Vasar alasile löö. See ei ole nõukogude aja nostalgia. Vasaram kultuurimagasin, kus me proovime pihta saada kultuurielu sõlmpunktidele. Tere, algab kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme, koos minuga on stuudios veel Mihkel Kunnus, tere, Mihkel. Tere. Ja meie tänane külaline Toomas Tiivel, keda ma ei teagi, kuidas tutvustada bioloogiahorisondiga pikka aega seotud olnud inimene, kes nii vist oli see täpne sõnastus. Suhteliselt täpne. Põhjus, miks me sellise teema valisime, on osaliselt väga lihtne, eilne ajakiri Horisont saab 50. Minu jaoks on see teema natukene seotud veel ka meil 16. oktoobril möödunud aastal eetris olnud vasarateemaga, nimelt siis pühendasime saate ajalehes sirp sünnipäevale ja rääkisime humanitaar-kultuuriteemadest ja sellest, kuidas need ajakirjanduses kajastamist leiavad või siis mitte. Ja nüüd vaataks nagu teist poolt, et kuidas siis see, mida seda nimetatakse siis reaalaladeks või vahel ka lihtsalt öeldakse teadus selle kõige kohta, kuidas sellest kirjutada, kuidas sellest kirjutama peaks, kuidas seda seni tehtud on, kas seda peaks üldse eesti keeles sellisel moel tegema? Ja kuidas see on seotud selle nähtusega, mida me jälle kultuuriks nimetame, need on need sellised hästi halvasti defineeritud sõnad, mõtlesin mida ma kasutasin sellepärast et eks kõik ju on mingis mõttes kultuuri osa. Aga Me läheme selle horisondi ja teaduse jutuga edasi, vaataks ka, mida ikkagi on tänane sirp lugejatele pakkunud. Ma näen, Mihkel, sul on seal juba midagi. Jah, ma lappasin ja lugesin Sirkki päris põhjalikult teel siia stuudiosse. Ja hakkasin tagantpoolt ettepoole lugema. Ja siin on näiteks need auhinnad Kultuurkapitali aastaauhinnad. Väga tore, et elutöö auhinna sai näiteks kirjanduse vallas, Nikolai batuurin, siin Berk Vaher kirjutab temast, kirjutab väga toreda con geniaalse sõnakasutusega. Sihukese musikaalselt nagu Nikolai batuurinil on teatav selline, noh ma ütleks isegi hai tegelik keelekasutus, võib-olla. Aga kui ma niimoodi jõudsid siis lehe etteotsa, siis mind nagu üllatas artikkel, päris pikk ja põhjalik artikkel. Jüri Reinverelt Poola kohta. Et üllatas mind sellega, et selle artikli paatos ma ütleks, et samamoodi muusikaline, et ma ei leia siit üldse siukest analüüsi või mingit kainet või selge pilgulist, mida nagu poliitanalüüsitaks uurida ja ta räägib siin poola ooperis, sellest, kuidas Richard Straussi mängitaks jälle Saksamaal, aga põhimõtteliselt jääb mulje, et ikka Poolaga on ikka midagi ka väga valesti ja kuidagi Poolaga läheb halvasti ja Euroopa Liiduga läheb halvasti sellega vaid nõustuda. Iseenesest. Aga aga jah, niisugune niisugune kummaline, Poola, Poola hüsteeria on kõhus minu arust ja mitte ainult loomulikult sirbis, vaid ka EPLi päeva. See juhtkiri oli minust täna Poolast või mitte, tänavast seda ma ei vaadanud, aga see Jüri Reinvere artikkel tekitas minus hämmastust, ma ei saanud sellest lihtsalt aru, aga selle eest väga ilusti arusaadav on siis sirbi pisike juhtkiri või avanguks nimetatakse seda väikest rubriiki mille nimi nimeks sel nädalal on. Palun vabandust ja siin räägitakse sellest, kuidas vabandused palumisest avalikult on saanud indulgents, mis peaks vabastama kõigest ja ei kohusta mitte millekski ei hakka isegi mainima, millega seoses on, sest et ausalt öeldes on mul sellest teemast isiklikult suhteliselt kõrini juba, aga minu meelest väga tore osutamine meie avalikus skulptuuris aset leidva le huvitavale ja häirivale protsessile. Aga sirbis on jah tõesti päris palju põnevat lugeda ka seoses siis auhinnatutega ja ilmselt eriala inimestele pakub eraldi lugemisnaudingut veel sirbi vaheleht, milleks on Eesti kultuurkapitali 2015. aasta neljanda jaotuse eralduse. Aga tundub, et me võime vist läheneda oma põhiteemale, et hakkame siis hetke pärast rääkima horisondist ja teadvusest. Vasar jätkub kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme koos minuga stuudios veel Mihkel Kunnus ja Toomas Tiivel, kes on bioloogia pikalt olnud seotud ajakirjaga horisont. Ning meil ongi siin laua peal horisondi viimane number, mille kaane pealt võib lugeda numbrid viis ja null ja no millest me siis alustame, et selline ajakiri on meil jätkuvalt ilmumas, räägib eesti keeles teadusest, teeb seda arusaadaval moel täidab ühte minu meelest väga vajalikku nišši, kas võib isegi nišš öelda selle kohta? Kindlasti võin Stein mõtlema, et mis see tähendab nagu mingit erilist sellist erihuvi, aga ometi horisont kirjutab asjadest, mis lähevad meile tegelikult kõigile korda. Jah. Mõtlesin tänase tänase jutu jutuajamise peale ja ütleks kõigepealt seda, et et väga