Dirigentidest töötavad vist küll kõige suurema koormusega ooperi dirigendid. Iga päev on, kas hommikul proov õhtul etendus või on, mõlemad jääb see ainukene on see vaba päev. Teisipäevasel päeval teatris tööd ei ole. Ja nüüd me olemegi siis ühel teisipäeval mustamäel. Dirigent Vallo vee õdusas korteris. Räägin õigusteta, ooperidirigenditöö on küllaltki raske vaevanõudev nujah ooperidirigendina võivad muidugi teistsugune kui teiste žanride dirigentide operettide, isegi kõigepealt perioodid, kus tuleb olla nii õhtul kui hommikul väljas, kui on suuremad, proovid hommikul orkestriproovid ansambli proovitükk hakkab välja tulema samal ajal õhtul võib-olla, et on etendus ja milline on etenduse ettevalmistamisel kõige raskem periood ja kui pikk see umbes on. Kõige raskem periood peaks olema see, kui orkestri ja lava läheb kokku ja see periood kestab siis kuni pea proovideni ja sealt vastavalt esietenduseni. See on siis nii-öelda ja kõige muidugi kõige tähtsam osa selles tüki ettevalmistus. Viimane esietendus, mis te olete nüüd teinud, millal see oli ja mis oli viimane esietendus oli minul operetivallast hoopis, see oli Boriss kõrveri ooperit kuskil Montarnassil. See on üks uus kõrveri operett ja see läheb praegu sure tuga. Teater Estonias väga toreda muusikaga operett, palju muusikat ja head muusikat, meistri kirjutatud, kohe on tunda, et on hästi organiseeritud ja läheb Camirukalt. Tuleme nüüd ajaliselt hulk maad tagasi. Milline oli teie esimene esietendus, kas on meeles esimene esietendus jällegi operett ja see oli meil juutini operetis rahutu õnn. Seda me valmistasime ette koos tunud Paul Mägi, kes alustas oma lavastaja Teet ka just sellesama operetiga, nii nagu mina oma dirigenditööd. See oli 1949. aastal. Nii, ja siit veel nüüd natuke tagasi, kuidas teist üldse sai muusikainimene? Rääkige, kes on selles süüdi ja kes teid arendasid, õpetasid? Noh, tavaliselt räägitakse ikka papa-mamma süüdi, minu pool ka peab paika, kuid minu isa ema ei tegelenud muusikaga nii rahalisel tasemel, nemad olid hoopis teise eriala inimesed, aga kodune musitseerimine muidugi oli niuksed rahvapillid nagu mandoliini, kitarri ja balalaika ja mu ema on praegult kaheksakümneaastane ja ta praegult võib mängida balalaika veel nii mõnegi noorema inimese ümber. Sheldoni haruldane pill, see on vene rahvapill, aga tol ajal sarjal oli ju, aga ikka väga moes, aga üldiselt oli nii, et ma sattusid väga toredasse koolisele, viieldas seal kooli, kus oli muusikaõpetajaks väga energiline viiuldaja Põder, tema organiseeris laste hulgas siis ka niuksed mandoliiniorkestrid ja otsis nii musikaalsemaid lapsi. Ja pani siis need orkestri tööle, andis ise kõik tunnid ära, õpetas pillimänguoskuse selgeks. Siis tema oli ka väga suur huvi niisugusi instrumendi vastu, nagu oli ksülofon kadellis neid sülofoni see välja Saksamaalt või kus kohal ta neid tellida välismaalt. Ja mind pani ta siis piima, ksülofoni samuti, samuti hakkasin maga võtma viiulitunde, tema viiru tuli võtta, käis rohkem nii ema isa tahtmisel, sest nad soovisid ikka poeg, midagi tõsisemat instrumenti hakkaks õppima. Ja seda. Ma ütlesin, et päris mitmed head aastad, nii et konservatiivsed kuulge, mis oli vaja õppida obligatoorne viiulit, dirigentidelt nõutav. Siis ma olin seal üks edukamaid viiulimängijad, õppisin siis väriku juures. Sain isegi niisuguse Bachi tuur kontserdiga