See on minule iganenud asi, mida me kuuleme, vokaal, meloodia kolmandast takis sama heli, kuigi kirjapildi järgi madaldatud viienda astmeni esineb rõhutatuna Kavstinaatses saatematiivis ja koguni kujundab oma, määras omapärase kadentsi käigu madaldatud viies Non akord. Esimene palun, esimene näide. Selle määrab ka teoses avalduv tugev lineaarses tendents, see tähendab tung akordi välise kompleksi emantsipeerumise, ele, Melody heeritud bassirohkete läbi minevate Jabi akordide näol, mis oli üldse väga tüüpiline sajandi alguse Euroopa muusika radikaalsemale harule, eritisenbergi varasele loomingule ka laulus must lind 1909.-st aastast valitsev ähvardavalt rusuv meeleolu on suurel määral saavutatud omapärase laadi käsitluse abil. Peaaegu Atonaalseile oma Ekspressiivselt väljendusjõult eesti muusikas täiesti ainulaadseid sissejuhatavaid akordidele järgnevas esimeses lõigus. Jaga repliigis valitseb madaldatud, teisi astmega meloodiline, see tähendab kõrge, kuuenda ja seitsmenda astmega Minor mille teise ja seitsmenda astme vahel moodustub seega täielik täis toon helirida. Viimase mõju süvendab oluliselt enamasti täistooniline akordika eriti taktipaaride lõppudes videolahendusena korduv, viie heliline tonaalselt ja funktsionaalselt ebamäärane täis toon cool kooskõla, mis nagu mingi salapärane, põhjatu must auk, kisub muusikat vastabanud vastupandamatu jõuga tonaalsuse kaosesse. Palun teine näide. Rohkesti huvitavaid laadija, harmoonia, vahendeid leiab Mart Saar arendatud masoormi noorsüsteemi pinnal ühendades orgaaniliseks tervikuks kaks eri helistiku laulu, minu süda 1908. aasta laadi struktuuri omapäraks on pidev kõikumine samanimelise Minorjema soori vahel. Ka selles ka selle laulu nõiduslikult salapärast meeleolu, mille loob kahe akordi pidev dinaatne vaheldumine süvendab kõrgendatud neljas aste, mis püsib nii masoorsis kui kaminorsistaktides. Palun näide. Humoristlikud laulus nõel 1911.-st aastast võib leida veelgi omapärasemat, nimelt sama Tertsilist vahelduvlaadi. Laulu ääreosades on põhihelistikuga dismall orgaaniliselt ühendatud Keedur, mille toonika Tertz A ühtib kismal jamaga. Esimeses kahes taktis valitseb kis mall järgnes kahes taktis, aga ilmselt keedukusjuures viimase madalat, kolmanda astme akordipidu. Kolmkõla kasutamine viitab jälle omakorda samanimelisele süsteemile. G-duur moll. Palun näide. Sama Tertsiliste kolm kõlada ja helistikke rikkalik kasutamine on eriti iseloomulik Mart Saar ja kaaslase Leedu helilooja Juozas Kroodise värvikale harmooniat, keelele. Allkirjad ansamblikaaslase 1981. aastal ilmunud monograafia Josas Kroodis elu ja looming andmeil leidub ka tema teostes, näiteks laulus sepp 1009 40. aasta sama Tertsilist vahelduvlaadi. Näib, et esimesena Baltimaade muusikas jõudis sellise laadi süsteemi kasutamiseni saar juba käesoleva sajandi esimestel aastakümnetel. Sama laulu teises lauses kõlab G-duuri asemel viimase Minoorne supp, dominant c-moll koos omaenda Suptominandi ehk moll akordiga. Muidugi, ka siin pole tegemist modulatsiooniga, vaid nagu esimeses lausiaski laiendatud tonaalsusega. Mart Saar kasutab laialdaselt nimelt kõrvuti akordide klindi sugulasega. Nende Tertsi sugulust suure Tertsi kauguste samalaadilist akordide kõrvutamist. Kõige järjekindlamalt Mart Saar, selliseid samalaadilist akordi Tertsi suhteid kasutanud laulu Sügismõtted 1000 906. Asta ühes keskmistest lõikudest, kus minaarsed akordide Tertsilise kõrvutamise teel on saavutatud eriline fantastiliselt helklev kõlapilt. Palun näide. Akordide Tertsi sugulasele tuginevad ka mõned Mart Saare omapärastest lõpu kadentsidest näiteks laulus lõputul teel 1000 906. seitsmes aasta kust traditsioonilist järgnevust, dominant, sumine, subdominant, dominant, toonika ei vabandust Domentonikas dominant toonika asendab esimese, kuuenda kõrgendatud, kolmanda ja esimese astme minaarsed akordide suured ertsiline ring. Seega on siin dominendikuga dominanti asendajaks toonikaist kroonikast vastavalt suurde ehtes madalamal ja kõrgemal paiknevad akordid. Palun näide. Analoogilise suure Tertsilise ringi, kuid masoorsist akordidest loob aastakümneid hiljem Prokofjevi oma balletis Romeo ja Julia tuntud palas tütarlaps Juliet