Lauljateed on imelikud aga lauljaks saamise teed on vahel imelikumad. Üheks niisuguseks meheks, kelle lauljaks saamine algas läbi juhuse on Johannes lükki, aga laseme seda tal endal pajatada. Jah, see on tõesti nii, mina olen maapoiss. Ja kunagi 31. aastal oli Järva maakonna laulupeo laulsin kohalikus kooris kaasa ja sellest võtsid osa juhtivat muusika tegelast professor Artur Kapp, kes seal lähedal suvitas siis Artur Lemba August Opmann augu Stockmanni poeg, oli see aeg ka seal lähedal? Organistiks siis oli veel seal konservad, too oli nii õpilasja, mina laulsin Isaac Koeru segakooris, aga ei tea, kuidas see just nii oli, aga ühepoisina olevat koorist üle kostnud ja teaks professor Cap August Opmann lapsaku väljendusega ütelda. Kes see poiss seal nii põrkab, otsige ta välja, vaatame, mis ta oskab. Meie koorijuht oli konservatooriumi õpilane. Ta teadis, kes see poiss põrkab ja viis mind siis professorite ette. Kas ma midagi oskan? Oskasin paar-kolm laulu seal rahvalaule ja aga kuna mul noote kaasas ei olnud, siis hellalt ta istus klaveri taha. Tema tundis muidugi laule. Laulsin kõrgekomisjonile ette ja otsus oli, et tuleb tulla õppima konservatooriumi anima, siis läksin 32. aasta sügisel Tallinna poole või kast oli kartulit täis ja, ja päts leiba oli kõrval ja viis krooni oli rahad taskus ja Läksin eksamitele. Muidugi, komisjon oli koos ja siis lasti kõigepealt hääleharjutusi teha. Prooviti, kust aga minul oli loomulik kõrkusväelased, Raskasindi ainult mingisugune kooripartii laulmine. Aino Tamm istus klaveri taga ja laulsin la ära. Mägi ütles, et oh sa armas aeg, kõrgemale saad. Proovin. Siis punnisin nii kaugurfeeni välja ja siis küsiti veel, et kas veel kõrgemale ja siis mina ütlesin, et kui kui nüüd kiki kuule tõusta, siis vist saab, aga ei tea, kuid üldise naeru saatel siis sellega rahule, siis tehti sealsamas ka kohe esimese solfedžo eksam ära ja ja olin mina täisõiguslik konservatooriumi õpilane 32. aasta sügisest. Kes oli siis teie esimene lauluõpetaja? Kuna Ellatlen paistus mul juba sealmaal klaveri taga aitas mind kaasa, siis loomulik valik langes kohe temale. Palun rääkige, mismoodi ta teid õpetas, kuidas ta viis teid sinna laulule nii lähedale. Missugune oli tema mees. Tema ütles mulle alguses koheti, et kõrguste pärast, mis tavaliselt on vaevanõudev töökel, neid kõrgus ei ole, kuigi on tenori tämber, vaeva sellega mingisugust ei tule. No muidugi seal õigesti hingama ja, ja seal õigesti vokaale ja konsonante kasutama ja diktsiooni ja tal olid suured kogemused, ta oli ise palju kuulnud nüüd kuulsusi, tõi näiteid, et kuidas näiteks seal chilli laulab seda kohta ja kuidas Carroso laulab üht-teist kohta ja isegi jussi, Perling, kuidas seda laulab ja vaest ei plaati tundi kaasa lasi kuulata. Viis kodu. Et kuulame nüüd ühesõnaga, tegi niisugust muusikalist haridust ega muidugi yhel inimesel, kui ta noor on. Et mis tähendab, kui õpetaja ütleb, et vaata, et hääl ettepoole ja ettepoole ülesse ja nii edasi. Sellest hakkab alles aru saama mõne aasta pärast, kui hakkad oma organid lihased täiesti tunnetama, muidu on kõik ütleme, müstik kohe, ta lihtsalt suurepärane pianist, mina õppisin selle Ja suure repertuaari selgi külla aariaid ja, ja romantilise ja rahvalaule ja. Nii et mul on tänapäevanegi pagasi võtta sealt, mis ma see aeg õps, see aegset eesti heliloojate romansid ja need olid mul kõik kõik käes. Aga ükskord oli niisugune juhus, et ma laulsin Klassis Artur Kapi metsalt helik, ma kõnnin ja