Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Ajastuid saab määratleda mitmel moel. Üheks viisiks on määratleda aega enne ja pärast Eduard nõudeni paljastusi USA julgeolekumasina huvist omada jooksvat ülevaadet maailmakodanike omavahelisest suhtlusest. Nähtus on laiem ja sama tegevus on omane kõikidele jõupoliitikas osalevatele riikidele. Olla ausa kodanikuna varjatud jälitamise subjekt ja kaotada privaatsust ning anonüümsus ise. Anonüümsuse ja järelevalvet ametnikkonnale tekitas hulga pahameelt, aga ei pakkunud ühtegi head lahendust olukorrast pääsemiseks. Kellel on võim, selle käes on jõud vaadata suures mängus sinu kaarte. Võtmeks piisab, kui öeldakse, fraas rahvuslik julgeolek nõuab. Tehnoloogiafirmad said aru, et hirm jääda küberruumis Alasti nimetatute ja häbitute ametnike ees mõjub halvasti ärile. Inimesed tahavad IT-lahendusi kasutada intiimseteks, vestlusteks, pereliikmete ja sõpradega hoida ning hallata IT-platvormide abil ärisaladusi, terviseandmeid, raha ja muud vara. Inimestel on õigus nende andmete kaitseks, aga salatseva jälitusskulptuuri tingimustes ei saa selles olla kindel. Kahtlus, et mõni IT-firma jagab andmeid riigiga, ei oleks ja reklaam lasta igal soovijal oma andmeruumi krüpteerida, tingimusel et Dmitri avamiseks on olemas julgeolekuteenistustele. Salaux ei oleks samuti lahenduseks. Vastupidi, suurendab turvatust, sest sama ukse kaudu käiksid varjatult andmetega kõik kurjategijad. Lõppude lõpuks on aga riigil alati õigus nõuda piisava kahtluse olemasolul juurdepääsu iga kodanikuandmetele. Ja siin on peidus samuti äriline aspekt, sest riigi suhtes vaenulik firma tundub samuti kahtlasena. Taoline poleemika saabudes eelmisel aastal omamoodi kulminatsiooni, kui Google ja Pille otsustasid krüpteerida oma mobiilsete platvormide andmed uuemate jõusse ja Androidi platvormide andmevahetus jääb seega kõrvalistele isikutele suletuks. Kusjuures Apple ja Google lahendasid olukorra nii, et ka nemad ei saa neid andmeid vaadata. Ka ei saa keegi neid süüdistada. Muude andmete osas on nad aga kohustatud alluma seaduslikele päringutele. Snowdeni järgse ajastu märgiks on seegi, et nüüd nad raporteerivad avalikult, kui palju neid siis riik isikute kohta päringuid teeb, et hoida protsess kaudselt, avalikkuse kontrolli all. Püüdlused aga suurendada indiviidide privaatsuse kaitset, tekitab teistsuguseid ja uusi inimlikke probleeme. Suvel lahkus siit ilmast pärast võitlust vähiga üks 72 aastane Kanada alamteades saatuste ette põrandast ta oma nimel olnud maja ja autoabikaasale maha jäänud prouale jäiga kogu vallasvara, mille seast kandis suurt emotsionaalset väärtust Apple'i tahvelarvutid. Ehk mida vanapaar oli ühiselt kasutanud kuid siis ühel päeval lakkas seade töötamast ja nõudis võtmesõna. Selle mitteolulise asjaga oli tegelenud vanahärra ning seal oli ta ilmselt unustanud prouale edastada ning viimasele ei tulnud pähe ka seda küsida. Proua lootis, et probleem kuulub lihtsate sekka ja pöördus abipalvega Apple'i poole. Sealt vastati, et nad ei saa kasutaja võtmesõnad teistele isikutele edastada. Ühesõnaga teada olukorra kurva paratamatuse palus appi esitada abikaasad notariaalselt kinnitatud surma teeninud. See ka neile edastati, kuid siis leidis firma, et sellest siiski ei piisa ning konto avamiseks on veel vajaga kohtu korraldust. See aga tähendanuks prouale mitme 1000 dollari suurust väljaminekut ja ta sai pahaseks ning pöördus kirjaga Peadirektor Tim Cooki poole. Teda pani imestama, et ta oli seoses mehe surmaga saanud hõlpsalt ära klaarida pangaga setode, sotsiaalsete toetuste ja lugematute muude abikaasa surmast tingitud riigiametitega seotud toimingud. Välja arvatud siis võtmesõna ühises kasutuses olnud arvutile. Proua sai Apple'i peakorterist lühikesed vastused. Paraku on piirid. Omal sellised reeglid. No ja siis lõpuks palus ta abitelekanalid Sibess, mis tegi Juhtunust glo. Alles pärast avalikku tähelepanu hakkas asi laabuma ja firma asus prouat abistama. Viimane oli ostnud isegi puu arvuti, kuhu püüdis nüüd lahkunud abikaasaga koos kogetu ja kogutu virtuaalse vara üle kanda. Selleks oli arvutis mängitav kaardimäng. Lühe ajamääratluse ajastu enne ja pärast arvuti omaniku surma.