nii-öelda maha asusite konservatooriumi, siis kohe lausa dirigendi erialale. Suur maja astusin mina kõigepealt löökpillide erialaga, see oli pärast seda. Ja kuna mina olin vahepealne periood, on meil nüüd puudutamata. Kuna mina olin löökpillimängija orkestris, siis konsentuuri avades ma mõtlesin, et ma pean saama ka vastava hariduse, astusin sinna klassi, aga seal ma ei saanud kaua olla, sest vajatibkaa, dirigentide klass, aga dirigentidest nähtavasti oli õpilasi raske valida sinna klassi. Ja siis hakati teistest kateedrisse sest niimoodi uurima, missugused inimesed võiksid tulla siis dirigentide õpilastena kõne alla. Ja siis ma mäletan, et professor Vettik ütles mulle siis niimoodi, kui ta oli järelproov. Minu käed ja, ja võimed ütlesid, sina viska need trummipulgad nurka, ei hakka dirigeerimist õppima ja nii ma siis salli dirigentide klassi, kuidas sattusite sümfooniaorkestris löökpillimängijaks? Sümfooniaorkestrisse sattusin ma niimoodi, et see teine pool, see oli nüüd algkool, millest ma rääkisin, kus oli mul tegemist, tuled õpetaja põdraga, teine koolile, algul oli keskkool, siis seal oli jällegi väga tugev muusikaõpetaja Voldemar Tomingas ja puhkpilliorkestri juht oli Paul hakk, sinna loodi siis sümfonietta kester toominga juhatusel aga kõigis seal ei olnud just kuni eriti just löökpillide alal ei olnud jusku mängijaid ja ega ei olnud ka instrumenti, need said siis jälle tellitud ja vastavalt pandi printsiks. Kuna mina olin sülofoniga tegelenud juba see on, eeldab, et löökpillimängu siis pandi mind impanysi õppima ja Timpanii õpetajaks oli siis Estonia teatri Timpanis tolleaegne altar, härm Nikolai golf, Schmidt moodustas tõelist muusikal ühingu sümfooniaorkestri ja mina sattusin siis ka tema nii-öelda käe alla sinna Timpalistina. Ja kui 41. aastal pärast kooli lõpetamist seal tehti Tallinna töölisteatris väikene orkester siis palgati sinna löökpillimängijaks ja edaspidi sattusin raadio sümfooniaorkestrisse ja seal ma töötasin kuni 49. aasta siis kui ma hakkasin dirigendina töötama. Teater Estonias, konservatooriumi lõpetas, 1000-ks? Ei konservatooriumi lõpetasin 51. aastal õppejõuks, oli alguses oli algselt Jakobson, aga siis lõpetasin profess matsu videole. Te nägite juba siis, kui te mängisite orkestrist sümfooniaorkestris löökpillimängijale leiti mitmeid dirigente ja olete ka hiljem näinud mitmeid dirigente esinemas. Kas te võite öelda, kes on teil olnud kõige suuremad eeskujud? Kuulge, see on väga raske ütelda, neid on kole palju nähtud. Ja ma mõtlen, et võib-olla see, et ma seal sümfooniaorkestris mängisin jälle nii nägin, see ongi kõige suurem õppetund üldse minu dirigeerimise lepingutes. Seal oli praktiliselt head dirigendid, juhatasid väga toredaid suuri asju ja ma ise võtsin sellest osa pidin olema proovidel ja suure huviga, jälgisin kogu aeg seda tegevust, mis toimub dirigendi ja orkestri vahel. Ma ei oska teile praegu võib-olla ütelda nimeliselt Nõukogude tüli klientidest eriala järgi, ma mäletan väga hästi, kes käis ja oi, neid on palju, siis käisid heliloojad, kavalevski käis ja Peeerr käis, hauk oli mitmel korral ja välisdirigendi, see oli ka õigel liikmed. Estraadi on palju tehtud, väga palju, ma olen mänginud mitmes restorani ansamblis kooriansambel ja Pirita. Ja siis ma olen mänginud kuldses seitsmes oli üks väga suur orkester pärast sõda üks esimesi üksi suuremaid