Kell on kuus, Päevakaja võtab kokku tänased olulisemad sündmused meil ja mujal stuudios toimetaja Margitta otsmaa. Danske pank müüb oma Eestis asuvast pensionifonde haldava ettevõtte LHV-le. Pensionifondide mahult tõuseb LHV turuosa sellega 30 protsendini. Kooselu seadusest tingitud erimeelsused on viinud pingeteni koalitsioonis. Peaminister Taavi Rõivase sõnul on kompromissi leidmine aja küsimus. Šveitsis Genfis algasid Süüria rahukõnelused, mille peamine eesmärk on laiaulatuslik relva, humanitaarabi toimetamine abivajajateni ja ISISe ohu peatamine. Ida-Virumaad öösel toimunud bussiõnnetuses vaata ta 13 reisijat, neist kahe vigastused on rasked, kuid inimeste elu ohus ei ole. Nordic Aviation gruppavad märtsist uued lennuliinid. Eesmärgiks on seatud, et järgmise 11 kuu jooksul lendab nende vahendusel 400000 reisijat. Lendude teenindamiseks liisitakse suvehooajal viis lennukit ja jätkatakse üleminekut Eesti meeskondadele. Aasta septembriks saabub Eestisse neli uut parvlaeva, millest kaks hakkavad sõitma. Kuivastu-Virtsu jagaks Heltermaa Rohuküla vahet. Kaupade jaemüük kasvas aastaga 10 protsenti. Majandusteadlase Urmas Varblase sõnul on selle põhjus inflatsioonist kiirem palgakasv ning inimeste suurenevad hoiused. Rekordtarbimine majandusele siiski ohtu ei kujuta. Haapsalus jagatakse täna õhtul muuseumide aastaauhindu ehk muuseumirotte Eesti käsipallikoondislane Dener Jaanimaa liitus Saksamaa kõigi aegade edukaima meeskonnaga Teehaawegiiv. Ilmast nii palju, et öösel taandub lörtsi ja vihmasadu Eesti kohalt itta ning saartelt alates pilvkate hõreneb, kuid homme lõuna paiku saabub merelt uus sajuala, mis liigub edelast kirde suunas. Sajab peamiselt vihma. Puhub üsna tugev tuul, mis õhtuks nõrgeneb ning õhutemperatuur on homme pluss kaks kuni pluss kuus kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda. Danske pank müüb oma Eestis asuva pensionifonde haldava ettevõtte LHV-le müügitehingu peab heakskiidu andma finantsinspektsioon ja konkurentsiamet. Tehing peaks poole aasta pärast lõpule jõudma ja siis avalikustab LHV ka tehingu lõpliku hinna jätkab Janek Salme. LHV-le müüakse varahaldusettevõte Danske Capital usaldab viit pensionifondi. Danske pensionifondidel on üle 43000 kliendi. LHV pensionifondidel on kliente ligikaudu 130000. Danske Bank teatas mullu veebruaris, et keskendub edaspidi Balti riikides vaid ettevõttete pangandusele ning privaatpanganduse klientidele. Danske Banki balti panganduse juht Ivar Pae ütles, et seetõttu otsustati Danske Capital müüa. Kuna me näeme, et pensioniklientide teenindamine on väga palju seotud massturuga, siis ühe sammuna selle strateegia elluviimisel Me otsustasime leida ka jätkusuutliku lahenduse, kuidas pensionikliente, kes on meid usaldanud viimased 20 aastat, kus nad saaksid leida siis uue teenusepakkuja, kes suudab neile teenust edasi teha kvaliteetselt ja, ega hea tootlusega. Pensionifondide mahult tõuseb LHV turuosa 30 protsendini, fondide maht ulatub tehingu tulemusel 780 miljoni euroni. LHV varahalduse juhatuse esimees Mihkel Oja ütles, et LHV soovib oma positsiooni Eesti finantsmaastikul tugevdada. Pensionifond on LHV juhtinud alates teise samba süsteemi algusest aastast 2002. Täna mahtude poolest juba suuruselt teine fondivalitseja Eestis