Tere eetris anportaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Eksistentsiaalne küsimus, et mis värk on, vajab argielu väikeste küsimuste vahel läbi trükkimiseks soodsat võimalust ja piisavat põhjust. Võimaluse osas peab igaüks end ise aitama, aga huvitava vaatenurgaga põhjuse eest seisid head Maicel Göring stral kämpia Martin hilberte ühises arvamuses mille järgi võib internet inimesest mööda areneda. Mõtteavaldusega väheneb informatsiooni ja selle töötlemise võimekuse rolli esiletõstmises evolutsiooniprotsessis. Umbes 3,7 miljardi aasta pikkuse elusa looduse arenguprotsessis on. On nad ju rida olulisi ülemineku sündmuseid algelise raku tekkest, DNA molekulide rajanema paljunemise tuumaliste rakkude mitmerakulised organismid lõpuks inimgruppide ja keele arenguni. Taolise arengumuudatuse puhul mängis olulist rolli muudatus infot valetamises ja edastamises. Seega umbes nelja miljardi aastaga on DNA-s talletanud elusaine info maht saabudunud arvuti domineeritud kultuuris, väljendades 10 37. aastal. Mäss baiti internetti info mahuks hinnatakse aga 10 20 neljandas astmes baiti. Evolutsioon pole pidanud vajalikuks arendada neis taoliste suurte arvude tajumisega sobivot tunnetusvahendeid, nagu pole kellelgi argielu elamiseks vajaliku astatega. Suurtele eksistentsiaalsete küsimustele aga jätkakem kõige kiuste. Hetkel tundub, et internet jääb elusaine infohulgale haledalt alla. Aga interneti info hulk kasvab päris tempokalt, mõnedel hinnangutel 30 kuni 40 protsenti aastas. Kõrvutagem seda füüsik Stephen Hawking arvutustega muudatuste DNA informatsioonis, mis on lisandunud hetkest kui läksime kirjanduslikult väljendudes siis umbes kuue miljoni aastaist ahvidega eri radadele. Mõned muudatused on olnud väga olulised ja neid anname siis põlvest põlve edasi, mitte ahviks tagasi langeda. Aga seda infot pole kuigi palju, vaid mõned miljonid pidid. Kui need jagada afisteristamise evolutsiooni aastatega ilmneb, et meie DNA täienenud tempos umbes üks bit aastas. Järelikult võrreldes internetiga. Seisame paigal enamgi veel, kui interneti info kasvutempo jätkub, muutumatult kulub elusloodusele vastava andmemassiivi saavutamiseks veel vaid 100 aastat. Ehk kõigest 100 aastat. Miljardite evolutsiooni aastate kõrval on ju see vaid hetk juhul, kui elusloodus, vägevaim nähtus, mis meile teadaolevas universumis on kunagi tekkinud ja kui inimene on omakorda selle arengu kulminatsioon võib arvata, et lühikese, aga evolutsioonilise kohanemise mõttes eluslooduse kõrvale silmapilkselt ja ootamatult tekkiva uue ja võimsa informatsiooni töötlemisel baseeruva nähtuse sünd peaks esile kutsuma midagi. Suurt võimalik, et kogu elusloodust mullistava taga ire. Iga senise arenguhüppe käigus on keegi olnud võitja. Seni on saatus meid soosinud, sest inimene on ju olnud võitjate seas. Võib vist öelda, et inimene ongi olnud arengu hüpetesseni kõige suurem võitja. Sest vähemalt tema enda arusaamade järgi on temast saanud kõige võimsam eluslooduse esindaja. Siis kas või selles mõttes, et ta suudaks ilmselt ainukesena elu maal hävitada. Konstruktiivsemas mõttes on aga inimene ka ainuke, kes esitab eksistentsiaalseid küsimusi. Mis juhtub, kui näiteks 100 aastaga muutub internet kõige võimsamaks iseseisvaks evolutsiooniliseks? Infotöötlejaks vastust saab spekuleerida vaid tagasivaate põhjalt. Ja iga kord, kui sündis uus keerukus koos selle jaoks vajaliku võimsam andmete infokäitlemise võimekusega. Muutusid varasemate tehnoloogiad uue treeneriteks, et mitte öelda orjadeks. RNA asemel tulite. No mida eelmine hakkas siis teenindama, lihtsamad rakud muutusid keerulisemate teenriteks. Iseseisvast mitte Kondris sai keerulise marguses nõndanimetatud jõu ja üksikust rakust sai mitmerakulise organismis lihtsama funktsiooni täitja osadest sai närvisüsteemi osa, millest siis omakorda tekkiski seni kõige võimsam jutumärkides siis arvuti, tänu millele tärkasid keel, kultuurväline mälu. Kõige. Armsam loom ja noh, ja siis see loom tegi lõpuks ka internetti. Sama inimene märkab siis tasahilju, kuidas ta hakkab interneti tõttu muutuma seda teenindavaks osaks, mis kaotab privaatsuse identiteedi, mõttevabaduse ja lõpuks ei suuda enam vastata küsimusele, mis värk on. Järelikult pead kiirustama, sest sul on selle küsimuse esitamiseks veel aega umbes 100 aastat. Ja seda on väga vähe.