Eks me ajasime teie perele nüüd hirmu peale küll, tulime mitmekesi uksest sisse ja kohe nõudsime rahakott lauale nagu vanas kriminaalromaanis. Meil on muidugi täna natuke teine eesmärk, nüüd kui, kui röövlitel. Me tahame teiega lihtsalt aru pidada. Miks raha peab lugema ja loeme koos Teie perekonnakassat. Kõigepealt, kes pererahvas on. Peremees on Roland metsad. Mina töötan Tallinna masinaehitustehas märkiana oma 16 aastat. Minu abikaasa Laura metsal töötab tööstus kaubastuses. Tööstuskaubast kauplusesse Luut nordmüüjana teadete, siis siidispetsialist ja nõnda ja kes teie perekonda veel kuuluvad, siin on pisikene Maarika iie. Ja kas sul on õdesid või vendi veel? On poela. Kas teie perekond ongi siis neljaliikmeline mehe vend elab tema abikaasa Helgi twitteri õpib pedagoogilises instituudis ja abikaasa Helgi töötab Rolandi isa, ema kadusid inimesed. Praegu tuleb siis kõne alla poegadest seeniori, perekonna eelarve. Tegelikult meil perekonnas mingisugust eelarveid ei ole. Sellepärast, et raha kulutame nii nagu vajadus nõuab ja eelarve, et me sellepärast ei pea, et pole mõtet ja pole vajadust homse päeva eest muret tunda, et mis saab homme või mis saab aasta pärast, kui inimene jääb haigeks, jääb ja ta on ametiühingu liige, eriti ma olin oma kaardi öelnud, et mul on nii suur tööstaaži juba, nii et ma saan 90 protsenti palgast, see on iga kord kätte. Meil vist väga paljudes perekondades raha lugemist ja raha arvestamist ette eriti ei toimugi, see on rohkem nii käigu peal. Meil on ikkagi abikaasa käes, on härneva vooger käes olla jääs. Kes teie olete sellega rahul, ise? Täiesti mina teenin kuus keskmiselt 110 rubla 110 115 rubla. Ja teie 50 rubla on minu põhipalk. Mis te arvate, kas niisugune sissetulek on need kõrge või madal? Perekond on mõnevõrra suurem kui tavaline keskmine tallinna perekond. Keskmine perekond on kolmeliikmeline, siin on aga ühesõnaga kaheksaliikmelise nii perekonnaga tegemist. Peab ütlema seda, et kaheksaliikmelisi perekondi Tallinnas 59. aasta rahvaloenduse ajal oli ainult 103 aga muidugi need moodustasid siis ka omaette leibkonna. Antud juhul aga moodustab leibkonna neljaliikmeline perekond. Seitsmes metsade saite 110 rubla kuus. Keskmine tööstuslik tootva töötaja kuu töötasu praegu Tallinnas on natukene üle 100 rubla kuus ja abikaasa palk on isegi natukene võib-olla alla keskmist. See viimane määrus, ülemnõukogu määrus puudutab teie perekonda ka millised on nüüd igapäevased alalised ostud, mida iga perekond teeb taid kõigepealt piim või liha muidugi leib. Kui palju te üldse kulutate, kuus toidu peale erilist arvestust ma nagu ei ole kindlat pidanud. Kui mul on mingi muu ost nii mõelda või kavas, siis ma muidugi nagu öeldakse, kahju, lihtsalt vähem kulutada toitainetele ja üldse toiduks, nagu kõhu kõrvalt näpistada öeldakse. Aga kui ei ole, siis lihtsalt läheb, ütleme niipalju kui teenine ühesõnaga, välja arvatud korteri üür. Sellised väiksed, kuluima, viimane päevas kaks, keskmised ikka nii liha tuleb peaaegu iga päev. Kui välja arvatud siis kala kalapäevad, see oli nii või juurvili või midagi, aga kilode siis ma ei