teadupäralt Eestis pensionifondide tasud langevad koos mahtude kasvuga tänu sellele fondivalitsejate liitmisele siis keskmiselt praeguste Danske pensionifondide klientide jaoks langev tasu kuskil 20 protsenti. LHV pensionifondide klientide jaoks langeb tänu sellele fondivalitsejate liitmisele 10 protsenti haldustasu. Küsisin LHV varahalduse nõukogu esimehelt Erki Roosukeselt, kuidas LHV ostu rahastab. Me oleme juba ennast rahastanud LHV allutatud võlakirjade emissioon, mis me tegime oktoobris, mis läks väga väga õnnelikult. Et see ongi üks peamine rahastamise allikaid, see on hästi tehtud rahandusele kontodel ootamas, et me oleme valmis. Tehingule järgnev fondivalitsejate ühendamine toimub praeguste eelduste kohaselt kolmanda kvartali jooksul. Seejärel kavatseb LHV ühendada sarnase investeerimispoliitikaga pensionifondid. Juhul kui kliendid fondivalitsejat vahetada ei soovi, ei pea nad midagi tegema, sest kõik muudatused tehakse nende jaoks automaatselt. Täna öösel sõitis Ida-Virumaal teelt välja Riia-Peterburi reisipoiss, selles õnnetuses sai vigastada 13 inimest. Jüri Nikolajev kõneleb lähemalt. Õnnetus juhtus poole ühe paiku öösel Tartu maanteel kümmekond kilomeetrit enne Jõhvit suhteliselt sirgel teelõigul puit rasketes ilmastikuoludes, räägib aktsiaseltsi Lux Expressi juhatuse esimees Hannes Sarapuu. Teel oli jäide ja 100. lörtsi ja oli ka tugev nagu tuul, buss lihtsalt sirgel teelõigul, sisuliselt kandus teepervele ja, ja sealt edasi vajus siis põhimõtteliselt tee kõrvale kraavi, külili. Bussis viibis 26 reisijat ja kaks bussijuhti, nende seas ka Venemaa, Usbekistani ja Läti kodanikke. Ida-Viru keskhaiglasse toimetati 12 inimest, räägib haigla kommunikatsioonijuht Ülo Veldre. Nendest kaheksa peale esmaabi osutamist on haiglast väljas ja neli inimest on hospitalid keeritud. Nendest kahel operatsioon. Ühel meesterahval on amputeeritud käsi ja ühel naisterahval on küsimus ka, kas õnnestub kompoteerimist vältida, tal operatsioon tehti, aga sõltuvalt sellest, kuidas nüüd edasi kulgeb. Need kaks, kellest jutt oli, on mõlemad Venemaa kodanikud ja veel kaks kestvust digitaliseeritud. Nendest üks on ka Venemaa kodanik ja üks on üks on Eesti kodanik, mida võib kindlalt öelda, et ohtu nende inimeste elule ei ole. Et nad on stabiilses seisundis. Lux Expressi juhatuse esimehe Hannes Sarapu arvates võisid reisijate vigastused olla tingitud kinnitamata turvavöödest. Kõige suurem vigastuste ohtu, justkui poiss vajub külili, siis reisijad liiguvad bussis ringi, kuna ta on kinnitamata, kukuvad teistele istmetele ja vigastusi on on siiski lihtne tulema, kui ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud. See oli Lux Expressi 10 tegutsemisaasta jooksul esimene niivõrd tõsine bussiõnnetus. Hannes Sarapu. Siiralt vabandan ja avaldan kaastunnet kõigile, kes selles õnnetuses kannatada said ja oleme juba suhelnud ka kindlustusandjaga, et ka selles valdkonnas kõik protsessid toimuksid kiirelt ja operatiivselt. Politsei andmeil sõitis buss õnnetuse toimumise hetkel lubatud kiirusega ja roolis olnud bussijuht oli kaine. Juhtunu täpsemad asjaolud selgitab kriminaaluurimine Uudistele Jüri Nikolajev. Narva. Kooselu seadusest tingitud erimeelsused on viinud pingeteniga koalitsioonis. Peaminister Taavi Rõivas ütles