Ütle, mis sul on? Unistused ja mälestused elujuhtumid, sisekõned. Neis avaneb tihtipeale ja kõik see millele otse küsides ei oskagi vastata. Hilisel õhtutunnil on siin klassikaraadio stuudios Kalle Kurg. Oli kuidas oli, aga seekord Illegaardi mees, seesama mees, kes enda jutu järgi kunagi millegi peale vihastanud ja oli alati vait kui sukk. Seekord see sama mees põrutas kurrat, alati vedelevad vannitoast sukad, igasugu totsikud, mingite kurgilõikude kujunud koortega, mida sa oma näo peale paned? Magamistoas on jalgratas ja nüüd magab veel, kas ka minu kohal teki all? Illegaardi näos ei liikunud ükski lihas, kui ta kreemitatud näo aeglaselt mehe poole keeras ja soliidsele ilmel talle silma vaadates pehmelt teatas. Ühiselus juhtub mõndagi, mis ühiselus, kuradi jalgratas, määrisin oma heledad püksid vastu rattakummi ära. Habemeajamistoosis on mingid vikerkaare värvilised tupsud ja pintsel ajab äkki lillat vahtu välja, karjub umbluu. Ma ei taha ühiselamut, ma tahan kodu, kodu, saad aru, välja kaart. KoduHillegaard saad aru vä? Aga Hillegaard pööras oma helesinised nägemiselundid päikese poole ja sõnas nurrudes. See ongi kodu, Erkki-Sven. See ongi kodu. Ülehomme sõidame Rootsi. Mis. Ülehomme sõidan Rootsi Erkki-Sven kolmi algul Helsingisse. Seal veedame mõnusas kohvikus veidi aega ja siis siis ja tammud seame sammud, oigas Erkki-Sven. Seame sammud sadama poole, kus meid ootab missa, arvad Erkki-Sven ikkagi ilma kus meid ootame, ei miski muu, kui Siliassereney. Hellegaard lõpetas lause võidurõõmsalt nagu väike laps. Serre neid, mis neid, mis neid ma ei saa aru. Lõbusõidulaev luksusjaht Silja ferenaade, mis viib meid üle merekuningate maale, mis kuradi jogas ajada. Ja laeval erks. Laeval ootavad meid hõrgutavat õhtusööki ja kaks hurmavat hommikusööki ja Erkki-Sven kaks uimastavat Lunaarsed. Lainete Kain. Kas sa ükskord seletad, mis joga jama ja pläma see andnud? Illegaardi vastanud. Ta ei saanudki vastata, sest seisis silmad kinni rõduakna all ja laskis valguslainetel voolata oma olemuse, hüüdis, nagu tal oli kombeks ütelda. Ja sel ajal ei olnud kellelgi peale maaväliste tsivilisatsioonide temaga. Mees vaatas teda ja tulivihane, nagu ta oli tuli talle miskipärast ometi meelde see, mida ta hiljuti sõbra käest ja see oma naise ja naine oma sõbratari käest oli kuulnud. Et Hillegaard ei räägi naiste seltskonnast oma mehest, see on siis temast Erkki-Sven kunagi nagu kuidas see sõber ütleski suitsetaja tuhatoosist Waynaguks, Antypessokraatest. Ja kui muud naised pidid rääkima minu mees, rõhk esimesel sõnal ja toon veidi põlglik siis illegaard pidi rääkima minu abikaasa, rõhk, teisel sõnal ja hääle sisemoodi, soliidsus või väärikus. Naase tuleb vanusest, oli Erkki-Sven sõbrale ehmanud tundes, kuidas tema 60-st keret siiski läbisid imelikud värinad. Sest vahel pidi Hillegaard nagu muuseas lisama ka minus sokke. Aga see mälestus ei muutnud siiski olukorda. Aga kuule, kassi jätame üldse, mul on, praegu on nii palju tööd, dokumendid, kes saab nii kiiresti kõik need dokumendid. Ah jaa, viisat ei ole vaja, aga asi selge, on katki rebenenud piirivalvest läbigi. Raha ju ka ei ole, raha saame, meil ei ole ju raha. Erkki-Sven me peaksime võtma Tuukani CDd nii toredad Helsingis oli kerge tuul ja sadamalähedasel künkal tahtnuks siiski midagi soojemat selga. Erkki-Sven viskas end kaugemal koeri jalutavaid soomlasi jälgides vastupingis selja tugejad