oska, tõesti ei ole nagu pidanud või arvestust pidanud väljuma, siis. Jääme siis spetsialist teab abi paluma. Ma üldse tegin ühe suure pahateo ja jätsin Meie teise külalise tutvustavate teed, siis Meresa Tallinna statistikavalitsuse juhataja. Kui palju Tallinna perenaine kulutab toidu peale? Selgus, et seltsimees metsal ei pea täpset statistikat oma Pütscheti kohta aga seda siiski peetakse ja vastavaid arvestusi teostatakse. Meil viiakse tööliste, teenistujate ja kolhoosnike perekondade brikettide valik uurimisi läbi alates 1952.-st aastast. Uuritavaid tööstustööliste perekondi on praegu ligi sadakond. Nendes perekondades muidugi väga täpselt pannakse kirja kõik tulud ja kõik kulud ning vahetult nende saamise ja teostamise päeval. Mis ja kui palju nii-ütelda kopikalise ja grammilise täpsusega. Perekonna püüdset peegeldab iga perekonna materiaalse heaolu taset. Need andmed räägivad üsna selgelt selget keelt meie elanike elutaseme kasvust. Peab ütlema, et meie elanikkond on hakanud märksa rohkem tarbima piima ja piimasaadusi, liha, mune, köögiviljasuhkrut ja üha suuremaid kulutusi tehakse ka tööstuskaupade ostuks. Eriti on kasvanud pika kasutamisajaga toodete ostud. Toiduainete juurde lähemalt tulles peab ütlema seda, et nii meil kui ka teistes riikides toiduks kulub siiski 40 kuni 50 protsenti. Üldisest kuludest. Mina tegin niisuguse arvestuse, et kulub 75 protsenti toidu ja ma ütleksin hädavajaliku riietuse peale. Kuus nähtavasti te kulutate siiski toidule, nii nagu perekond metsalgi mõnevõrra üle või ei pea te täpset arvestust, selle kohta aidati ostate tähendab toidu kõrvalt siiski midagi muud või, või teostati mingeid teisi kulutusi ja kõike arvestate, nagu läheks kulutused toidule. See muidugi oleneb teiselt poolt ka perekonna sissetuleku suurusest. Näiteks kus on suurem sissetulek perekonna ühe liikme kohta, seal isegi toidukulud. On moodustavad kolmandiku kogukuludest aga väiksema palga juures ta ulatub kuni kahe kolmandiku, nii. Aga ma usun, et teie juures on siiski tegu sellega, et teie väga täpset arvestust, nagu juba selgus, teie ei pea ja seetõttu unustati ära terve rida teisi kulutusi. Mis teie teete? Toidukaupade tarbimine muutub meil praegu selles suunas, et suureneb kõrge toite väärtusega toidukaupade osatähtsus tarvivates toidukaupade üldmahus. Võrreldes nüüd meie keskmist tarbimist teaduslikult põhjendatud tarbimisnormidega siis võib ütelda, et teraviljasaaduste kartulite, köögivilja, kõrvitsialiste taimsete rasvade suhkru ning samuti kala ja kalasaaduste osas on tarbed rahuldatud. Puuviljade, marjade, liha, piima ja munade osas aga mitte veel täielikult. No nähtavasti ongi edasine ülesanne selles, et veelgi rohkem meie põllumajanduses toota liha mule ja velgi piima, et saaksime üle minna nende kõrge väärtuslike toiduainete enam kasutamisele. Kala kohe peaaegu nii võib öelda kaks-kolm korda nädalas väga armastatakse kana. Abikaasale maitseb kohe suvekuudel räim lihtsalt praetult niisama kuivalt, ilma mingisuguse marinaadis õigete. Ja need ei ole mina siiani kohe igat moodi, võib öelda, kas teie abikaasa on hea perenaine. Jah, ega