saates uudis pluss kooseluseaduse rakendusakte ja sellega seonduvaid pingeid kommenteerides, et kuni on võimalus kompromissi õnnestumiseks, tuleb selle nimel tööd teha, ükskõik kui palju selleks aega kulub. Ei ole kevadel valitud riigikogu koosseisus viitekümmend ühte häält selleks, et poolteist aastat tagasi vastu võetud kooseluseadus täpselt sellisena muutmata kujul vastu võtta. Ja, ja seetõttu on meil olnud kaks sellist, esmapilgul väga lihtsat valikut. Nimelt kas loobuda selle seaduse rakendamisest üldse või otsida kompromissi. Sotsiaaldemokraatide ja IRL-iga on esimeeste tasemel plaanid sõnastatud. Eks iga esimees peab ka oma erakonda siis kaasama ja vaatama, kas kas erakonnale on sellisel kujul vastuvõetav. Ei ole ju suur saladus, et IRL on teinud ettepanekut, üks puudutab lapsendamise regulatsiooni seaduses ja teine puudutab küsimust siis põhiseaduse täiendamise eest. Me oleme olnud nii seal demokraadid kui Reformierakond avatud kompromissi otsimisele ja nüüd on küsimus natukene nagu laiemas ringis, et kuhumaani on siis võimalik ühiselt minna. Demokraadid kui Reformierakond on näidanud selgelt valmidust kompromissiks ja, ja nüüd on taas kord siis IRL-il võimalik öelda, et on valmis ka olema kompromissialtid selles küsimuses või millisena nad, seda, need päevad, ma ütleksin, et küllalt lähedal olema minu hinnangu sellele, et lahendus võiks sündida. Kui ma seda ei usuks, siis me oleks selle teema maha kandnud ja räägiks mingitel muudel teemadel. Edasi läheme välissõnumitega ning Evelyn Villers võtab päeva olulisemad kokku. Šveitsis Genfis algasid Süüria rahukõnelused, mille esmased eesmärgid on laiaulatuslik, relvarahu humanitaarabi toimetamine abivajajateni ja ISISe ohu peatamine. Peamine eesmärk on aga rahukokkulepe, mis sisaldab valimistega lõppevat üleminekuperioodi ja mis vastab eelmisel kuul heaks kiidetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile. Kõnelusi juhib ÜRO. Ometi teatas ÜRO pressiesindaja Ahmad Fawsi varem, et veel viimase hetkeni pole selge, kes kõnelustel üldse osaleb, kuna mitmed osapooled on seadnud kõnelustel osalemisele eeltingimusi ja edastanud osalemise kohta vastakat infot. Süüria president Bashar al-Assad siiski kinnitas varem, et saada tänaseks Genfi oma delegatsiooni. 40 protsenti sakslastest leiab, et kantsler Angela Merkel peaks oma liberaalse pagulaspoliitika tõttu tagasi astuma. Vastupidisel arvamusel on 45, kaks protsenti, selgus ajakirja fookus avaldatud uurimusest. Sakslaste meelsus on pöördumas kantsleri pagulaspoliitika vastu ajal, mil inimesed pelgavad, et Saksamaa ei suuda rekordilise põgenikevooluga toime tulla. Mullu saabus Saksamaale ligi 1,1 miljonit põgenikku. Merkeli juhitud konservatiivide hulka kuulunud küsitletutest nõuab kantsleri tagasiastumist pea 27 protsenti. Uuringus küsitleti 2047 inimest. Merkel sõlmis eile hilisõhtul oma vasakpoolsete koalitsioonipartneritega leppe asüülipoliitika karmistamiseks. Lepe näeb muu hulgas ette Põhja-Aafrikast saabunute tagasisaatmise ning perekondade taasühendamise edasilükkamist. Eile teatas asekantsler Sigmar Gabriel, et Saksamaa liigitab Alzeeria, Maroko ja Tuneesia ohututeks lähteriikideks. Otsus lihtsustab neist riikidest pärit sisserändajate varjupaigataotluse tagasilükkamist. Ja uuesti