kõnnin ja madal oli mulle tõesti. Aga atlembadema kohe transponeeris kõrgemalt, minul parajaks. Hakkasin otsast peale jälle kõnnin ja tund sai läbi ja läksin välja klassist ja Artur Kapp oli kõndinud biit käes, pikku kaldades oma välja tulin, siis pani piha mulle ümber ja siis tutvustas teistele seal scalitalis. Vaadake seda poissi. Viie minuti pärast oleks ta saanud ka roosaga. Tund lõppes enne otsa. Kuna on ju On see siis raske tööd? Väga raske on küll järjekindel ja paljust asjast tuleb loobuda ja füüsis, ma ütlen, noored, kes praegu õpivad et füüsis on sama tähtis kui kõik muu, võtke või praegu meie tenorit, ütlesin Krumm. Maailmaklassi laulja. Või Ivo Kuusk, mõlemad on spordimehed või siis sööd endale niisuguse vatsa etet, jätkab jõudu, aga see on ohtlik tee mõneks aastaks, viib edasi, aga mõjub südamele. Mõjub kõigile jah. Aga kas te võiksite öelda, millega võib siis seda tööd võrrelda? Kunagi kusagil ajakirjas vilksatas, niisugune võrdlus oli võetud kuulus saksa maadleja Horsis kes maadles Euroopa meistrivõistlustel finaalis 20 minutit, siis oli võetud tenor, kes laulis karmanis hose osa ja metsamees, kes raius metsas puid. Nüüd oli seal arvestus tehtud kalorite kaduga, tähendab orfisse, kaotas 20 minutiga sama palju kaloreid, kui Hosi laulis Carmeni ja metsatöömees pidi tegema kuus ruumimeetrit puid käsisaega raiuma üles ka. Sellepärast, laulja läheb etenduselt koju, et tunneb väga roidunud, tahaks puhata, mis viga on, aga viga on seal, et kalorite kadu on niivõrd suur, et ja kui nüüd tuleb järgmisel päeval see uuesti etendus otsa, siis organism ei taastu nii ruttu. Ja siis tuleb juba kasutada, tagavarasid. Mis on need laulja tagavarad? Laule tagavarad on muidugi meisterlikkus, oskus ja üldine füüsis, ettevalmistusi ka siin midagi muutis olla. Kuidas oma asjast üle on? Millest see tuleb ikkagi, et meil on niivõrd vähe tenoreid? Ei ütleks, et on vähe tippe on iga loodusnähtusi juures vähe, vaadake metsa. Üksikud puud paistavad üle, keskmine nivoo tõuseb, aga tippe jääb väheks. Aga selleks, et tippu tõusta peab väga-väga-väga palju eeldusi olema ja väga-väga palju loobumisi, oleme väga palju tööd olema. Siis saab. Aga missugune on see treening siis laulma? Mis muud kui laul Peale seda olid teie kanda kõik tenori rollid Vanemuise teatris. Palju neid umbes kokku tuli ja mis olid teie nagu lemmikrollid ja kas oli ka niisuguseid rolle, mida tuli mitmes lavastuses mängida? Ma ei tea nüüd, kui kõik need pisikesed ja suured kokku arvata. Operettide 100 piirisse ülevike tuleb ka, oli ka neid muidugi, mis tuli mitu-mitu korda, üks on nendest kaevanud seda omale laulnud kolmes lavastuses. Toscatjaksis pajatasid, olen laulnud neljas lavastuses. Carmenit olla kolmes lavastuses ja boheemlane laulnud kahes lavastuses. Kas nüüd iga lavastused on midagi nagu juurde ka tulnud, sest igal näitejuhil on oma käekiri ja laulja peab ju ennast ka vastavat näitejuhi järgi sättima? Jah, muidugi on see nii kolmandat lavastust tegi pada eemaldas meile Aleksander viiner Estonias, ta oli see aeg ja dirigeeris tolgus, siin mõlemad väga suurte kogemustega ja sügavad muusikud, aga mina laulsin esimese lavastuse Jeldi lavastust muidugi nendel viineril, jah, tolgus hoopis teine kontsert. No mulle võttis tükk tööd, et sellest aru saada, sest et mina kujutasin Hermanit ette niimoodi, et tema, see rahaahnus ei olnud mitte rahaahnus. Ta nägi selles vahendit, kuidas kõrgemasse seltskonda pääsete oma armastatud tütarlapse-ga suhelda, aga