Kõige esimene kohtumine, kuigi tema seda ei teadnud, oli siis, kui ma alles Rakveres koolipoiss ja lisal rajooni laulu Ma tahaks, siis oli Virumaa laulupeol. Vetik tuli, siis juhatame talle oma kooriga, seal juhatas oma noorte laulu, mina olin sel ajal ka Lavlysin, laulsin koolikooris. Vetiku nimi oli nagu ikka iga teada ja siis jättis ta mulle toreda mulje, on natuke natuke nagu salapärane ja üsna omapärane mees jal hästi toredasti subjektiivselt juhatas. Rahvas võttis seda väga hästi vastu, seal kõige esimene kohtumine. Umbes samuti nagu Eesti NSV teeneline kunstitegelane Uno taremaa asja meenutas võivad rääkida oma kohtumistest maestro Tuudur vetikuga sajad tuhanded alates vanuritest, kelle ees 1923. aastal Viru Ingeri laulupeol tõusis esmakordselt üldjuhi pulti 25 aastane Tallinna konservatooriumi üliõpilane. Nii 1980. aasta üldlaulupeo poistekooride lauljateni, kellelt 80 kaheaastase professori käe all kõlas tema kevadelaul üldlaulupeo suur koorijuhina, teda kõige enam tuntigi. Kuigi ta ise on öelnud. Kõige tähtsam ülesanne ei ole, mitte et nüüd laulupidu. Me uhked laulupidu korraldame vaid, tähtis on see, et kõikjal koorid kohtadel hästi laulaks. Nii et iga metsanurki võiks hääd koorilaulu nautida. Jätkab vabariigi rahvakunstnik Ants Üleoja. Laulupeo koorida kindlasti valitses tänu sellele, et ta asjatult seal ees palju ei rabelenud ta väga otsustavatel kohtadel teatud fraasi kulminatsiooni andis kuidagi niisukese selge ja terava rõhu. Nii et nagu koondas tähelepanu ühele punktile ja siis oli nagu, nagu terve see suur laulupidu tal tal näpu all, nagu ta ise seda nimetas, ja kui ta kui ta, ühesõnaga selle selle suure massi oli humala näpu alla saanud, siis nagu ise kõik läks. Taali sihukest asjatut tööd ei teinud, lihtsalt väga selgete konkreetsete kohtade peal, kus ta juhatas erilise jõuga erilise nihukese aktiivsuse erilise tähelepanuga ja see, nagu koondas need tuhandete pilgud tema peale, nii et nii et ta ei pidanud üleliigset vaeva nägema. Arhiivilint on talletanud ka maestro enda seisukoha selles küsimuses. Asi on ju selles, et ega siis lauljate nina ees kõik see aeg ei tohi takti lüüa, siis ei olegi õige, sest ta on tarvis andmed lauludele ise midagi laulnud ise, sest kui me juba oleme, selle, selle laulukäik on niisama, nagu me läheme, ütleme, sõuame merel, lootuslikuga paneme käima ja siis võime natukene natukene vahet pidada või, või vabajooksuga, jalgrattaga ega seal kõiki tallata ei tule, see isegi teeb, kui sa seal kõik see kõik see aeg vega nii rangelt vehid, lauljad, hinnal seedid, isegi laulu puisemaks, nii et seal on üks kavalus, on see sees, et ei maksa. Jah, ja nojah, eks see populaarsus tuli sellega, et kui ta läks koori ette, ta pani koori oma käe järgi laulma teisalt välja midagi niisugust, mida teised võib-olla polnud sealt leidnud. Jah, ja see niisugune ettekanne ei ole alati väga mõjus. Väga suurepärane, nii et selle tõttu see populaarsus ei saa minu arvates inimese populaarsus lihtsalt mingisuguste vanade teenete najal püsida, seda peab kogu aeg ilmselt natukene toitma. Ja selleks niukses toit ju. Värskust andis vetika alati juurde. Nii