paljuski mõttes on, on see ikkagi ime. Et meil seal ajakiri on juba 50 aastat. Et väga vähestel sarnase suurusega rahvastel sellist ajakirja noh, kas on või suurematel ei ole, mõtleme kasvõi oma lõunapoolseid naabreid ja kas või juba selle käesoleva numbri sisusse vaadata, siis siin kirjutavad täitsa Eesti teadlased. Et pole, pole tõlkeartiklitega tegu, vaid on algupärane Aime, ma võiks öelda, see on algusest peale olnud üks, üks kindel suund et näidata, et ka eestlased teevad teadust ja oskavad sellest ka rääkida, nii et see oleks arusaadav. Aga selle eelmise mõtte jätkuks jah, ju see oli mingisugune periood, kus kus algatati väga oluline, mis asju praegu kasvõi Loomingu Raamatukogu tekkis siis ja võib-olla mitmed teisedki asjad. Nii et kui mõelda 50 aastat tagasi, et oli see küll nüüd EKP Keskkomitee, kes selle algatas, aga noh, ega nemad ka kõike halvasti. Kusjuures juhiksin tähelepanu veel ühele asjale, et Peeter mainis siin küll natuke irooniliselt seda Eesti Kultuurkapitali neljanda jaotusega eraldisi, aga mulle on tõepoolest esimene lehekülje alati kõige huvitavam, see on siis siin on näidatud, millele tõlkeprogramm tõlkeprogramm, kellel on raha jaotatud, mida tõlgitakse. Ja seekord ma siit loen, et Tšašbeežis nõu teosele kaks kultuuri ja teadusrevolutsioon on antud nii-öelda eraldatud tõlke tõlkeraha. Tähendab õigupoolest on vist siis juba tõlgitud avatud Eesti raamat jess. Kui mõni kuulaja ei tea, siis Tšašbeežis nõu sama essee, pigem mahuline see siis sealt pärinebki, see kurikuulsus paarid, millega ta siis polemiseeriv lüürikute füüsikute vahel, mis on väga elujõuline nagu nii-öelda, et ühed on niuksed, humanitaarsed, udupead ja teised on siis niuksed hinged, arvutavad füüsikud, et näiteks roheliste erakonnast mul tuleb meelde, et ka neile löödi kohese kihil sisse 11 lüürikud, ühed on nii-öelda füüsikud. Nüüd ma saaksin Toomas Tiiveli kelt küsida kohe, et kuidas sina näed siis sihukeste lüürikute füüsikute küsima kas siis konflikti või koostööd või vastasseisu. Näeksin seda pigem üksteise täiendamisena. See, et ka juba juba aastakümneid tagasi selline britt nagu Snow sellise raamatu või essee kirjutas ju see oli mingi märk, teatud mõttes on see jätkunud, sest ju on ka teada see mõnede ütleme sellistele väga äärmuslikke reaalteadlaste ütlemine, et teadus on füüsitu, kõik muu on margikogumine. Adrefordaja. Et, aga, aga horisont on olnud tegelikult kogu teaduse ajakiri mitte sugugi ainult reaalteaduse vähemalt püüdnud olla. Kuidas õnnestunud on, see on teine asi, aga sugugi mitte nii väga. Ütleme, me oleme püüdnud sellist tipphumanist saare sinna kirjutama saada ja sotsiaalteadlase aga kui edukalt siis õnnestunud ikka on, ikka on. Et, et noh, kas või Jüri Allik ja, ja ja see on kirjutanud või, või noh, üks rubriik näiteks, kus sa peetelegi oled kirjutanud, kuidas on teadus nõutanud minu elu? See ongi mõeldud selleks kirjutavad mitte teadlased. Ja, ja eelkõige just siis kas siis kultuuriinimesed äriinimesed ja see on kestnud läbi seitsme aasta juba selles numbris, näiteks Peeter Laurits kirjeldab, kuidas teda on teada ja ju võib-olla Peeter Laurits näiteks on hakanud ka mõtlevad, oli Peeter Helme selle, aga kuidas ta siis ikkagi mõjutas? Et mina näen seda jah, seda, sinu algse küsimuse füüsikud lüürikud, ma näen seda pidev pigem täiend instamisena. Sest kui nüüd mõelda sellele, mis jällegi kuskil kuuekümnendatel seitsmekümnendatel toimus Tõraveres kultuurisündmused meie, mis toimus tippastroloog, noomide korraldatud kunstinäitused, arutelud, kirjandus, arutelud et ise ma pean näiteks seda väga oluliseks, et ka teadlased võiksid olla rohkem sõna võtta Ta kirjanduse küsimustes kunstiküsimustes. Kui meenutada mingeid erast, Parmasto artikleid või, või Endel Lippmaa tegevust mingites ühiskonna asjades, siis siin ei ole seda mina ei näe seda piiri tähendab minu jaoks teadus, teaduse ja kultuuri vastandamine, rumal. Tähendab on erinevad, aga nende kattuvus on väga suur. Ma olen sinuga täiesti nõus, aga ma arvan, põhjus, miks teadlased tänapäeval ei võta kultuuriküsimustes sõna on väga lihtne, neil ei ole selleks aega. No seda aega ei ole kellelgi tegelikult aga, aga noh, miks mitte mu hea sõber Tiit Pääsuke kunagi kirjeldas, kui nad avaldasid kunagi Kesk-Aasias ühte kunstinäitust. Ja seal üks kunstiteadlane ei saanud tulla, kes pidi seda näitust avama ja avas teamegi kosmodroomil, rektor, akadeemik, astronoom, tiitrites, ta pole paremat sissejuhatust kuulnud. Muidugi ma arvan ka, et aega tuleb võtta, aga vähemalt see on sageli see argument, mida ma kuulen tihti, kui ma ise mingitest raamatutest