Tere, mina olen Olavi Pihlamägi ja täna on põhjust taas rääkida Eurovisiooni lauluvõistlusest, mille viiekümnendat aastapäeva tähistav show peakirjaga konkretjulations toimub laupäeval, 22. oktoobril Kopenhaagenis ja saab olema üks põnev ettevõtmine, kus kõrvuti kõlavad laulud läbi viie aastakümne ja kus aegade säravama väljaselgitamine toob hääletama ilmselt ka vanema põlvkonna muusikasõpru. Loomulikult on oma kohalolekust teatanud paljud superstaarid, kellele eurovisioon on andnud tuule tiibadesse. Vaatajate häältega saab välja selgitatud kõigi aegade parim Eurovisiooni laul. Tänases saates tutvustamegi, millised 14 lauluvõistlustulle astuvad 14-st alust, 11 on selle võistluse kunagi võitnud. Kuid paremate laulude edetabelis on kolm lugu, mis võidule ei pääsenud. Laulud jõuavad vaatajateni omaaegses esituses ehk videoklippidena mis annab mõningase eelistuse tänapäevastele lauludele, mis on tehniliselt ja resiilised. Säravamad. Laulud valiti välja rahvusvahelise internetihääletuse alusel, mis kestis kahekümnendaist maist kuni 12. juunini. On teada, et 10 laulu puhul on otsustav Euroopa muusikas sõprade maitse ja nelja puhul on kaasarääkimise õigus olnud neljal suurel see tähendab Inglismaal, Hispaanias, Saksamaal ja Prantsusmaal. Meie tänases saates meenutame laule nende ajalises järjestuses. Vanemast tänapäeva Kopenhaagenis on laurud segi paisatud ja igat laulu juhatab sisse kunagi Eurovisioonil säranud artist kas otse või videolindi vahendusel. Olen tänaseks saatekülaliseks maestro Peeter Sauli mehe, kes meil vaieldamatult kõige rohkem Eurovisiooni laule on orkestreerinud ja Heli Lääts on vähemalt 10 neist eesti keeles esitanud. Maestro Saul, mida tähendab teie jaoks tänavu juba viiekümnendat korda toimunud lauluvõistlus? See on üks huvitav muusikaline foorum. Kahjuks ei ole ta mudel on minu jaoks enam nii atraktiivne, kui ta oli aastakümneid tagasi. Kui vahel oli vähemalt 50 liikmeline sümfooniaorkester ja juhatasid dirigendid. Aga ikkagi on huvitav, huvitav jälgida, et siis mis, mis on erinevust Nende vahel ja mis neid ühendab ja see ongi kõik. Ja muidugi, kes laulavad. Muidugi ma pean mainima seda, et ikkagi nostalgiliselt asjale vaadata oli vanasti kõik nagu natuke huvitavam. Muusikali huvitavam laudad olid põnevad ja Loodolitele minu töödes ja tegemistes aega veel eurovisioonist pärit laule, ühtegi palli, kus mängija esimeseks poksis konkreetne tootja. Maestro mul on järgnevalt selline ettepanek, et mina tutvustan laulu ja peres selle kuulamist, annate teie lühikommentaari? Mingit pingerida oma eelistustest koostama ei hakka, kuid saate lõpus toome välja oma lemmiklaulu, neist 14-st alustame aga aastaga 1958 mille Hollandis toimus kolmas Eurovisiooni lauluvõistlus. Kahjuks on Eurovisiooni üheks traditsiooniks muutunud tõsiasi, et kõige populaarsem laul ei pruugi sugugi võita. Nii juhtus ka 1958. aastal Hollandis. Itaaliat esindas üliedukas helilooja ja laulja Domenico Modonio oma lauluga sinine värvitud sinisega maailmas tuntud kui volare, lenda autoreid leeris seda laulu kirjutama sigaretipakil nähtud pilt. Domenico Modonio astus üles esimesena ja pidi oma laulu esitama kaks korda sest tehnilistel põhjustel ei jõudnud heli mitmete maade kuulajateni. Ilmselt mõjutas viperus ka tulemust. Nüüd on