et selle tõttu oli tema vastuvõtt, oli tal alati väga soe. Tuudur Vettik on ise öelnud, et koorijuhi amet oli tema põhiharrastushelilooja amet kõrvalharrastus ja pedagoogitöö leivateenistus. Lisage siia veel tema arvukat, käsiraamatut, koorijuhtidele ja lauljatele, tema muusikapropaganda ja arvustused. Kogu see elutöö on lahutamatu tervikmuusika teenimine, mis kestis seitse aastakümmet ja mille püsiväärtused jäävad meile alles. Ehkki nende loojaga jätsime täna lõplikult hüvasti. Laulud jäävad kõlama, tööd jätkavad tema õpilased ja nende õpilased. Kauaks jäävad elama mälestused. Arhiivilindil meenutab Tuudur Vettik ise oma muusika huvileteid. Viljandimaal Suure-Jaani kihelkonnas on üks külamuusikute sugu Saaride sugu. Sellest on ju olnud juttu ka Mart Saare elulugude juures, tema on ka sellest Beriti. Mina olen ema poolt sealt saarde soost. Ja kui ma olin nelja, viie või kuue aastane, siis oli meie kandis üks ränd. Rändav pottsepp saare Kaarel, see oli minu vanaonu. Temal oli alati viiul kaasas, kui ta käis külades, ahjusid poliitilisi tegevusi parandamas. Ja kui ta siis põikesele meile siis oli kahtlemata viiul, seal kotis on kellud ja mis seal olid seal teises kotis, nyyd üle õla oli viiulil ees ja taga. Ja tingimata oli ka selles tagumises kotis viinapudel. Tema oli suur kärakavõtja ja siis, kui ta meile tuli, siis sõna lausumata võttis viiuli kohe vällja, võttis ühe ilusa ära, aga siis hakkas mängima. Ja tema mängis väga huvitavalt, nii maamehe maa külamehe moodi ja ise laulis igasuguse viguri, laulja saatis viiulil nii päris meisterlikult, päris huvitav oli kuulata. See nähtavasti minus äratas ka seda tegutsemise tungija siis. Oli meil külas kapell harmoonik, kannel ja väike trumm. Siis varsti olin mina see trummimees seal külakabelis. 1910. aastal jälgis 12 aastane Tuudur Vettik ahne huviga, kuidas Avispea koor õppis seitsmenda üldlaulupeo kava. Ise ta siis veel koorilaulja ei olnud. Kuid kaks aastat hiljem asutas ta Väike-Maarja kihelkonnakoolis kaasõpilastest segaja meeskoori ning hakkas ise seda juhatama. Sellest on tänaseks möödunud 70 aastat. Selle aja jooksul jõudis ta asutada 20 laulukoori ja terve rea orkestreid kes jõuaks kokku lugeda, kui paljudes noortes puhusta leegiks muusika sädeme. Oma 22 aastat kestnud koolmeistripõlve jooksul. Ma. Kokku. See on Jah. Ja ei. Vääri. 1940. aastal loodi Tallinna konservatooriumis koorijuhtimise kateeder ja selle organiseerijaga ning esimeseks juhatajaks oli jällegi Tuudur Vettik. Sellelt töölt lahkus ta 62. aastal professorina. Meenutab Ants Üleoja. Tema klassi üliõpilased pidid tõepoolest väga kõvasti tööd tegema ja kõigepealt muidugi tema kui isikuga tõsiselt harjuma. Sest professor oli äärmiselt nõudlik, väga printsipiaalne, temal ei tekkinud üksi lemmiklapsi, keda ta millegagi soosis või hoidis. Kõik olid ühtemoodi tal nii-öelda tules kõigilt, ta nõudis niimoodi ja, ja seetõttu võib-olla isegi esimese aasta jooksul. Me lausa teda kartsime, sest ta kaunis raske käega nuhtleb meid sellisel puhul, kui ta leidis, et tund on ette valmistamata või seda ettevalmistustööd on tehtud poolikult. Ei ole arvestatud