Torises. Pea kumiseb. See on linna kumin. Linn räägib meiega seal linnahääl. Ja vilistama, räägin, mingit linna häält ei kuule. Sa kuula südamega, loe seda silti, seal kuulas südamega. Siis kuuled, kuidas linnasüda tuksub, dialaeva süda tuksub. Ja üldse kõik tuksub. Hille kaard määris võid leivale, panin karbis salatit peale ja ulatas mehele. Tagasi tulles ostame Jaan Markusele Kertule marjale mõne väikese asja ikkagi välismaalt. Sadama lähedal künkal vanadest hoonetest eemal oli siinsel pinke. Künka tagaseina, nagu Erkki-Sven küünilisel toonil ütles, oli järsult langeva kalju seinaservale lükatud paar pinki kui nad olid ühe pingi toidupaberiservaga üle pühkinud jäänud karge õhu kiuste kuumalt kiirgava päikesepaistesse sisse seadnud, nagu ille kaardil oli kombeks väljenduda oli naine lahti pakkinud plastikkoti, asetanud Tallinnast kaasa võetud purgid sööjate vahele ja ulatas nüüd mehele koos pabertaldrikuga ka rohelisse salvrätikusse. Meest unistas ainult rohelisi salvrätikuid rohelisse salvrätikusse pakitud, söögiriistad. Kuule südamega sassi, ma kuulan täitsa nagu nõukogude ajal oma toit kaasa, siis ei olnud gara suveniirid, mis suveniire oma rahaga ostame ja üldse, miks me peame siit ostma. Vanadel on oda, takso kehtib ju veel ja miks me üldse peame mingi junni ostma ja ja üldse. Ja üldse ja üldse lõbusõidu peal ka poodi, maid taha poodi minna. Riiulid ajavad südame pahaks, kume seda lõpmatut, asjade jada, vahi, kõik küll liiga palju jaoks, nii kõiki neid asju vaja on. Ma ei saa aru. Mida õudsa ühes suveniiripoest ikka leiad, mida uut ühest linnast ikka välja mõelda saab, olgu see Helsingi või mistahes, jälle üks mõttetu, vala dekoratsioon kaminasimsile. Neil ei ole kaminasimsi, ei ole ju kaminat järgs. Tädi tahtis ka Helsingist midagi, tuleb viia. Need priipiletid, kombineeris, räimed, lõpuks ikkagi tema. No hea küll. Sa oled kuidagi kahtlaselt toimekakse muutunud, mis lahti on Hille, kuuledva Hille kaart, mis sa sinna vahid? Laev läheb alles õhtul. Teine laev, ütles Erkki-Sven reklaame, vahid või? Sa võid alati reklaame, vaata parem linna, kõik see ajalugu. Mis ajalugu, ainult katused, sead, tunne parem, mis su sees on. Su sees on nälg. Ja süüsis nüüd ometi paks, ütles illegaal rahumeelselt, Naudi elu, võta lõdvalt. Prii elu Jaajaks. Selle peale ei osanud erks muudkui jälle kord ohata jah, aukama hakata. Muide, hele vaata, siin on kajakad palju paksemad kui Tallinnasse Tallinnas on igavesed rääbakat ja siin on puhtad ka. Miks meie kajakad rääbakat, ma ei saa aru, räpased, ega riigikord küll loodust mõjuta, lihtsalt meie kajakad on, räpakad olid vene ajal ka. Aga soome omad ei ole olnud ega ole nüüd ka. Rootsi omadel on puhtad roosad lindid ka kaela ümber poetas Illegaardi. Aga tema õnneks kandis parajasti tõusnud tuul ta sõnad teise suunda. Kui Stockholmi siirduv laev mõne tunni pärast Helsingi kai äärest kaugele merele jõudis oli Silja serenaadi keskmine käigukoridor rahvast tulvil ja sinna jäänud ilmselgelt mingit mõtet trügima minna. Aga lõpuks sai Hillegaardama tahtmise ja nii sukeldusid nad lõpuks vaatajatel kilkavasse summa ning seisid lõpuks peaaegu esinejatega silmitsi. Parajasti ilmus vaatajate sõõri mees, kelle kohta oli seina peal ripuvad kavas kirjas, et ta tõuseb õhku. Levitatsiooni number teatas Conference. Kuule, mul on nii jaburad, mis kruiis. Absurdne olla 90 protsenti ajast vabatahtlikult ujuvast vanglas. Kas