ja siis oli päris viimane oli Rütnikud, seal olime me koos niuksed, päris tuntud nimed nagu Podolski, kõlar, Naissoo, hoit, ojakäär ja mina olin kuues. Koostasime, mängisime siis Sakala tänava kultuurihoones. Nii, ja kui me nüüd hakkaksime tagasi vaatama, kui palju kordi on tulnud sistel dirigendipuldis teatis ja kui palju etendusi ja on läbi juhatatud ja kui palju on teisi lavastusi v esietendusi tehtud, kas teil on selle kohta väikene register olemas? Register on olemas, kuid see on võib-olla puudulik, sellepärast et aeg on niivõrd pikk, kuhu me nüüd arvestama, et see on nüüd on 32. aasta mulle teatridirigendina, siis ma võin mõne asja siin unustada. Kuid üldiselt on sedamoodi, et ma olen juhatanud. Näiteks ma hakkan selles järjekorras kuidas ma arvan, et nad välja tulid. Esimene ooper oli mul Smetona ooper, müüdud mõrsja, see oli kuskil aastal 1950. Siis oli Mozarti Figaro pulm. Kusjuures nühitneri Figaro pulm on juba mul teine lavastusele. Siis Mozartist on veel vahepeal juhatajad, röövimine sirailist ehk meie Eeessistatud nime järgi oli ta võime röövinud nime all, eks. Verdistelema juhatanud Rigolettot rubaduur. Ja nüüd praegu valmistan ette Luisa Millerit putšinistunud juhatanud oskaja tütarlaps läänest. Sisvee klassikust, pisikene Berguleese teenija käskijanna sekkovskist oneegin Padaemand, Rahmaninovi, Al Jegorjevski, Mozart, Salieeri, Rossini, türklane, Itaaliast Straussi roosikavaler. Eesti asjadest on katsin mõningad Ernesaksa käsikäes Kawsneki vägev võlur. Ja Eugen p Talvemuinasjutt. No tsirka, ütleme 20 nimetust. Peale selle operettide ja ballett kõige suurem arv olema juhatanud siiski balleti 1950.-st aastast, kui ma ei eksi, siis algas Romeo Juliaga Prokoffess siis sealpool kandis on ka Aibolit Esmeralda. Tõesti 52 on mul märgitud siin Tšulaki noorus oli külalislavastajaga, seda ma mäletan, seda tegi veel bodyphelstele. Libatses helkoloola. 53. aastal oli vahepeal Tšaikovski pähklipureja ja Shere saaderimisega orgu jällegi 54 slovaki ebapeid 1950 viisa safi patsist, rai purskkaev ja austri Tiina 1957, klased Monda jusel Younas mere kaldal 1959, Adam Shisel 960 austri põhjamaa unenägu siis 60. aastal veel grill Plati ballektril Wonda Prokofjevi kivilill kapi Kalevipoeg, üks variant, mille lavastas Burmeister 1900 kuust kaks kargarajev õuerada järgi on mul kirjasin Aibolit, see vist on nüüd asendusetendus nii-öelda uuesti välja tulnud. Siis oli Rahmaninovi sümfoonilised tantsud. Stravinski sõduri lugu ja Tambergi ballett-sümfoonia. Seos püha kevade ja praegu on ettevalmistamisel tulilind, mis peaks tulema kuskil järgmise aasta alguses. Need on niisugused nimed nagu maailma loomine, Petrov, Vivaldi, aastaajad, Beethoveni Prometheus. Orkestreerida shopinjana mingusid ongi hote Jabahhida ja uuesti Tuhkatriinu progov. See tuligi korreograafilise kooli lõpuetenduse näiteks paar aastat tagasi meil lavale ja sai veel suurepreemiaga üleliidulise Sumera Alzeme lugu on mul veel umbes 13 balletinimetust. Ja siis veel terve rida ohvrite ütlevad umbes 15, ütleme nii, et see teeb siis kokku ikka iga aasta kaks kolm uut lavastust. Kas teil on olemas oma sümpaatiat üksikut heliloojate osas või stiilide osas ajastute osas žanride osas, sümpaatia, kui te siin kuulsite, on kõik väga kuulsad nimed seal Verdiste tšikovskist ja Stravinski rääkimata, need on niuksed heliloojad kes on sümpaatiad, tegelikult, ma