laita ei saa, igal juhul toidud on väga maitsvad, minu jaoks minu näiteks lemmiktoidud on tegelikult shoppidestan hapukapsasupp. Kõige lihtsam on eelistatud, kui ta väga heasti rasva, rasvane peab olema. Ja teised on, ma olen, armastan pallid vini pallis lihapall lihapallid kartulipudruga jah, kas pudruga või lastega just peavad olema kindlasti koorekastes. Mis sinule, Marika, kõige rohkem maitseb putru. Batoonikum, tekik. Kes sulle neid toob? Näeksime emand, see ainukese. Ma mõtlen, et tal on neid vist veel. Varuks ei anda rohkem tänane hammastel lagunemine aga hambavalu. Palju teie ostate talveks kartuleid, kas te üldse ostate valmis, teete te varusid või hoiupaika ei ole sellist väga soe ja sellepärast me nüüd otseselt ei osta tervet varu vaid nii algul, siis võib-olla siis kevade, pooleteistkorter veel, kes on, seal tuleb meil 173 kilogrammi inimese peale. Arvestades, et mul on ikkagi perekonnas kaks väike, eks väikest, siis loomulikult meil ei lähe nii palju, kus teie oma aastat teete, kas te kasutate kauplust või käite turul peamised ostud siiski ikka kauplusest. Riiklik. Kaubanduse osatähtsus on viimasel ajal märksa kasvanud. Kui veel 58. aastal Tallinna kolhoositurgude osatähtsus toidukaupade üldkäibes oli 11,4 protsenti siis mullu oli see vähenenud juba kolme koma seitsmele protsendile. Tulen korra kevadel ostame me võib-olla ainult puuvilja ja kui väike Riina Väike-Maarika tahab maasikaid sisema. Paratamatult tuleb turule minia kui metserite perekondadel kõhu täis söönud oma rahakotti tublisti kergendanud. Mida veel tarvis? Korter maksab, meil võib öelda keskmiselt 10 rubla kõigiga kokku. Gaas, elekter, küte, elamispind kuus, 10 rubla kuus. Kulutused korterile on meil väga väikesed võrreldes näiteks kodanlikuaegsed, kus korterile läks 20 kuni 25 protsenti kogukuludest korterid on odavad. No võib arvestada umbes nii. Viis, kuus, seitse protsenti kogukuludest läheb meil siis korterile kohvritega. Elekter gaas. Ja kuna meil gaasi juurdlemisi faili, kuna meil on väiksed lapsed ise oleme harjunud peale tulles solistama soojas vees, nii et gaasi, nii kulu on meil väga suur. Kaasa on ju väga odav. Mõni aeg tagasi oli meil raadios saade töölisperekonna söögikaardist ja sellele saatele tuli eide mitut laadi kuulajate kirju. Ja üks kuulaja, kes nimetas ennast O2 nime aadressi täpselt ei olnud juurde märgitud heitis saate koostajad talle väga seda ette, et miks. Me oma statistilist analüüsi tehes ühte või teist asja, võrdleme kodanliku Eesti tasemega. Ja avaldas niisugust arvamust, et need võrdlused ei kannata üldse kriitikat, kuna nad igal juhul elatustaseme osas on kodanliku mängivad kodanliku Eesti kasuks. Niisugune resoluutne ja kindel seisukoht oligi õieti üks põhjus, mis meid täna selle eelarve arutluse juurde tõi. Näiteks kirjutas see seltsimees ka, et tema töölisena sai kodanlikus Eestis ühe päevapalga eest Asta kilo võid ja tal jäi veel raha ülegi. Ja ta näis, aga unustavad kõik teised kulutused, mida tuli ka kodanikueesti perekonnast teha. Selleks et, et üldse elada, kas me saaksime mingil määral nii mõtlen üldiselt või nii põhinäitajate osas võrrelda tõelist perekonda meil ja kodanlikus Eestis. Kirjutaja nähtavasti lähtus statistika tegemisel või hinnast muidugi ainult või hinna baasil. Kaugeleulatuvaid järeldusi teha pole vast päris õige. Ning õieti sai nii kodanlikul ajal kui ka praegu keskmise päevapalgaga rohkem kui kilogramm võid. Kuid kui lähemalt vaadeldes 1097. 