Eestisse riiklik lennukorraldus ettevõte Nordic Aviation Group avab märtsis aastaringsed otseliinid Berliini ja Viini hooajalised lennud käivitatakse niitsasse Split ja Pariisi koos uute lendudega on ettevõtte liinivõrgustikus suvehooajal 13 otseliini. Tallinnast jätkab Janek Salme. Naudication grupp on seadnud eesmärgiks järgmise 11, kuu jooksul lendab nende vahendusel 400000 reisijat. Plaanide kohaselt tehakse ligi 8800 lendu. Lendude teenindamiseks liisitakse suvehooajal kaht Bombardier, CRJ 900 ja kaht CRJ 700 tüüpi lennukeid ning üht embrayeri. Seejuures loodetakse liisingusse võtta ka transpordi varahalduses olevat lennukeid, mida varem kasutas Estonian Air. Samuti jätkatakse üleminekut oma meeskondadele ja pardateenindusele. Nordic Aviation Group'i juhatuse liige Erik Sakkov ütles, et ligi kolm kuud kestnud päästeoperatsioon on nüüd läbi saamas. Kui palju on selle aja jooksul olnud reisijaid? Üle 50000 inimese, kellele me oleme väga tänulikud selle eest, et ta on aidanud meid me oleme saanud väga palju kriitikat igasuguste rajanud lendude ja muude jamade eest, mida me siin oleme proovinud ja pole suutnud lõpuni kontrollida, ohtlik sinust, väga paljud saavad aru, et kõikide maailma lennufirmade ära lähemate lendude protsent on kaks protsenti, noh, meil on ka kaks protsenti, aga meid pekstakse igas olukorras, me tahame väga teha niimoodi, et tihti aetakse lennufirmale jubedalt uhked. Ise kutsun neid lennukeid lendavate saatkondadega. Lennuettevõtja sertifikaadi võib ettevõte saada järgmisel nädalal ja vormiliselt võimaldab see hakata tegema allhanget. Jätkuvalt läheb kasutusse Adria Airwaysi kommertsplatvorm. Piletimüügisüsteem ühendused teiste lennufirmadega, pagasi liikumine, Aadria Amadeus kõik muud asjad, et see meie sõprus Aadraga jätkub ja see, et me oleme ikka päris lennuettevõtja, loodetavasti juba järgmisest ajalistesse üldpilti tegelikult reisija jaoks muudab. Nordic Aviation Group avab kevadel muuhulgas otseliini Berliini, samuti lisatakse lende Müncheni liinile. Ettevõtte äriarenduse direktor Sven Kukemelk märkis, et mullu käis Eestis 113000 saksa turisti ja sealne turg avab uusi võimalusi. Saksamaa on väga suure sissetuleva nõudlusega sihtriik ehk siis paljud sakslased tulevad hea meelega Eestisse ja mõne Eesti turg on suhteliselt piiratud, siis me peame otsima võimalusi, kuidas rohkem inimesi siia tuua, et kasvada, mis puudutab teisi, põhjus on siin, olles täna Rolansi platvormi peal, meil on vaja leida partnereid, häid partnereid ja Lufthansa, olles Darlintsi liige, omab Münchenis globaalset suurt baasi, mis on väga hea ümberistumiseks. TS Laevad esitles nelja uue parvlaeva sise ja väliskujundusi sügisest reisijad mandrilt Muhumaale sõita Poolas valmivate laevade Tõllu ja Piretiga Heltermaa Altrohukülla hakkavad vedama Türgi tehasest saabuvad Leiger ja Tiiu. Laevade väliskujunduse töötas välja loovagentuur Identity ning sisekujunduse Pille Lausmäe. Kärt Kelder räägib lähemalt. TS laevad. Juhatuse esimees Kaido Padar ütles, et esimene parvlaev jõuab Eestisse juuli keskel ning viimane septembri alguses. Hetkel pole selge, millal täpsemalt, mis liinil ja mis laev esimesena töösse läheb. Küll aga teadis Padar öelda, et mandrilt Saaremaale saab sõidu kestvuseks olema 25 minutit