ma vene ajal vene tsirkust vähe nägin, tule Rootsi laeva peale vene tsirkust vahtina. Pealegi labane trikk porises Erkki-Sven. Ei mingit kunsti, alati on see pettus, kastis on vahesein, keegi peidetakse sinna äratada, momentrulli muudab asendit. Mõõgad ei saanud jälle pihta minnagi. Kinniseotuna saate tegelikult oma jalad kütke, sest kergesti kätte või trikki tegija ei ole üldse kastis vaid riietub samasugusesse rõivastuse, nagu abilised jookseb poolhämaras, sellal kui abilised tähelepanu kõrvalejuhtimiseks igasuguseid totraid liigutusi sooritavad, lihtsalt lava taha teise kohta. Jänes ripub tegelikult laua taga koti sees kübarad lauale keerates tõmmatakse ta musta rätikuses kübarat jamama. Ütlen. Nii ilus. Ja see ei ole ju venelane. Vaata nyyd, kui õhku sa paned, kõik trikid ühte patta. Miks sa nende mustkunstnike peale nii vihane oled, imestas Illegaardi. Tea, labane mustkunsti pole ollagi, kuradil Laat purskas. Erkki-Sven. Erkki-Sven pööras juba ümber, et ära minna, kui rahva äärmisest üllatusest tingitult hilinenud ohe või Hoie ta peatuma sundis. Levitaator, nagu kavas oli öeldud, kerkis umbes 30 sentimeetrit. Mees seisis natuke aega õhus ja laskus siis aeglaselt tagasi. TV-l hüüdis Ille kardlapselikult, nagu võiks trikimeister temast aru saada, veel. Rahvas hakkas ümberringi plaksutama ja mitmes keeles kordamist nõudma. Ning mees keskendus. Jää, kerkis taas mitmekümne sentimeetri kõrgusele ning laskus taas ilmad, keegi oleks seda kuidagi puudutanud, muidu aidanud. Nägid, rääkisid, tasus tulla, noh, saime vanas eas liime. Kas Illegaardi ja hüppas Erkki Svenile kaela, aga astus siis sammu eemale, näi nägu naerul ning kulm kortsus oma meestakseerima. Küll sa olled praegu tobeda ilmega elaks. Kui nad paari tunni pärast laeva selles vahekoridoris olid, kust avanes läbi klaasseinavaade taimedega aela ei olnud seal kedagi, ainult klaasi taga istusid, vahel liikusid ning vestlesid kuulmatult käterätikusse mähitud inimesed. Akvaarium, torises Erkki-Sven ise reklaamtahvlilt teateid lugedes. Jõusaal on koht, kus saad unustada argipäeva mured, samas saad sa arendad oma füüsilist vormi ning sellega koos arenevad ka teised võimennono või kohe teised võimed. Kui tahad kaalust maha võtta, soovid ilusamat kehakuju istumine on ära tüüdanud, tervis läheb käest. Tule ja vali treening, mis pakub rahuldust nii kehale kui vaimule. Moekombo karni job Body modis seid friis til fät, vööning, latiino, see kõik on aeroobika. Meie firmast, saad sa teada, mis seal ping, kõhutants, jooga, tai chi kulatsioni. Absurd. Ta ei saa ju siin neid kõiki harrastada, ega saaga siin nädalaid laadal olla, et üks kursus läbi teha. Erkki-Sven, noh, no mis me ikka läheme, loeme ikka veel, see on ju terve oskussõnastik, siit saab teavet Meie tervisekeskuses, USA kiirsolaarium, tuntumatest firmadest kasutatakse solaariumi striim thanni, Australian Goldi assiibronzi kreeme, õlisid, müügil, müügil, naistesarjad, seal olid? Muidugi muidugi meie tervisekeskuses on kaks sauna üldkasutatav aurusaun ja naiste poole peal. Kas soome saun puhkepargis on piljard, pingpong mugavad tugitoolides sirvida kauneid värvilisi ajakirju. Olen tagasi kodus erks nullannenüü. See kõlas peaaegu kurvalt. Ja Erkki-Sven jättis äkki lugemisi, võttis Illegaardi käe ja nad läksid jälle laeva inimesi täis peakoridori tagasi. Kui nad õhtusöögiaegu saalis lõpuks oma laua üles leidsid, istus seal üksik