38. aasta statistikat ja tõmmata paralleele praeguse ajaga siis me siiski näeme, et praegu tarbitakse võid mõnevõrra rohkem. Nii tuli kolm, seitsmendal või kaheksandal aastal 18 grammi päevas töölisperekonnas ühe liikme kohta, praegu aga 23 grammi. Ning kui 37. 38. aastal oli tööstustöölise leibkonna keskmine sissetulek aastas 1452 krooni, see on 121 krooni kuus. Ja see teeb isiku kohta seega kuna oli 3,7 inimest, leibkonnas 32 oli 70 senti kuus. Seega sai osta ütelda kuu sissetuleku kohta ühe liikme kohta. 19 kilogrammi võid. Praegu tuleb meil aga vastav arv 23 kilogrammi tuleb vaadata ka seda kestarvid võid. Pattööstus perekonnas kodanlikul ajal jõukuse rühmaga alla 25 kroonlehe täis toidustatu kohta tarbiti võid ühe isiku kohta tsirka neli kilogrammi aga riigi- ja omavalitsusametnikud, kes kuulusid jõukus rühma ühe täis polükatu kohta. 96 krooni. Tuli ligi 12 kilogrammi. Ja kui me vaatame kodanikku Pütscheti Näiteks hommikueinet osas siis näeme, et 26 protsent 26 ja pool protsenti hommikul võid ei, üldse ei tarvitanud. Aga praegu meil niisugust perekonda ei oleks või toidulaualt puuduks. Kodanlik statistika ise ju märkis, et töölisperekondade toitu tuleb lugeda napiks. Saadi ju keskmiselt vajalikest kaloritest vaid 92 protsenti ning madalama sissetulekuga perekondade osas vaid 80 protsenti. Madalama palgaga tööliste grupis tarbiti näiteks hapupiima. Samal ajal kui riigiametnik tarvitas 70 korda rohkem hapukoort, 80 korda rohkem vahukoort ning 230 korda rohkem šveitsi juustu kui tähendab. Tööstustöölise perekonna jõukus grupis 25 krooni, ühe täistakk toitlustatu kohta meil aga näiteks juustu tarbimine ühe inimese kohta on aastas 1,4 kilogrammi ning Apuja rõõska koort tarvitatakse 5,2 kilogrammi. Seega meie keskmised näitajad juba peaaegu lähenevad nendele näitajatele, mida jõukamas üht rühmas tarvitati 37. 38. aastal. Siinkohal ei saa märkimata jätta, et kodanliku statisti kallis, üldse tuleb suhtuda teatud kriitikaga. Kodanik Statistika teenindab ju valitsevat kapitalistide klassi ning kodanliku statistikat siis ka kasutatakse kodanliku ühiskonna kaitseks ja õigustamiseks. See tuletab meelde fakti, mida tavaliselt statistika palk kursusel märgitakse. Keskmiste juures. Kuidas üks Ameerika tööstur sõi lõunaks kanaprae? Töötu ei saanud kontigi keskmiselt, aga mõlemad said pool kala. Mäletad see nüüd naljaks, aga kui me juba siin alustasime kodanliku Eesti töölisperekonna võrdlust Meie praeguse töölisperekonnaga, siis katsume selle võrdluse lõpuni viia ja räägime nendest asjadest, mis eriti teravalt erinesid vanas ühiskonnas ja praegu Üsna tublisti suurem osatähtsus oli vanasti korterikulude alal aga samuti väga tähtsa osa moodustab praegu elanikkonna täiendavad tulud. Ühiskondliku tarbimisfondi arvel. No