ja Heltermaa-Rohukülla tund 15. Samuti on oodata uuendusi piletisüsteemis. Uuem uuendus on autojuhtidele, et, et kui on kenasti eelmüügist pilet sisestatud, et siis enam midagi muud tegema ei peakassa juurde või tõkkepuu juurde jõudes loetakse su number ära ja sa saad kohe, kas automaatselt tuleb tõkkepuu lahti, meie soov on ka see, et, et kui on konto loodud, kui sa kasutad rohkem seda sõita seal edasi-tagasi, et siis saab, põhimõtteliselt saad ühe klikiga minna juba maksma jälle uuesti, et sa ei pea uuesti andmeid sisestama, sa ei pea mitte midagi tegema, et me oleme ka, mõtlen selle peale, et jalgsi reisija soovib ületada, siis tal on võimalik see reisija pilet eelmüügist, sest et täna seda süsteemis võimalust ei ole ja sama on ka näiteks jalgratta puhul. Sõidukestvuse ja mugavuse kõrval ei tehtud loovagentuur Identity loovjuhi joonil Lehari sõnul allahindlust ka parvlaevade välimuse osas. Neli laeva on mustri, iseloom on sümmeetriline, ta on natuke sellise terava joonega, mis on koemustest tulnud ja tegeleda kaks musta variatsiooni. Värvid on meil siis sinine, punane, oranž, roheline värvid sai valitud, tugevad värvid. Et kui on meie hülge hall meri hätta, siis eristuks hästi seal hülgehalli mere taustal sümboolset tähendust. Väga otsest selget me vältisime, aga võib-olla kõige selgem seos noranžile. Ma arvan, et kindlasti läks oranž nii-öelda Kuivastu-Virtsu liinile esimesena lukku. Sisearhitekt Pille Lausmäe rääkisid sisekujundusele andis inspiratsiooniparvlaevade väliskujundus kui ka soov luua midagi eestlaslikku. Laevad saavad olema tunduvalt askeetlikumad, me ei mängi välja välistele efektidele, püüame kujunduses ikkagi olla eestlase nägu. Hiiumaa praamil reisija viibib kaua ja seda me oleme. Oma värvilahendustes arvestan Hiiumaa praamide on rohkem puitu sisse toodud, ka värvid on natuke soliidsem, natuke mahedamat, võib-olla isegi nagu laevalikumad ja Saaremaa praamid on reipama natuke uljamad ja loomulikult inspireeris meid ka väliskujundus, mis on väga julget värvilahendustega. Kaupade jaemüük suurenes mullu detsembris 2014. aasta detsembriga võrreldes 10 protsenti, nii teatas täna hommikul statistikaamet. Müük kasvas kõigil tegevusaladel. Mirko ojakivi lugu. Akadeemik Urmas Varblase hinnangul on kaubanduse rekordmüüginumbrid ette prognoositud ning midagi üllatusliku seal pole. Samuti ei maksa arvata, et praegune tarbimine pole jätkusuutlik ning see võiks majanduse kuidagi üle kuumendada. Urmas Varblane. Lühiajaliselt võttes ei ole põhjust arvata, et üleöö kuidagi läheks inimestel halvemaks ja miks, sellepärast, et nüüd viimase paari-kolme aasta jooksul on palgakasv olnud suurem ja inimesed on säästnud väga palju raha. Kui vaadata hoiuseid, mis on inimestel olematu intressiga, siis need hoiused on viimase kolme aasta jooksul kogu aeg kasvanud, praegu detsember näitab siis seda, et selle jõuluajal inimesed hakkasid investeerima raha ostma kaupu tegelikult mis olid seotud vaba ajaga, mis olid seotud kõikvõimalike hobidega. Sest kui me vaatame, mis on kiiresti kasvanud, sporditarbed, raamatud, mängud ja mänguasjad, tähendab, et inimesed praegu tunnetavad, et nad võivad natukene sellest kogutud rahast ka ära tarvitada. Tallinna Kaubamaja tegevdirektor Erkki laagus ütles, et tarbijate