miineril tahtis niimoodi, et ei timaalike, lihtsalt paheline. Kuidas te siis läksite selle lavastaja kontseptsiooniga kaasa, kas te pidite siis kuidagimoodi ennast muutma või kuidas teile vastuvõetav oli? Pärast, kes, kui oldi nõus sellega ka, mis ma laulsid, nad nägid, et minul isiklikult läheb see nii vastukarva, et et ma ei saanud ja isa, võib-olla nad taganesid väikselt sellest kategoorilisest nõudmisest. Peab lahustama näitles. Kui näitleja on laval, see tähendab, kui ta on tegev näitleja. Senikaua on võimalik näha näitejuhi tööd. Kui on kadunud näitejuht ja näitlejadki, on lavalt lahkunud siis tulevastele põlvedele ainult mälestused siiramatud ääremärkustega ja lisanud stseeni kirjeldustega. Kuid seda, mismoodi on näitejuht töötanud näitlejatega koodi neid mõjutanud, milline on olnud tema meetod mõjujõud, saame elustada ainult läbi nende inimeste suu, kes on väga ligidalt seotud konkreetse näitejuhiga. Ütlesite, et ei, nooli on teid väga palju aidanud. Kas te võiksite öelda, milline oli tema lähenemisviis näitlejale ja tema töö näitlejaga? Ei noolika ma puutusin kokku juba 1000 936. aastal, siis ta arvatavasti alles tuli Estoniasse ka, lavastas seal vaikset tonni, tema sümpatiseerib mulle kohe jalamaid. Sest et ma teadsin, et Taali Estics tenor väga hea tenor, ta ise on laulnud mitu rolli seal suure eduga kaaniot vaatamata oma lüürilise niisuguse häälekoer siis Rudolf, siis Alfuajeesud Trovjaatas ja, ja see, kuidas tema tegelastega ümber käis ja mis ta rääkis, seal juurimistan nõudis laulu suhtes oli ta väga nõudlik, ütles, et mis lavastaja lavastab, paneb teid siin nüüd laulma ja mängima ja, ja, ja nõuate käest aga ärgata pahandagi. Et ärge hakake vastu mulle, katsume ühiselt, teil on biograafia teada selle osa biograafia, ütleb näitsik, seal kruvikoori. Laula, laula nagu sa seda tunnet. Ja kui sa lauladki teise variatsiooni järel mitte minu oma on, siis istume maha ja vaidleme. Aga võib-olla on sul õigus, aga sa pead laulma niimoodi, et su hingest välja tulla, et see kõik, mis Grigori endast kujutab, siis, siis me saavutame selle õige rahvas ju ei ütle kunagi, et vati 10 või viie või 10 või 15 aasta pärast, et vaat uuli lavastas Traviata või vaikset tonni vait. Laulis hoopiski tabloo vil, laulis Tarasta keegi, küsi erinevalt, kes lavastas siis kui see laulis, vaat niimoodi peatati osale lähenema ja ärge pange siis seda tööd paljuks. Niisugune lähenemisviis oli temal yldse tööleta ja seal ta oli, juures oli see väga temperament, metalli Karel, mängi istus klaveri ta siis ta tegi selgeks, pärast on seda kohta vaja niimoodi teha, ega siis muidu need akordid siin ei ole ja eine oli, oli seega, kes esimese lavastas minuga tegi, see oli küll kahjuks sõjaaeg 42. aastal. Aga ega siiski ei lastud noort lauljat lavale niimoodi, et osa anti kätte ja õppisid teistega kaasa. Vaid ise õppisid osa selgeks. Ei no oli siis mina laulsin Khaniot, ema laulis mulle, vastan, Needot laulis mulle, Sylviat laulis mulle, vastan tooniat ja niimoodi valmistas siis osa ette. Ja siis läks komisjonile laulmiseks sissid, teatri juhtkond tuli kõik kokku ja antiikse orkestriproov ka ja kas laste esietendusel mitt? Dirigent? Tema täpi all olen ma palju laulnud koorides, seal emos ja koolinoortekooris, kes oli Sistil, oli Werneri rep, ütles, et oot, mul mul kaanio vastu pretensioone ei ole. Esimeses vaatuses sa oled trummilöömine, tema lõi trummi rütmiliselt ära ja küllap ta siis edaspidi asjadega tuleb. Kord. Miks see tuleb