365 päeva aastas näitab meedia edukaid ärimehi ja meelelahutustööstuse kuningaid aga 10. detsembril näeme me maailma tippteadlasi, nad on frakid selga pannud, neile on antud juhiseid ja õpetusi, kuidas kuninga seltskonnas käituda. Ja siis nad saavad kätte Nobeli preemiad. See preemia koosneb spetsiaalsest tõendist või dokumendist, siis kullatud medalist ja tšekist, millele on märgitud väga väärikas number. See number kõigub ja ta sõltub nendest protsentidest, mis määratakse põhisumma pealt. Aga kogu selle loo alguses ei olnud ehkki nii roosiline, nagu praegu võiks arvata. Osa tolleaegse Rootsi Teaduste Akadeemia liikmeid oli selle rahvusvahelise preemia vastu ja ainult tänu sellele, et selle akadeemia alaline sekretär Karl vireen võitles preemia eest. Ta kirjutas nimelt, et, et see on tohutu võim ja prestiiž, mida Nobeli testament annab Rootsi akadeemiale. Tuleb tunnistada, et tegemist on erakordse ette nägelikkusega. Rootsist räägitakse seoses Nobeli preemiaga palju ja, ja see preemia on tõesti muutunud väga prestiišikaks. Me teame, et seal on viis valdkonda. Lisaks klassikalistele teadustele on ka rahupreemia ja on ka kirjanduspreemia. Ja natukene ongi paradoksaalne, et kõige rohkem teamegi just nende preemiate laureaate, kui me räägime nüüd käesolevast aastast. Kirjanduspreemia sai teatavasti Harald Pinter ja rahupreemia egiptlane ElBaradei koos rahvusvahelise aatomienergia tuuriga. Labime nendes preemiatest, nüüd räägime, siis on põhjust nimetada eesti meest Toivo Kuldmaad, kes on hakkama saanud suure tööga, ta on kirjutanud põhjaliku ja paksu raamatu pealkirjaga Nobeli auhind. Ja nüüd ma mängingi ette teile intervjuu Toivo Kuld, maga. Minu kõrval istuv erakordne mees, nimi on tal Toivo Kuldmaa. Ta on erialalt keemik, aga ta on avaldanud väga paksu, põhjaliku ja sisuka raamatu. Nobeli preemia laureaatidest eessõnaga Nobeli enda kohta. On teie esimene raamat üldse avaldada ja nii suure ja nii vägev idee sündis teil enda peas lihtsalt tundsid asja vastu huvi, hakkasid materjali koguma, seda ma tean, siis te pakkusite oma tulevast tööd kirjastusele saite kokkuleppe. Nüüd on niisugune paks raamat valmis ilma arvutit, et ta vist ei saaks niisugust raamatut tänapäeval kirjutada. Ei, ei tule nagu välja ja siin on siis metsikult materjali ja see on süstematiseeritud erialad järgi me teame neid erialasid, oli viis. Nüüd on juba kurioosum. Aga nii me teame, et see kõige rikkam, kõige võimsam riik, Ameerika Ühendriigid selles laureaatide nimekirjas domineerivad juba 300 hakkab lähenema see arv Suurbritannias sadama ja siis Saksamaal 75 ja nii et päris ilus ja ilmekas nimekiri täpselt Venemaal on väga vähe. No Venemaal on tulnud ka ikka auhindasid, aga aga mis seal veel on, väga suur osa on ikkagi juudi päritoluteadlasi. Teine asi on see, et Ameerika ühendriigid on sisse tõmmanud suurte rahadega väga andekaid inimesi mujalt. Kindlasti, mis mõte on või, või mis muljed teil on siis nimekirjast jäänud? No üks mõte võiks olla, et Eestisse pole tulnud veel Nobeli auhinda, seda me teame ja rahaauhind oleks kõige reaalsem, võib-olla ei pea vahepeal oma oli vahepeal üsna nii ääre peal ju Jaan Krossi. Pool, kas te olete arvamisel, et inglisekeelset maailma on eelistatud? Karta on sellepärast, et inglise keel on ikka üle maailma levinum keel. Ma jätan tähendaski, tähtis keel ja selles on kõige rohkem