mees. Mõne aja pärast esitles mees ennast. Ja kui Erkki-Sven oli ka seepeale oma nime öelnud, teatas mees aa, ma tean küll kümnevõistleja ning päris, kuhu nad lähevad. Kas Rootsi üheks päevaks ja kas nad jäävad sinna pikemaks. Narride laev ütles Erkki-Sven ringi vaadates mõne aja pärast hästi kõva häälel. Lääne veel kord. Ille, toome veelkord süüa. Palju me juba ära oleme õginud, kilo kalamarja ikka ja muud näki ka üks pool kilo. Me oleme siin ainsad eestlased, ärge siis imestage, me tuleme endises Nõukogude Liidust ja meil oli häbi vähem süüa, kui teie sisse ajate. Aga tihedalt inimesi täis saalis olli usinalt ametis toidu toomise söömisega. Ning Erkki-Sveni kergelt väljakutsuvalt avaldusele pööranud keegi tähelepanu. Kui praad oli söödud, hakkas rääkima. Kuidas teile siini loend meeldib? Ilus loojang. Aga mis selle taga? Selle taga on hoopis teistsugune maailm, kui me arvame. Selle maailma on avastanud Jorma Saarni. Jorma sarni on geenius. Saarni universumi sündinud suurest paugust maailma sünni alghetkedega seotud hoopis Mig-Bows ehk suured nabad. Universum on hiiglasliku musta augu sees ja universumi laieni vaid nagu hingab. Tähed ei ole päikesed, vaid neil on oma eriline valgusstruktuur. Universum on täis musti energia ja musti aine okka, mille struktuuri ja toimimise osani välja selgitanud universum on aeg, universum, aja vastand, ajatus, aeg, neljandamõõtmeline, polariseeritud ja selle loomus erineb Einsteini neljamõõtmelise mateeria kaariest aegruumist. Einsteini selgus aeg neljanda mõõtmele ainult osaliselt. Ja see viis väär tõlgendusteni. Saarne universum on gravitatsioonienergiakeskne ja see tähendab erinevus praegusest maailmapildist, mis on mateeria keskne. Einsteini valem on e võrdub entse ruut. Saarni valem on. Siinkohal tõusis mees püsti, kuid ei karjunud, vaid ütles värinaga hääles tasa. Jahistusel udele teooria on välja selgitanud, et universum on sündinud tühjast tühjusest. Nüüd lõpuks on kõik selge. Sarni saata arvutist järele. Udelenet. Mees istus ja jõi pikas õu mahla ning läks kellelegi otsa vaatamata magus toidu järele. Appinud sisestas Erkki-Sven vist ja nii palju ma sain aru küll, naeris Illegaardi. Mis udele on muudistana? Eks ta internetist õppis. Küll on ilus loojang, teatas uue taldrikutäiega naasnud mees jälle, vist kuuendat, seitsmendat korda pilku illumenaatorilt pööramata kahvlid suu juurde tõstes. Ta oli riietatud mitte midagi ütlevalt, nagu Erkki-Sven pärast arvas. Ja ta näol oli mittemidagiütlev ilme. Kui nad lauast üles tõusid ja mehega hüvasti jätsid, noogutas hüvastijätuks, sõnas. Vaata siis järele, see on Jorma sarni. Brast sai Erkki-Sven, mees vaatas talle teraselt otsa aga naeratas, siis keeras näo jälle õhtupäikesesse, kus ei saanud midagi näha sest päike või laev olid keeranud nii, et valgus pimestas silmad täielikult. Kui nad olid õhtusöögilauast jõudnud ühe restorani ukse ees iluminaatorite kõrval asuvate laudade juurde mida Erkki-Sven nimetas piibutoaks ja piip oli süüdatud paistis päike ikka veel ning Illegaardi saanud seepärast Brandia ilusaid vaadata. Valgus pimestas lae alla kinnitatud televiisoris silmad täielikult. Kuule, eks sa irvitasid küll ilmaaegu siig transit, glooria mundi. Ta muidugi korrutas küll, aga ikkagi ta võis arvata, et sa ei ütle päikese kohta võid tema teooria kohta või õieti selle, mis ta nimi oligi selle soomegeeniuse. See tüüp on spioon, euroliidu