kõiki neid nõudmisi, mida ta esitas. Sest tema tegi alguses väga palju tööd just nimelt tehniliste võtete omandamise kallal, tähendab lihtsalt puht kooliliselt nõudis väga täpselt nende võtete täitmist, mida ta ise hästi ette näitas ja demonstreeris soovis, et me seda täpselt niimoodi järel teeksime. No ega need kõik asjad ju alati nii ei õnnestu, sest me kes me tema juurde sattusime, igaüks tuli ise kandist, osa Tartust, osa Tallinnast, igaühel olid omad niuksed, suured eeskujud juba ees olnud oma eelmise õpetaja näol. Need seetõttu algus oli küllaltki raske, küllaltki keeruline. Aga mulle tundub, et kõik, kes me seal olime, siiski summa summarum, saime oma ülesannetega hakkama ja kusagil kolmandast õppeaastast alates kuidagi need väga saavad õppejõu üliõpilase suhted nagu muutsid tunduvalt leebemaks, nii et mida vanemaks meie tudengid saime ja kaugemale kursusele jõudsime, seda rohkem anti meile vabamaid käsi. Ja see vast oli selle pedagoogilise töö kõige suurem niisugune. Noh, ma ütleksin, pedagoogi võit. Ja alguses meid taltsutas korralikult ära ja hiljem laskis igal ratsul nii-öelda oma jõudu mööda joosta, nii palju, kui keegi seda suutis ja kasvatas meid igaühte oma näoga. Ma kahjuks küll ainult ainult ühe aasta tema juures õppida konservatooriumis, aga see aasta on mulle väga palju andnud, peab seda ütlema, et tema oli tunnis väga nõudlik. Aga kui siis mõni koht välja ei tulnud, ta nagu sai aru, et ei tule välja ja kuidas istuli su juurde ja atlas nii sügavalt silma siis nägid seda Niukest head pilku ja seda head südant, mis seal taga oli, siis läks õppimine paremini. Nii et nii et mina tema ees mingisugust värinat tõesti ei ole tundnud kui ainult niisugust aukartusega värinat vaadates seda, kuidas ta oma tööd on teinud ja ja, ja temast suhtumises muusikasse ja oma õpilastesse ja kõik siis ainult ainult seda vetika juurest ma väga palju õppisin. Ja noh, ja ega muidugi see õppimine ei piirdunud ainult selle ühe aastaga me oleme ka pärast konservatooriumi lõpetamist pidevalt temaga kontakti saanud, need vetiku õpilaseks, milline oli tegelikult siis 57. aasta sügisest, kuni siiamaani peab ütlema, et kuni viimase ajani ta andis mulle veel näpunäiteid Mart Saarelaulude Te kandmiseks siin ka veel enne seda viimast Mart Saarelaulude festivali kama tema juures käisin, siis küsis veel, mis seal nüüd sees seal konkursil laulad. Ütlesin, kõver kuuseke on sellel lindude laul, sest tuletas meelde, et seal kõveras kuusekesele paljud koorid kipuvad seal kiirustama, et seal oli omal ajal Mart Saar ütles, et tingimata alustada hästi vaikselt, mitte kiirustada, kasvatades seda crescendot, seal need sisemised tuleks seda mitte kiirustada. Samuti ta rääkis lindude laulust, ütles, et see esimene salv, Mart Saar oli tahtnud, et see oleks niisugune metsa nagu lindude ärkamine, nihukene metsarahu, et see ei pruugiks nii väga kiire olla. Peaks nagu tagasihoidlikumalt hakkama ja seda jutuajamisega ajamisele temaga üsna tihti. Tuudur Vettik ja Mart Saar kaks Eesti koorimuusika tugitala. Nende sõprus ja koostöö on terve peatükk meie muusikaajalugu. Muusikateadlane Johannes Jürisson. Vetikut