raske mõista, miks ta ei võitnud. Modonio võitis ju selle lauluga esimese Grammy auhinnale kui parim meeslaulja. Molare sai 1958. aasta laulu ja aasta plaadi tiitli. Tühja sest, et veel vähetuntud Eurovisiooni lauluvõistlusel see laul kolmandaks jäi. Täna võime öelda, et voolare on enim Coverdatud Eurovisiooni laul. Raske on ette kujutada sellel ajal populaarsemat, palun minule imponeeris see väike fakt, et see oli ilmselt üks esimene ja võib-olla ka ainus laul, mille tol ajal ajal võttis kavasse ka naela kuulus kaunteesi Swingatest. Nii et see, see näitas juba seda, midagi oli? Valus on tõesti temas midagi lendab, midagi, midagigi lendab ülesse poole, kisub meid kaasa. Nii et see on võib-olla üks aegade parimaid. Meil laulis seda Tammert ennast. Järgmine laul 1965. aasta eurovisiooni lauluvõistlus toimus Itaalia pangandus ja moepealinnas Milanos ning selle võitis Luksemburgi värvides esinenud seitsmeteistkümne aastane prantsuse tüdruk France Laal lauluga laulev vahanud prantslase Seeškans tuuri kirjutatud lugu oli esimene esikohale jõudnud nõndanimetatud nukulaul. Mingil põhjusel on nukud, marjunjetid ja muu säärane olnud eurolaululoojate seas äärmiselt populaarsed ent võidu ning on selleteemalised palad jõudnud ainult kahel korral. Muidugi mäletan seda laulu väga hästi selle margiastrees üsna kiiresti-kiiresti, seda laulis Tiiu Varik suure orkestri saatel ja vot selles on mingisugune oma võlu, kõik see niisugune rütmiline saadad midagi, hüppenseerid kogu aeg. Ta ei ole mõttes nagu tavaline tantsurütm. Samas naiivsus selle laulu juures, nii et see võlus elus publikut seal Pindia difi täis. Järgmine laul, kui õhtujuht 1968. aastal Londoni seal oli lavale astus, juhatas sisse 13. Eurovisiooni lauluvõistluse. Huvitas saalis olevat publikut vaid see, kes tuleb Inglismaajärjelt teisele kohale. Inglismaalauluks oli ju konkretjulation. Õnnesoovid, mille loojad olid eelmise aasta võidulaulu hüpitnud. Tulid fil, kauther ja pill maating ning seda esitas Euroopa populaarseim meeslaulja. Popmuusika magus poiss Clif Richard konkreetsele esines, oli juba enne võistlust kõrgetel kohtadel, kõigis Euroopa edetabelites. Clif Richard esines 12 10.-na. Ta tuli vale sinises ameti ülikonnas, mille kaelusest varrukatest paistis uhke valgete puudega särk. Teda saatsid ovatsioonid ja suured lootused. Tema esinemine ei valmistatud mitte kellelegi pettumust. Kogu lava oli Clifi täis. Ta ei seisnud paigal, vaid tantsis, kes kaasakiskuvalt. Tema liikumist ei takistanud miski. Sest esimest korda sai võistlustel kasutada käsi mikrofoni. Publiku kiiduavaldustele ei tahtnud tulla lõppu. Tundus, et võit on sama hästi kui käes. Kaks hääletusvooru enne lõppu juhtis Clif Richard, siis andis Saksamaa Hispaaniale kuus punkti ja Inglismaale vaid kaks. Ja olukord muutus. Just sakslaste la vaimustus oligi tõeliseks üllatuseks. Nii see aga läks. Vähetuntud hispaanlanna massell võitis ühe punktiga 1968. aasta võistluse kuumi soosik Clif, Richard ja, ja ka pika ninaga. Kahjuks ei õnnestunud Triifil saada revanš iga viie aasta pärast ja veel üks huvitav fakt. Nimelt polnud suure lavakogemusega Clif sugugi raudsete närvidega. Ta närveeris sedavõrd, et kirjeldus hääletamist jälgimast koos teiste esinejatega nõndanimetatud kriin ruumis. Selle asemel