Indrek Vainu on meiega siin raadio kahe hommiku stuudios liitunud tervist, ilusat hommikut. Millest tänasest juttu teeme, nagu ma aru saan ühest leheküljest, kus kõik käivad praktiliselt igapäevaselt, aga aga mida igal päeval mitu korda lausa, oi, mina käin seal kindlasti iga päev võib-olla viis kuni 10 korda ja teinekord isegi jään sinna passima, aga tegemist ei ole Facebookiga, vaid tegemist on ühe teise Esikümnes, mis mõnede jaoks on ka sõltuvust tekitav tega kindel see kindel see ja jutt on siis täna Vikipeediast? Ei ole vist tänapäeval enam ühtegi koolitööd, põhjalikumat koolitööd, mis oleks alguse saanud Vikipeediast. Iseasi paljud on muidugi usaldada, võib jah see osa usaldamine on üks asi, eksalade vikipeedias saad sellised esimesed suunad kätte. Esimesed raamatud, esimesed uuringud ja sealt edasi. Et tegu on, tegu on leheküljega või, või siis ka tänapäeval võib öelda rakendusega androidi rakendust, näiteks tuli eile välja uuendust siis Vikipeedia lehekülg tõesti, mis on olnud juba aastast 2007 top 10. maailma enim kasutatavate lehtede hulgas mis tähendab seda, et meil on 500 miljonit unikaalset kasutajat kuus seda unikaalset kasutajat ja 18 miljonit lehevaatamist igas kuus vähemalt et nii on juba olnud juba mõnda aega. Vikipeedia ise sai alguse, miks me ennastki räägime jaanuaris 15 2001 ehk siis noh, nüüd siis juba 15 aastat olnud. Aga kui niimoodi hakata mõtlema, siis no iga ei kujutaks internetti ilma Vikipeediat ette. Et üks koht, kus on, kus on kõik kõik mõeldavad ja mõeldamatud artikli igasugustest asjadest olemas. Ja, ja veel, nad mitte lihtsalt ei ole olemas, vaid omavahel ära seostatud ja saad põhjalikult uurida vaadates tekstist piltidest kuni tänapäeval juba igasuguste videote ja helifailide nii välja, et juba ja aastast 2007 on ta olnud TOP 10. enim külastajate lehtede hulgast. Ka on ta olnud ka suurim entsüklopeedia maailmas ja huvitav, huvitav enne seda oli üks entsüklopeedia, mis oli 600 aastat suutis olla suurim nii-öelda teadaolevalt. Ja, ja siis nad tõukasid selle aastal 2007 troonilt ja nüüd ise maailma suurim entsüklopeedia. Ma mäletan, kui me ostsime arvuti, kas vist aastal 1998 või midagi sellist, siis tuli kaasaga uhke CD, mille peal oli, oli Vikipeedia. Aga karta entsüklopeedia ei karda, entsüklopeedia võis olla küll no sedasi, aga ikka puuritud ja siis kuulatud sealt igasuguseid heli ja heli ja muid faile, selliseid näiteid kaasas, kuulsite meeste kõnedest ja see tundus juba selline täielik müstika olevat, aga Vikipeedia kõrval oli see muidugi no umbes umbes umbes sama mahukas vist, kui, kui ütleme siin see Julius Oro munaraamatut, midagi taolist. Et tänaseks on hinnanguliselt seal 38 miljonit artiklit ja inglisekeelses osas on viis, viis miljonit keeli on juba noh, vist ma ei tea, kas üle üle 200 neid keeli seal igatahes artiklid on kõvasti ja, ja on ka öeldud, et kui keegi tahaks lugeda inglisekeelse Vikipeedia läbi siis selleks läheb 16 aastat, aga ilma söömata, magamata ja ühtegi pausi tegema ja läbi sa suudad lugeda siis selle ajahetkel kreeklase Vikipeedia, sest et iga iga lugem lugemise hetkega tekib nii palju artikleid juurde, et tegelikult lugema, et selleks ajaks, kui sa oled, ütleme, pool Vikipeediast läbi lugenud, loetusega mõne uue keele selgeks õppinud, et seal on veel veel teisi artikleid hakata ka lugema. Et tegu on siis ikkagi massiivse massiivse keskkonnaga. Üllatus-üllatus, tegu on tasuta keskkonnaga ja, ja see otsus sai neil tegelikult umbes alguses nad mõtlesid, et teevad sellega raha ja üldse ei olnud Vikipeedia nimi Vikipeedia, vaid tema nimi oli nupeedia. Ma isegi mäletan seda mingi seal, jah, ja, ja siis Vikipeedia sai sinna juurde tehtud lihtsalt sellise kanalina nagu nendega see slõugan ütleb, et tasuta entsüklopeedia, mida igaüks saab toimetada ja nende