ei oska siin kedagi teist esile eriti tõsta. Kas klassika meeldib rohkem kui kaasaeg, öeldakse niimoodi, et iga teos mingeid iseenese eest ja võib-olla nagu ma Anton, mõned teosed päris rahuldavalt vastu võetud näiteks Tambergi viimane ooper, söök on ka niisuguseid asju, mille puhul tekib vaidlusi ja kõhklusi, aga muidu väga tarvilik oleks, et neid asju oleks rohkem meil valida. Mida teatri repertuaari võtta just oma autorite teostest ei oleks väga vajalik. Omal ajal oli muidugi Ernesaks see inimene, kes pidas üleval teatrit väga palju aega ja Eugen Kapp muidugi nüüd nendest noorematest justkui on niisugune tagasihoidlikkuse moment või no viimane asi oli ohver, Kangro. See on tugev tugev teos ja kui samas vaimus meie nooremad helilooja tril võtaksid tõsiselt, siis siis ehk midagi saaks. Aga põhiliselt ma olen siiski vara vasika huultega. Kui palju te olete juhatanud etendusi väljaspool vabariiki, kas meie oma teatega või siis teistes teatrites? Teises teadus ei ole juhatanud loba teatriga oln juhatanud Bulgaarias Soomesse, muidugi, Moskvas, Leningradis, Kiievis, Minskis. Niisugused oma teatriringidega krediitkaardi ja meediaks peetakse. Kui ma olen kuulnud, võetakse igal pool väljaspool vabariiki väga hästi vastu. Siis, kui paluksin veel öelda mõned sõnad meie teatri orkestri kohta ja töötingimuste kohta, meie teatis, töötingimused, paranevad hooaeg ja mis puutub orkestrisse, eriti orkestrid, töötingimused on paranenud. Ja viimasel ajal me saime nüüd siin alles mõned ajad tagasi väga Kessile tugeva täienduse juurel. Tähendab, saime lihtsalt kohti juurde ja sellega ka töötingimused muutusid palju paremaks nad olid võib-olla koormusele vast liiga suur koormus väheneb, selle arvel peab tõusma kvaliteeti. Sest muidu see ei ole mitte lihtsalt vaba aja antud, vaid sellel on selleks, et muusikamees saaks ennast hoida vormis. Ühest küljest on koormuse lahmimine, aga teisest küljest on ka vastutuse turismi. Kuidas hindate meie instrumentaariumi? Isuvestid on viletsad, viletsad, sest erinevaid ülesandeid ei kannata kriitikat, meil on alati suure häda kvaliteetsetest, kiirpillidest kui ka puupillidest on isegi niisugused juhud, kus võib-olla inglissarvemängija peab endal lappima liimima mingisuguse nagu kinni, et saada üldse mängida uusi pilsi. Raske saada millegipärast praegult. Professionaalses orkestris peaks ikka. No vähemalt iga 10 aasta tagant oleme ikka täiesti 16 sument, sest muidugi päev päeva kõrval nad ju on ju kogu aeg oleks nagu vähe levinud. Nii et mängijad on paremad kui mendid, mängijad on tublid, tublid ja kui nüüd rääkida lauljatest koolist, siis ega me ei akustika ei ole ju teab mis kiita, see on jah üks suur häda olnud ja nendest inimestest olen pidanud esinema kogu aeg siin. Ja muidugi või veeakustikale on see viga, et tal ei ole, laval ei ole mingisugust kõla, tal on resulandsime, liialda. Kui olla Plawa peal, siis võib-olla teatud määral on seda. Aga kui saali siis on hoopis kadunud selle tõttu meil forsseeritud ja omamoodi laulmisviisi on praktiseeritud, sest muidu ta ei tule, lihtsalt oli kahju sellest akustiline momenti ei ole meil suudid. Üks küsimus on mul veel tänase teisipäeva ma nüüd natukene lõhkusin teenela ka, mis te teete muidu teisipäeviti ja puhkuse ajal, kuidas te taastate seda energiahulka, mis kulub, terrigeerimisid? No see on hoopis teine ja pikem