lukustas ta ennast tualetti ja ootas, et keegi tale hindamistulemused teatab. Selles laulus on hoogu, selles laulus on tantsurõõmu ja selles on mingisugune pidulikus, mingisugune erinev pidulikus muusikaline kujundaja ära ära ääramis lähete pära, mis kogu aeg viinaga ülesse kisub meid kaasa asendamatu ala 2000 neljale seda Kalju terasmaa, aga seal hiljem ka kõikidel ringreisil Kalmer Tennosaar, üks suure trummar. Sel aastal võitis la jah, täpselt nii. Ja seda selle Margestreerisin leelo karbile ja mängisin ka seda Moskvas kongresside palees ilma erilise tehtud. Orkestrid jäljaljal ja. Järgmine laul teist korda võõrustas väike riik Luksemburg suurt Eurovisiooni 1907 kolmandal aastal. Publikut huvitas eelkõige see, miks otsustas Clif Richard sel aastal uuesti eurovisioonil osaleda. Clif oli enne võistlust nii erutatud, et tema tiimi liige andis talle närvide rahustamiseks Valiumi tabletti. Paraku oli tableti mõju aga liiga tugev ja teel esinemispaika jäi Clif Richard bussis lihtsalt magama. Lavale 32 aastane Clif Richard siiski jõudis ning tema esitatud laul power of my friends said kolmanda koha kaotades kahe punktiga teiseks jäänud Hispaaniale ja kuue punktiga võitjale Luksemburgidele. Muide, Clif tähistas äsja oma 60 viiendat sünnipäeva ja on endiselt edukas labort dist. Hispaaniat esindas 1973. aastal Eurovisioonil kuueliikmeline ansambel mos sõnades. Nende laul Restu püüa tuult, sai teise koha ning tõusis USA edetabelites esimese 10 hulka. Üldse Olimusedades läbi aegade üks edukaimaid hispaaniakeelseid ansambleid, kes suutis läbi lüüa ka USA-s. Selles laulus algab kõne lüürilist ballaadide nagu AEG niuksed, kiiretud nüüd on ära kadunud ja kahjuks nii nagu tookord see laul minus mingisugust niisugust erilist poolehoidu ei äratanud. Nagu öeldakse, sile ja arvamuslaud. Aga ei näinud sellel laulul rakendusmuusik, eks ole, kontserteid seal tantsud ei läinud sellele rakendust ei ühes ega teises. Kõige edukam, kõige andekam ja kõige meeldejäävam esitus Eurovisiooni lauluvõistluse ajaloos kuulub paljude meelest avale, kes võitis 1974. aastal lauluga Waterloo. Nende arvates on ABBA ainus Eurovisiooni võitja, kelle just lauluvõistluse võit on viinud muusikamaailma tippu. ABBA oli esimene ansambel, kes Eurovisiooni võitis. Pärast teda on võidusäras rõõmu tundnud veel üheksa gruppi. Raythonis esitatud Waterloo olid tempokaim lugu, mida iial Eurovisioonil kuuldud ning abakandis lauluga suurepäraselt sobivaid kostüüme mis olid ehitud klemm rokisäraga. Dirigent Sven-Olof Waldov oli kostümeeritud Napolioniks. Erinevalt Napolonist aba võitis lahingu ja sellest hetkest volikogu maailm võimsa neliku jalge ees. No Waterloo on muidugi eriline laul, temas on mingisugune eriline muusikaline kujund, väga terve elu tunnetakse. Aga mis mulle kõige rohkem meeldis orkestris Tampa, Tampa, Tampere, Tampa, Tampa Tampere ajal, kui ma seda orkester ees, siis ma tükk aega mõtlesin, et kellele seda anda. Ja vaatasin sümfooniaorkestri partituuridest järele, te tahate aga väga palju miili klassikute kini teda teda. Nii sellel nagu ma veel kordan tervi terviklikult väga hästi komponeeritud laul, väga head muusikalised kujundid ja tema, tema rütm ja see, see niuke õige tempo, ta ei kiirusta. Aga ta samal ajal aktiviseerib tema märkused