mingite tuttavatega räägin, siis nad ütlevad, oi, sul peab ikka palju aega olema neid lugeda. No hea küll, võib-olla võib-olla ma ei ole ka kõige tavalisem näide, sest et ma ikkagi olen inimene, kellele makstakse lugemisest aga üldiselt jah, tahtsin sedasama öelda, et aega tuleb võtta ja samal ajal tõsi muidugi on see, et ajal, mil ajakiri Horisont asutati, noh mis siin salata, kommunikatsioonikiirused olid aeglasemad, inimestel oli kindlasti rohkem aega kokku tulla, mõelda ka nii-öelda valdkonna väliste inimestega suhelda. Ja üks punkt, kuhu ma tahaksin siiski juhtida, juhtida tähele, pannakse horisont, see on Eesti ajakiri ja tegu on nii-öelda Eesti teaduskultuuriga, et kui David Vseviov mitte kuigi ammu võttis sõna selle kohta, et konservatiivsel liinil on nagunii-öelda ruumi küll, kus tegutseda ja ühe asjana tõi välja, et me peaks kaitsma eestikeelset teadust siis minu arust nagu siin saab asi minna päris sügavale, sest kunagi ju nii-öelda peamine tekst, esimene tekst või nii-öelda kõige olulisem tekste oli piibel meie kultuuriruumis, siis kust see rahvuslus üldse alguse? Noh, esiteks meil meie rahvuslasi tegelased olid üsna kiriklikud kirikuga seotud siis et piibel tuleb tõlkida oma keelde, see üldse niisugune luteri keskne asi. Aga nüüd on, nüüd me oleme nii-öelda teadususku suuresti. Et siis ju tundubki, et tõepoolest nagu äärmiselt oluline või võiks öelda heas mõttes luterlik kui ma ütlen, heas mõttes luterlik, sime mulle tuleb alati Marju Lepajõe silmas sidemete heas mõttes luterlik. Et just see, see on see koht, kus mingis mõttes nagu kas võib öelda progressiivne, rahvuslikus või konstruktiivne rahvuslikus, oleks vist parem või võiks hea seista, et oleks eesti populaarteadust just populaarrahvateadust rahvavalgustus eesti keeles. Siin on üks oluline nüanss, mis ma sulle lisaksin. Horisont on jah eestikeelne, aga ta tegelikult ka Eesti autorite tehtud. Tähendab, Need ei ole mitte tõlkeartiklid, kõike tegelikult kogu informatsiooni saaks ju kätte ka, kui, kui tõlkida kõikvõimalikke asju. Aga nii me saaksime, see meie maailmapilt oleks kas siis mingite brittide, ameeriklaste, hiinlaste maailmapilt või või kurat teab veel, mis sellega tegelema, see on see, see on, mis minu meelest ka selle selle eestikeelse juures on oluline, et milleks meil on eesti keeles vaja rääkida teadvusest, minu meelest on vaja väga vaja. Loomulikult ma ei arva, et kõiki ütleme, teaduse termineid oleks vaja eesti keelde tõlkida aga, aga vähemalt see, et et me saame mustadest aukudest või mingi molekulaarbioloog Loogia viimastest saavutustest rääkida heas eesti keeles, see on erakordselt oluline. Nii et selles mõttes oleks asjatu ost sinult küsida, et kui on ka arutletud selle üle, et kas sellisel tasandil nii-öelda sellises populaarteaduslikus vormis on mõtet sellist eestikeelset ajakirja Eesti autorite kirjutatud tekstidega teha, et ühesõnaga seda küsimust ei ole mul mõtet. Vaata ma siin horisondist väga vahvalt kirjutab oma eessõnas meie akadeemia president Tarmo Soomere. Ja üks mõte, mis tal on, on see, et, et Eesti on väiksuselt teine riik, kus on omakeelne tippteadus. Ma ei tea küll täpselt, mida, mis riiki esimeseks peab, aga ma arvan, see võiks olla Island tõenäoliselt, eks ole. Aga, aga see on ka fenomen maailmas. Et, et meil on see tippteadus ja meie tippteadlased võimelised mitte ainult inglise keeles artiklid avaldama, vaid ka vaid ka eesti keeles ja tuletades meelde head sõpra, Kalevi kulli, siis ikkagi mis keeles inimesed mõtlevad? Eesti teadlased võib-olla mõtlevad eesti keeles ja see rikastab teadust. Muidugi lihtsalt on praegu kalevi ja mõtlen, et aga, aga, aga see on ka tegelikult oluline, et sa suudad ennast väljendada ka omakeelset ja seda oma keeles emakeeles on eristusvõime nagu vaieldamatult kõige suurem inimesel Jes nüansid, kõik muud? Jah, mulle meenub ikaga, kuidas Uku Masing üks tuntumaid Poluglate pöörasemaid palu Grete ütles, et ja kes oli tohutult töökas noorest saati, et inimene saab oma emakeele 20.