vist avaldatud kirjandust. Kui teie kirjutasite, mis keeli teie kasutasite? Inglise keelt? Meil on veel teistelt keele ka vene keel muidugi. Ja noh, nii kergelt natukene veel mõned saksa asjad, aga seda vähem, kui palju materjali saite raamatutes palju, arvutist? Arvutist tuli vist ikka rohkem, aga raamatutest sai ka päris palju. Anetiga raamatud jäid juba vähemusse, ma usun küll, teie alustate oma raamatut väga värvika sissejuhatusega, see perekond oli väga andekas. Seal ei olnud mitte üks imemees Alfred, seal olid tema vennad, aga kõigepealt juba tema isa Immanuel, kes tegi ka suuri asju. Tema täiustas meremiine, muide, mis Krimmi sõja ajal siiasamasse Soome lahte pandi. Sellest nagu algaski jah, see lõhn, lainete uurimine, tema isa valmistas neid Veremiine-Venemaale Soome lahte paigutamiseks just. Ja siis, vennad, Alfred, Robert ja Ludwig, siis aitasid isa, noorem vend samuti. Ja sellest siis kasvas ilmselt dolfredil välja see põhihuvi nitroglütseriini ja hiljem siis dünamiidi vastu. Aga kuidas te seletate, et miks just lõhkeained olid kõige tähtsam objekt, tema jaoks oleks ju muid valdkondi ka? Krimmi sõja ajal tegelasse Emanuel nende meremiinidega ja hiljem ilmselt siis juba oli sissetöötatud rada Alfradil. Siin neid valdkondi on väga palju küllalt on sisseehitatud tsisternidega laevad ja külla on masin, mis teeb puust rattaid hobuvankrid, televäga, vajalik asi suures Vene riigis, kindlasti nad üldse olid suuresti Venemaaga seotud, eriti just isamist. Immanuel tegutses. Jah, ta elas mitu aastat Peterburis, ta ei leidnud ilmselt Rootsis oma leiutiste rakendust ja siis ta siirdus algul soomilion Venemaale. Ja siis mitu aastat töötas seal koos poegadega. Väga huvitavad pakkumised olid näiteks ehitada valmis toru, mida mööda siis suunata surnuaeda surnukirst. Linnast küttide ja niisugust asja oli, jäi ilmselt ainult fantaasiaks. See oli huvitav idee, muidugi temal oli see elusalt matmise kartus ka, mistõttu siis ta leiutas sinna juurde veel mitmeid abivahendeid, et kui inimene varjusurmas äkki maha maetakse, ta siis veel kuidagi välja pääseks, et mis vahendid need olid õhutorud ja kellad märku andmiseks, et ta tahaks välja saada. Aga kui sa oled juba mulla alla maetud, siis õhutoru ei päästa enam. No võib-olla veel päästaks ikka, kui õhku jätkuks. Missuguseid niisuguseid veidraid asjade veel meelde tuletate praegumis? Alfredi isal olid? Mitmed teisaldatavad majad olid ringtrepp ja Väga-väga palju veidraid asju ja mitte veidraid asju, väga nokka vajalikke asju, näiteks nagu mingi algsüüdi ja mis asi on algsüüde seal ka nagu detonaatori eelkäijad peaks olema plahvatuse esile kutsunud ja siis jah, no siis oli tal üks varasemaid leiutisi Fredil, soni Anfieldil, aga siis jälle niisugune isikute, juba 25 aastaselt pidi minema Pariisi ja Londonisse, et isa õlgadega näiteks saada pankadest laenu, ta ei saanud laenu siin, et see elu käis suurte tõusude ja mõõnadega, see perekond elas jõuliselt, nad tegid palju ja siis jälle kukkusid, sõbrad vedasid alt, lausa varastasid ja siis tuli jälle otsast alata. No täpselt nii, isal oli seal kaks pankrotireas aga ta kogus ennast töötas jälle uuesti üles. Tema leiutiseks on ilmselt ka see vineeritööstuse. Domine vineeri tootmise, noh ütleme siis paikapanemine ja nüüd, kui me räägime Alfred-ist, mis olid tema esimesed suuremad tööd, mis ta tegema