mõte oli see, et see Vikipeedia lihtsalt hakkab sellele nupeediale nagu sisu tootma. Kaasatakse inimesed läbi selle Vikipeedia. Ja noh, muidugi üsna pea selgus, et sellel nupeedia võib rahulikult ära kustutada ja ainult edasi edasi minna. Wikipedia ja mis puudutab nüüd seda sisu, siis mingisugusel hetkel tekkis, tekkis ka meem bändile inglisekeelne Vikipeedia lehekülg ei tea, kes selle autoriks on, aga sealt leiab ikkagi fakte, mille üle võib ka ise üllatada. Seal on asju, mis pole tegelikult kunagi juhtunud, aga kuna see on niivõrd lõbus, siis me ei olegi viitsinud seda ise parandama hakata. Tegelikult saaks ja siinkohal ma soovitangi kõigile otsida üles selline lehekülg nagu vikipeedia hoogsis, ehk siis Vembud või väiksed sihuksed, pettused on terve pikk lehekülg kus on toodud läbi aastate ära noh, nii-öelda pettuse pettus, artiklid või lood, mis seal et seal ei ole mitte pahatahtlikud muutmised, noh näiteks, et et seal mingi riigijuht on nagu suur, üllas ja võimas ja teeb kõiki asju, on ja see on ka väga heatahtlik. Kirjutatakse, et keegi on surnud. Aga need hoogsis või, või sihuke petulehekülg seal on niimoodi, et seal on toodud noh, nii-öelda päris väljamõeldised ära ja neil on tehtud ka eraldi leht ja kirjeldus, miks, miks seda ei tasu teha. Aga näiteks kõige kauem on üks petuartikkel olnud aastast 2005 ja suutis olla 10 aastat üks kuud üleval kellestki tšak ribouksist, kes oli siis tegelikult välja mõeldud 19. sajandi pätt. Aga kuidas siis ikkagi Indrek teada seda, et kas see, mida ma loen Vikipeediast, on tõde või ei ole? Kõige lihtsam on seda ikkagi niimoodi teha, et sa ise võtad Vikipeediast osa. Minu arust nagu, kust ma tean, kas see, mida ma tean, on tõde või ei ole alati ütleme, ma nagu tean midagi enda aurust reaalselt kirja panna, tahaksin kirja panna, aga kust ma tean, et see on nagu õige, keegi rääkis mulle midagi, võib-olla see ei ole tõde ja ma olen selle sinna kirja ja siis see on seal, seal on võimalus võtta kirjandusteoseid, võtta siis paberkujul entsüklopeedia ja sealt leida. Ei, aga mul on selge see, et ma ise ei taha Vikipeediasse midagi kirja panna, ma tahan ainult lugeda. Mul on vaja teha näiteks mingisugune teadustöö, mul on vaja viidata mingisugusele aastaarvule, näiteks siinsamas raadiosaates, kus ma tean, et see aastaarv on õige, garanteerib, et sa pead tegema alternatiivse otsingu ja noh, Vikipeedias on üks tingimus on see, et iga artikli lõpus on ikkagi kasutatud kirjandeid ja, ja kui seda ei ole, siis tihti märgitakse sinna juurde, et tegu on nii-öelda kinnitamata andmetega või, või et see vastus ei ole veel päris korrektne, et vajaks rohkemate toimetajate kinnitust. Teede selline selline võimalus ka, et sa saad vaidlustada seda sisu vaata paljude artiklite juures on see, et selle selle artikli tõesuse kohta on tulnud tõsiseid proteste, ise saab parandada, ka teksti parandanud, kus oli kole eesti keel ja väide, et väidetavalt on Vikipeedia tänaseks ma mäletan Wikipedia algusaega, siis kui ma ise käisin seal toimetamas oli üsna tülikas oli seal kirjutada siis tänaseks on see tülikas, on sealt nagu ära kaotatud ja see toimetamine ikkagi palju lihtsamaks tehtud. Ja kui nüüd tagasi minna korra veel nende nii-öelda libajuttude juurde, ma vaatasin huvi pärast, et kas Eestiga ka midagi seal seotud on, kas mõni eesti libalugu on ka? Leidsin ainult ühe. Proovisin küll erinevaid Eestiga seotuid sõnu, linna nimesi, suuremaid, ka Estonia proovisin ära ja leidsin ühe. Ja tegu oli siis 30. aprillil 2008 avaldatud artikliga ja, ja kusjuures ta läks päris hästi, ta oli kuus, kuus aastat ja kuus kuud oli see artikkel üleval kuni aastani 2014, november. Ja jutt on siis kiusav Oolt Haims tegu on siis jeemeni novelliga mida ei ole kunagi olnud olemas, väljamõeldud novell Jeemenist ja fol thinkingpool