-te keskel selgeks, juhul kui ta kõvasti vaeva näeb. Siis juhul, kui ta kõvasti vaeva näeb, et selles mõttes, et siin ma tahaks jälle meelde tuletada Marju Lepajõele. Noh, tänapäeval on nagu halvasti inglise keelest saanud selline Lingo Franca, kus ta ütleb, et jah, et ka seda tegelikult hästi inglise keelt osata, tuleb teda ikka väga süvendatult põhjalikult õppida. Et praegu selline filmi filmi inglise keel või sihuke loba inglise keel iseenesest on. Seda peetakse. Aga see on ka eesti keeles surub peale kõikvõimalikud kommunikatsioonispetsialistid, imestan, mismoodi nad ütlevad eimillestki ja väga pikalt. Aga kuidas, okei, kuidas tegeletakse keeleküsimustega horisondis ja ma ei pea silmas mitte sellealaseid artikleid, vaid nende artiklite keelelist taset, keeletoimetaja alati olnud ja ma loodan, et see jääb, sest tähendab see on ka üks ajakirja siiamaani üks üks oluline prioriteet. Et peale selle, et oleks adekvaatne sisu, oleks ka korralik keel. See on sageli ju jah ajakirjanduses eks line vältimatu probleem, mis ei tulene ju sageli üldse mitte tegijate rumalusest, vaid lihtsalt sellest, et ajakirja formaat ja teinekord ka meediumi töötempo suruvad peale ja jõuta kõigi tekstidega nii palju tegeleda, kui tehakse. Ja veel üks küsimus, et kuidas, kui kerge asi autoreid leida, selles mõttes, et ma kujutan ette, tippteadlastele on tõesti tihe graafik ka, et nad jaksavad, tahavad, viitsivad või palju neid torkima peab. Eks see on nii ja naa. Kõikidega ka ei õnnestu. Võib-olla ei oska seda kontakti leida, aga, aga tegelikult autorkond on ütleme, pool autorkond on üsna stabiilne või vähemalt Eesti on piisavalt väike, et kui sa tead teemat, siis sa leiad küllaltki kiiresti, kahe telefonikõne kaugusel on see inimene Eestis, kes kõige rohkem sellest teab. Aga muidugi koht on selles, et ta ongi see ainuke inimene, kes ei jaksa kirjutada, siis jääbki. Siin on muidugi küsimus selles, et eks ole, et kui austusväärne see on ühe inimese seisukoht. Ja siin on jällegi üks, üks mõte, mis võib-olla on, sa mainisid teadvus, usku, mina olen ka teaduseusku. Aga ma üldse ei arvad, teadlased teavad kõike. Võtta kas või sama ala, erinevad teadlase, sa saad kaks erinevat seisukohta, keda sa usud. Aga teaduslik lähenemine on kindlasti vajalik. See, see uskelt, et seal on midagi olulist või vähemalt seal suunas seal suunas on just nimelt jah, et, et, et see, aga autoreid jah, kas või seegi praegu. Horisondi selles numbris on, on üks autor Uno Veismann, kes kirjutas ka ajakirja Horisont esimeses numbris. Nii et noh ja hästi kirjutas. Ta kirjutab. Ja siin on ka jahiks rubriik selles juubelinumbris neid, et kuidas nüüd nähakse teadust 50 aastaga mingi konkreetset teadust, dialoog meenutab ja füüsik ja aga võiksin enda käest ka küsida, et kuidas sa tajud siukest pikemas perspektiivis muutust või vähemalt seda ajavahemikku, mida sa mäletad, et meie siin Peetriga oleme suht noored. Et ma ei saa nüüd öelda, et kui palju, kuidas ma nüüd oma elu jooksul näen, horisonti muutumas? Ma ma olen bioloog, hariduselt. Aga ma vastaksin vast. Horisondist lähtuvalt ja ja kindlasti, mis on selle viiega, on aastaga muutunud, on see avatus on tekkinud meil on kättesaadavad kõikvõimalikud allikad. Meie infoväljas, et võib-olla ka siis oli, siis oli võib-olla need inimesed, kes valdasid mingit informatsiooni, kes olid süvenenud, aga praegu tegelikult suhteliselt kiiresti saab ka kiiresti jälile mingitele uutele uutele, ütleme, avastustele saavutustele, millel iganes see ütleme, rahvusvahelistumine, kuigi ma ei salli seda sõna, aga, aga see on kindlasti kindlasti üks märksõna. Ja teine, On ma ikkagi lugedes kasvõi kasvõi neid uusi saavutusi seal ikka tegelikult ime, mis on toimunud, tähendab, mida me kõike juba suudame aha uurida, milliste meetoditega, kas või inimese sees kosmoses, kus iganes. Kui lugeda siin Mihkel Kama artiklit planeetidest ja kosmosest, mida kõike tehakse, või teeb seda vastupidi, siis jällegi minnes nutetakse, ütleme jällegi teise ütleme mikromaailm on midagi, mida, mida siin suurepäraselt kirjutab Mart Saarma. Millega siis tegelevad närvirakkude uurijad? Jah, ja siin on intervjuu rakubioloog. Toomas, aiman iga, noh, ma ei teadnudki teda näiteks. Kuidas allutada rakk inimese tahtele ja siit oli väga huvitav lugeda jah, et kusjuures tõepoolest täiesti oma väljatöötatud meetod teevad siin IT-inimestega koostööd ja kuidas noh tähendab maailmas ainulaadne, mida nad siin kohapeal teevad iseenesest siis arreti juurde teatud vereanalüüsipõhiseid, vähituvastus näiteks jällegi kui sa küsid, et või küsisite, kuidas saada autoreid Toomas Luman, õppisime koos ülikoolis minu meelest üks praeguse praeguse Eesti rakubioloogia tippe meil jällegi kuritegu, et ta alles nüüd siis kirjutab, aga, aga ajakirjade maht on piiratud mingis mõttes ja nüüd me saime siis intervjuu, ehk ehk Tom kirjutab artikli lisaks kohe küsida, süüdistavad niimoodi, kus ta varem oli, miks, miks? Aga, aga teatud mõttes on ka see, et võib-olla, aga võib-olla ta ise ei tulnud pakkuma, sest tõesti hõivatus on küllalt suur, ta ei kirjuta sahtlisse. Ja sein oli Peetril jumala õige, tähendab, et kui sa lugesid eelviimast küsimust Toomas Neumale, mida