spioon, ütles Erkki-Sven kindlalt. Või Rootsi, kuigi soomlane panid tähele kõigepealt, kui me tahtsime akna alla, siis öeldi, et midagi ei ole, taheti panna saali keskele. Pealekäimise peale pandi aknale, mis pidi olema ainuke vaba koht. Aga meie rauas oli veel kaks vaba kohta, kõikjal mujal olid lauad täis. Ümberringi olid ainult Rootsi siirduvad venelased ja neegrid nägid, kuidas nad vennastusid. Ja mees pidi lihtsalt pealt kuulama, et ega nad illegaalseid mingeid asju ajada ei kavatse mustalt tööd teha. Kuidas immigratsioonipolitsei ja piirivalve ikkama andmed saavad, neile Rootsis ei ole ju üldse valvet, väljaskursioone kruiis tuleb. Kindlasti on WCs ka kaamerat juuks, kui sa tahad püksi peidetud narkotsi kohendada, naeris Illegaardi. Erks viis on asi vele riigis jälitamis maanis. Hirmus. Nad olid jõudnud ringiga laeva keskkoridori ning jalutasid rahvamassi seas aeglaselt vööri oma ajuti poole. Kui neid ühest paari lavast hüüti. Vaata siis udele, punkt. Net. Hüüdis spioon. Siin hüüdis Erkki-Sven, kui ta tund aega hiljem jõudis akendeta kajutisse, kus Illegaardi juba voodis lehis linnal surnaal kauni vananemise saladused. Ja sellel pooltühi veinigaasfoobia leksikon sealtsamast piibu saalist vedelas ühe teise laua peal. Hillegaar kergitas pead ja vaatas veidi unisel ilmel, kuidas Erkki-Sven nende ühe käega aeg-ajalt kätt vahetades. Teise käega hoidis ta kogu aeg raamatut riidest lahti, võttis. Nüüd on minul kauni aga vaatame siiski, mis foobiad olemas on. Ta prantsatas naise kõrvale kitsale voodile ja tõstis raamatu kahe käega õhku, et väikest teksti kaugemalt vaadata. Spioonufoobi ja kohe vaatame, kas valed, et hektar supp, paljasta vinni itsitas Illegaardi, kummutas Tallinnast kaasa võetud pudelist lonksu odavat Hispaania veini. Tõmbas Erkki-Sveni pealt lina ära ja pani käeda spioonitunnusele nii paljastav Lõlle kõp vaelialda. Ühe käega sihikindlalt tegevust jätkates sirutas Illegaardi teise käe jagamas raamatu. Eurod, luv foobia, kolpofoobia, hirm, naissuguelundite eskali, küünefoobia, hirm ilusate naiste ees. Kaleenustrafoobiad, güne, foobia, künofoode, hirm naiste ees. Vaat nii, k semino, foobia. Metoomalakufoobia, hirm kaotada, reaktsioon. Sul on netoMalacu foobia, vohh. Anna siia, ma loen ise. Niimoodi. Arr, ksenofoobia, androfoobia, hirm meeste ees, vat. Vallofoobia hirm kõvastunud peenise ees, yht tüüp, Vallo foobia, metor, tofoobianud külonite sõnad. Hirm, Errekteerunud peenise nägemise omamise ees, ka hirm sellest mõtelda, unistada vohh. Valguse kartuse kohta midagi ei ole illu minu foobia või mis võiks olla aa, ma leidsin hirm silmipimestava valguses. Foto. Auglia foobia Brontofoobias ela foobia, fotofoobia. Foobia, Fenko, foobia, elufoobia. Sa tahad midagi valgustkartvat teha, ilu. Stubbi kiikillu põgises Illegaardi. Kui Erkki-Sven raamatut nurka visates tema poole pöördus. Hommikul vannitoas lõi Illegaardi Erkki-Sveni näo ees peaaegu takti. Teeni noh. Tervis tuleb noh. Tegi Erkki-Sven uijotuus, vaadet seal välja ei sülita, seda tuleb veerand tundi suus hoida. Nii saab alguse uus tervislik eluviis. Välja sülitasid, see peab kogu aeg suus oleva, mis osa välja sülitanud maailma maitsee. Oled sa maailm, mina ei suuda seda kaasa teha, see väga ilus küll, et sama, et sa meie peenreisile koplist ostetud rafineerimata vene pohlamahlad oled kaasa võtnud, ma lihtsalt imetlen seda. Viitsid illegaal nagu minevikku, pidevalt sööki