jutt. Aga noh, üldiselt puhkuse ajal baarne maal mul on veel Saaremaal, Muhumaal, õieti. Seal on mul üks taru ja maalapikene ja seal ma olen mere ääres ja, ja teen, mis ma tahan. Ja kui on ka mul siin vaba aega olnud, nüüd sügise poole olid mõningad päevad, siis vot kui auto välja ja jälle Muhumaale paariks päevaks, igas mida te suhtlete. Ma noorematele kolleegidele, kes õpivad dirigeerimist või hakkavad tööle dirigendile. No noorematel on palju soovitada. Aga põhiliselt ma vaatan, meie noored inimesed on praegu väga hakkaja. Kõik on niisugust väga hoolega selle selle muusika sees. Ja ma ainult soovis võib-olla nii palju, et et võib-olla natuke enesekriitiliselt pikemat aega ringi vaadata, võib-olla mitte lasta võimu saada selle üle, midagi olen, tuleb natuke distantsiga vaadates asja veel ei olda. Aga võib-olla tuleb. Kindlasti tuleb. Niisiis, 1949. aastal tuli Vallo Järvi tööle dirigendina Estonia teatrisse. Vabariigi rahvakunstnik Elsa Maasik oli siis juba võitnud Üleliidulise tunnustuse. Kuidas teie meenutate Vallo Järvi dirigeerimise alus aastati ja kuidas hiljem koostöö temaga laabus? Uus inimene, kes tuli kollektiivi, oli ikka väga huvitav ja väga erutav. Mis värvi nagu noor dirigent tookord äratas tähelepanu, mul tuleb meelde Mozarti Figaro pulm, mida meie koos tegime. Sellest on väga head muljed, ise olin noorem ja tema väga korrektne väga kohustuseta Ruusega sõbrallik autor ise oli ka rõõmsa iseloomuline. Need, see laabus toredasti. Igatahes mulje jäi temast väga hea. Teine juhtum tuleb mul meelde, oli juba tükk aega hiljem, aastat ma ei mäleta, praegu aga oli maskiball kavas. Ma olin siis tol ajal ringreisidel meeskooriga jäi mul kaunis pikk vahe ja see ooper hakkas mind väga võluma, ma hakkasin seda ohvrid iseseisvalt õppima. Osa õppisin ma selgeks ja laulsin valla Järvile saalis ette. Alla järvi jäi rahule, sellega tegi minuga ühe orkestri Toby ja ütles, et võib minna lavale. Väga kindel tema dirigeerimise leebe, tema käsi väga hästi. Kõik aeg juhendas ja hea oli temaga töötada. Mida tüüdima kui dirigendi juures kõige rohkem hindate tema täpsust, tema korrektsed täpsus, niisugust kindlat kätt ja see mõjus hästi. Nii et temaga järgi on väga kindel tavalisemast tunda on küll väga kindel. Kuidas teile tundub, võrreldes teiste dirigentidega kas ta püüab palju muusikat oma käe järgi ümber teha või otsita muusikas seda, mis sinna sisse on peidetud? Mulle tundub, et tema püüab väga korrektselt täita, kõik need muusikalised, märgiti pidajad, on heliloojad pannud ja ta katsub kõikidest hästi kinni pidada. Et ta nii omapoolseid kuidas öelda, emotsioone või venitamise filosofeerimise sisse viiks, seda maiust ei saa ütelda. Aga see tema täpsus mulle meeldis. Sellepärast iga interpreet võib-olla mõne üksiku nüansikesi tõi sisse. Vallo Järvi ei tahtnud väga palju niisuguseid formaati või midagi oma taolist sisse viia. Ta hoidis alal helilooja keele ja rütmi. Milline õhkkond valitses, kas seal oli närvilisust või ülisuurt pinget, kuidas proovid kulgesid, priorit kulgesid vale Järviga alati hästi. Mul ei ole ühtegi negatiivset muljet sellest korrektset proovid ja, ja õigel ajal alustatud ja õigel ajal. Aasta pärast seda, kui vallavärvi tuli Estonia teatrisse tuli sinna metsasarvemängijaks meie praegune tuntud metsasarvepedagoog Robert Kasemegi. Ja aastaid tuli siis mängida Vallo Järvi taktikepi