vahest lauljast ei saada arusaalis. On ka nii, et kui on inimesel kõrgustega tegemist, siis katsutakse tavaliselt panna häälikud niisukese nootide peale mis kergemat laulda on paljus mõttes, selles läheb siis ka ühiskond mõttena. Niimoodi ütelda, et ega kõik inimesed ei tule teatrisse mitte kuulama pat pool umbes vaatama. Pooleli jääb siis arusaamatuks ka pool pool saab nagunii teistmoodi taastar ja teiegi teete, kuidas son diktsiooniga lauljat tõukolessorsis kõneleb, nii et vaat et mis tähendab diktsioon. Liisa tuleb seal lavale, küünal käes ja, ja laulab, et mis kära siin. Kostis nii koomiliselt, et tema kuulnud, et mis kerra minister siin siis ütles, et ma siis läksin, ütlete, et ei ei, siin ei ole mitte keras siin, vaid siin on küünlad. Eks ole, kui vajalik on siiski diktsioon, pääseks kuulajateni veel mõni lõbus lugu lavalt nende? No eks neid ikka ole küll, vahest mõnda on ju piinlik rääkida, aga suurte kogemustega mehed on võimelised need publikule märkamatult, et ära likvideerima Vanemuises üks väga meestel oli selle peale Enra Kruudaga duetti laulsite raal läks meelest ära tekst ka rütmi, ta laulis kogu aeg kaasa ja siis oma sõnade haara, mis nüüd saab, mis nüüd saab, mis nüüd küll, saab ju nii kaua otsa kätte saia, aga keegi ei saanud suurt aru. Ainult kõrval kõrvalseisjat, et ta ei hakka, tuleb osav mees olla, käetise naerma ei hakka. Kas oli raske siis naeru pidada? No kui see laulma ei pidanud sissi püüad ike seljaga saali olla, õlad küll vappuvad, aga saab ka ära mänginud. Vahest veab, ja tehnika ja nii Alt tähendab päeval see on mingisuguse õnnetusega juba seotud, tavapärast sõda oli neid juhuseid tihti, sest lavatehnika ja tehnilised võimalused olid nii piiratud, et laulsin vaiksest tonnist keset lava paali, kaev ja kaevuvinn oli üleval kaevu postiase vinna post ja äkki näen, et rahvas hakkab esimeses reas. Nonii, moodi ajavad käed püsti, akad üles tõusnud, mis, mis nüüd lahti on, vaatasin kõrva. See suur kaevu posti ühes linnaga hakkab alla kukkuma, pean ümber kukkuma, vaatan just minu poole ning pistsid siis läksin, kui kangelane panin käe vastav postia, see post tuli muidugi papist ja tugi taga. Grigori lükkas kaevu posti üles nüüd sirgeks ja pärast roomassiks lavatööline siis sinna juurde. Aga õnnetuseks jälle see aeg, kus tagant tuli, see kukkus ka alla ja siis enam ei olnud piir raske südamega, seda ma küll räägin, aga üks mis ise sai tehtud kohe mitte enam kogemata, vaid vaid kohe meelega ettekavatsetult. Ja vast annavad nüüd Gustav Ernesaksa kaarevielt selle andeks, kui ma nüüd selle ära räägin. Sest et see oli nende lavastus ja, ja tükk kosilased Mulgimaalt. Ta oli viimane suveringreisietendus ja hästi palav, Jane olime aim rekka mõlemad nendes süngetes suurtes mulgi kuubedes ja. Aga üks, mis on siin, oli niimoodi, et mulgid nagu olid natukene üleolevat praalisid, aga külapoisid tahtsid neid sealt külastada, välja tõrjuda neidude juurest. Ja kus mulk seal laulab ja, ja et kõige parema neiu tahan omale, kostitas üks sulane astub jala peale. Ja mulk paneb pitsa varrega talle sinna parajasse paika ühe plaksu. Aga me enne leppisime laval taga kokku selle sulasega ja ta keeras endale sinna püksi vana luteri ümmarguse toolipõhja. Ja kui ma nüüd selle tagas kätt, selle plaksu panin, aga see, see pauk tuli küll niisugune, et saalis kiljatati ja etendus oli kaheks minutiks umbes pooleli, keegi enam edasi mängida ei saanud ega laulda ka rahvas nii pööraselt naeris. Pärast oligi