kindlustunne on kõrge ja see tagab jaemüügi mõningase tõusuga. Eelolevatel kuudel. Eestis tööhõive on kõrge, mis on tarbijate jaoks üks olulisemaid kindlustunde indeksid, nii-öelda tõstjaid, kus siis turg on eelkõige nii-öelda töövõtjaid soosiv. Akadeemik Varblase sõnul ohustab aga tarbimisstruktuurne tööpuudus ning kehv seis põllumajanduses ning süvenevad probleemid tööstuses. Urmas Varblane. Viimased neli kuud või isegi juba viis kuud on töötleva tööstuse kasv olnud negatiivne ehk ta on vaikselt kahanenud, ekspordimahud on ka vaikselt stagneerunud, mis tähendab seda, et noh, et see palgatõusu surve ilmselt hakkab vaikselt tagasi andma, see tähendab, et, et noh, ilmselt see jaemüügibuum jääbki nüüd jälle mõneks kuuks buumiks, nii et võib-olla siin poole aasta vaates ma ei näe mingisugust probleemi, et need jaemüügid on ikka veel suuremad kui eelmisel aastal sammule. Mirko Ojakivi, Tartu. Täna õhtul jagatakse Haapsalu kultuurikeskuses Eesti muuseumide aastaauhindu ehk muuseumiroti. Auhinna gala eel peetud konverentsil tõdeti, et Eesti muuseumide teadustöö tase on tõusuteel. Juhan Hepner LUGU. Eesti muuseuminõukogu teaduskomisjoni esimehe ja Eesti kunstimuuseumi peadirektori Sirje Helme sõnul on märgata, et akadeemiline teadustöö tõuseb iga aastaga muuseumide tegevuses üha olulisemale kohale. Helme ütles, et üheks põhjuseks on ilmselt see, et paljud muuseumid on suutnud nüüdseks lahendada mitmesugused olmeprobleemid, mis varem igapäevast tegevust takistasid, kuid muutust on näha ka põhimõttelises lähenemises. Musioloogiale jätkab Sirje Helme. Aga teine ja kindlasti on see, et muuseumitele on jõudnud juba pikemat aega pärale see, et uurimistöö ei ole sekundaarne. Ilma selleta ei ole võimalik arendada edasi muuseumit, arendada teadmist, arendada edasi võimekus rääkida ühiskonnaga, rääkida ühiskonnast kaasa, nii et see on selle vajadus, sellise, ütleme pideva teoreetilise mõtestamise järele on, see on väga prioriteetne vajadus ja see muutub üha selgemaks, muuseumidele. Parima teadustrükise kategoorias kuuluvat kolmest nominatsioonist kaks tänavu Viljandi muuseumile. Nendeks on Tiina Jürgeni, Jabe Matzini, mulgi rahvarõivad ja Ain Andris Visnapuu. Viljandi ordulinnuse lossimäed läbi aja. Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak ütles, et muuseumide kogudes on palju põnevat, kuid sageli on see materjal laiemale avalikkusele tundmatu. Selle olukorra muutmisel on kindlasti üks osa raamatute avaldamisel, jätkab Jaak Pihlak. Et kui need annavad pildi kõigile huvilistele, kes seda selle vastu huvi tunnevad, siis on see ju töö, mis väärib tunnustamist. Ja kui peale suurte keskmuuseumidega teised näiteks maakondliku taustaga regionaalmuuseumid siin saavad kaasa lüüa, siis on see väga kiiduväärt. Eestis on kodu-uurimine arenenud päris hästi, aga sealt edasi samm juba teaduse suunas muuseumide tasandil võiks olla veelgi julgem ja võimekam. Parima trükise kategoorias nomineeritud Eesti kunstimuuseumi toimetiste peatoimetaja Merike Kurisoo kinnitab, et erinevalt levinud väärarvamusest ei ole muuseumide hall ega igav, jätkab Merike Kurisoo. Ja me töötame ju mõneti meie kultuurse mäluga ja nende objektidega, mida on peetud eri aegadel eri sajanditel väga olulisteks kogutud. Et meie töö on seda