Kas kõik kõik peame kiirustama, tädi Maša ärkab, tuleb, aitab Henri kastma kähkusi. Jooksleinglet kodustega ainult poisid. Buss oli, asi ei ole läinud. Tähendab, jälle jäi magama. Seda on vaja sellist noomida. Giga hankisid täielikke teateid ustunukate kohta ja Vanemuine Loiga nooremat kutsutakse Zenjaks päris nimi Jevgenia. Perekonnanimi on neil Alexandra isand, soomusdivisjoni komandör. Polkovnik on praegu armees. Tähendab, nad tuleb võtta meie valve alla ja väravale tuleb märki unistada. Selle tila giga. Olgu hästi tehtud. Pange viimase 50 ongi varsti täitsa sõda. Anna selguda. Võtad. Võtta. Oleksin pidanud tünni õhtul täitma. Võiks olnud hea kastma hakata. Unustasin selle hoopis. Ma ikka ei mõista, kuidas see tünn siia peenarde juurde saia. Aitüma sellele, kes seda tegi. Puu oih, see aeg Eesti siis jälle on õnn oli ka meedik köögil, vihma pole ka olnud. No kust vesi siia sai? Imelisi asju sünnib tänade. Olid teise maailmasõja algussõda mürisesid Lääne-Euroopas. Ka meie maainimesed jälgisid arenevaid sündmusi suure ärevusega. Stara ja russo Sistus kirjutuslaua tagamees, kes mõlgutas päris süngeid mõtteid. Pole enam Norrat, Hollandit. Sakslased lähenevad Pariisile. Aga kes teab, missuguseks kujuneb meie ema saatus. Kas meil õnnestub sõjatulest puutumata jääda? Mees tõstis pea ja silmitses läbi akna oktoobrikuu külmas vihmast vilkuvaid puid. Kui seda hakkab ka meie maad laastama, mida peaksid siis tegema lapsed, mõtles ta. Muidugi sõdida neil ei tule, selleks on täiskasvanud, on meie armee. Kuid lapsed ei taha istuda käed rüpes. Kas oleks mingil viisil ka lastel võimalik sõjaks valmistuda? Lastel oleks vaja välja mõtelda niisugused mängud, mis nõuavad osavust, taiplikust, meelekindlust, otsustusvõimet. Nii sündiski Arkadi Kaidaaril uus raamat Timur ja tema meeskond, millest kuulsite katkendit saate algul. See oli uus mäng osavalt seotud täiskasvanute abistamisega. Ja kui meie maalsetis sõja tuli, hakkasid igal pool tegutsema loendamatult Timur, lastes algad. Timur lased olid tuntud ja populaarsed ka teistes maades nagu näiteks Poolas, Tšehhoslovakkias. Arkadi Kaida Laar sündis 1904. aastal Vene-Jaapani sõja päevil. Kui 1914. aastal algas sõda Saksamaaga, püüdis karkad isale rindele järele põgeneda. Tookordse 10 aastasel poisikesed ei õnnestunud. 1900 seitsmeteistkümnendal aastal aga võttis Arzamassi Algkooli kuuenda klassi poiss juba täie mehe eest revolutsioonist osa, olles öösiti patrulliksi valvates revolutsiooni staapi. Aasta hiljem sõitis ta siiski rindele. Seitsmeteistkümne aastaselt sai ta juba polgu komandöriks, sõdis kuus aastat rindel. Mitmel korral said raskesti haavata ning oli sunnitud kahekümneaastaselt sõjaväeteenistusest loobuma, erru minema ja end ravida laskma. Sellest meeleheitele viidud kirjutas kaid Arv hüvastijätukirja Mihhail Frunzele. Kuid fronsa kutsus kirja autori enda juurde soovitus Kaidaaril hakata kirjandusega tegelema. Ta oli kirja tähelepanelikult lugenud ja märganud autori ebatavalist kirjanduslikku andekust. Kaidarbidas Mihhail frontset hiljem alati oma esimeseks toimetajaks. Fron