hakkas, nitroglütseriini püüti muuta ohutuks, kas see oli suurim eesmärk? Kindlasti jah, ta esimese patendi sai 863, see oli küll püssirohutootmise jaoks aga nitroglütseriini tootmise kasutamise jaoks sai aasta hiljem patendi. Ja siis pärast seda oligi põhihuvi seal suunatud selle nitroglütseriini ohutuks muutmiseks võimalikult ohutu kasutamise jaoks. Ja mis siis selleks tuli teha, mis suunasse töö liikus? Ta otsis sobivaid täiteaineid, millega nitroglütseriini segada, et ta ei plahvataks nii, et jah, ei oleks nii plahvatusohtlik ja siis pärast paariaastast katsetamist leidis ta siis selle räni hiiva olevat kõige soodsam täiteaine, millega ta nitroglütseriini segas ja seetõttu siis sai ta sellise aine, mis ei plahvata. Räni hiiv on niisugune. Ta on ka niisugune poorne aine, mis imab selle nitroglütseriini enda sisse, siis ta jääb selline tahke aine, mis ei plahvatega väikse põrkamise peale. Kas see segu on tänapäevani kasutusel, on veel midagi paremat välja mõeldud? Üldjoontes peaks olema sama. Näiteks selle Sancodaari tunneli rajamisel kasutati juba pauk, želatiini, mis asi see? Pauk teenida leiutis jah, kell 10 aastat, umbes hiljem, pärast dünamiidi leiutamist ja see oli siis nitroglütseriini Kolloodiumi segu. Nüüd aga kuidas teile tundub? Ta liikus maailmas palju ringi, kui tubli rootslane. No teie arvates oli Roodsaseks ei, ta ikka elu lõpuni ta küll arvas, et ta on nagu kosmopoliit, aga Rootsi kodakondsuse säilitas ta elu lõpuni ja ikka jäi Rootsimaale ustavaks. Seal oli ilus moto kodumaa seal, kus ma töötan ja ma töötan kõikjal, täpselt nii, võtame siis edasi neid suuri saavutusi ja leiutusi, mida ta tegi. Aga siis jäi ta mittu kordanomite, ausate kolleegide ja alamate lõksu. Teda kasutati palju ja tema selja tagant tomati suuri rahasummasid. Ära rääkige niisugusest mehest nagu Warm, prantslane. Parboli iseenesest hea administraator organisaator, aga paistab, et ta tegi Alfred Nobeli selja taga seal natukene musta äriga. Ta seal spekuleeris rahadega, mis ei olnud tema omad, ühesõnaga firma rahasid pani mängu oma huvides. Seal olid veel asjad altkäemaksud ja nojah, altkäemaksusid seal mitme firma direktorit ilmselt seal maksis. Ja tulemus oli see, et see mees lõpetas elu, lõpetas elu enesetapuga ja ju ta siis hakkas südametunnistus piinama ja ja võib-olla siis juba hakkasid need asjad nagu päevavalgele tulema. On öeldud, et Alfred Nobel väga valis seltskonda, keda ta enda lähedale lasi. Ta oli eraklik, ta töötas palju, ta oli võib-olla niisugune kinnine ja isegi uue. Kui suurt rolli mängisid naised tema elus. Naistest nagu tal ilmselt oli ainult kaks lähemat suhet oli see krahvinna Berta fon, Sõtner kelle ta algul oma sekretäriks palkas, kuid tema abiellus teise mehega Missis Alfred ilmselt mõjus ka üsna raskelt. Ja pärast seda oli siis paarkümmend aastat tal, eks lilleneiu Sofja äss kes küll vist rohkem raha peal väljas oli, kuidas seda suhet iseloomustada? Alfredi poolt oli niisugune toetaja, oi, kuidas öelda sponsorlik suhet. No oli see mingi kiindumus kaika või? Ilmselt oli, ega ta muidu ei oleks seal paarkümmend aastat teda üleval pidanud ja toetanud. See vahekord oli suuresti kirja teel, need kirjad näitavad suht iseloom, aga nad avavad ka neid inimesi, mida need kirjad näitavad. Kui ta hakkas vist sellest Sophie elustiilist aru saama, eks ta siis rohkem juba muutusesse