nii-öelda vahendada, näidata ja hoida ja mõtestada, see ongi tegelikult kõige olulisem minu meelest muuseumi töö juures. Et iga päev on väga põnev Muuseumirottide võitjad kuulutatakse välja täna õhtul kell 19 algaval skaalal rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu. Aeg on rääkida ilmast, sünoptik Merike Merilain, palun. Sügav tsüklon liigub piki Norra rannikut kirdesse ja selle kaguserv määrab Eesti ilma. Öösel taandub lörtsi ja vihmasadu, Eesti kohalt itta ja saartelt alates pilvkate veidi hõreneb. Puhub edelatuul kaheksa kuni 13, puhanguti kuni 18, rannikul 13 kuni 18, samuti kuni 25 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss ühest pluss viie kraadini. Hommikul läheb pilvkate jälle tihedamaks, lõuna paiku saabub merelt uus sajuala, mis liigub edelast. Kirde suunas sajab peamiselt vihma ning tihedam on sadu Eesti lõuna ja idaosas. Puhub edelatuul seitse kuni 12, puhanguti 16, rannikul 10 kuni 15, puhanguti kuni 20 meetrit sekundis, õhtul tuul põgeneb. Õhutemperatuur on pluss kahest pluss kuue kraadini. Juhan Kilumets võtab nüüd kokku päeva spordisõnumid. Eesti käsipallikoondislane Dener Jaanimaa sõlmis lepingu Saksamaa kõigiga aegade edukaima meeskonna kolmekordse meistrite liiga võitja Teehaavee Kiiliga jaanimaa senine koduklubi Hamburg läks pankrotti ja kiil vajas vigastatud tagamängijale Stephen Vainholdile hooaja lõpuni asendajat. Kiil on Saksamaa meistriks tulnud 20 korda. Viimase 10 aasta jooksul on meistritiitlist ilma vaid korra. Praegu hoiab meeskond Saksamaa kõrgliigas teist kohta. Eesti tennisenaiskond alustab järgmise nädala kolmapäeval Iisraelis Sweet kapi euroop Aafrika tsooni esimese grupi turniiri, kus vastasteks Horvaatia, Türgi ja Iisrael. Paraku ei saa haiguse tõttu naiskonda aidata Kaia Kanepi ja Eestit esindavat seega Anett Kontaveit, Valeria Korlatš ja Maileen Nuudi. Naiskonna kapten Märten Tamla. Ühiskonnas on seis, selles mõttes on halb, et Kaia Kanepi ei mängi, meil saime seda teada teisipäeva õhtul, et teda piinab ikka see viirus, mis tal on juba üle poole aasta olnud, et loomulikult täitsa meie võistkonna nõrgemaks ka, aga samas jällegi on head võimalused noortel ennast selle eest tõestada, et et nagu ka ennem mainisin, et sellesamasuguse situatsiooni pealt, et neli-viis aastat tagasi samas kohas Iisraelis hakkas kunagi Aneti tõusja oma elu esimesed head võidud, et loodame, et nüüd suudavad noored sama teha. Varem või hiljem oleks Anetile see koormus tulnud nii-öelda see liidriroll pidanud langema nagunii, et ega ta oleks tal juba põhimõtteliselt see aasta nagunii olnud, et annetan rankinguid Kaiast eespool. Nüüd ta lihtsalt peab seda enam ennast tõestama kui liidrit ja, ja, ja noored peavad ennast tõestama, et nad suudavad tagant toetada. Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel jõudis meesüksikmängus finaali maailma edetabeli teine number Andy Murray, kes alistas poolfinaalis 13. asetusega Milosraunitši viiesetilises mängus neli. Kuus seitse. Viis, kuus. Seitse, kuus. Neli, kuus. Kaks. Viiendat korda Austraalia lahtistel finaali pääsenud möni kohtub seal maailma esireketi Novak Djokoviciga. Aitäh, te kuulsite Päevakaja järjekorranumbriga 19997. Saate pani kokku Margitta, otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.