all. Kas võiksid natuke meenutada, kuidas tema töötas, kuidas oli tema tööstiil ja Kosmose seerite Malloy Järviga lülitasin professionaalina töösse siis, kui ta tegi Smetona müüdud mõrsijat. Eelnevalt oli tal valmis saanud Milutini tohutu õnn. Ja selles tükis ma lülitasin sisse juba. Valmis loosse. Kuidas need proovid kulgesid, seda ei oska öelda, ise olin natukene hädas, kuna tükk oli teistel selge ja minul mitte. Smeetan aga oli aga nii, et hakkasime otsast peale. Vallo Järvi oli väga põhjalik mees, ta jättis tolleaegsetest dirigentidest kõige suurema kuulsusega dirigendi mulje. Tal oli isegi sageli puldil terve rida numbreid üles märgitud mille kallal ta täna alustab tööd, sest eelmisest proovistoridel kindlasti meelde jäänud mõningad lüngad ja nendega ta siis kohe alustada. Kui ta konservatooriumi päevil tegi üksikuid konservatooriumi kontserte, meil oli siis tol ajal küllaltki nigel orkester, aga noh, ütleme kammerkoosseis. Aga seal sai mõningaid lauljaid saadetud, ma mäletan, Ellen Laidre laulis temaga ja teisedki Eestile loomingut sai mängitutest seal ta jättis ka niisuguse mulje, et mina olin nagu temast taga natukene paari aasta võrra jäi mulje, et ees seisab professionaalne dirigent ja mina seal niisugune roheline. Püüan kuidagimoodi siis ka sammu pidada, on lakooniline või ta kipub laiali valguma. Kas ta lisab omalt poolt ka midagi muusikalise materjali või püüab tekstist täpselt kinni pidada küllaltki pedantne dirigent? Ütleksime nii heas mõttes, ta on haruldane selles osas, et tema peale võib alati loota, kunagi ta ei eksinud akteerimisega, olgu need tempod ja rütmid nii segased kui tahes. Üks tolleaegne komplitseeritum teos oli ka temaga, see oli Prokofjevi Romeo ja Julia. Selles oligi kuidagi. Ka isehakanud mängijaid ja siis mäletan. Järvi hoiatas, et nüüd on meil eestükk, mis kõrvale armu ei anna. Seepärast katsuge harjuda nende tisse nüanssidega, mis sealt tulevad. Et need ei pruugigi olla vale noodid, aga kõla saavad nad küll valesti. Praegu tagantjärgi mõeldes me oleme nüüd roomiot palju kordi veel karanud uutes lavastustes ja tundub, et nii siledat muusikat laseb mängida. Tol ajal ta muidugi natukene kippus kõrva peale, Vallo Järvi oli sellest asjast kindlalt üle, Vallo Järvi kohta veel tahaks ütelda mõningad plusspoole eralduvad omadused. Nimelt ta oli sageli tüki ülevõtja, sest teised dirigendid kas sõitsid ringreisile või vahetati välja. Vallo Järvi võttis tüki valmis tehtud. Ja mõnikord lausa üllatas, ütleme, Nigula pidi juhatama korraldatud ette Vallo Järvi. Ta juhatas ära eksimatult valluga, võis kindel olla, et tema näitab sisse ja ise hätta ei jää. See on haruldane ja minu meelest üks väga hinnatav omadus, mis ma ütleksin tema noh, kas tohib ütelda miinuspoolele või ütleme ära, ta on küllaltki vastuvõetav ja asjatundja. Ma tooksin isegi niisuguse arvamuse välja, et tükk, mida juhatas Priit Nigula, see oli Jevgeni Oneginit ja hiljem juhatas seda nüüd palju aastaid hiljem Vallo Järvi, et kuidagi nagu minu meelest ei saanud sellist hinge sisse nagu see oli Priit Nigula, aga kuigi ta dirigeerimise tehnika oli muidugi hoopiski meisterlikku aga tema isegi on seda kunagi öelnud, et mulle seoneegin eriti ei istu. Vallo Järvi on veel Estonia dirigendina kindlasti kõige suuremat teenet, ega selles osas, et ta on kõige vaiksemana juhatanud kindlasti kõige rohkem tükke.