ta vabal ajal teeb, ta küsib vastamisi AEG. Aga kuidas selle 50 aastaga oskad sa äkki öelda seda ka on muutunud ka horisondi sisu selles mõttes, et kas näiteks fookus on mõnelt teadusvaldkonnalt mõnele teisele nihkunud. Ma lugesin horisondi esimest aastakäiku. Ja noh, on, mis on. Aga sellist. Mitte just punaseid artikleid, aga roosasid artikleid olid ka üsna palju. See on kadunud horisondis sees, siis ikka tuli, ta ei saa ikka ideoloog Reali sees noh, läbi siis nõndanimetatud ühiskonnateaduste. Mis oli muidugi selline algusest peale üks kindel tantsija, varjupaik oli meie, Tõravere jällegi noh, mitte mingit ideoloogiat, aga, aga väga tipptasemel ja miks, miks eestlased tunnevad taevast vaatajat paremini kui, kui ükskõik mis teine Euroopa rahvas. Ühesõnaga koostajad, Tõravere, Tõravere on küll üks kants olnud ja siiamaani mis, mis on, tähendab, muutunud suurt ei ole, sest, sest püüan katta ikkagi kogu spektrit. Alates eks ole, maailmast, inimesest ütleme loodusest kuni siis eks ole tähtede ja, ja aatomite nii välja. Jah, aga kas nii ei ma, vastupidi, me kui toimetuses oleme aeg-ajalt arutanud, siis ikka vaatama, et need asjad oleksid enam-vähem tasakaalus, et ükski, ükski number ei oleks liiga ühte väravasse. No aga aja vaim, kui tohib, kui tohib niimoodi öelda, kui mõtlen nimelt näiteks 19. sajandi lõpp olivast hästi, sihuke keemia superaeg, arvati, et keemia nagu lahendab sihukesed inimkonna saladused ära ja maailma saladused kõik oli väga keemiline. Elekter oli ka toona hästi populaarne ja siis 20 keskpaik, füüsika loomulikult ja kosmosefüüsika kõik, mis kosmosesse putukas nüüd pole niimoodi, et bioloogia on just nagu eeslinna, see kuidagi nagu põhjendatult, et tõepoolest nagu bioloogias tunduvadki asjad kõige põnevamad ja tundlikumad võib-olla ei vaidleks vastu, aga lisaks ühe asja veel, et nii et võib-olla see humanitaaria sissetulek bioloogiasse jah ja üldse teaduses on tegelikult väga oluline, on see siis kas lingvistika või, või, või. Muud muud humanitaarteadused. Nojah, Kalevi kull ütleksin kindlasti semiootiline sünoptik ja loomulikult räägime Valdur Mikita. Jah, miks mitte. Aga äkki kuulame vahepeal muusikat, et muusika on selles saates siis Toomase valitud? Selles mõttes, et kui ma küsisin Toomas, keda mängida, siis Toomas nimetas, et võiks olla midagi Riho Sibulalt ja valisingi siis Riho Sibula loo vanad majad, mille, mille puhul ma mõtlesin selle peale, et see on selline nostalgiline lugu, räägib sellisest valesti mõistetud progressiusust ja meenutab vanu häid aegu, et ma ei tea, kes seda nagu põhjust praeguse jutu kontekstis just teha, aga igatahes tõsiasi on tõesti see, nagu me siin äsja tõdesime, et ajad muutuvad ja ka teaduses on omad môned olemas. Aga jah, kuulame siis Riho Sibula muusikapala, vanad majad. Kui palju teis on soojust jõeluläbige? Mäletate, no kes on endine? Nii vanad armsad taari, Klootvatelised ei teil pojad siikaalist peagi tõstvat päini. Kui ta reisist on soojust ja elu läbi käinud, kes mäletab noorust, kes nendes üldine Kui paljud neist on soojust ja elu läheb, ei käinud. Kes mäletab te noorust, kes on sendine? Jätkub kultuurisaade vasar stuudios on Peeter Helme, Mihkel Kunnus ja meie külaliseks on Toomas Tiivel, kes on hariduselt bioloog ja kes on pikka aega tegutsenud ajakirja Horisont juures ümber sees. Ja rääkisimegi siin ajakirja horisont juubelinumbrist tõukuvalt sellest, mis on viimase 50 aasta jooksul siis muutunud ja natukene sai räägitud sellest, kuidas eri teadusharude tähtsus on viimase sajandi jooksul teadusilmas muutunud. Aga veel selle ajakirja sisu ülesehituse juurde tulles, et kui palju on nüüd ajakiri nii-öelda uuel ajal pidanud lõivu maksma kõikjal vohavale soovile esitada ka tõsiseid asju meelelahutuslikus vormis ja selle tõttu äkki liiga pealiskaudselt. Antakse, et see on, see on igavene probleem. Kamil igal konkreetsel juhul tuleb siis lahendus leida. Et loomulikult tuleb olla atraktiivne. Aga kuskil on see piir, kus kaob see sisu ära. Ja ma lisaks veel minu jaoks ühe kõige tõsisema probleemi. Praeguses meie maailmas on pealiskaudsus. Et tegelikult igaüks teab millestki midagi, aga tegelikult mitte millestki põhjalikult. Ja see on küll üks, üks minu meelest üks ohtlik tendents. Et horisont siin püüaks, on püüdnud vähemalt olla selline. Heas mõttes konservatiiv, et see on autentne informatsioon, mis sealt tuleb, loomulikult peab olema kenasti kujundatud, mida te ka loomulikult meil on. Ja, ja loetav. Aga, aga see peab olema. See ei pea olema meelelaht, selles halvastajad, ta peab olema mõnus lugemine, jah, siuke konspektiivsus on küll