Ma olen nii-öelda Nagu võimas kuusk, kelle latt kaugelt üle teiste puude vaatab kes metsa siluetis kaugele paistab. Nii kõrgub Tiit Kuusiku anne ja isiksus meie muusikakultuuris. Võib-olla natuke nagu heidutav Ki oma suuruses millega muidu seletada, kas või temast loodud saadete vähesust raadios ja televisioonis. Terved põlvkonnad muusikuid on üles kasvanud sel õnnelikul ajal kui Estonia teatris laulab Tiit Kuusik kui kontserdisaalis ja viimastel aastatel raekoja saalis toimuvat tema kammerlauluõhtud. Kui meie raadios kõlab uus lingistustena tema laul. Tiit Kuusik, on epo meie rahvakultuuriloos terve epohhi. Tema mõju on määratu. Nii otseselt muusikutele, lauljatele, teatri kolleegidele võib-olla aga veelgi suurem kaudselt kogu rahvale. Seda on võimatu alahinnata. Sest rahvas mitte üksnes ei naudi ega hinda tema kunsti. Mitte üksnes pole uhke tema üle. Vaid Tiit Kuusiku kunst on väga pikka aega kujundanud. Meie rahvakunstimaitset. On andnud kriteeriumid lauljate mõistmiseks ja hindamiseks. Meil ei ole kombeks oma kuulsustest palju kõnelda kirjutada. Võib-olla on see hea mõnest küljest. Kuid selle juures võib tekkida kurioosne olukord, et mõnest seitsme maa ja mere taga elavast muusikust on meil selgem ettekujutus kui oma linnas elavast. Ma ei arva, et on väga oluline teada, millist värvi võilille näiteks armastab Tiit Kuusik kuigi sedagi poleks paha teada. Kuid millist muusikat armastab, seda võiksime küll kõik teada. Sest selles on tilluke tema oma iseloomu. Omanatuuri. Mõningase pildi annavad sellest meie helilindid. Tänases saates loome pildi tiit kuusikust just muusika kaudu, mis on talle endale lähedane. Valisime selle maestro-ga koos ning kolleegide Aarne Miku ja Mati Palmi arvamuste kaudu. Kuid lugupeetud kuulaja, nende muljed on tekkinud töös konservatooriumis ning teatris sealpool trumpi. Meie sinu ja minu muljed, ettekujutus tiit, kuusikust kui kunstnikust ja inimesest. Need võivad olla sootuks teised. Selline on kord kunstniku saatus alla rahva publiku arvamuste meelevallas. Raal. Leenu roos. Aa. Siis jänku. Viagra serv ka, aga see on ka see, et ma ta sulas. Siis ma. Kui ma mõtlen Tiit Kuusik üle et millist mõju on avaldanud meie nooremale lauljate põlvkonnale siis mulle tundub, et see on Üks väga-väga-väga suur mõju olnud ja on kindlasti edasi. Sest Tiit Kuusik on meie lauljate hulgas üldse erandnähtus oma laulu ja pikkuse poolest ja mitte ainult, et ta üldse laval laulab, vaid tema nii värskena ja nooruslikuna ja tema hääl kõlab. See on meile kõigile, kes on temast võib olla alates kümmekond aastat nooremad kuni nendeni, kes on temast siis juba aastakümneid nooremad on kindlasti avaldanud väga niisugust eeskuju andvat mõju. Ja eelkõige just laulja distsipliini mõttes. Sest. Ma ei ole temaga kunagi isiklikult rääkinud tema lauludistsipliinist, mida võib-olla kunagi tahaks ka teha. Lähemalt. Tundma õppida TEMA mõningaid meetodeid, võib-olla loodan, et ta on sellega nõus. Kuid nii palju, kui meie hulgas liikvel on. Juta temast, kuidas tema teeb hingamisharjutusi videolt, ta hoiab ennast füüsiliselt vormis. See on vähemalt osale lauljatele, kes laulu kulistesse püüavad tõsiselt suhtuda. Nendele on saanud kindlasti väga-väga suur eeskuju. Tiit Kuusik on olnud meile kõigele veidi veidi kauge oma suuruses kuid need, kes me oleme temaga juba saanud kolleegideks õpilase põlvest välja jõudnud tunnetame alati tema sihukest suurust enda kõrval ja võib öelda, et me võime alati temale toetada. Kui on Tiit Kuusik laval, siis on alati nagu julge olla, eriti on, seda olen mina isiklikult seda tundnud külalisesinemiste puhul. Vennasvabariikides, Moskvas, Leningradis. Kui Tiit Kuusik tuleb majja sisse, siis nagu. Nooremad kolleegid ja teised. Mõnevõrra jäävad tähelepanelikku maks. Võib-olla