ja Mart Saart sidusid ka kauaaegsed sõprussidemed. Ja kui nüüd mõelda, et Mart Saare looming on tema 100. sünniaastal suhteliselt küllaltki populaarne, siis selles osas on kindlasti vetiku suured teened, sest vetika omal ajal oma rahvaülikooli kooriga kandis ette Pajusaare koorilaule. Ja Vettik oli ka hea sõnaga hea sulega kirjamees, tema oskas saart populaarseks kirjutada, oskas niukseid ilusaid sõnu leida, mis sobisid tema natuurilist tema loomingule ja mis ühtlasi äratasid ka inimestes huvi saare vastu ja ma arvan, et tänu vetikule ja võib-olla varasemal perioodil ka Lennart nõimanile ongi saar Rahva seas räägitud niisuguseks ja kirjutatud niisuguseks, nagu me tänapäeval teda oleme harjunud tundma niisuguseks metsa müstikuks, niukseks poeediks ja ja niukseks luuleliseks kujuks, mis on ka muidugi omamoodi õige kuigi mitte ammendavalt, et see on tema üks olulisemaid külge kindlasti. Ja selles mõttes muidugi vetika teinud on väga suurelt. Vetik tundis Saartise, ta käis iga suvel, hüppas saares, nad käisid koos saarega, tegid suuri jalamatkasid läbi metsade ja meedik on sellest ka toredatest matkadest palju kirjutanud. Et ta oskas saare lauludesse saare hingedaks, elusse väga sisse elada. Ja muidugi kahju, et ei ole enam kuulda tema koori, mismoodi temani Tauli interpreteeriks, sest saar ise on ka kirjutanud, et ta vetiku ETV inflatsiooniga on väga rahule jäänud. Tahaks seda, et igal heliloojal oleks niisugused propageerijad. Sest et helilooja muusika vajab tingimata kah natuke vahendajat. Ja selleks vahendajaks saab ikkagi olla interpretatsioon. Aga sellest on ka veel vähe, on ka vaja veel head sulemeest head sõna meest, kes lihtrahvale oskab selle helilooja nagu lähedale tuua ja vaat, Vetik seda oskas hästi teha saare suhtes ja omal ajal oskas seda ka nõiman teha. Nii et selles mõttes saarel on vedanud nende heade propageerijatega vetikkuja Neumanni näol. Kaduservetiku lauludest paistab, et ta oli väga heas kontaktis loodusega. Küllap ta oli. Ma mäletan, väga palju sai temaga jalutatud ka metsakalmistul ta mind riisiga, metsakalmistust niisugustes paikades, kus ilmselt nagu alati satu ja armastas vaadata suuri puid, suuri puid või ütleme, kusagil mujal käisime, siis oli, pidasime kinni ja vaatasime, need, need suured puud metsa poolt väga mõjusid näitab, väga-väga armastas. Ja üldse talle meeldis looduses käia. Ants Üleojal on endal olnud võimalus pikka aega vetiku kooris laulda. See oli omaaegne raudteelaste klubi meeskoor, mis tänini tegutseb Eesti Energia koorina. Kui see koor oli kuskil 150 liikmeline see oli selles mõttes niisugune tavaline koor, kuhu lihtsalt koondusid need laulumehed, kes omal ajal olid Tuudur võtliku koorides laulnud ja, ja kes nüüd nagu leidsid võimaluse temaga veel koos musitseerida. Nad ütlesid, et et Tuudur Vettik kooris on väga raske laulda, sellepärast et ta on kohutavalt nõudlik. Ta ei jäta su hinge ennem rahule, kui tõepoolest ta on saanud kätte selle, mida ta ühest loost tahab. Aga samas nad ikkagi armastasid seda meest. Niipalju, et hoolimata kõigest nud tulite koori meeleldi laulma ja sõna otseses mõttes jooksid tal järel