Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Umbes aasta tagasi meenutas innovaatiline ettevõtja Elon mask, mis juhtus lifti poistega? Selle ametikandjaid enam ei ole. Kunagi trepist käimise asemel mugav kraana teenus korruste vahel liikumiseks üpris ohtlik ja kindlasti ka erakordne ja seetõttu ei lubatud. Enamasti ei söndatudki trepist käimisel vältijatel ise korruste vahelist tõstukit opereerida. Täna tekitakse Califti poisi kohtamine ebamugavust, sest usaldame lifti ennast rohkem kui nuppe vajutama palgatud isikut. Elon mas kasutas seda näidet vihjemaks tulevikuvisioonile, milles inimest ei lubata autorooli. Tõenäoliselt paljud seda isegi ei söandaks ega tahakski. Maski arvates on inimestest autojuhid liiga ohtlikud, et lubada tal juhtida paaritonnist surmamasinat. Täna seda veel ei juhtu, aga protsess on alanud. Konsulteeri Kletti poistega, kuidas see juhtus nii et nemad aru ei saanud? Põhjustest, miks see aeg võib saabuda üllatava kiirusega, saab aimu uutmoodi probleemi tõttu. See on. Sündinud seoses viimasel ajal kasvavad tähelepanu saanud ja autotootjate tõsiste pingutuste tulemusel tänavatele ilmunud isejuhtivatele autodele. Paari aasta eest oli siin juttu Google'il kogemusest seoses miljonid iseseisvalt läbitud sõidu, meili toodetud kogemusele. Isejuhtiva auto puhul on tegemist ju omamoodi kaudse juhtimise probleemiga, sest lõppude lõpuks juhindub automaat otsustamisprotsessist. Programmi loodud reeglitest Google'i insenerid tunnistasid, et Nad olid sunnitud programmeerima robotliku autojuhi kergelt kiirust ületama sest nii oli kokkuvõttes ohutum liigelda. Põhjuseks muuhulgas inimestest autojuhtide kalduvus valida liikluskiirust, teeolude ja teiste liiklejate järgi, mistõttu jäärapäine reeglijälgija murdub ohuallikaks. Loole on olemas järgsest isejuhtivate autodega. Eksperimenteerivaid on nüüd liikluses juba palju, tänu millele on hakanud. Kogunenud tähelepanekute abil välja joonistuma pilt, mida esialgu ei osatud oodata. Oli ju üheks isejuhtiva auto pooltargumendiks robotlik sõnakuulelikkuse ja sellest tulenev liiklusturvalisuse tõus. Kui kuhugi raporteeris esimese sümboolset suure läbisõidukogemuse põhjalt, et nad ei teinud ühtegi variitsis kohe-kohe järgnes, täpsustas, et nad ei olnud ise süüdi üheski aris. Nende isejuhtiv sõiduk sattus küll üksikutes saba riidesse, ka nendes olid süüdi inimesed, ühel korral vist isegi Google'i töötaja. Nüüd tuleb välja, et isejuhtivate sõidukitega juhtub tavasõidukitega võrreldes kaks korda rohkem liiklusavariisid ja need on peamiselt plekki, mõlkimised, pehmemat laadi kokkupõrked. Kokkupõrgete põhjuseks on asutamas liiga jäärapäiselt reeglipärane tegevus liiklusummikutes ja tiheda liiklusega keskkondades, milles inimesed kipuvad otsima nõndanimetatud looming. Olulisemaid lahendusi inimesed rikuvad reegleid. Juhul kui ülejäänud liiklejad on inimesed, saavad nad jooksvate olukorra uudsusest aru ja kohanevad. Näiteks ka ise reegleid rikkudes. Enim juhtub sellist kollektiivset reeglite rikkumist tiheda liiklusega kiirdel, milles kõik siis kipuvad jälgima keskmist kiirust. Enamasti on see aga üle lubatud kiiruse. Samuti ühes varasemas kommentaaris oli jutuks liikluse uurija aastatepikkuse kogemuse tähelepanek, et inimesed valivad sõidukiiruse pigem teeolude kui reeglite järgi. See tähendab, kuid lubavad kiiremini sõita, siis nii kiputakse tegema. Põikpäine isejuhtiv auto ei saa taolisest sõnadeta kokkuleppest aru ja. Samuti ei saa isesõitev auto aru, kuidas ta rida vahetades peaks mahtuma kahe järjestikku sõitva auto vahele ja ta jääb ootama võimalust, kui avaneb matemaatiliselt sobiva pikkusega pikivahe. Inimesest autojuht aga püüaks kiiruda kahe sõitja vahele mõnikord seda, paludes teine kordaga tegutsedes süüdimatult robotist. Tühi puhul kasvab oluliselt risk, et keegi sõidab talle siis tagant sisse. Inimesed, võib-olla Tuudutaksid. Näitaksid midagi sõrmedega, aga kõik jõuaksid siiski tervetena sihtpunkti. Järelikult kui liikluses on robotid ja inimesed peavad inimesed hakkama liiklusreeglite kuulelikeks või peab robotit programmeerima, rohkem reegleid rikkuvad, eks ilmselt teame, et inimest ei muuda. Aga meil on sama raske avalikult tunnistada, et loomeliiklusreegleid eiravaid roboteid sest me ei saavutaks poliitilist konsensust. Nende lubamiseks liiklusesse, nii jääbki alles kolmas lahendus. Kuna robotautod on kulutõhusamad sõitjad, siis need ilmuvad liiklusesse inimeste enda ajendatuna ja jälgivad siis ka reegleid. Inimesed aga kaovad roolist nagu liftipoisid.