aga nüüdse suur naiste mure, riides käimine. Kas teie, Laura metsar, olete kunagi arvutanud, kui palju ostate tee riiet aastas? Kui palju astateti niiti ja mitu paari kingide ära käite? Kas te kulutate palju kingsepale? Õmblejale? Eriti just viimasel ajal on ju meie Tallinna moemaja demonstreerinud niivõrd palju ja niivõrd Kenai riietusi, et õrnema soon on kogu aeg tahtmisi neid paremaid saada. Nii et selle kohta muidu veel, las ta ise ütleb Endal pidevalt vajadust. Voodi garderoob on ikka puuduliku ausalt öelda. Nõuab mõtlemist, osavust see on vist igal ajal ja kõikide naistega nõnda olnud, et pead murda tuleb. Kas tõesti on keskmiselt kaks kleiti endale ja suvekleit ja siis talve või isegi iseperioodid kui villast, siis 10 rubla piires ja suvekleidis ka umbes nii nelja poole, viie rubla ringis. Ja oleneb muidugi tegumoest. Käsis kolm meetrit või kaks pool vanad, kasutan oma pisikestele tütardele ära. Kahe kleidi õmblustööraha tuleb ikka 20 22 rubla, kindlasti. Aga lastele mõningad asjad teen siiski ise. Oleneb muidugi ka materjalist, aga siiski mina olen läinud selle mõttele, et siiski kallim ja ma käin võib-olla aasta kauem, kui, kui nüüd käiks odavam, aga siiski eelistan ikka kallimast riidest ja ta oleks praktilisem just väljanägemiselt ka, võib-olla siis on ilusam ja ülikond käib ka siiski ka võrdleni nagu endagi riietust ikka vähemalt kolm aastat kuni neli siis läheb nagu töö vahet käimise ülikonnaks siis võib-olla uuendame jälle kõlidzee garderoobi loetelu kokku võtta, siis tuleb aastas villast riiete, Heile reetrid tuleb aastas siis nuud riiet kokku umbes ikka viis meetrit aastas ära. Jalatsitele läheb tõesti meil vähe kulu, ma ei tea kuidagi. Me oleme. Kanname või kulutame, tähendab hästi vähe. Võib-olla ta käite vähe jalgsi. Ümberpöördult, iga päev jalgsi, aga näete, siit tulebki kohe järgmine küsimus. Kui palju te kulutate linnatranspordile, kui palju te kulutate oma sõitudeks? Otsi tööga seotud sõite? Meil ei ole sport. Rahinge vot siin peitubki, ma usun siiski üks saladus teie perekonna bridžetis teie jalatsikulud kallati üle toidukuludele peale, kus ta nii palju jala täide nimelt andmed näitavad, et iga isiku kohta ostetakse meil 3,6 paari jalatseid. Teie perekonna juures tuleks siis juba nii 15 staari aastast peaksite osta ja kahtlemata teiega neid olete siiski ostnud. Aga, aga lihtsalt olen. Nõmme loeme oma kingapaari välja palju. Võib-olla olen jätnud lapse jalatsid momendil oma arvestusest välja, sest lapsele kulub tõesti palju selles mõttes, et ta kasvab välja kingadest on olemas veel üks niisugune näitaja mille moodustab peale nominaalpalga veel need kulutused või need väljaminekud, mida perekonnal kaetakse ühiskondlikest fondidest. No kuidas seda nüüd selgeks teha? Te juba enne ütlesite, et käite koolis õpite õhtuti, mis maksab teie õppimine? Tegelikult minu õppimise otseselt minule ei maksa mitte midagi, vastupidi võib öelda. Toob perekonnale kasu, toob minu õpe on. Kuna riigi poolt on seadus olemas töölisnoortele, kes õpivad, õhtuti, on soodustus. Üks võta koolipäeva nädalas ja see makstakse välja raamatute suhtes. Ma