ka rohkem kontrollivad ennast sest tema vastu ehk on tekkinud niisugune austus nagu klassiku vastu. Nagu klassikute vastu muusikas klassikutesse suhtutakse ju alati mõnevõrra tähelepanelikumalt suurema pieteeditundega kui oma kaasaegsetesse. Kuigi Tiit Kuusik on meie kaasaegne värske häälega, tänapäeva laulja on ometigi 40 aastat lavateed. Nii pikk aeg, et. Ta on nagu siiski ju mitme põlvkonna ühendaja isegi võib-olla et juba kolmas põlvkond lauljad on tema laulukarjääri jooksul oma niisugusse laulukarjääri heasse vormi jõudnud tõusta. Kui mõelda Tiit Kuusik üle, kui õppejõule siis sellel ajal, kui mina õppisin, oli tema kateedri juhataja. Ja need märkused, mis tema oli teinud minu kohta. Nendega ma alati väga arvestasin ja püüdsin neid tema poolt edasi antud õppejõu kaudu märkusi alati täita. Sest nüüd hiljem seda tundes juba kolleegina konservatooriumis. Tema märkused on alati lühidalt, ta ei räägi palju. Kuid tema väljendus on väga sirgjooneline ja enamasti väga täpne. A. Oreci näiti. Tiit Kuusik Estonia teatris ja ma arvan ka kogu Nõukogude Eesti isegi Nõukogude Liidu muusikateatri mastaabis on on väga suur ja väga erandlik nähtus. Erandlik mitte ainult selles mõttes, et ta on praegu meil siin faktiliselt ammu pensionieas 67 aastane mees kes laulab endise noorusliku jõu ja säraga baritoni tipprolle, kelle hääl on Kõnad paljudes maades väga paljudes teatrites, kelle eakaaslased, kolleegid on ammu laulmise lõpetanud ja nad ikka ei suuda ära imetleda, kuidas kuusik nii kaua nii heas vormis püsib. Teiseks erandlik mees selles mõttes et iga artist oma hääle iseloomuulatust ja isiklikku temperamenti arvestades spetsialiseerub paratamatult mingisuguse kitsamale amplaale kas puhtivokaalse, karakteri mõttes või ka lavakujude osas, aga ma ei tea praegu esimesel sinodile tõesti nimetada ühtegi meest, ükskõik kui suures maailma mastaabis, kes näiteks kõrvuti oleks Laund selliseid osi nagu Figaro, Rossini, Sevilla habememaas, võim, Borissi, Mushowski, Boris kodunoovis puhtiva puht vokaaltehniliselt ja ja niisugused karakterid on need nii diametraalselt erinevad. Ja erineva olemusega osad. Et on uskumatu, et üks inimene neid võib samal ajal oma repertuaaris kõrvuti laulda. Kuusiku. Osade loetelu vist ei ole tarvis siin korrata, seda me teame. Kõik. Mina isegi mäletan teda nii konkreetselt ja vahenditult, alates 1952.-st aastast, kui me Estonia koori lauljaks tulin. Just sellel perioodil valmistati ette Boris Kodonovi lavastust, kus nimiosa kujunes tiit kuusikule, üleaegadeni, artistlikkuse ja vokaalse sünteesi mõttes. Teatud mõtleks etaloniks. Ja kus ooper nimiosa kujunes tiit kuusikule üle aegade üheks kõige meeldejäävamaks ja silmapaistvamaks loominguliseks saavutuseks. Äkki? Tiit Kuusik on oma töös väga printsipiaalne, väga nõudlik. Ma ei mäleta nende aastakümnete jooksul teda kunagi proovis markeerivad proovi poole jõuga tegevat. Kui tema on terve ja proovile tuleb, siis ta laulab esimesest proovi minutist kuni viimase minuti ametitäie jõuga täie häälega, selle taga võib olla peidus see saladus, miks kuusik nii palju aastaid nii stabiilses vormis on. Sest tema ei karda tööd. Ja kunagi ei hiili töö raskustest mööda. Kui tal on häälel või tervises mingisugune tõrge, siis tuleb arsti juurde, võtab pileti, võib selle vea ära ja hakkab jälle täie jõuga tööle. Me teame, et igal hommikul tegeleb võimlemisega viibib niipalju kui teatritöö ja seda võimaldab värskes õhus, tähendab, ta on ka füüsiliselt selle siseruumi töö jaoks alati ette valmistatud, on vormis. Ja vaheni kõrvalt vaadates tundvat, et nood tema hea ja, ja staaži puhul võiks ka juba natuke lubada, võib-olla pinget lõdvendada. Ja vahel ma isegi näiteks konkreetselt mõtlenud, kui ta laulab sedasama Sevilla habeme kavatiin seonduv väga