kõigepealt väga originaalne ja väga hea muusikaline kujund ja väga hea rütm. Teist korda Eurovisiooni ajaloos võitis 1907 kuuendal aastal võistluse avalaul Briti grupile Brave Hoffmann suutis konkurentsi pakkuda üksnes Prantsusmaa esindaja Katri inferry. See Yorkissis formi, hoia oma suudlused, minule oli uue ajastu laul ning algusest peale võistluse favoriit kaks meest ja kaks pükskostüümides ning kuklasse nihutatud barrettidega naist žestikuleerisid ja tantsisid laval energiliselt. Ansambli eestvedaja toni Hillar olevat selle loo kirjutanud oma pisipojale, kes pidevalt pidi nägema oma vanemate õhtuseid äraminekuid ja jääma üksik koju suudlustega. Seda pisipõnni siis lohutatigi. Väga tore laul, mõnus ja ma pean ütlema seda, et siiamaani ikka minu repertuaaris esineb mingeid seda kõikidel pallidele, vahest kontserdiks publikule see laul meeldib? Mulle ka meeldib, alati ei oska seletada, miks meeldib, eks ole. Ikkagi on selles kujundis mingisugune kunstiline lahend kus selline nähtus, mis paneb kuulama ja paneb sind rõõmustavat, selles laulus on see võõrs ja tema, tema refrään on mõlemad nii hästi orgaaniliselt seotud, et teda on mõnus mängida, mõnus kuulata. Uskumatu, kuid tõsi, Eurovisiooni lauluvõistlus pidas 1908. aastal hõbedast juubelit 25 aastat ja ikka veel elus. Hüüdsid paadunud vastased. Eurovisiooni poolehoidjate jaoks oli see aga märked, võistlus võib elada pikki aastaid ja muutuda järjest populaarsemaks. Iirlaste ülemvõim Eurovisiooni lauluvõistlusel algas aga just 1908. aastal kuid Johnny Logan võitis ballaadiga vat sõnade, mis loeb veel üks aasta. Enne seda olid iirlased võitnud vaid korra aastal 1970. See on üks väga armas niisugune lüüriline ballaad kuigi see meloodia seisab nagu, nagu paigal, aga ikkagi selle harmoonias toimub mingisugune liikumine, mis teda, mis teda viib nagu edasi. Aga kahjuks ütleme hiljem, see lugu nagu ei leidnud erilist rakendust suures maailmas. Pikaaegse Eurovisiooni kogemusega saksa helilooja Ralph hiigelja, majandusteaduste magistrikraadiga poeet Pärnse meenunger seadsidki end valmis 1982. aastal võiduks. Siigel otsustas lavale tuua seitsmeteistkümne aastase pikajuukselise keskkoolitüdruku Nikol hoolichi kes end ise kitarril saates laulis rahust, armastusest. Nikol hämmastas publikut võidulaulu kordamisel. Ta laulis seda nii saksa, inglise, prantsuse, hispaania kui taani keeles. Laulus tuli üleeuroopaline hitt. Sel aastal tõusid sakslased esimest ja seni viimast korda võidule. Ballaad rahusid, kui ma seda lugu hakkasin orgestreerima, siis millegipärast hakkas mul kuskilt paralleelselt kõlama kõrvus kuhugi kellegi tähendab seal laadiline, kitarrisaade ja niisugune ilma üledramatiseerima. Vaata, see on niisugune maailma probleem. Rahu ja sõjaküsimus on ju olnud kõige suurem maailma probleem, eks ole, siin ei olnud mingisugust, vaatas üks lihtne tütarlaps laulab kitarriga rahust ja vot see, see, see kujund ja see, see köitis seda, millistel ei, käisid üsna ruttu pärast. Esimest korda tõusis 1987. aastal osavõtvate riikide arv üle 20 22 võistlejat tänu Kreeka ja Itaalia osavõtule. Erakordsele viitas ka iirlase Johnny Logani rekord, kui ta teist korda eurovisiooni võitis ja mille ta 1992. aastal veelgi suuremaks võidude seeriaks paisutas. Jonny on siiani ainus, kes