Järgnevalt kuulete helikilde tuntud keeleteadlase magister Johannes Aaviku 85.-le sünnipäevale pühendatud õhtus Tallinnas. Eesti emakeele seltsi ja väliseestlastega kultuurisidemete arendamise komitee ühise üritusena toimusid Tartus ja Tallinnas tuntud keelemehe magister Johannes Aaviku 85. sünnipäeva tähistamise õhtud. Meie mikrofon toob teieni, lugupeetud kuulajad, mõned helikillud väliseestlastega kultuurisidemete arendamise komitee klubist, kuhu on kogunenud keelehuvilised ja keeleteadlased Tallinnast. Õhtu avab komitee esimees Endel Jaanimägi. Väliseestlastega kultuurisidemete arendamise komitee ja vabariigi teised ühiskondlikud organisatsioonid on viimasel ajal korraldanud välismaal elavate tuntud teadlaste kultuuritegelaste tähtpäevi. Juubelisünnipäev. Täna korraldavad Eesti Teaduste Akadeemia emakeele selts ja Väliseestlane kultuuris menud arendamise komitee Rootsis elava tuntud eesti keelemehe magister Johannes Aaviku 25. sünnipäeva tähistamise õhtu. Meie keeleteadlase tegevuse kohta avaldatud nii palju erinevaid seisukohti, kui seda on tehtud Johannes Aaviku puhul öödandada vilistanud, tema seisukohti kirjakeele arendamise küsimustes, pidanud õigeteks, tema ettepanekuid täiel määral toetanud. Teised on aga suhtunud eitavalt keele uuendusesse pidanud tema ettepanekuid, mitte vastuvõetavaks. Osati isegi keele risustamine ei ole sellepärast vahest ülearune täna eriti silmas pidada. Seda, et Johannes Aavik möödunud kesknädalal tähistas oma 80 viiendat sünnipäeva ei ole vist ülearune heita pilk Aaviku keelemajanduslikule tegevusele. Ma ei taha siin täna peatuda tema eluloo. Kõigil on ju teada, et on pärit lühidalt Saaremaad õppinud Kuressaares Tartus esines ja Helsingis töötanud emakeeleõpetajana keskkoolides koolide peainspektorina. Ja viibib 1944.-st aastast alates Emmigrandina Rootsis. Tema keenuguduslik tegevus langeb peamiselt teise ja kolmandasse aasta kinnisse. Oma rohkem kui tunniajalises ettekandes andis kõneleja ülevaate magister Johannes Aaviku keeleuuendusealasest tegevusest mida kokku tulnud huviga jälgisid kuulakem nüüd veel doktor Arnold Kase ettekande lõpusõnu. Seda, mida tegi Johannes Voldemar Veski meie teaduse keeletehnoloogia soetamisel tegi Johannes Aavik eesti ilukirjanduse keele sõnavara rikastamiseks. Vanaks on saanud nooreestlased, vanaks on saanud keel, uuendati mis oligi ruuduses head vajalikku, see on pannud aja ajahambale. Maskid on jäänud püsima e-kirjakeelt. Lisaga oli eksliku tingitud kontseptsioonidest. See on jäänud minevikku, on kadunud. Oleme tänulikud vanade keeleministri Johannes Aaviku need kõige selle väärtusliku eest, millega ta on rikastunud. Õhtu lõpes noorte kunstnike esinemisega meiega palume emakeele seltsi, teaduslikul sekretäril Heino ahvenal öelda mõne sõnaga, kuidas kulges Johannes Aaviku sünnipäeva õhtu Tartus. Esindajate auditoorium oli kogunenud päris hulgaliselt keele huvilisi. Oli huvitav näha, et seal oli eakate inimeste kõrval palju üliõpilasi kes tundsid huvi Aaviku elu ja tegevuse vastu ja ka sõnavõttudes pärast paljudki puudutasid Aaviku tegevust, küsiti üht või teist tema loomingust. Väga tore oli akadeemik Veski Aaviku kaasaegse sõnavõtt Arikuiste kokkupuudetest, Aavikuga veski jutustas mõningatest isiklikest kokkupuudetest avikuga märkis, et nad on alati väga hästi läbi saanud, olgugi et et oma vaadetes nad tihti vaidlesid vägagi hädasti keeleküsimustes ja ideede edasiarendamise probleemide üle. Samuti pakkus huviga doktor Annisti sõnum, et keeleuuendusest jaarikud tegevusest ülds. Kuulsite helikilde magister Johannes Aaviku 85.-le sünnipäevale pühendatud õhtust väliseestlastega kultuurisidemete arendamise komitee ruumides Kadriorus.