Julie. Äsja toodud näidetes avaldub harmoonia struktuuri individualiseerimine eelkõige helistiku laiendamises eriliste laadi moodustist ehk grammatiliste kõrvalastmete ebatavaliste kadentside, kohati ka erilise akordika kasutamise teel. Seejuures jätonaal struktuuri lähtealuseks siiski klassikaline funktsionaalsuses Estonia välja arvatud ahest mustas linnus. See seda kinnitab ka teoste lõpetamine, konsoneeriva tuunika kolm kellaga. Kuid Märt Saare varaste soololaulude seas on ka selliseid, mis lähevad harmoonia eri komponentide individualiseerimisel osas klassikalisest tonaalsusest veelgi kaugemale. Eriti olulisel kohal on neis akordistruktuuride individualiseerimine, niisakordi struktuuride individualiseerimine, mis ei jäta puudutamata ka teoste lõppakorde. Üks selliseid on laul haigusaegu 1911.-st aastast. Teose põhiakordiks on kompleks, mille tuumaks on keskmises registris paiknev kivindita septakord. Koos passiga moodustab see enamasti mitmesuguseid Noon akorde. Asetseda üksteisest sageli isoleeritult või moodustades paralleelide ahelaid täidavad need akordid esmalt esmajoones koloristliku funktsiooni. Esikohal on iga üksiku akordi värvi efekt. Palun näide. Laulus valitsevat impressionistliku tabast meeleolus süvendab ka teose tonaalne teisend detsentraliseeritus tingitud rohkest orelipunktidest funktsionaalselt ebamäärasest või polüfunktsionaalsete Stakordidest nagu näiteks laulu lõppakord, Tertsitaja septimite dominant, Noon, akord, mis koosneb kahest üksteise peale asetatud puhtast kliendist. Need akordid loovad tausta otsekui õhus Eppavale, ilma selgete tonaalsete tugipunktideta, retsitatiivsele meloodiale. Eriti omapärane on samal 1915. aastal loodud laul ei viimsed. Vastandina eelmise lauluvabale improvisatsiooni lisusele valitseb siin rütmis faktuuris ja Meroodikas range ostinaatsus. Astmeliselt tõusev saate motiiv, mis kõlab sissejuhatuse algul ülemises hääles käib pidevalt läbi kõigis häältes kas algkujul või peeglis. Määrates oma liikumisega akordide järgnevusi. Nilist tuginevad viimased mitte funktsionaal, vaid lineaarses printsiibile. Nimetatud asjaolu. Nimetatud asjaolud võimaldavad siin näha Stravinski või hindemiti neoklassitsistliku stiili mõningate aspektide ennetamist poolt. Kogu arengu aluseks on saatejuhtmotiivi lakkamatu laadilis harmooniline ümber värvimine, vokaal, meloodia ise on sama motiivi on sellesama motiivi abihelidega rikastatud peegelkuju. Palun näide. Nagu te kuulsite, on laul kirjutatud kolme lauselise perioodi vormis, kusjuures kolmas lause on teise vareeritud kordus. Lause dramaturdiliseks aluseks on laadija, akordistruktuuride pidev teisenemine. Laadi nüansid vahelduvad põhiliselt iga kahe takti tagant. Esimeses lauses valitsevad peamiselt seitsme helilised atoonilised laadid ning suhteliselt lihtsad akordid. Kolm kõlatsept, akordid. Teises lauses esineb juba grammatikat ja polüfunktsionaalseid vintakorde. Selline akord saab muide hiljem ka teose lõppakordiks. Seejuures jääb vokaal meloodia endiselt Diatooniliseks. Kolmanda lause algosa laulu kulminatsioon. Viiblaadiliselt kõige kaugemale endiselt Diatoonilist vokaalmeloodiat saatev akordika lopsin juba inharmooniliste ümbermõtestamist ega ja täis toonilisi polüharmoonia kompleksse samal ajal kui akordistruktuurid on koplitseerunud altereeritud septianonacordideks. Rütmifaktuuri ja meloodika rangeostinaatsuse taustal tõuseb kõnesoleva laulurikas ja suure seesmise arenguga maania esile kui teose väljenduse põhitegur andis tekstis väljendatud üllatele vabadusi, ideedele erilise mõjujõu. Juba oma varastes soololauludes näitas Mart Saar, ent ühe suurima harmooniameistrina eesti muusikas selleks ei täida oma edaspidises loomingus järk-järgult täiustus, helilooja isikupärane stiil, laienes ainevaldkond, süvenes rahvuslik omapära. Siiski jäävad mitmed tema varase perioodi teosed sealhulgas soololaulud, minu süda, must lind, haiguse aegu ei viimsed duett sügis ja teised, nii oma kunstilise idee julguselt ja uudselt kui ka selle teostuse kompomissitult järje kindluselt ainulaadseks kogu Eesti muusikas. Ja väga võimalik, et veel hoopis laiemaski ulatuses. Kontrapunkte Balifoni. Ta insernenud naine lõbuse users kõva.