasid, vaatasid ja lõpuks tulid sinna minu juured, et mis loomsetel sind kotis on, niuke imeliks, saba paistab välja lõhe. Kas saaks näha? Poiss oli väga huvitatud? Mitte võtsime siis kahekesi selle suure looma välja ja muidugi isa lõhe, seal on hirmus nägu, suur konksalia, suured punnis silmad ja kõik nunnad ja vaatasid, vaatasid ja siis ema küsib, et aga kus see kala elab? Elab meres, et nüüd tulevad jõkke kudema. Ta kuri, kaon. Mad, oi väga kuri olla rannas nagu õige tuleb kallale, siis on suur varvas läinud, kui hammustab. Oi, vaatas poisile otsa, ütles lõpp sinul merel käimisega, enam ei lähe sa ujuma. Vana võib ära süüa. Tundub nõnda et arilised viie-kuueteistkümnenda seitsmeteistkümnenda aastaselt, siis nagu oleks kuidagi tahe 60 olla vaid 50 olla. Aga kui sa juba oled saanud kuue 70-le, no siis oleks tahe, nii nagu Faustil. Kuidagi nagu noorem olla, sellepärast et palju on veel tegemata jäänud. Mis oleks pidanud tegema ja mida sa nüüd vanas eas näed, et oleks võinud seda teha, ei ole mitte mingi suunafadze asjaga päris reaalne asi. Ja nii need mõtted siis käivad. Üks vaatab, tahab vanem olla, teine vaatab, tahab noorem olla ja risti-põiki käivad ühe teisest mööda, nii noored kui vanad, selles mõttes. Kuuldu oli üle kaheksakümneaastaste meeste, August Möldri ja Jaan armanni rääkimine endast kaheametite ja ise loomude poolest vastandlikku mehe tähelepanekud ja eluseigad tänasest päevast 60 40 20 ja mõni aasta tagasi. Lähedki viies 20.