niimoodi, et puhkpillimängijad mängida, säästmisest tuli ka tuntud dutut, viiulimängijad said mängida, aga siis oli niisugune tunne küll nagu Miina Härma ütles, et noh, sai ka Eesti rahva heaks midagi ära. Saamann. Koosiga nopin välja TSD voolu. No Roosi Roosi nar Kuidas teil üldse oli sellel ajal koostöö dirigentidega, ma mõtlen just Vanemuises suurepärane. Oli ma mõtlen orgeli temali köius ja tolgustasin diaKurskyndol kuus, siin oli jälle suurte kogemustega mees, ta oli Moskva suure teatri juures olnud repetiitor ja temal on üldse süstemaatiline töö. Kui ta just repeteerintise selgeks hakata tuli algusest peale. Kohe proovidesse repetiitor ei uuri ja vaata et vaat seda kohta püüame niimoodi selgeks õppida, seda püüame niimoodi selgeks õppinud ja kui ei saanud, siis istus ise klaveri taha ja pärast, kui läksid istumisproovi, siis ei olnud mingisugust tagasivõtmist, see oli väga juhuslikult detasid kellelgil käsi olnud, seal läks nii, justkui oleks esietendus korrast läinud. Ja kui midagi juhtus, siis ta tuli, noh, ei hakanud seal suure häälega kellegile ütlema, et miks sa seda ja me oleme õppinud, ta tuli juurde, ütles, et vaatame veel korra seda koha läbi, et mis seal siis on, et nüüd sealt sihuke tõrge tuli, et ja kõigiga niimoodi. Ja väga hea oli temal see mõttes, sest mõttest töötada. Siis ei pidanudki etenduste ajal nii kramplikult dirigente jälgida. Ei, ei, ma ütlesin, padaemand neli lavastust laulnud, muidugi see oli tapp taktilt, täpilt kõiki, osad koorid peas, selles suhtes oli kerge mulle elus raskem etenduses vastu on olnud, Riias käisime Hermanit laulmas ja see oli sellepärast, et koor laulis läti keeles. Liisa laulis vene keeles ja siis mina laulsin eesti keeles, suhelda saime siis dirigent saksa keelest natuke, ma teeks niimoodi, et selleks Paabeli paabel kohe vedasime kuidagi välja ikk. Tõsijutt, et raske oli, sest et keel murrab juba rütmil teiseks ja kahe kortese rütmimurdmine, siis seda saab ikka ainult teha vist seal juhusliku sul nii iga punkt ja koma selge on tervist. Üheksa mees vaevab Tuleb imestada näituseks kogenud näitejuhtide nisukest leidlikkust, kuidas ta võtab kaastöölisteks nõndanimetatud kogu tegelaskonna. Üks niisugune meister oli agulüüdik operetis, pulmad, Malinov, kas seal oli nõukogude sõdurit ja siis need bandiidid pandiitidele ütles niimoodi, keda? Härra nutt, et lähete ülesse ja igaüks paneb oma fantaasia järele riide, pange riidesse, tulge alla, ma vaatan üle. Siis ta oli ise selle bandiitide jõugud, vajalik on niisugust punti väga-väga harva tuleb ette, kuidas see kostümeeritud oli? Muidugi kõige leidlikumad Lüdik ise, sest temal oli kodanlik aja ratsaväe punased Califeeee püksid jalas ühes jalas oli siis ratsa, teises jalas oli valge villane sokk peaaegu põlvini, siis olid kaloss otsas, jagalas sillani, kannustaga aitas sellest, kui ta. Ma olen, et oi, et naeru prahvakute. C5 kohe neurollu sisse, kui see bandiidijõuk lavale tuli. Siis ta kasutas veel niisugused nõkse. Bandiidid. Muidugi noh, söömise juures. Röövisid taludest ja seal mune ja niimoodi mis kätte said, aga Suur Munakauss, aga need olid puumune täis ja seal puumunade hulgas oli ainult kakskolm ehtsat muna. Ja kui siis need poistega lamp sinna selle muna kausi kallal lasti, seda ei lavastamite Te miskitmoodi ära, vaid see tuleb loomulikult, kuidas see asi see möll lahti läks, et mune kätte saada sealt? Ja väga drastiliselt ja lihtsalt oskas niisugused inimeste enda niukene Loomingu seal ära kasutada.