ja see oli just sel perioodil, kui me oleme tudengid. Nii et näiteks mina ja nüüd juba manalasse varisenud tema üliõpilane Ülo Pajur. Me olime ühel kursusel, Läksime sinna koore lihtsalt laulma sel eesmärgil, et vaadata ja jälgida, mismoodi teeb niisugune kogenud, kogenud meeskooritööd. Ja lihtsalt nii huvist asja vastu laulsime seal seni, kuni me ükskord konservatoorium ära lõpetasime. Just samuti koorilauljana õppis omal ajal ka noor Tuudur Vettik Juhan Simmi, Juhan Aaviku ja Konstantin Türnpu kogemustest nende koorides lauldes konservatooriumis, siis eraldi koorijuhtimisosakonda veel ei olnud. Seal oli tema erialaks viiul, muusikapedagoogika ja kompositsioon. Et nii lauljaid enda külge köita, selleks peab olema mingi tugev isiklik magnet. No ta oli inimesena, tema oskas seltskonda üleval hoida. Minul jah, on õnnestunud temaga selles mõttes palju koos olla. Ta kunagi ostis auto ja siis mõtlesin, et ise õpib veel sellel sõitmise selgeks ja siis mina siis sõidutasin teda, kui vana ta umbes oli, siis kui ta endale selle auto muretsesid? See oli 73. aastal 75-ni ja siis Taneliga, tal tekkis Helle naise vastanute kruvigaasid, me sõitsime koos Lasnamäele seal, kus praegu lauluväljaku taga praegu tasuline autoparkla sisulise auto harjutamise või õppeplats siis seal alguses tegime natukene kuiva trenni, istus rooli taha ja panin käike sisse ja ja pärast siis sõitsime. No peab ütlema, et ega see asi siis nüüd kõige hullem ei olnud, ikka auto liikus paigast ja päris kenasti Core jäämisi seal seisma ja siis ma suretasin mootori välja, rääkisime veel ja ta hakkab jälle sõitma, ütleme, miks ta ei lähe siis. Ma ütlesin, aga mootor ei käi üldse. Aga siis natukese aja pärast seal peale paigalt võttes ükskord läks väga sujuvalt paigast ära, siis tal oli hea meel, et vaata, kui hästi läks. Alguses, kui hakkasime seda õppima ja mina rääkisin talle, et see auto juhtimine, see ei ole niisama, et see vajab niuksed kiiret reageerimist ja kõik nii edasi naeratas selle peale, mul on eluaeg väga reageerimine olnud, ta ütles, et ta oleks selle auto juhtimise ära õppinud, aga aga pärast oma naise surma siis ta nagu kadus see huvi ja ja siis me sõitsime koos, peab ütlema, et ta oli väga tore niisugune reisukaaslane ja ja vestluskaaslane sõprade ringis või ka kooridega koos. Eks need koridorid ka muidugi sama head sõbrad siis need tali väga seltsiv ja ja väga huumoririkas seal väga leidlik ja kui vaja, siis ka oskas nii parajal hetkel mõne niisuguse pilkesõna ütelda ja väikselt orgataja. Aga kõik see tuli niukse heatahtlikkusega nihukest. No lihtsalt olid minu arvates ta oli väga hea südamega inimene. Peab ütlema, et, Et seda huumoriga, saime isegi tudengipõlves tunda väga sageli sellele, et näiteks tunnid hakkasid hommikul kell üheksa peale. Ja need olid Suvorovi puiestee Majas konservatooriumis, seal meie erialaklass oli kolmandal korrusel. Ja kui me siis hommikul kell üheksa seal ukse ees kohtusime tema läks kiiresti eesuksest sisse ja hakkas treppi mööda üles ikka minema, nii et üle kahe astme väga pikkades muudega ja jõudis enne klassi, kui, kui me temale järele jõudsime, siis ta