suhtumine siukseks isalikuks ja ja ta vist püüdis rohkem anda aimu oma tööd tegemistest ja püüdis harida Sophiet, aga siis Sophie poolt. Ilmselt tulid jälle rohkem sihuksed, raa küsimised ja ja klatšijutud. Ja kui see kirjavahetus lõpuks ka avalikkusele kättesaadavaks tehti, siis vähemalt uurijad said sealt väga palju informatsiooni Nobeli enda mõttelaadi kohta ja tema põhimõtete ja ja maailma nägemisega. Ilmselt küll. Aga nüüd niisugune küsimus, kui 1899 rahu kongress, siis tulid välja ka Nobeli kahtlused ja kõhklused. Kuidas Teie näete nüüd tema suhtumist sõja rahuküsimustesse, oli ta ju kogu aeg tegelenud lõhkeainete leiutamisega. Temal oli sõja ja rahu küsimuses ilmselt üsna vastakad seisukohad. Tema arvamus oli selline, et kui ikka luuakse mingi niivõrd võimas relv, siis nagu see kindlustaks seda rahu kõige jeemeni siis peaks olema siis mingi ülimalt efektiivne relv, et seda ei ole võimalik kasutada. Tema lootis jah inimmõistusele, et kui inimesed juba näevad, et, et on niivõrd võimsad hävitusvahendid, siis nad lihtsalt ei kasuta neid ja selle tõttu siis nagu. On võimalik rahu saavutada, kas see oli tema jaoks mingi niisugune enesepettus ja eneserahustamise võimalus? Ei, ta ilmselt uskus seda ma minu arvates, aga rahulikum seda uskunud. No vot sellel Bertofonsortneri mõjutusel ta muidugi seda ilmselt arvestas, aga, aga see oli ilmselt väiksem mõju. Tema ikka pani panuse selle võimsamate relvade loomisele. Sõda ära hoiaksid, kui teie neid materjale uurisite ja kogusite mingisuguseid süümepiinailminguid ei näinud, kuskil nendes materjalides Ei, mitte eriti tama, ise ei väljendanud nagu erilisi kahetsusele oma dünamiidi loomisele, aga teisest küljest jälle on avaldatud ka arvamust, et talgukompensatsiooniks Sis omaned, Nobeli auhinnad üldse asutus, et, et natukene heaks teha oma. Tegevust selle dünamiidi tõttu. Tal oli ka seisukoht, et hüvesid tuleb jagada, laotada kogu ühiskonnas laiali, mitte pärandada neid rikastelt vanematelt järglastele ja selle tõttu tooma testamendi tegigi selle auhinna jaoks. No 10. detsembril on suured tseremooniad televiisorist, ilmselt saab neid näha ja kas siis otse kerega? Mõtlesime, kuidas nendega on tavaliselt televisioon näitab otseülekandes, Soome on ka näidanud ja mis seal toimub, ma tean, et kõik frakid ja see kõik on väga jäigad ja püüavad sirge seljaga seista ja kuninga poole ei tohi sellega olla. Kuningaperekond istub kõik lauas, siis on üks valik laureaate, kes on kutsutud noh, viimase aasta omad loomulikult ja siis osa neid varasemaid laureaate ka need on siis seal rootsis siis rahupreemia. Rahuauhind on Norras Oslos, siis Norra kuningas annab kätte ja teeb seal samuti banketi. Ja siis teatud hetkel toimuvad tänukõned eriti vist rahu ja kirjandus. Laureaatide kõnesid loetakse hoolega, seal on sügavamaid põhimõtteid avaldatud. Arvata võib, või on ka füüsikud ja keemikud, sõna- osad. Nemad räägivad ilmselt rohkem oma edevusest teaduslikust vaatevinklist, aga aga siis jah, kirjanduse rahu ilmselt jäävad sihukeseks natukene võib-olla filosoofilisemaks. No kui te nüüd valiti Siitama sellest paksust raamatust välja mõne laureaadi ilma ette valmistamata, kellade tutvustaksite lühidalt, neid on siin palju. Ja võib-olla siis Einstein, miks ta on teie jaoks huvitav või problemaatiline, tahan lihtsalt võib-olla kõige heks värvikaid kujusid nende laureaatide