mõtlen, isegi siin ei ole rääkimise väed raamatut meil on võrdlemisi ikkagi odavad, need aastast lääniraamatud vihikud võib-olla. Kõige rohkem neli rubla. Millised on veel need ühiskondlikud ühiskondlikud fondid, mida perekond kasutab, mis jäävad väga tihti märkamatuks, aga mis moodustavad teatud summa, kas te olete kasutanud puhkekodu näiteks? Ma tehase poolt sain ravituusik polikliiniku juurde, see oli musta mere äärde Jaltesse isegi tehase poolt oli võimaldatud, üks sõit oli prii, oli üks ots. Sellised küsimused, mida te esitate meile saanud igapäevaseks ja meie nende peale ei oskagi rõhku panna, et see peaks olema muidugi raha eest või eelarve mingisugune, see on ju meie meie elu juures tavaline tegelikult. Õpetus koolides meditsiiniline teenindamine, palgaline raseduse, sünnituse ja korraline puhkus üldse haiguse abiraha, pensionid, stipendiumid ja nii edasi. Peab ütlema, et mullu kulutati Eesti NSV-s tervikuna selle lõigu peale 252 miljonit rubla ja seltsimees metsal õpib koolis. Kooliõpilane läheb meil maksma ka aastast 80 kuni 90. Rubla kas teil on suuri võlgasid või on teil ülalpeetavaid? Minu vanemad saavad mõlemad, saad printsi, saavad sisa, saab 200 rubla ringis, ema saaks 50 rubla ringis. Mina isiklikult tegin nüüd. Eks võla tegin nii abikaasale üllatuseks, tal oli senior, kinkisin talle pesumasina. Ja teine siin toas televiisor, ma näen raamatuid. Jah, raamat, see on juba nii, oli millel ei oska anda. Invalgu kõigele. Raivo aeg on ikka see, mida perenaine ei pea millekski, eks ole. Toon ühe raamatu 65 kopika eest, no tõesti, ma nagu ei oskagi seda kuskile kirju võtma. Miinimumsumma, mis teil on järgmine ost plaanis? Külmutuskapp asi on natukene väike pretensioon, jälle kaubandus sellepärast kaubandus ei rahulda nii palju, kui ta mees tahab. Kui me võtame viimased viis aastat, siis Tallinnas kasvas, kasvas külmutuskappide müük kolm ja pool korda, ma ei pea siin näitab siiski elanikkonna jõukuse kasv, elanikkonna hoiused siiski kasvavad. Praegu on iga kolmandal tallinlasel on hoiuarve hoiukassas. Antel oma perekonna perspektiivplaan. Endas meistrit lähen edasi õppima, lähen kuhu täpselt? Aga seda ma praegu saladuseks. Isegi abikaasa käitlejad. Ei tea veel. Aga Laura on võib-olla oma saladus? Vaata, ma olen praegu oma kutsuga rahul. Ongi ma lõpetan kooli ära, siis võib-olla lähme lõunasse suve suvel ja see on plaan ja rahaliste kulutustega jälle seoses. Aga kas üldse teie perekonnas rahast räägitakse, tihti räägitakse ikka, et kui ikka midagi tahad osta, siis paratamatult tuli veel rahast juttu, et kas me saame ja kuidas me saame, kas me tulime välja ja need ei saa salata, eks ole töid ja oi kui palju läheb õlle peale. Vot ütle nüüd, välja läheb. Õlledele läheb tegelikult vähenenud majona jooksuve kuude õlut. Elud vajavad suvekuudel, iga laupäev on kohe peale sauna. Inimene on tegelikult kes püüa nagu öeldakse, päikse poole paremuse poole ei anna inimesele, kui palju raha tahes. Inimene tahab ikka paremaid ja paremaid, see ongi, näitab inimese edasiminekut, progressi. Need ikka inimene tahab paremini elada, kui ta elab momendil.