poja Timuri järgi panigaid Argo oma pojale Timur nimeks. Mõne aasta pärast ilmuski kaid Ari esimene jutustus Erressen, milles ta kõneles lastele revolutsioonilise võitluse romantikast ja rinde sõprusest kaid. Harrise jutustas nähtavasti seepärast, et armees olles olin ise veel poisike, tekkis mul tahtmine meie poistele ja tüdrukutele jutustada sellest, missugune oli elu olnud, kuidas kõik oli alanud, sest üht-teist olin ma siiski näha jõudnud. Nii kirjutas ta ühe meie lastekirjanduse parima raamatukool. Selles jutustab ta karmist koolist, mille tegi läbi revolutsiooni noor põlvkond. Ei jõudnud kirjutada, eriti palju, võib veel nimetada neljase blindaaž kauged maad, sõjasaladus, helesinine tass trummile Suitsu metsas Chucky Kekk. Ning viimane raamat Timur ja tema meeskond. Kui 1941. aastal algas suur isamaasõda, otsustas kohe rindele minna. Temast sai Komsomolskaja Pravda erikorrespondent. Esimestest päevadest peale oli teda alati näha kõige raskemate lahingute paikades. Hiljem aga jäid partisanirühmad neprile arhitesse metsadesse, vaenlase tagalasse. Mitu korda taheti teda lennukiga tagalasse viia, kuid Kaidaar keeldus oma partisanisalgast lahkumast. Hitlerlaste tagalas pidas Kaidaar salga päevikut, visandas mõned teosed kirjadele, naisele ja pojale. 26. oktoobril 1941. aastal läks kaid argoosnelja partisaniraudtee äärde luurele. Ülesõidukohal varitses suur grupp sakslasi. Väike partisanisalk jõudis metsast välja just sellele kohale. Kaid arges sammus kõige ees niideti maha kuulipildujaga langust. Väike salk pidas kangelaslikku võitlust, kuid löödi taganema. Sakslased võtsid Kaidaari seljast mundri, võtsid ära tema vihikud, märkmikud ja kirjad. Õhtul leidis raudteevaht Kaidaari surnukeha ja mattis tema sinnasamasse raudteetammi juurde. Kuid juba mõne päeva pärast teadis kogu küla, et sinna on maetud tuntud kirjanik Arkadi Kaideaar. Pärast seda viidi Kaidaari põrm Dnepri kaldale kaanevi linna. Sinna on püstitatud tallaga mälestussammas. Tuletame lühidalt meelde raamatu sisu. Soomusdivisjoni komandöri polkovnik Aleksandr, tütred Ženja hoolia sõitsid Moskva lähedal asuvasse suvilasse. Juhuslikult avastas noorem tütar Ženjat, nende aias asuva kuuri pööningul elatakse. Igal juhul, leidis ta sealt kummalisi asju. Seinal rippusid nööri viisid latern. Kaks ristamis asetatud signaallippu, nende asulaga kaart, mis oli üleni täis joonistatud arusaamatuid märke. Nurgas vedeles sületäis kotiriidega kaetud õlgi. Sealsamas seisis kummuli keeratud pioneeridest. Lagunenud ja sammaldunud katuse ääres paistis suur tüüri rattataoline ratas. Ratta kohal rippus omatehtud telefon. Ženja piilus läbi prao nagu meri otsast vees, aedade tihe lehestik. Seenele paistelisele. See suur vana Kuurma nööride laternate ja lipuga on nagu suur laev. Ja ta ise selle laeva kapten. Tasus tüüriratast pöörama, kavandades tüür vasakule. Pingul olevat juhtunud, hakkasid võnkuma undama kõigest jõust, pöörastele kägisevat ratast manööverdades paremale, vasakule. Äkki lõi seinal tirisematelefon seda Ženja oodanud, oli arvanud, et see telefon on lihtsalt