hulgas. Ja tema puhul on veel huvitav ka see, et ta tuntuks on saanud oma relatiivsusteooriaga. Aga see auhind anti talle ju tegelikult rohkem selle fotoefekti avastamise eest mitte jagu teile ütlema suurema elutöö eest. Ilmselt on niisuguseid mehi teisigi, no vähemalt keskmise ameeriklase jaoks on tema võimsa ja targa teadlase võrdkujuks saanud kindlasti tema on nagu see tipp. No mina näiteks tooksin sile kreekerite mõiste ja selle usuliikumise, millest Eestis teatakse ja kes ka andunult oma oma eesmärkidele pühendunud. Kas Eestis on Feckereid? No ei ole seda asja uurinud eriti. Ja ilmselt ei ole, tähendab siis need on siis inimesed, kes maistest hüvedest on loobunud ja otsivad rahulikku, mõnusat, lihtsat elustiilist. Nemad pooldavad ja lihtsat ja võrdset elu heategevusega tegelevad palju protestantlik liikumiseks aru. Sellest raamatust võiks Toivo Kuldmaaga rääkida veel pikalt ja põhjalikult, et see on ainult sissejuhatus ja soovitus selle teosega tutvumiseks. Nüüd aga on stuudios kirjastus Eesti Raamat peatoimetaja Rein Põder, et rääkida rootslase Shell Essmargi raamatust pealkirjaga Nobeli kirjandusauhind. See raamat annab ka ülevaate just ühest teatud valdkonnast nende preemiate seas, nimelt siis kirjandusteostest räägib nende hindamise põhimõtetest, probleemidest ja muredest. Aga Rein Põder ütleb, et analoogiline teos on Eestis juba kord ilmunud. Kõigepealt ja ma tahaksin selle raamatu kohta veel niipalju öelda, et ka esimese vabariigi ajal, kui ilmus sari Nobeli laureaadid, siis ilmus ka niuke taoline teos nagu see eesmärgi oma, mis siis avas selle preemia tagamaid ja selle saajaid, nii et me nagu oleme mingisuguse ajaloolise nihukese järjepidevusega andjad, avaldades selle raamatu. Aga mis puutub siis Est marki, siis tema on selle kõrge väga prestiižse auhinna väljaandmise juures siis 1981.-st aastast ja mõne aasta pärast sai siis sai selle komiteed etteotsa. Nii, komitee on selle Rootsi Akadeemia, mis koosneb 18-st liikmest, täideviiv organ koosneb siis viiest mehest, esimehega eesotsas, kes siis tegelikult praktiliselt teostab seda sõelumist, seda maailmakirjanduse läbilugemist, vaagimist kõrvale jätmist. Praegu toimub see protsess, nagu ma olen lugenud, aga siis kusagil augustiks on jäänud sõelale siis väike nimekiri nimetavad seda väikseks, nime ei jääks, ütleme neli viis kandidaati, kelle hulgast siis Nobeli sünnipäeval, 21. oktoobril või selle vaikuses preemiad ja nii mitu teatatakse meile siis selle aasta uus preemia saaja. Niiet Esmarc juhib seda, seda komiteed ja nende töö on raske. Kui on veel oma auhinna ja preemia sätestas, siis oli kohe probleeme. Kaks Rootsi akadeemia liiget olid selle vastu, et niisugune rahvusvaheline fon, preemia ja auhind üldse välja kuulutada sest nad kartsid, et see rootsi preemia, mis oli siis juba eksisteeris, 6000 krooni oli selle suurus. Selle rahvusvaheliseks muutmine muudab ka selle rootsi kultuuripreemia kirjanduspreemia mingiks laadaobjektiks või vaidluste objektiks. Siiski hakati neid preemiaid välja andma ja nüüd kohe tekkis küsimus, mis põhimõtetest lähtuda. Mis jätta kõrvale, missugused on need kriteeriumid, mille alusel valida? Alfred Nobel siis, kes suri 1296 jättis oma testamendiga siis niisuguse endanimelise fondi, mida tuli siis kasutada mitmele alal, sealhulgas ka kirjanduses, nende inimeste esiletõstmiseks ja