ja kõike muud nodi endaga kaasas kanda kõike, mis mul on, kannan endaga kõikidele reisidele ekskursioonidel läbi kõikide maade kaasas. Aga ometi. No mis aga tahad terve olla, siis hoiad seda 15 minutit suus ja luuksutad seal kogu aeg ei taha siis üldse, see on Ukraina pasla moslemi. Sülitan välja. Ära pahanda või ta on just paras ilm ekskursiooni jaoks. Aadeeliaga seal ikkagi pika ajalooga kuningavõimuga riik, kui sa pärast neid hooneid ja kõike seda võimsust, siis saad aru, et siinse maa ajalugu ja siilsema kombed nüüd olla, ta peaks hommikul kajutist pugema hunnikus. Tänane hommikusöök on kinni makstud, on sul meeles? Tagasi koju? Miks sa nipissimistlikkoled erks? Erkki-Sveni päevikust. Ma võtan isegi siin laeva peal kogu aeg, mida kirjutas sõber Jüri. Põhiküsimus on usu vähenemine looja hinges. Kunsti mujalt kaob vundament ning laguneva maja tükid muutuvad kummaliseks teosteks. Nii et nende vaimset tühjust peab toetama või õieti varjama sügavmõtteline tekst, ta mõtlemist, mingit kontseptsiooni või mingi muu väline. Kuidas on saanud võimalikuks, et iga nähtust ja vormi on võimalik nimetada kunstiks, kui seda ainult soovitakse? Milline on see kunstiäratundmise mehhanism ja miks ei saa lihtsalt sõnastada, millises rennis kunst voolab, ta ei seisa lombina. Et voolamine vajab piirdeid, siis kunstile on nendeks jumalikust vaimsusest puudutatud kunstnikuhing. Ta usub, et uuesti tekib vajadus kunsti vundamendi järele ning alustatakse kunstimaja ehitust. Mida vähem on vaimsust, seda nõrgemaks jääb ju kultuuri elujõud. Võiksime tõsisemalt mõtiskleda vanadest, ametlike sümbolite üle, kuldvasikast soodumast, Noa laevast eriti Paabeli torni lagunemisest ning lõpetada see liikumine ebamäärasesse, juuste tühjusesse. Et saada tõeliselt suureks vaimult. Õhtuks olid nad sestap pidanud jalutanud laeva koridorides käinud linnaekskursioonil jälle jalutanud laeva koridorides, kuni Hillegaard äkki sõnagi ütlemata Erkki-Sveni kõrvalt üles tõusis ja vaheaula laua tagant karaokesaali siirdus ning otsel lavale. See oli alles leelo nagu Erkki-Sven hile, mille kaardile tunnistas. Lõpuks jäi muusika vait, jahillegaartsiirdus naerunäol vaatajate seast läbi trügides tühja eeskoridori poole tagasi. Erkki-Sven surus end kähku jälle vahe aula laua taha istuma. Ja kahmas piibu ning tekstis, nagu oleks ta selle täistoppimisega hirmsasti ametis. Oled sa mu peale pahane ka? Küsis Illegaardi istuma vajudes ja võttis Erki Svenile otsa vaatamata oma joogiette. Kuidas läks sul see mäng kleidi madonna? Ei ole? Meie oleme maailm, meie oleme elu. Ma ei ole ausalt, ma lihtsalt. Sirged terved nimestik, mida võiks laulda. Äkki valgus vahekoridor täis inimesi, kes kõik tahtsid ilmselt minna ööklubisse kuid Erkki-Sven tegi laua peale ronides nii valju häält, et nad kõik vakatasid. See näete esimest eesti kosmonaut. D see daam siin on otsustanud, et kogus soolise diskrimineerimise kiuste võtab just tema naedena esimese Eesti naisena ja üldse esimese eestlasena etel lennuk. Enamik vaatas hämmastunult. Siis kostis uni käteplaks. Ja pärast korraks tekkinud kohmetunud seismist hakkasid inimesed trepist üles minema. Meie oleme maailm, meie oleme elu, laulis koor, karaoke kestis veel. Ma loen sulle siiski ette karaoke laulude nimistu, sul jäi nii palju möllo laulmata nokkis Erkki-Sven kui Hellegaartale kaela vajus ja mõne aja pärast dub. Ja poolvalgusest nägi ERKIs nüüd Hille