mänguasi. Ta võttis toru. Hallo hallo, vastake, kes on see eesel, kes seal lõhud juhtmeid ja annab rumalaid, arusaamatuid signaale? See pole eesel. Pomises täbarasse seisukorda sattunud treenija. See olen mina, Ženja hullumeelne tüdruk. Karjus vahel järsult ning peaaegu ehmunult jätad Jüri Ratas rahule ja jookse minema. Kohe tormavad kokku inimesed ja annavad sulle naha peale. Kui oli juba hilja. Kreeni oli sattunud Timur lastest staapi ja teadmatusest rooliratast pöörates andnud signaale. Poisid tormasid kohale ja nõudsid Edda vastast annaks. Siis vilksatas luugi kohal veel üks vari. Kreeni ette astus pikk tumedajuukseline poiss sinises spordisärgis, mille rinnal oli väljaõmmeldud punane viisnurk. MINA OLEN Timur, tutvustas ta end. Istu siia, meie juurde, kuula siis, mõistad sa kõik. Poisid istusid kottidega kaetud õlgadel ümber Timuri, kes laotas enda ette asula Kaardi. Kõneles Timur. Homme koidu ajal, kui inimesed veel magavad, parandame mina Colokoltšenkov ära, tema. Ta näitas Scheniale poolt purustatud juhtmed. Aga nüüd poisid asja juurde. Järel põiktänaval maja number 34 aias on tundmatut poisid teinud õunapuu tühjaks, teatas nördimusega koolja kulukontšikov. Nad murdsid kaks, oksetallesid ära lillepeenra kelle maja. Timur heitis pilgu ruuduliste vihikusse. Punaarmeelased või maja, kes meil siin on spetsialist võõraste aedade ja õunapuude alal. Mina kostis kohmetunud hääl. Kes seda võis teha? Seda tegi Michakvaakini tema abiline, hüüdnimega figuur. Ikka ja jälle Kvaakin. Timur jäi mõttesse. Kas sul temaga rääkimist oli? Oli noh ja siis? Andsin talle kaks korda vastu kukalt, aga tema, tema oigas mulle kah paar korda. Sul on alati andsin ja äigasin, aga kasu pole märgata. Hea küll. Kvakini võtame eraldi käsile, läheme edasi. Siimasemakov hüppas püsti ja vuristas kindlalt ning ladusalt. Puskari hoovi tänavas majas number 54 kadus kits. Mina parajasti läksin mööda ja nägin valajaid Kolgit tüdrukut. Püüdsin. Tädike ei tohi peksta tema vastu. Kits kadus ära. Kuhu ta kadus? Seal metsa tagalohus nagu maa alla, otsekui oleksid hundid ära söönud. Oota, kelle majas on Punaarmeelased Pavel Gurjevi maja. Tüdruk on tema tütar, kutsutakse niurkaks teda kolkis. Vanaemakits on hall selja pealt must nimi on mahuka kits üles otsida, käsutas Timur. Läheb neljaliikmeline meeskond. Arutatakse veel ühte, kui teist ja koosoleku lõpul otsustatakse Michekvaakini kambale saadikutega ultimaatum saata, et nad jätaksid järele võõraste aedade rüüstamise, eriti muidugi need, mis on timulaste valve all. See tähendas, kus väravale või maja seinale on maalitud punane viisnurk. Kuidas asjad edasi arenevad? Kuulete kohe. Kuulge, poisid, kuidas käik Aile ütlesi võlakirja tõi? Võtke vastulekitud meie salgalt, mõtlemisaega on antud 24 tundi. Vastuse tuleb homme samal ajal. Küll on aga komejant, sa võid tsirkusesse loe veelkord, mis seal siis kirjutada. Võõraste aedade, rüüstajate, salga altamalile, Michalkvaakinile, see on mulle taie tiitliga kõigiti vormi kohaselt. Ja tema nurjatu kuulsuslikule abilisele Pjotr peatakovile hüüdnimega lihtsalt figuur, see