võttis kiiresti kella taskust välja. Näete, jälle jäite hiljaks. Aga muidugi, selles mõttes oli ta huumorimees, et sageli olime tema juures kodus külas. Siis me alles nägime tegelikult kui mõnusat lähedalt võidakse juttu rääkida, palju on, on tema suust kuuldud igasuguseid lugusid, mida võib-olla kusagilt mujalt kuulnud ei olegi. Ja need olid ikka põhilised humoristlikud lood seoses Mart, Saarde saare ja Artur Kapi ja mõne teise niisuguse mehega. Ja samas näiteks oma laulutekstides, mis ta on ise loonud on ta näidanud ka väga ilusat ja sügavat lüürilist külge. Ja üldse tundub niimoodi, et selle küllaltki keerulise karakteri taga on on olnud ka küllaltki keeruline ja mitmekesine hing ja hingeelu. Ja võib-olla see, et ta ise on oma lauludele palju tekste kirjutanud, räägibki sellest, et ta lihtsalt ei ole vististi leidnud niisuguseid hinge ellusi kellelegi luulest, nagu ta oma luules sageli ja ka mõnikord sellist hinge sügavus, nagu seal kohata võib ja tõsidust. Ja eks see tema omamoodi keeruline mõttena maailm, see on avaldunud kogu tema loomingus kogu tema tegevuses. Ja ma arvan, et ega tal elus väga kerge ei olnud. Aga ta oli siiski selles mõttes väga selgepiiriline, kindlakäeline mees, ta mitte üheski olukorras oma oma mõtetest tavaliselt ei loobunud ja jäi oma põhimõtetele kindlalt truuks lõpuni. Meie heliloojate liidu vanim liige Tuudur Vettik säilitas erksa huvi kõige toimuva vastu. Kuni haiguste päris pikali surus. Seeni oli ta aktiivne uue loomingu arutelude külastaja. Ta enda loomisjõudu jätkus veel pärast kaheksakümnendat eluaastat. Ki juubelile eelnenud nelja aasta statistilises teatnikus on mitukümmend Vetik uut laulu kõigile kooriliikidele. Kontserdisaalis oli tal oma alaline koht ja harva oli see tühi. Selline mees, kes, kes oma kriitilist meelt ei kaotanud seni, kuni ta kontserdisaalis käis. Ja ikka enam-vähem enam-vähem võiks öelda, et iga kord ta tuli lava taha ja kas tuli tänases hea kontserdi eest või tuli lihtsalt ja sõbralikult tuletas mõnda asja meelde, mida tema arvates oleks pidanud tegema teised ja ikka ainult selle nimel, et sa järgmine kord oma asja paremini teeksid. Nii et ta seda jõudude leidis endas alati, et tulla ja veel anda nõu, kui seda tarvis on. Kas see puudutab ainult tema enda õpilasi? Okei, mitte ainult enda õpilasi, ta oli ikka selles mõttes niisugune aus mees kõikide vastu. See kuivetu vana mees säilitas ime teraselt noorusliku rühi ja liikumiserksuse. Jarno niukses kehalises vormis ta ilmselt oli sellepärast et ta armastas palju jalutada ja nagu ta ise ütles, et jalutama ta pidi sellepärast et tal oli koer. Täpsi jah, ja selle koeraga ta pidi alati jalutama ja ütles, et see on mind nii kaua üleval hoidnud. Nüüd viimasel ajal tal koera ei olnud, aga, aga aga suur koertesõber oli ta küll ükstaskõik, kus oli minna, mõni koer oli, siis ta sellega sai kohe sõbraks, need selle looduse ja, ja loomaarmastus oli tal ka olemas, just eriti eriti koertega. Öeldakse, et koerad tunnevad ära, kes on hea inimene juba vist küll. Need ei tema, ei kunagi tekkinud kusagil niuksed momente, ta ühegi koeraga poleks saanud sinasõbraks, seal tuli