kaardil olid pisarad silmas. Kaheksandal tekil Ehile kardeki seisma kuueitis klaaskatusega koridori sätendavad kiidu lund. Ja seda võinuks nimetada ka talveaiaks. Kuuvalgusest vaadates küsis Erki, kuidas miski läbi paiste saab olla värviline. Ei oska elada siin ilmas, Erkki-Sven ütles Illegaardi. Tead, Illegaardi, ma hakkasin seal eeskuju ütlema, äkki tuli pähe, kui sa laulsid? Siin meiereis polegi ehk asjatu. Kuid ainult sinul on oma tee kaasas oma leib, oma elu, oma vabadus. Ja see on nii loomulik, nii sul käes. Et. Sa ei karda seda kaotada? Aga mina? Mina kardan, mina kardan, et ma kaotan selle oma. Ja seepärast peangi kogu aeg pulli tegema, varjama end selle pullitegemisega petma. Aga narri tegemine? Ega seal elab veidi, ei ole siis veidi jõuale siia. Ühesõnaga narri mängul ja pulli tegemisel maailmas oma koht. On küll, aga see ei kõrvalda tühjust, kui sa oled loodud, nii et oled tühi. Sisi kõrvaldada. Klaaskoridoris ei olnud peale nende kedagi. Aga nad läksid siiski päris välja parda äärde. Liiga palju valgust. Ta ütles Illegaardi üle parda vette vaadates. Kui tagasipeegelduse tõotasid ta näol, mis. Liiga palju valgust ei ole inimesele hea, Erkki-Sven ütles Illegaardi. Liiga palju valgust tekitab hirmu. Aga siin on ikka hea kõõluda. Kael kangeks, tahaks selili, ehita. Vead uus mood on, inimesed tulevad rannale, lamamistoolide välivoodid ja söök on kaasas ja siis vaatavad grupp Piviisiliselt loojangut või Leol niide. Aga ikka siis, kui midagi massilist grupiviisilist sadu üksikut tähte ei vaata keegi. Ma tahaks parem kuskil külmunud kõrrepõllul lödistada. Lõdisedki väga külma, väga ei ole, ma tahaks siis. Sel juhul ma tahaks mõnes ala ütelda Hellegaart ära pidulikul. Et. Oli vilja Leic luuletaja, kunstnik tal on niisugune pilk maailma loomisest nagu suure paugumudel või jumal looja on sulgunud aegruumi mulli. Temast sõrmedest tuleb koonus enam maailma valgus, nagu relatiivsusteooria illustratsioonide sadamast Einsteini. Jumalal on siis nagu mingi meist eemal olev elukoht, kus ta oma kosmoloogilist tööd teeb. Ja kõik illegaalid, kõik vaimsed konstruktsioonid on kantud ideest, et sõnadega tähistatud objektid eksis, teerivad reaalselt ja nende mõju maailmale meile siis ka on vahetunud ning reaalne, saad aru? Filosoofia osakaal ka teistsugune jumal mitte, olen vaid idee, maailma vaim, mis annab looduse kaootilise suuna elule mõttetegevuse eesmärgi, nii-öelda filosoof. Milline jumal ei nõua endale kosmilist korterid mingi kindla aadressiga, kus teda üles leida vaid tal olemas siis, kui need temaga. Võib-olla jumala olemas igal kujul, mis me suudame välja mõelda niisugusel kujul ka, nagu ta plekipildil on, aga igatahes. Me oleme jumala selle idee kujul selle mõtet või tähendust kandval kujul unustanud. Sisuliselt on nii, et me ei mõtle üldse endale oma teele. Veidi veel. Siia ei tule keegi, mis selles kotis peidab jumalal meie sees kaldunud Illegaardi koos sellega on meie sest kadunud rõõm inimese seest ja seepärast käibki kõik kannavad, Nad võivad eesotsas Jormassaarlige selle uue geeniusega, kui ta üldse on geenius oma kosmoloogilise mudeleid teha. Aga see ei muuda olematuks, et kõik on tihiga ilmas, nende mudelit deta. Selle jumala kui idees sellel inimene iseendalt ära võtnud, asendanud igasugutrikkidega see idee, see, just see filosoofi ja puudubki ajastul ei ole filosoofiat. Siin ei ole rinde nõel. Praegusel kellaajal linnud