väga levima hakanud, kui võtame kujukese populaarsele formaadil nagu Tediks, eksju, kus tehakse 15 20 minutiga? ERR-is on need lausa minutiga, et seletatakse ära mingi suur asi, et et see nagu ja tõepoolest see on vastuolus, ma ütleks isegi teadvuse vaimuga, mis eeldab seda, et sa mõtled kriitiliselt läbi ja mõistad, et need näiteks Tediks töötab ju sellega, et sa usaldad seda. Aga, ja mul tuleb meelde siine, kuidas Juri Lotman toob välja, toob näite kahest täiesti erinevast luge lugeja hoiakust, et üks on selline maksimaalselt kriitiline ja sellega tulebki välja teadlase. Teadlane loeb mingit artiklit, stan maksimaalselt, kriitiline ta nagu eriti usaldada, otsib vigu. Eks, ja filosoof artiklid loetakse niimoodi. Ja selle noh, ja seal on objektiivsuse nõue, sest see tähendab, et tegelikult autori loe. Diretisenseeritavad asjad on niimoodi tihti nähtagi, kes selle kirjutanud on, et sa ei saaks toetada nii-öelda autoriteedile. Ja siis teine lugemisviisu lugeja hoiak on see, mis iseloomustab nii-öelda individuaalloomingut, tootke seal näiteks poeedid, eks ju. Ja siiski siis ilmusid ka on, näiteks toob seal vene romantismi räägib, et siis ilmusid näiteks luulekogudele pildid peale, et autori pilt oli peale, et siis sa võid vaadata ka näkku siis, et kas ikka on õige point, näiteks kui ta räägib kuuvalgusest ja kas ta on piisavalt kõhn ja kahvatu ja et ei oleks seal kuidagi prussakas või nägu, peab olema, annab autentsuse. Ja need on nagu täiesti erinevad ja kui ma räägin näiteks Tediksist või minuti sellest, siis noh, loomulikult sotsiaalne usaldus ja põhimõtteta töötab sellel teisel režiimil. Et sa ei saa aru, miks see niimoodi annaks, umbes nagu leppinud sellega, et oh, nii tark inimene ütleb, järelikult niimoodi on. Et, aga kui näiteks noh loed siin, kas või seda horisonti, ma siin mõned asjad jõudsid lugeda. Tuli mul siin nädala eest postkasti, et, et siin on nagu ikka ilusti lahti seletatud ja see on väga hea. Ja veel ühe näitena minu arust nii-öelda halvas mõttes tänapäeva sihuke teenindaja mehelik suhtumine rikub teadvuse, vaim oli, kui ma käisin klassiga koos lastega, siis Ahhaa keskuses ja seal nagu väga palju korrutati seda, et noh, ma saan aru, et julgustada lapsi kaasa rääkima ka see, et ei ole valesid vastuseid. Aga tegelikult teaduslik on küll valed vastused. Eesti selgelt on. Ma kogu aeg tundsin niimoodi, et ma pean neid meelelahutajad, sest neid kahte kahjuks olid siiski suuresti meele täpsustama parandama näiteks, et kui sul on seedimine ja et oli tehtud ilusti nisujahu, jaga, kao, et siis nii-öelda pärast pruun kaka välja tuleks, siis ma tahtsin öelda, et ei jahu, tegelikult läheb süsihappegaasiks ja veeks hingatakse suuresti välja, et kakaomass on tegelikult baktereid ja niimoodi, et niimoodi, et noh, ma pean täpsustama, ei ole ikka päris niimoodi. Ei, ei noh, päris nii ei ole, see on efekti pärast ja äikesed pannakse jahu, jahutolm pauguga põlema maja, mis tegelikult ei seleta ju mitte midagi. Et see nagu teadusteater või selliseid asju horisondist ei leia. Nojah, sealsamas mari kriitiline mõte, aga millest ma väga lugu pean, füüsikute teadusbuss näiteks, kus nad tegid näitasid füüsikat ikkagi šõuna. Ja see oli minu meelest üks väga vahva fenomen, ma ei tea, kas nad enam tegutsevad, aga mõned aastad tagasi see buss peaks olema vist võimalik tellida, aga mis, mis puutub märkusesse võtet, kas kriitiline ja ma ütleks, et mina olen skeptiline. Tähendab, ma loen midagi. Aga 100 protsenti maa, noh, praktiliselt mitte kunagi, usu hea artikkel on see, mis paneb mind, ütle, ma võin, ma hakkan selle asja kohta veel midagi juurde juurde otsima ja, ja võib-olla ütleme ka ideaalne horisondi artikkel on see. Ma loen mingisuguse näiteks unikaalse nahkköite kohta, millest siin on arhiiviaare kirjutatud. Tiina Kala kirjutab. See on juba põnev asi, ma juba otsisin, eks ole, Sa infot kas mingi persooni kohta, kellest seal juttu. Nii et nii et see on selline. Ega, ega natuke vale on arvata ka seda, et, et kui keegi teadlane midagi ütleb, et seal siis on lõplik tõde ta ei ole seda mitte kunagi. Ta on hetkel võib-olla parim, mida me öelda oskame. Aga, aga minu meelest on selline selline lähenemine asjadele mitte olla nüüd kõiges skeptik jällegi jah, vaat see on see koht. Toetame meelde vana head Galileo Galilei orki läkski süüdistatud teda ju mitte millestki muust kui ainult sellest teadlase hoiakut usku kuulutama. Ei olnud nõus tunnistama, et see on tema hüpoteese. Nii et nii et see on, ütleme selline, aga show'd peab olema. Ma ütleks, et võib-olla küsimus on nendes proportsioonides, kui palju