on sulle. Ja kuidas on veel keerutanud nurja kuulsuslikule, kui suursuguselt oleks sinusugust lolliga lihtsalt nimetada nakkav leht äranarikasse aga niisamuti ka kõigile selle häbiväärse kambaliikmele ultimaatum. Tõsi see on, seda ma ei tea, nähtavasti sõimamine või midagi muud selletaolist, see niisugune rahvusvaheline sõna peksa annavad mulle siis võib ka niimoodi kirjutada ju. Loe edasi. Punkt esimene arvestades seda, et te korraldate öösiti rünnakud, rahulikud elanikud aegadele armu heitmatega nendele majadele, millel seisab meie kaitsemärg, punane viisnurk ja ka neile, millel on täht realisega, käsime teid kõiki, nurjatu vaata, vaata, kuidas keeruda ja missuguseid gangse tarvitavad. Edasi käisime Mihhail vaakini ja nurjatu kuulsuslikul figuuril ilmuda mitte hiljem kui homme hommikul kohale, mis teatakse meie kulleriga ja kaasa tuua teie häbistava kamba liikmete täielik nimestik sellest keeldumise korral jättalendile täieliku tegevusvabaduse. Mis mõttes tegevusvabadusele, mis meil pole ju nende tegevust kunagi v on seal niisugune rahvusvaheline sõna lööma hakkavad, ega nüüd pole muud, kui kulmu pihta, see oleks võinud ilusti öelda. Aga kahju, et keikas ei ela ära, laskus ta, pole ammu enam naha peale saanud ega nutnud. Ega tema sul nutma hakka, tema vend on madrus. Ka ta isa oli madrus, ei, keika nutma hakka. Aga nii et me peame tegutsema kiiresti. Kullerid oli varsti siin 24 tundi täis natule kinni nabida. Timur ja tema tampisid läbi sugeda. Teisi ettepanekuid ei ole. Hästi keegi vaidle tähendab otsustatud. Raadime läbi, istuge ikka, istu Poola läbirääkimisi peale hiljem, enne andke vastus kirjale, mille eile teile andsime ootabisu. Vaata. Mis see on? Mida siia joonistatud rusikas peab tähendama ähvardust? Ultimaatumit oleks pidanud läbi kolkima Blo aga me oleme head poisid, paneme teda siis kabelisse kinni. Aga öösel telemaja number 24. aia õuntest tühjaks. Keegi ei oska aimatagi ja meil on vabad käed, see on seda Essennimis ka seal all. Meie kaitsemärk ei seeesseni. Või 100 korda. Ja mulle tundub, et viinutena üldine kukutse signa pur number üks julge saabub ka meie tuut. Tema vend, masus, nad teenivad minu oluga ühel laeval noogumis asjumissiaale, kapten või mis? Vingud, talun, käed kinni ja sa lööd teda. See ei ole aus. Säh sulle samuti. Lollused, pange ikka koolja kabelisse kinni. Figuuriasse valvuriks. Teised tulevad minuga kaasa. Lähme, poisid, lähme. Toidad on. Igast vaatame järele, mis te seal, mis te seal teete. Kahe Timur, salongifiguur, juukselakki kobisu kiik, Kulio, oma silmaga nägin, kuidas paaki poisid nad sinna sisse tassisid ja lõid kiigaka ahhaa, teoreedeecleigal Teeellumus. Kas ta kaamas ellideoreestoa minna? Äpaloni ostavasin teie jaoks ukse kulatsi, koor. Lase käikaja kooljavälja. Tee seda eaga või muidu läheb sul halvasti, et vaat kus välja mõtles. Mis sa veel tahad? Vaata, et panen sinu ja silmaga veel sinna. Salased poisid välja. Kordan sulle. Lase keika Kolja vabaks. Ahnii. Padi paike kinni, käiviks ma parem juba isepaiga väljalt välja Kolja, kiik, kolju, joonetigi jälle vaba ja