mandril juba laulavad, musträstad meie maja kõrval. Siin ei ole midagi, võib-olla kusagil laeva lähedal, kajakad, kus ei ole, kui on sissinud täissöönud kajakad erks. Aga parem oleks, kui näljased musträstad ajaksid oma vilet praegu pesa tegemise aeg. Ja et ideed ei ole, midagi ei ole, ei ole ka midagi öelda, selles mõttes ei ole ka keelt ja nii hakatakse koostama igasuguseid jalatsid, loendeid, ülevaateid, nimistuid, grammatikat, mis oleksid vajalikud, kui oleks midagi öelda mingi idee, mingi sisu, aga ei ole. Illegaardi ei ole, inimesel on tühjuse sirm ja nii ta poeb ikka uute nimistute uttedeks, kirjelda kas ütlesin midagi või? Purju tarkust ei ole ja olla ajunud niisugused sõnaraamatud, mis ei aita ületada hirmu. Kuidas võiks olla hirm sõnaraamatute ees? Aga seda siin raamatus ei ole. Ele tuleb lihtsalt heita kõik üle parra hurra. Huld, mis teed? Ma annan sulle ka, tõmban pooleks, rebib tükkideks selle raamatu minevasel rämpslehed välja. Leskrüüd. Kui natukese aja pärast parda vaatasid ujus laeva tagavahus raamatulehtedest jala. Kasutada grammatikat. Seaksin kõigi entsüklopeediat sisuga mõisa ikka, milles. Korraga ilmus pimedusest vari, kes tuikus rusikas püsti seljaga tema poole oleva Erkki-Sveni poole. Hellegaard hüppas mehe ette ja lõi joodiku leplirts Pärts kahelt poolt vastu pead. Siis läksid nad kajutisse. Ja kuigi Hille kard kartis, et mees tuleb neile järele kadus too päris kiiresti sootuks ära. Nagu teda ei oleks olnud. Kodune vannituba tundus küll avaram kui laeva kajuti oma aga end kuivatades vidinat paratamatult seisma kõrvu peegli ees. Kõik segamini. Ütles Erkki-Sven, ma ei tea, kuidas ma need asjad kõik nii laiali pildusin. Iicon korras naerisile kartsa, vaata parem peeglisse, mis, mis esin on vaat see piisk. Kui nad niimoodi alasti pead üksteise vastu kaalutletud ikka veel peeglis seisid helises telefon. Erkki-Sven võttis toru ja tõstis luuri, niiet Hille kard saaks ka kuulata. Käisite ära, kuidas oli? Küsis tädi ebaloomulikult kõvasti. Tare oli. Tore, oli nüüd koolisid või? Saite ka maailma näha, ütles tädi. Ja aitäh tädi. Tänu sinule. Aga tädile kõva kuulmine jättega karjumise peale midagi ei kuulnud, siis paide lõpuks toru ära. Hille Hellegaarda ütles Erkki-Sven õhtul, kui tuli oli surnuks tehtud ja lamasid pimedas. Kas sa tead, et tädi oli vanasti tantsija? Sa pole kunagi rääkinud? Vaatamise ehtetel on, 80 aastasena annab isegi siis, kui vanad dressid seljas. Aga ta need kõik saanud laeval. Ta pidi öösel tantsima ja päeval magas. Nii ei saanudki ta kunagi sadamas maha. Mille peale Erkki-Sven pani korraga tule uuesti põlema ja küsis? Kaeva Sulle vastik ei ole, inimene sööb, seksib ja ja haiseb. Nii vana mees, mõtle, ma saan kuu aja pärast 60. Ja mina 47 naeris Illegaardi heledalt. Ja kui oli Erkki-Sveni kaela ümbert kinni sosistas äkki naeruga pooleks talle otse kõrva, nii et mees ei saanud peaaegu sõnagi aru. Pagaksid ainult. Ja vanamees võttis naisele omakorda kaela ümbert kinni ja muises. Ma mõtlesin, et see levitatsiooni mees meeldis sulle rohkem. Kui aus olla, siis. Ta vist seisis tõesti õhus. Röögatas Erkki-Sven korraga põrnitses öökapile seatud viit ühesugust päkapikku. Sellastele laevalt ostsid, tahad endale ka või kudrutasid illegaal süütult. Hakkab pihta, nüüd ma tunnen, et olen jälle kodus. Ohkas Erkki-Sven keeras teise külje ja jäi silmapilk magama. Laupäevasel õhtutunnil oli teiega, Kalle Kurg