selles, mida me rahva, mida räägitakse rahvale, teadusest, kui suured proportsioonid on showl. Kui oluline, kui suur proportsioon on mingisugusel tõsisemal aimekirjandusel, millele horisont pretendeeri ja kui ja kui palju nii-öelda mõjutab. Eks, teadlase kuvand on ju ka mingis mõttes nagu sihukeses, ütleme, argimeedias hästi. Mütoloogiline, mul tulevad kohe nagu teadlase. Kuidas seda luuakse, on hambapastareklaamid, need on, et teadus on hiigelsuured helevalged saalid, kus on valgetes kitlites väga suurte värviliste klaasnõudega tegelased, kes vaatavad valgust saavad siis aru. Kuskil on Albert Einsteini pilt. See on nagu selline suur, võimas paatoslike, värviline, et see on kuidagi nii nii veider. Aga tegelikult ma tegin eelmisel nädalal kirjandussaadet ulmekirjaniku ja ja ka bioloogiga. Geneetike mari järvega ja Mari Järve ütles, et tema üldse elab Viljandimaal talus ja töötab seal, sest et kõik asjad, mis vaja, on arvutis olemas. Ja laboris peate käima suhteliselt harva, nii et ei ole mingeid valgeid saaled? Jah, ja kusjuures katseklaasid on enamasti isegi sõrmeotsa suurused, et seda ma võin ka oma laborikogemuse pealt öelda. Ja nii-öelda meelemeeleline kogemus on ammu laboritest pagendatud, suuresti siin on üks võib-olla üks nüanss veel, mis nüüd teaduse usaldusväärsus puutub, ega teadlased on ka inimesed. Ja on olemas häid teadlasi. On olemas keskmisi teadlasena olemas halbu teadlasi. Mind pani sügavalt mõtlema üks kunagistest akadeemias ilmunud ilmunud artikkel Indrek Martinson, Ilta Piret kuuselt kus oli kirjutatud, kui palju on füüsikud võltsinud oma tulemusi ja avaldanud neid suurepärastes füüsika ajakirjades. Ja kirjutavad kaks füüsikud. Seal ja ausalt öeldes hämmastav, aga see on ta jällegi inimlik, selleks, et saada kuulsust selleks, et saada raha. Ega, ega siin ei ole teadlase või kirjaniku või, või ma ei tea. Sellel ei ole mingit vahet, et, et mis on jällegi, kuhu ma tahan välja jõuda. Vaata, kes kirjutab, mis on tema taust, mida ta varem kirjutanud uuri, Ihastab ja kes rahastab ja, ja, ja edasi edasi vaata, mis sa selle kohta veel saad teada, ära usu seda, mida sulle serveeritud üks hiljutine skandaal oli ju see, et Coca-Cola Company seal seda suhkru kahjulikkust seos ülekaalulisusega, eks ju, et kuidas ta neid on kinni maksnud. Ta on Nõukogude ajast, on meeles see, kuidas kui lihapõud oli, siis kuulutati, et liha on tegelikult tervisele kahjulik. Aga seda kuulutati nüüd hiljuti uuesti ja see nõukogude aeg kas läbi elanud. Ja eks ta, eks ta lainetena tuleb. Aga ajakiri tähendab MTÜ loodusajakiri, siis teeb teisi asju veel, siin laua peal on meil veel lasuur trükiseid? Jah, mis asi on näiteks korisi, ainult seda ma ei teadnudki korisont Estonia. Jah, see see väike MTÜ, nagu ta meil on praegusel hetkel on seal siis angerja on peale horisondi veel meie kõige vanem ajakiri Eesti mets. Vanuselt teine Eesti looduse siis nooruke 50 aastane Horisont. Aga küsimus oli korrisontestoni, see on siis, on üks minu meelest erakordselt. Anda vene keeles venekeelsele lugejale, ükskõik kas ta siis on siin elav või siia tulnud inimene ülevaadet või infot Eesti kohta Eesti looduse kohta, Eesti ajaloo kohta, Eesti majanduse kohta. Need on enamuses tõlkeartiklid ja me oleme suutnud seda siiani välja anda, praegu vist on 11 numbrit ilmunud. Käin kohe Marju Kõivupuu kirjutab ja jällegi see on need Peipsi äärest, eelmine oli Eesti saartest, oleme teinud Ida-Virumaad setumast. Setumaa numbrit ma mäletan, oli keeruline üle piiri viia. Täiesti jah, aga noh, see selleks õnnestus pärast, kuidas lugejad selle vastu on võtnud? See on jällegi üks keeruline asi, sest putkas selline kõrvalsaadav Cosmopolitan, siis ei ole mingit lootust. See on nagu kõik need ajakirjad on ilmunud tegelikult riigi toetusel ja minu meelest erakordselt oluline see, et meist teatakse ka teistes keeltes adekvaatselt jah, et selline asi olemas on vene keel on siiski suur keel, jagame kogukondadega ja ma olen rääkinud mitmete raamatukogudega, kus ka siin siinsed või siia tulnud vene keelt kõnelevad inimesed küsivad. Kuulge, ma tahaks Eesti kohta midagi vene keeles lugeda, mis teil on ja napib seda väga napilt. Jah, enamasti kui Eesti kohta tehakse, tehakse Lääne klantspropagandaväljaanne ja, või siis jällegi noh, see on 20 30 aastat vana. Ja siis on üks aastaraamat, mis on ka nüüd seitsmes number on sul käes praegu heinalehed ja tähed, siin on ju ka mõte on selles, et eks ole mitmetähenduslik pealkiri, lehed ja tähed. Noh, samas eks ole tähe tõlkimatu tähed ka juba mitu tähte, kas need on kirjatähed, taevatähed, teadus, lähed ja need on ka siis