Rohkem kui kaks nädalat viibis kodumaal tuntud eesti skulptori professor Amandus Adamsoni tütar Maria Karlsson Rootsist. Kuulete nüüd teda vestlemas meie toimetuse töötajaga enne tagasisõitu uks alasse. D seekordne sõit Tallinna nagu teada, oli kurva sündmuse puhul. Jah, eks ta oli küll ema tervis oli nagu teada, juba hulk aega olnud vilets, ta ei olnud enam liikumisvõimeline. Kui ma lõpliku teate sain reede õhtul et matused juba järgmisel pühapäeval ülepeakaela pidin sõidule asuma, jõudsin ma kohale rohkem kui õigeaegselt, nii et jäi mul isegi aega väikeseks puhkuseks enne matuste algust. Minu teada küll ei oleks võinud teha seda kuidagi ilusamini ja väärikamalt ainukene asi, mille üle või võiks kurta. Matusest osavõtjad oli külm, kuid külm iseenesest tõi kaasa ilusa ja selge ilma mis jättis särava ehkki kurva mälestuse sellest päevast. Eestist lahkusite juba hulk aega tagasi ja ega te vahepeal ei ole käinud Eestis. Mina vahepeal ei ole käinud Eestis. Minu ema käis meid külastamas Rootsis. Neli aastat tagasi. Te olete Eestis elanud ju ka kõige mitmes kohas ja kas te neid kohti nägid ja paljud nendest kohtadest mitt suutsite ära vaadata selle väikse ajaga? Tõtt-öelda pole ma eriti paljudes kohtades Eestis elanud. Kui kokku arvata, siis neid kohti pole rohkem kui neli. Paldiski oli ju minu lapsepõlvekodu. Siis käisin koolis Tallinnas. Sõja algul asusime Pärnu, kus lõpetasin kooli ja lõppeks viimase aasta ühe või poolteist semestrit. Tartu ülikooli juures. Pärnust veetsin ma mõned ilusad aastad ja suved eriti ja pärnu polnud minu lahkumise ajal sealt nii palju purustatud. Selle tõttu on pärnu muutus eriti ei meeldi, kuna see on kuidagimoodi juurdekasv loomulikul teel, et näha üht linna mis kasvab normaalselt kus juba olemasolevad asjad edasi seisavad omal kohal. Ja nende funktsioonid enam-vähem needsamad, ehkki nende ulatus on nii-öelda kasvanud. Aga no Pärnu on ju tuntud rohkem suvituslinnana, arvatavasti te olete ka pärnus suvitanud, aga no tähendab, on siiski seotud. Mõtlen ookeanist kuurortilised, jää, supellinna mälestused. Ja me vaatasime mereranda ja ainult selle nägemine meenutab väga elavalt Pärnu rannaelu liivasoojust lainte kohinat ja head karatavat suplust meres. Nüüd on tall ja suvitust ei ole muidugi. Aga muuli äärde pesemiseks peab või pidi igatahes vanasti minema läbi pargi või võiks ka minna seedrialleed minu tee läks läbi pargi. Ja selles pargis oledki suveti, õitsesid, suured ilusad metsroosid. Ja muidugi andsid selle pargile eriti Meeldiva ilme, aga seekord nüüd viimati seksisime läbišeed Reali seed Reali eest, on mul mälestus kui mingi mingisugusest eksootilisest paigast Pärnust. Suvel Pärnu noo seeni. Nüüd vast edasi. Teisi Paikude nimetasite siin, kus te käisite koolis ka Tartus, kas seekord ka käisite? Tähtis? Seoses nii ema poolt järele jäetud tärandi. Üleandmise küsimustes ja siis oli mul ka muidugi huvi näha Tartu Ülikooli riikliku raamatukogu ja eriti nendest Nende kogudest näha, mis materjale seal on, mis puutuvad seitsmeteistkümnenda sajandi rootsi kirjandusse. Kuid minu pea asjalikke ülesanne siin seisnes selles et korraldada kõike kirjalikku materjali, mis emast järel jäi, seal on biograafilisi käsikirju kirjakogusid ja muid dokumente, mis valgustavad Amandus Adamsoni loomingut. Mida peab sorteerima vähemalt üldjoontes enne üleandmist. Nad antakse üle Tartu kunsti muuseumile, depositsioonina, kust nad siis hiljem lähevad Tartu Kirjandusmuuseumi omandusse. Minu arvates siin paremat lahendust ei ole võimalik leida. Kuna eesti kultuur ja kunst Tartu Kirjandusmuuseumi arhiivides leiab oma kõige väärikama kodu. Need on muidugi hindamata väärtusega asjad ja kindlasti eesti kunstil annavad palju kaasa. Nüüd rääkisime siin kunstist üldse kultuurilisest küljest käsi oli teil aega käia kuskil diaatrid? Mul on olnud õnne selles suhtes, et olen saanud näha vähemalt kaks etendust erinevatelt aladelt nimelt ooperit ja balletti. Kahjuks dramaatilist lavastust. Mul pole olnud aega näha, see, mida ma näinud olen. Kahjuks mitte Othellot, aga võluflööti Othello etenduse ajal Tartus. Ja seda enam ei tule. Nüüd enne ärasõitu pean ma ütlema, et nii oopera kui palet siin on kõrgel tasemel imestamapanevalt kõrgel tasemel. See on mulle väga meeldiv. Mitte küll üllatus, kuna ma seda juba enne, ma olen teadnud, aga mitte oma silmaga näinud, pean ütlema, et on saavutatud väga palju. Kas väliseestlastega sidemete arendamise komitee on teid küllaldaselt abistanud? Ma küll ei tea, kuidas nad oleksid võinud abistada mind veelena sellepärast, et nad on teinud oma parima ja igatpidi vastutulelikud olnud, mille eest ma muidugi olen väga tänulik, kuna mul selle lühikese ajaga teisiti ei olekski olnud võimalik oma asju korraldada, siin ma lahkun siit muidugi nii lühikese ja kiire visiidi järel heade muljetega, et olen näinud vanu sõpru, kes ikka on veel muutmatud ja alati nii-öelda vaatavad elule laia perspektiiviga praktiliselt arendavad kõiki võimalusi kultuuriliselt kui ka majanduslikult oma maad edasi viia. Täna hääd reisidele ja head jõudmist jälle oma Stockholmis Uppsalas. Suur aitäh. Nägemiseni. Nägemiseni. Kuulsite vestlemas professor Amandus Adamsoni tütart Maria, ma Tallinna Karlssoni.