keerulised. Just kaunistused ja, ja, ja lisandid veel sees, mida ta Laundlike 30, kaheksast aastast alates ja mõnikord inimene ei ole masin, mõnikord mõni niisugune Tip, nood tundub, et võib-olla kuusikul juba hakkab natukene väsimust tunda andma või või niisugust mitte vormis oled mõtleta, tänasel kontserdil võiks ju selle noodi jätta vahelist seda Rossini kirjutanud ja ja siis ta on kuidagi anud seda mõista alati, et aga kui ma täna jätan selle noodi vahel ma harjun juba mugavamalt ära, homme hakkan mõnda teist nooti vahele jätma ja ülehomme ma juba endale mingisuguse hinnaalanduse. Ja vot see ilma hinna alanduseta suhtumine kõikidesse osadesse, see ongi üks niisugune kuusiku töö ja, ja, ja kunstitegemisi põhiteesid, põhikriteeriume. Ja see muidugi sunnib ka tema lavapartnereid, režissööri dirigente, kontsert meist kõiki kuusi tuleb proovi oma Bolt samuti andma maksimumi, sest on ju piinlik isegi lubamatult mingisse noor kolleeg või võib markeerida või kuidagi poolel laulda, kui kuusik laulab kõrval. Teie hääle ja ja kogu andumusega. Nuti. Aga? Muusika on üks väheseid lauljaid nüüd Mati Palm, mulle tundub ja Anu Kaal ka Hendrik Krumm selles mõttes tema jälgedes käivad, et nad suure teatritöökoormuse kõrval pidevalt tegelevad kammerloominguga ja igal aastal suudad ette alistada ja ja publikate tuua, uusi soolokavasid. See kindlasti muidugi annab suure vahelduse repertuaari mõttes ei jälgi, on üks niisugune lisaväärtusi hääletreeningus sisuliste nüansside osas ja siin kuusik on jällegi ütleb meile kõigile suureks eeskujuks ja ja niisuguseks etaloniks. Vaimses mõttes on ta kammerlaulu alal võib-olla isegi suurem eeskuju mulle olnud kui, kui ooperis sest tema kammerlaulurepertuaar on paljudele teadmatult väga laialdane, paljuks on neid inimesi, kes pidevalt jälgivad raadiosaateid ja teiseks, ega raadio fonoteeki ei käiga tervenisti läbi eetri. Kuid ma olen lehitsenud meie laulate salvestusraadius. Ja Tiit Kuusik on selles fonoteegist teisel kohal sisse lauldud teoste arvu poolest. Ja tema repertuaar on äärmiselt lai. Kui nüüd mõelda, et kes on siis laulnud põhiliselt meie uudisloomingut pärast sõja aastatel sisse. Nii või teisiti kerkib esikohale kõigi nii nimetamata kui vähem nimekate lauljate hulgast Tiit Kuusiku nimi. Sest paljud heliloojad alustades Mart Saarega, Artur Kapi, Villem Kapi, Eugen Kapi, Ernesaksaga ja edasi minnes noorematele siis kõik need nimetatud heliloojad on arvukalt kirjutanud just nimelt tiit kuusikule. Ja. Tiit Kuusik on tõenäoliselt enamus sellest tellitud repertuaarist ka täitnud. See on tohutu lauluvara, mis on Eesti raadios lindistatud just nimelt pärast sõja, ma mõtlen 40.-te 50.-te ja 60. aastate lindistused, see on meie raadiokullafond ja kui ei oleks seda tööd ära teinud, Tiit Kuusik, siis. Ma ei tea, ei oska kedagi teist öelda, kes oleks võtnud selle vaeva näha. Kui mõelda vaid sellele, et Tiit Kuusik oma 40. lavategevusaastal võttis kätte ja laulis terve suubede tsükli. Talvine tee. Kui oli juttu sellest, et Tiit Kuusik on olnud väga palju eesti uudisloomingut. Ta teeb seda ka veel praegu, ma ei tea, kui palju meie nooremad lauljad on teinud sellest järeldusi, et Tiit Kuusik on laulnud oma kaasaegsete heliloojate uudisloomingut lausa kuhjaga. Siis meie, kes me oleme nooremad Peaksime võtma seda ka eeskujuks ja laulma meie kaasaegsete noorte heliloojate loomingut. Kuigi heligi on muutunud palju keerulisemaks siis peaksime meiega selle helikeelu keerukusega kaasas käima olema nii-öelda oma aja tasemel. Selge on see, et igal lauljal on puudusi ja need ka on siit kuusikul. Aga see ei tähenda sugugi ega vähenda tema suurust. Ja ma ütleksin, tema julgus kammerlauljana kasutada Peanut fraseerida natuke nalt palju Natkemalt kui ooperis üldse. Interpredina ma