Times ja ja seal on kaks nagu noh seal oli veel nagu vaidlus, et, et kes on autor toodud mingid erinevad autorid ära ja aga novelli niisugune lühi lühikokkuvõte oleks, et et see kangelane siis nagu on oma poliitilist ja, ja isiklike mingite probleemide käes vaevlev. Ja siis ühes ühes nagu ühes variandis. Kuulge, lend on nagu kergelt skisofreenia, vist on ta eestlane eestlane jeemeni novellis ja pole olemas, anada on telluuseumal friend siis väljamõeldud sõber Jeemenis. Ahah, et võib-olla niimoodi seal eestlase nimi sinisiin ei ole seda kirjas, vaata, nad võtavad maha, jätavad ainult nagu väikse väikse. Nojah, kuna rahunenud ja kokkuvõte raamatut ennast ja kellel on huvi, siis lista Foxis on, on Vikipeediasse niisugune väga lahe kohta. Okei, lõpetuseks. No me kõik ikkagi teame põhimõtteliselt, mis asi see Vikipeedia on, eks ole. Ko Vikipeedia liigub, milline Vikipeedia? Viie aasta pärast, ega ta ei ole väga palju muutunud. Ei, ta ei muutu eriti ja noh, eks sellel on ka oma põhjus, et kujuta ette, kui entsüklopeedia muudaks oma kujundust iga natukese aja tagant, siis ta muutuks halvasti kasutatavaks ja inimesed ikkagi tahavad järjepidevust. Aga enne, kui me siin lõpetame paar nippi veel Vikipeedia kasutamisega seoses, et näiteks siin üks saime, saingi ja peale ära selle testi vestlesin seda täiesti ja niimoodi, et 95 protsenti Vikipeedia artiklitest viivad lõpuks välja filosoofiani ja see filosoofeni jõutakse viie kuni 26 käiguga või noh, ütleme klikiga siis või, või klõpsuga. Ja see on niimoodi, et igaüks võib seda proovida, võtad suvalise Vikipeedia artikli ette ja klingi klingide klikid sealses esimesel lingil klikkide esimesel lingil, mis seal artikli juures all ja siis edasi, samamoodi hakkad artikli esimest linki klikkima, kas seal all siis või? Esimene esimene, esimene aktiivne sõna just jah, aga mis ei ole kaldkirjas vaata seal tavaliselt on pealkirja all on niisugune kaldkirjas link on, aga võtad artikli ajast ei aja esimene. Ja siis mina võtsin sellise inglisekeelse artikli suurest Ukraina anarhist Nestor mahloost ette ja 15 klikki hiljem olid seal filosoofia filosoofia. Moden Philosophykeelset ja eestikeelse peal me pole proovinud, ma jõudsin raadio kahe juurest neljaklikiga sõnani, paavst. Veidi edasi sellepärast et sa paned, kõigepealt tuleb Eesti rahvusringhääling, siis on esimene sõna, on kohe esimene juuni siis on kohe Gregoriuse kalender, siis on paavst esimene klikitav sõna, siis on ladina ja siis on indoeuroopa keelkonda hakkas, isal oli l can, siis on keeleteadus, siis on humanitaarteadus, sisan kultuuriline. Seisan, tsivilisatsioon, ladina keel, vaata kuhu me seome jälle indo Rokule, siin on mingisugune selline väike luup, on see, siin on väike luup, sa jõuad, sa jõuad, nendes kohtades olin ka mina oma artikli Klekkimistega, Indo-Euroopa. Ma jõuan jälle samasse. Malone tuur, jälle tsivilisatsioon, vaatasin, jäätsin lõksu, aga siin ütleme, jõudsid filosoofial päris lähedale, võib-olla sul oli see üks, viiest protsendist paavstid ja väga ruttu sellel eestikeelne eestikeelne. Uuring on ka inglisekeelse kohta selget ja ühesõnaga kõik taandub väga ruttu filosoofiale just ja, ja kui veel siin nii-öelda mängu teha, ongi olemas vikigeim ehk pikki mänge kutsutakse ka teda nagu kiirWikiks või vikiralliks pikki võistluseks sisse käib niimoodi, et valitakse suvaline artikkel, millega alustatakse ja suvaline artikkel, millega lõpetatakse. Ja siis võistleja eesmärk on vähima klikkide arvuga jõuda alguspunktist lõpp-punkti ja noh, kes siis vähem jõuab, see on võitja. Et kellel pole midagi täna teha, siis võid klikkida Vikipeedia, tõlkide Vikipeedias võib-olla isegi mõne paranduse teha sinna. Selge, Indrek, suur aitäh sulle, kohtume siin juba nädala pärast, järgmisel teisipäeval, nüüd on uued teemad apteegis üleval.