kaks korda võitjaks tulnud lauljana ja kolm korda autorina Kopenhaagenis on Johni kroonimata Eurovisiooni kuningas kohal ja lubas vahe ette aastatega üllatada. Mäletan seda laulu ja mäletan, ma tookord tundsin. Ma ei saa ütelda, et see laul mõjus mulle mingisuguse originaalse uue viisi käänu kuuemmeril, aga aga millegipärast võllusse laulja see niisugune lihtne seal niisugune stiil, mis sobis selle laulu esitamiseks. Aga ma ei usu, et see et see oleks paljusid inspireerinud teisi lauljaid seda kasutama kontsertitel, see vist sai tema hobiks. Üldse ma vaatan Johnny Logani laule, need eurovisioon edukaid laule eriti palju esitatud ei ole, nad on küll võitnud, aga see võit ongi jäänud võiduks. Jah, kahjuks see tähendab puudub see miski. Üsna pingelises heitluses tuli 1988. aastal lauluvõistluse võitjaks favoriidiks peetud Šveits, keda esindas 20 aastaseks saanud silindioon. Võit oli aga ülinata. Teiseks tulnud Inglismaa laul Go, mille esitas Scott Fitzgerald kaotas kõigest ühe punktiga. Selle võidu eest peab Šveits tänama ka Jugoslaavias, kes viimasena hääletajana andis talle kuus punkti, jättes Inglismaaga hoopis ilma. Küll on aga vähe kahtlust, et võitis parim. Selinud joon pani sellega aluse oma fantastiliselt karjäärile. Tema kleidi disainer aga mitte. Abajärel oli see liin teine artist, kes võib öelda, et Eurovisiooni võit viis ta tähtede sekka. Laul ära lahku ilma. Kuigi meil on rõõm tõdeda, et liin teol on kuni tänapäevani laval ja suurepärased slaavias laulnud. Aga selles selles laulus on üks minu jaoks selline probleem, et ebatänulik lauljale algab madalas registris, seal on jõuetu, ei sära, eks ole, ja see on, see on väga paljudel, nii sellises vallaadidele esimene osa kirjutakse kuskil madalal kestis siis refrään, aga laulan tervikuna. 1998. aasta lauluvõistlusel tõusis rahvusvahelise klassi täheks Dana International. Iisraeli transseksuaalkes oli endale artistinime võtnud süütu iiri teismelise 1970. aastal lauluvõistluse võitnud taana järgi. Dana Internationali laul oli perfektne Eurovisiooni materjal. Seal oli ühesõnaline internatsionaalne Pealkiri diiva. Värvikas isiksus, Dana International laulis väga hästi võimsalt. Kui ta oleks kaotanud, siis mitte laulu, vaid oma eraelu pärast. Ajakirjandus võrdles Dana Internationali Amanda liiri käed Bacara nägu. Ja seda kõike saadab kõmuline kuulsus, et kuus aastat tagasi oli ta veel mees. Selle laul, valgus tuletab meelde kõikide Nõukogude Liidu Savitskaja, kes neist praadi laulad. Loomingust meetod, mis põhjani ikka mingisugusel Secklentsi üsna üsna niisugusel lihtsalt. Nii et kui sa esimese takti Kaksak ära kuulad, siis on selge pilt, nisukene, sekventsiline meloodia ülesehitus algas kuskil Prantsusmaal, aga see levis, võte levis ja siiamaani on seda kuulda eriti just meie palavalt armastatud idanaabrite juures. Ikka nii et selle tõttu selle tõttu temas ei ole, ei ole, mingisugust pinget. Sai juba täpselt teadmise ette, tuleb, tähendab, heliloomingus ongi, et kui sa kuuled seda meloodiat, tähtis vastane puru läks, vaat see tekib siukene. 