kergesti kohe. Kullamaa laulupeol ja jalutasime seal. Tal ei ole juba siis ikka aastaid üle seitse 10. Ja tuli niukene väike mäkketõus. Ta ütles, et niimoodi, et lähme joostes, et siis on kergemaid. Hobused on aga raske, tal läheb kalad joostes. Need niisugune Temasid Energiat jätkus, täpselt ei oskagi ütelda, mis aastal see oli, oli Hiiumaa laulupeol, olin temaga koos, ta oli ka seal all aujuht, see oli 50 aastat esimesest Hiiumaa laulupeost. Kas tema siis 50 aastat tagasi juhatasin, kutsuti ta siis aujuhiks? Olime koos seal, Kaleva koor oli ka pärast me jäime temaga veel päevaks või paariks Hiiumaale Sis tegemisele Hiiumaale päris tiiru peale. Külastasime kõiki kuulsaid paiku. Hiiumaa kultuuriosakond oli meil kenasti vastu, korraldas kõik need asjad niimoodi, et me pääsemisega Kõpu tuletorni ronis sinna ülesse, käisime rõdu peal, kaheksa seal väljas, tuul on küll tugev, aga ta väga aja. Armastas niimoodi kõige vastu huvi tunda. Jah, jaanaga viimasel ajal taliltraw paigalpüsimatu tahtis ikka liikuda, ikka kusagile minna, kellegagi kohtuda. Aga, aga viimasel ajal ta tahtis alati õhtuks koju jõuda. Kuidas iseloomustaksite vetikud, kui kooriheliloojat? Tema laulud on kirjutatud siiski selliselt, et koorida ja nad on väga meeldinud laulda. Tõsi, ega tema laulude hulgas palju väga lihtsaid laule ei ole, mida kõik koorid nii väga saaks laulda, sest ta väga sageli kasutab küllaltki jõuliselt väga kõrgeid registreid sopran eetile, Tenuritel ja eks meie koorid kõik vaevlevad just nimelt kõrget häälte vähesuse all. See on sageli nii mõnegi laulu puhul nii-öelda takistuseks, teda hästi laulda ei saa, kõik koorid aga iseendast, tema laulud on ju väga kõlarikkad ja selles mõttes hästi kõlavad, et partiid on kirjutatud niisugusel lihtsuse ja laulvusega, et üksikpark, tee kujutab endast ka mingit meloodiat, mis hästi jääb lauljale meelde ja seetõttu need laulud on sellest seisukohast lähtudes küllaltki kerged omandada. Nendel inimestel, kes nooti ei tunne, kes peavad õppima öelda kuulmise järgi kuulmise järele, viisid selgeks. Mul ei ole midagi imestada, kui võib-olla meil niisugune üldtuntud laul nagu, nagu nokk, turn läheb igas maailma nurgas praktiliselt suure menuga. Me võib-olla ise ise enam ei taipa, mis selles loos on heade ilusat. Aga aga oleme aru saanud küll, et seal ikka mingisugune niisugune säde sees on, mis jõuab ka selle kuulajale, kes tekstist midagi aru ei saa vaid kuuleb lihtsalt neid ilusaid loogilisi, kooskõlasid neid, seda toredat emotsionaalset voogamist, mis on nähtavasti selle laulu suur võlu. Täpselt sama samamoodi läheb igas maailma nurgas puu ja terve rida teisi veel. Ju sa ikka on see mingisugune mingisugune niisugune võlujõud, mida vist ei oskagi sõnadega seletada, mis asi seal ikka kõik kokku on. See laul kõlas nii Tuudur vetiku, 80. juubeli autorikontserdil, tema endage all. Ja tänase saate lõpetame auväärse maestro enda sõnadega, mis ta sel õhtul ütles pärast seda, kui oli oma toredal humoorikal viisil tänanud kõiki kontserdi korraldamisega seotud asjaosalisi. Lauma foorilaona peab südamega kuulama siis ta läheb hinge ja paneb hingekeeli helisema.