premeerimiseks, kes möödunud siis eelmise aasta jooksul loonud midagi väljapaistvat inimkonna heaks ja kirjanduse kohta külas ja siis niimoodi, et midagi paistvat ideaalses suunas selle sõna ideaalne selle üle selles raamatus kaalutud loodetakse väga palju, aga ilmselt tähendab siis seda, et niisugust ideid väljendavad kirjanduses, mis viivad viivad elu kuidagimoodi kirjandust uutele kvalitatiivsetele, tasemetele ja esialgu siis selle fondi suurus oli 31,6 miljonit Rootsi krooni ja selle protsentidest siis antakse nüüd igal aastal preemia välja ja see preemia siis aastati ei ole ühesugune, vaid ta on erinev. Samuti siis, kui laureaat saab preemia kätte, siis ta saab kuldmedali Nobeli bareljeefiga saab tšeki sellele summale ja saab siis ka diplomi. Nii et need on niisugused välised tunnused. Aga preemia väljaandmise juurde tulles on selles raamatus on väga-väga põhjalikult vaetud kõiki neid poolt ja vastu missugusele kirjanikul anda, kellele mitte anda, kas ta on teinud midagi inimkonna heaks, kirjandus ei jääks väljapaistvad või on olnud lihtsalt hea jutustaja. Teinekord on libastatud isegi isiklikes suhetes mõne kirjaniku puhul ja komitee mõne liikme puhul on olnud väga palju poliitik kale, niisugust lõivu maksmist või, või näiliselt on see tundunud. Üldiselt on siiski see preemia nihkunud natuke Seld lauselt need kõrvale ja ei ole autasustatud mitte alati eelmise aasta väljapaistvaid kirjandusteost. Võit on antud tavaliselt ikkagi kogu loomingu eest nagu elutöö preemia nagu elutöö preemia, mõnikord on isegi keeldutud seda arvestama väga eakaid inimesi, et, et kes on vaikinud palju aastaid ja mõnikord on leitud ka üsna üsna noori mehi. Minu meelest on kõige noorem preemia saaja on Kipling, kes oli alla 40, aga tavaliselt on preemia saajad nii seitsmekümnesed, kes on ikkagi jah, juba oma loomingus kõige Maximaalsema juba andnud. No üks kriteerium kas ühe teose eest või elutöö eest, teine kohe, et ei oleks ainult maailma need suured magistraalkeeled seal on räägitud isegi paralleelkultuuridest, paralleelkeeltest, et mitte ainult inglise, prantsuse, saksa keel siis järgmine probleem on, kas on antud välja ka umbes niimoodi, et ta nüüd me anname siis lääneeurooplastele, siis peaks oma hiinlasele või aafriklasele jälle võib-olla, et mingisugust kirjandust ei ole ammu austatud Ladina-Ameerikat näiteks. Kas nüüd peab siis nendele andma neid, neid probleeme? Tegelikult on ikka õige mitmeid. Ja neid on väga palju ja toon siinkohal ära seal komitees kaua aega töötavad meie löönud Kristi, kes on ka eesti lugejale kirjanikuna tuntud lause, tema on öelnud, niimoodi. Tartus on ka see sees, pole mõtet austada neid, keda edu on juba esile tõstnud. Sealt koorub välja üks komitee niisugust printsiip, et mitte alati ei pea olema see preemia saanud väga väljapaistev pressi kaudu või teada kõigile. Teinekord on antud just preemia niisugustele autoritele, keda võib-olla kaugemal ei tunta midagi. Mis puutub siis geograafilisse aspekti, siis tõesti ja preemia algaastatel oli ta väga Euroopa-keskne. Hiljem, eriti viimasel aastakümnel on seda tugevasti parandatud, seda niisugust lehed. Ja me teame, et praeguseks on siis kaks aafriklast saanud Nobeli kirjanduspreemia, kolm aasia esindajat, üks austraallane ja Ladina-Ameerikast rääkimata. Kõige rohkem on vist läinud ikkagi Ameerika Ühendriikides, aga Prantsusmaa on