samast vaimust kaetud nagu horisont, Ki. Et hõlmata siis erinevaid teadusi jällegi ainult oma oma keeles kirjutavatelt inimestelt. Jah, ma siin näen, vahet on Mihkel Zilmer, Fred Jüssi, Toomas Tiiveli ise Marju Kõivu uuemal Hiiemäe näiteks, et, et eks see teatud mõttes selline missioon ole. Jaa, jaa, jaa, jah, jällegi noh, loodame, et ta jätkub. No minu meelest väga tubli ja tänuväärne missioon, niisiis ajakirja Horisont enda väljaandmine, kui siis need lisaväljaanded, teised väljaanded, mida te väljaannete, nii et mina soovin küll jõudu ja jaksu ja Ma ütlen raadiokuulajatele, kes võib-olla ohkavad ja oigavad, et millal küll see aeg leitakse, et aega tuleb võtta, aega tuleb võtta õigete ja tarkade asjadega. Wax Horisont pange telekas kinni, raadioid mängida, raadioid mängida eriti hästi, eks vaata, siin on oluline see, et inimestel peab olema valikuvõimalus. Et, et kas ma nüüd kulutan oma selle vaba tund aega selle asja peale võid olla asja peale ja hakata mõtlema, mille peale inimesed kulutavad aega. Kunagisi üks vägagi mõtlemapanev kirjutis ühelt veneteadlaselt Aleksandr Ljubishevilt, kes pani kirja endale päevade kaupa, millega ta tegeles ja kui pikalt traagiline ja see oli ausalt öeldes üsna traagiline. Ja siis ta sai aru, kui palju ta tegelikult raiskab täiesti mõttetute asjade peale aega. Mitte et ma ei propa tal Mopageerin väga Mulutamist, nagu Fred Jüssi vist keegi propageeris sendi kohta on raske öelda. Valutab, aga, aga, aga tegelikult kui inimene näiteks mõtleb, siis see on ju tegelikult väga väärt tegevus. Aga sa ei pearingis ohverdama, aga meil elu läheb kuidagi selliseks pinnapealseks sahmerdamiseks just nagu oled midagi teinud, aga hakkad mõtlema ka, mida sa ära tegid. Varem loe, täpselt parem loe ja mul on endal ka selline tunne, et just nagu oleme saadet teinud ja aeg hakkab otsa saama, aga mida me siis nüüd ära tegin? Midagi vast ikka tegime. Mul on veel enne, kui me paneme lõpuks mängima jällegi Toomas sinu valitud David Bowie, Space Oddity, siis mul on veel üks küsimus ja seekord siis mitte sulle kui bioloogile ajakirjaga Horisont seotud isikule vaid sulle kui viskiklubi presidendile. Nimelt rõõmustas Korea rahvademokraatlik vabariik progressiivset üldsust sellega, et nad olla leiutanud pohmelli vaba viina. Kuidas sa kommenteerid seda? Igasuguseid lustliku asju on? Ma arvan, hädas leitud, et Kim Jong-un pohmell on tõenäoliselt otseses mõttes tappev väga paljudele inimestele. Selles mõttes seal oli siis just nüüd seda oli seda vaja leiutada. Ja nii edasi, aga, aga kui sa mainisid viskit, siis viski on jah, endiselt minu minu lemmikjook ja veskis on kontsentraat nii kultuurist kui ka teadvusest. Minu jaoks, kui sa sinna kõrvale loe. Ei, ma lihtsalt, ma mõtlen nendele kohtadele, kus see tehtud on. Milliste inimeste poolt, miks nad seda teinud on, kuidas nad seda läbi aegade teinud on? Edasi läheb juba teaduseks, eks ole, seal ütleme keemia ja, ja võib-olla bioloogia, eks ole, kui tulevad seal dressid, pärmid, mängu, mälu ja ajalugu, ajalugu, kohamälu tähendab vaieldamatult ja edasi veel ka, eks ole. Noh, muutusena motika. Aga võib-olla jõuab veel lõpetuseks koha mälust, aja mälust, horisondi tuleviku juurde, paar sõna? Horisondi tulevik on, mine on, on nii, nagu ta on. Soov teha vaieldamatult on, valmisolek on, on olemas, inimesed, aga mis puudub, on nagu väga paljudel teistelgi asjadel meie elus on stabiilsust tuleviku suhtes. Et, et selge on see, et seda müüa ei saa šõuna. Tal peab mingisugune stabiilne rahastamine olema. Kas see hakkab tekkima, eks näis. Mis on, kaks väga toredat uudist on praegu Eesti Teaduste akadeemia on tugevasti oma õla alla pannud horisondile. Meil on nüüd kaubamärk, on Teaduste Akadeemia oma. Horisondil on uus noor aktiivne peatoimetaja Ulvar käärt suurepärane ega, ega neid, mis, mis on jällegi üks, üks väga oluline asi, et vaadake, mingit asja kaotada on lihtne, aga tühja koha peal hakata uuesti, tema on regulatsioon keerutele, sest see ei ole mitte nii, et ah noh, leiame inimesed, küll nad teevad, ega ikka ei tee. Vahel saavad hakkama vahelmit. Sarnasel kombel on Lätis ja Leedus näiteks sarnased ajakirjad kadunud. Enam ei taasta sellega, et tõlgitakse midagi kas rootsi keelest või saksa keelest või kui, kui mingi asi mingi kriitiline asi kaob, siis kaob. Selge, aga, ja meie soovime igatahes jõudu ja edu, Horizoiaid ja tellijaid. On siis need üleskutse kuulajatele? Veelkord meie saadet jääb lõpetama David kui spast soditi aastast 1969. Mina olen Peeter Helme koos minuga stuudios Mihkel Kunnus ja Toomas Tiivel ning vasar on taas eetris nädala pärast.