45. Eurovisiooni lauluvõistlus 2000. aastal Stockholmis oli mitmes mõttes juubelihõnguline, kõigepealt lauluvõistlus ise. Siis täitus ebul 50. tööaasta ning teise maailmasõja lõpust 55 aastat. Lauluvõistluse võitis täielik must hobune, itaallastest vennad Olsonid. Milles siis peitub keskealiste vendade Oldenite võidu saladuse? Vastuseks ühe ajakirjaniku küsimusele armastuse tiibade pikkuse kohta. Kolsenite laulu pealkiri tõlkes on lenda armastuse tiivul. Maalis Jørgen Olsen piltlikult silla laulja ja kuulajate südamete vahele. Samas pidi tõdema, kuivõrd oluline on suhtlemisoskused, siiras ja südamlik naeratus, kaamera tabamine, žestid, tänusõnad pärast laulu on küll näiliselt tühised pisiasjad ent tegelikult olidki need trumbid esinemiskogemustega vendade käest, millega teised üle mängiti. Ta algab nagu üks korralik diskolugu afranide rütmidega kuid refräänis hakkab kõlama. Viidi ütle toonikalt kliendile, siis on midagi, mis erutab ja ja paneb kuulama, siinse võti ongi. Riias toimunud lauluvõistluse üheks favoriidiks peeti esinemiskogemustega Türgi disti sertab Ereneri, kes ise laulu Evey kaasautorina suutis suurepäraselt laulu avada. See haaremi tantsuline vaatemäng said televaatajatelt enim punkte ja viis 2003. aasta võidupärja esimest korda Türki. Alates Tallinna eurovisioonist oli kõigile selgeks saanud, et võimas vaatemäng on lauluvõiduks hädavajalik. See, miks diskolugu sobib hästi pärast kella kahteteist kuskile baari tal on muidugi teatud mingisugune orientaalne taustajad, midagi kõlab sealt läbi nagu ennast türgi rahandusliku selle kandja Rausi headest lugudest. Eurovisiooni 50. aastapäeva parimate laulude järjestuses on kõige uuemaks tänavune võidulugu Kreekalt mille esitas Rootsis kasvanud kreeklanna Helena Vabarizov, kes astus esimest korda Eurovisiooni üles aastal, mil meie Padar-Benton selle võitsid. Nüüd solistina oli ilus Helena üks võistluse favoriite, kes tõestas laulu pealkirja Maynamber van tulles ootuspäraselt peamised lõunariikide häältega esimeseks. Pool või rohkem selles kujundist ja selles kompositsioonis on rütmipillide käes imiteerivad siis Kreeka need rütmexe kindlasti nagu lauluvõistlus, ma kujutan ette, et sünnib mis on laul, meloodia, vaadake hea meloodia, võtad inimene oma mälus ellu kaasa ja kui tal on veel ja kui tal on kurb meel, siis ta seda meloodiat laulab. Seepeale peab olema laulda meloodia nendes lugudes, kui te võtate tagant ära kontrabassis või basskitarri trummid ja need, misjärel sääre tyhildajaga meloodiat ei oleks siin koguprodukt seal koguprodukti, ühesõnaga diskorütmi, need trummide kõlaline niukene diapasoon erile erinevad nüüd midagi. Nii et selles mõttes võttis küll kindlasti esitus, eks ole. Aga kast, kas ta levib ja ma ikka tulen selle juurde tagasi. Eurovisiooni laul peab olema. Ja ongi kõik laulud, mis Kopenhaagenis esitusele tulevad kuulatud. Minu lemmikuteks muide, on Clif Richardi konkretjulationes millest nime laupäevane üritus ka kannab ja ABBA Waterloo, maestro Saul. Mida tähendab ma 120 protsenti esinenud? Tänan, maestro Peeter Saul meiega saates osalemast. Põhja-Eesti televaataja saab juubeli show'd Kopenhaagenist jälgida Soome TV2 kaudu Lõuna-Eesti oma Läti televisiooni kaudu ja Ida-Eesti oma vene televisiooni vahendusel. Eesti televisioon selle ürituse ülekandeks raha ei leidnud. Ilmselt on teil midagi olulisemat üle kanda. Eurovisiooni 50. aastapäeva juubelishow Kopenhaagenis algab laupäeval, 22. oktoobril Eesti aja järgi kell 22 kuulmiseni.