saanud ka palju kordi egorootsigi ei ole ilma jäänud. Jälle üks probleem, romaan, eks ole, eelisseisundis, vahepeal sai ka luule palju tähelepanu. Draamakirjandus on alati olnud tagaplaanil ja üks probleem, kas on ta siis ka näiteks mälestustele, kas ajalooteostele või peab olema ikka puhas belletristikasse? Fix ei, seda nad ei ole jälginud ja ongi ajaloo jooksul antud seda preemiat ka puhtalt ajaloolasele, aga on antud ka elulugude eest. Nii et väikesi kõrvalekaldeid on ja on, on aeg-ajalt vaetud, et ka kandidatuure, kes meile tunduvalt, kes nagu kirjanikud ei olegi näiteks Freudi on siin raamatus mainitud, et tema kandidatuur on olnud kõne all. Ootamatu hoopis suuremal määral oli jo Winston Churchill aastal 1953 ja teda ju ka kirjanikuks ei pea. Jah, õnneks jah. On see teos isegi eesti keeles olemas, lugejad, eesti lugejad võivad veenduda, kui hästi siiski üks mees on oma eluloo kirja pannud. Nii et preemia andmine on väga keeruline, väga raske protsess ja alati tarku, kes ütlevad, et näete see oleks pidanud saama kellegi teise asemel ja neid nimekirju on pidevalt ajakirjandus ja kirjandusteadlased koostavad, kes oleks pidanud saama ja kelle asemel. Aga komitee otsus on kabineti otsus ja Rootsi Akadeemia kinnitab sel Ja jätame praegu nimetamata, et Nõukogude kirjanikega olid kõige suuremad lahingud jalates, pasternakist, eks ole siis Solov ja solise niitsen. See temaatika on siin raamatus ka põhjalikult käsitlemist leidnud, miks, kuidas ja millal? Niisiis Nobeli kirjandusauhindade väljaandmise kohta esinduslik põhjalik raamat vastava ala inimesel troslaselt Shell Espargilt. Aitäh, Rein Põder. Kui 10. detsembril värsked laureaadid on kätte saanud oma auhinnad, siis eelmisel päeval on toimunud Rootsi parlamendihoones kahjux tseremoonia ja seal on kätte antud alternatiivne Nobel ehk õige eluviisi preemia. Küsimus on selles, et Jakobson, üks tuntud filantroop pöördus komitee poole ettepanekuga luua veel kaks auhinda. Üks oleks siis ökoloogia ehk keskkonnaküsimuste auhind ja teise auhinna sisuks oleks võitlus kolmanda maailma vaesusega. See ettepanek lükati tagasi, niisiis Jakobson, üks küll ise oma preemia ja see antakse väga erinevatele inimestele erinevates valdkondades väga rangelt reglementeeritud. Selle on saadud näiteks vene sõduriemad, siis on saanud Mick Jaggeri eksabikaasa oma keskkonna ja loodushoiualase tegevuse eest siis kirjanik Astrid Lindgren ja nii edasi ja nii edasi. See on siis sarnatiivne preemia. Ja on veel kolmaski, võib-olla neidki on rohkem. See on Preemia niinimetatud pila-Nobel, mis antakse väga veidrate leiutiste ja avastuste eest. Need on siis niisugused, mis alguses sajavad rahva naerma ja seejärel mõtlema. Niisugust iseloomustust on kasutatud, aga on öeldud ka, et need on leiutised, mida ei saa korrata Ta või mida ei peaks kordama. No tööd oma sisult on väga erinevad. Näiteks on saanud preemia töö, mis tõestab ära, et kanad armastavad ilusaid inimesi või niisugune töö, mis tõestab, et võileib kukub rohkem maha või pool allapoole või näiteks on saadud tunnustust ka roosa plastik flamingo leiutamise eest. Nii või teisiti, need antakse välja Harvardis iga aasta sügisel. Neile osutatakse suurt tähelepanu ja ju siis on neilgi oma eesmärk. Me rääkisime täna Nobeli auhinnast me saates olid külas Toivo Kuldmäe, Rein Põder. Mina olen saate toimetaja, Martin Viirand.