ütleksin, palju mitmekülgsem, palju mitmetahulisem. On ta kammerlauljana? Ma ei tea, kas ta on seda ise tähele pannud, sest et paratamatu on see, et ooperis on tema võimas dramaatiline bariton piiratud just nende dramaatiliste osadega ja see piirab tema laululist. Laiahaardelisus mõnevõrra aga kamar laulurepertuaaris on temal võimalus, nagu kõigil valida oma äranägemise järgi repertuaari ja seda on ta näidanud, et tema tagavarad vokalistina on tohutult suuremad kui. Kui paistab see välja ooperis? Kui rääkida Tiit Kuusiku suurete laulmisest, siis see on meil nagu peaks nagu olema etaloniks, seda enam, et ta on õppinud Viinis ette valmistanud liinis Schuberti laule. Ta on töötanud autoriteetsete kontsertmeistritega ja see meil noorematele peaks olema siis nagu eeskuju. Kuusikut me kõik natuke kardame. Mitte selles mõttes, et, et ta kedagi terroriseeriks türaniseeriks. Aga tema resoluutsus ja ja kompromissitus no heas mõttes sunnivad kõiki oma poolt olema alati. Valmis ka maksimumi andma Ezeniust heas mõttes niisugune sugune austus ja lugupidamine niisuguse suure meistri suhtes. See on kindlasti kõiki palju õpetanud meid distsiplineerinud ja sundinud just seda teie andumisete jõuga oma tööd tegema. Ja ma tean ka seda, et nende aastakümnete jooksul on kuusik väga palju osi laulda ainult üksinda poriskudenofid või veel Lembitu või või praegu siin viimastel aastatel Luczyjadel lammer, Murvaid, Rubatuur või Attila ja ja ta on alati väga paljudel puhkudel olnud üksinda osadel arem kadunud Georg Otsa edastada koormat vedada teatud osade puhul. Aga kuusik teab seda vastutust, seda kohustust, mis tal on oma töö ja ma ütleksin väga kõrge vastus ka ka oma koduteatri suhtes. Mõni noorem kolleeg väga Kerge ja selle teate, ma ei saa sel ajal laulda, mul on pakkima sinna või sinna. Ja mul on raadios ja televisioonis võimalik. Kuusik on alati teinud ära kõigepealt oma põhitöö oma koduteatris ja kõik tema sõidud on selle kõrval tehtud ja endast mõistad me tema tema soove ja tahtmisi. Alati arvestame ja, ja me peame ja tahame enne vastu olla. Aga tema ilmutab oma soovist alati väga õigeaegselt. Ka teatritöö planeerimine on alati nagu kooskõlas kõige sellega, mida ühel või teisel on vaja teha ja mida me igati kahe käega toetan ka mitte viimaselt keegi tuleb mul nüüd pakume sinna, teate, mis ma pean tegema. Vot see on ka üks Kuusikul üks haruldaselt ilus ja niisugune eeskuju Jon oma koduteatri, oma põhitöö austamine. Minu teadlik jälgimine piirdub umbes 15 aastaga. Ja ükski minu arusaamised muusikast ja laulmisest on selle ajaga. Kui sul on muutunud kuid ometi mulle tundub, et, Kuusik on selle aja jooksul muutunud sügavamaks. Muutuda sügavamaks ja. Ja täiuslikumaks, siis on selle omamoodi. Üldse, ma arvan nii, et meie, kes me oleme tema kolleegid, nooremad kolleegid, peame ennast lugema õnnelikeks inimesteks. Võime tema kõrval töötada teda jälgida lähedalt. Teda tundma õppida. Ja sellest on kindlasti kasu suurem kui me tihtipeale ise arvama. Kui madalamad hääled, meie nooremad, madalamad hääled ei mäleta. Ei ole koos töötanud näiteks niisuguse markantse kuju nagu peno Hanseniga. Mina ei mäleta näiteks Carlazza laval. Ja nii võiks palju vanema põlvkonna lauljad üles lugeda, kellel oleks tõenäoliselt ka väga palju olnud, mida siis ometigi, ega meie praegunegi lauljate põlvkond ei ole. Kuusikust Aarne Mikk ja Mati Palm. Ka mina olen tihti mõelnud, et see on suur õnn meie rahvale neile kõigile, et suure muusikaelamuse saamiseks ei peame sõitma kuhugi kaugele otsima suurusi. Seda muidugi võib ja peabki. Aga kas me oleme siinsamas, Estonia teatris näinud Tiit Kuusik, et tema kõikides lavaosades? Kas oleme kuulamas käinud tema Schuberti laule? Ja võib-olla võiks raadioprogrammides kilt tema laul tihedamalt kõlada?