figuur. Ja nüüd ma kirjutan igaks juhuks sedeli uksele, küllap viska tuleb ja las ta siis loeb. Sättima panin siuksel. Viska ma panin nad luku taha ja läksin ära, võti on minu taskus külmal õhtul teiega kokku saanud seal aia juures, kuhu läheme. Siguur. Küll olete väga kaval, nüüd aga poisid, kõigil valmis, on juba külas nii pime, et haakini kamp peaks varsti tulema oma kuriteole. Hangid paigutame mingi kuus südant küll, et võtame vangi. Aga kui juhtub hoopis vastupidi, missis ära väris. Vardad, kõik läheb nii, nagu meil on plaanis setud, igaüks otsigu endale peidukohta, andis, tullakse. Need on Tanja nurka, noh, ta on ja kas seal on täidetud ja me rääkisime siin kõik ära, ta lubas istuda kodus tegeleda hulgaga, ootamatut aeda ei tuleksime ja plaane ei segaks, tubli. Nüüd aga lähete mõlemad staapi kordade kokku kutsesignaali vorm number üks, eriti kuuendal juhtmel, sest millegipärast sealt ennem ei vastatud ja poisid saadate siia, on selge. Ja, aga kui kauaks me peame sinna jääma, kuni katusele tõmmatakse, meie lahingulipp. Muid korraldusi ei ole. No ja lähenemisnurka. Kõik peidukohtadesse. Kõik on kohal. Ta on kaval, arvatavasti on ta juba aias. Ta on ju niisugune, kes ronib alati teistest. Niisiis poisid tööle. Ma ei oska tantsiva raiuhte valvuriks. Kõik teised võivad aidata butisendama. Kui märkab midagi kahtlast, ei oska. Sama pikk vile, mõistad, ja Lätis poisil. Ei meeldi mulle. Aga ei oska? Oota tahan sinuga kõnelda. Keika, kust sa siia said ja mida sa tahad? Teada ei oska. Sa oled tubli poiss. Ma tänan, et sa ennist minu eest välja astusid. Aga mis sa jändad selle ulakkamiska kambaga? Tule ära tule meile. Me kõik peame sinust lugu. Mis sa arvad sellest asjast? Olen isegi mõtelnud, kuid pisut läbi on üle tulla. Mis sa seletad korralikude poistega kampa lüüa? Ulakust teha pole häbi. Ära ole narr. Tule üle. Ega ma ise polegi, oli väga kurja teinud. See ei loe, kui ole, Tulakate kambas, olid ise ka ulakas, aga kui annavad naabiale ära karda, külvesid, kaitseme. Kuidas jää tuleb. Juurde. Näitleja õunakate, igasuguseid teete. Taandavad vargad. Ahhaa, vaakin ise teratama perekonna ees. Noh, neid on su kamp omadega läbi. Sinu paremad poisid lahkuvad sinust. Ei oska juba tuligi meile üle. Figuur istub kabelis luku taga. Sa oled narriks tehtud. Sind ei karda enam keegi. Oled üksinda? Ujulas muidugi, soo. Ootab küla. Küla ei ole veel midagi. Ei, oota. Võtame sinu teisedki poisid üle. Ja kui ähvardad, siis võime ikka ametivõimudele edasi anda. Mida see tähendab, seda, et olete läinud oma tempudega liiale. Küll teid siis juba pannakse kindlasse kohta järele mõtlema. Nii on lugu atavand, Ookoomees. Ahhaa, taaman. Pea nüüd meeles, et see jutuajamine meil sinuga viimane, kui sa end ei paranda. Mõtle järele. Nüüd mine. Oled vaba. Läbivaks on köik poisid siia. Kolja, mis on sinu seal ka järgmine ülesanne suurel roki rele tänaval maja number 22 on vaja veeretada paigid teise kohta. Siis asuge tööle, sima Sinusalt, mis sul oli? Maja number 38 väikesel Petsakovi meie tegevust nagu alati, pange tünn ja vesi sisse. Hoposid. Nägemiseni.