Mõne nädala eest jõudis kodumaale tagasi väliseestlane Karl Tabor, kes asus elama Pärnusse. Kui meie korrespondent jõudis sinna, et temaga veidi juttu puhuda leidis ta Karl Tabori pärnu uuest haiglast Karja tänava lõpus. Seal siis vestlus toimuski. Kas on midagi tõsist käe? Ei ole väga tõsist šveik kõverikke ja see ei saa kaua, võib-olla paar nädalat ja siis paari nädalaga. Järved. Või 48. aastal hakkas see haigus peale ja olime Pariis haigimas viis nädalat, esimene kindlasti, et see haigus hakanud mul vangis olles alaväärtus, toidu söömisest mao närvide põletik ja valisin selle prantslase vaipa haigemas viis nädalat. Ma sain süsti neist 84 süsti, sain veresse lihas siia, siis selge luulülide vahele ja pani viis nädalat, ma tuli välja ja öeldi muidugi kästrimis, vana professor oli üks prantslasi arstis mind ja ütles. Aga et see haigus seal erakordsed on, meil raske ette ei tule, et kergem elada. Surbanudel seda haigust ja siis vaheliselt näed otsekohe ütelda seda, et ma teen voli korra küll mul tegevuse alguses teist saigi Võsul, siis need noored praktikandi arstid olid. Matsioon lõikus, mailis doktorandid, noormees, maisileiba seda tahad ja, ja kui te seda ei taha, siis kuue kuu pärast surnud masinahall ilus. Et ma lähen kodu ja mõtled järele, ma läksin kodu ja rääkis siis gaasiturg oli abielus prantsuse prantslanna tori, abiellud reisidega põhiselt läbi ja lasi leibasid tee Marikseteist haige basse ja see oli seal siis paneb professor, võttis meid ette ja vanamees ja ütles, niimoodi räägiti. Seal räägiti muidugi veidi pildid ja vaata, et ma tunnistan, et ma toodete latil siia tuba vaatad, toodi ülespetteid sinna vaadat järvedes. Aga kas naermas Aadi välja noored ülikoolis väljendatud, artsid talad inimese noa alla viia sõltule kõletise närvid, ahilised teist koodi parandama. Jäämäe, mis siin arstid räiged, teine leiab, avad, et söövad, närvid viga olnud ja ütleme, üks närvide põletik sees. Arstid troobudega süstidega, et seal midagi lõikuseta sassi ei ole. Ja ma küsisin arsti käest ka, ta ütles, et nüüd midagi tõsist ei ole värvida ja mitte midagi teha ja kuidas meeleolu on surmatunne ei ole vikerraadios või kauem lahti, sellest ma ei tea, millest huvidest lahti. Ani tablette ja nüüd juba võtab mõned päevade pressiteadet ja sisuga ja tuju peast tähendab midagi, aga võib-olla paar nädal kõige rohkem missiooni Jaani poolt sellel juba ühiselt, ütles arst mulle. Äri läheb siis on hästi, lisa, räägime üldse, kuidas te neid Prantsusmaale siis sattusid seal haiglasse, mine mind, mind viidi Bakija sinna ja kuidas prantsuse Prantsusmaal vangina 44. aastal märtsikuul Tallinnast? Siis ta eriti andmeid ja mind võeti vahi alla 42. veebruaril Tartus Tartus saadid, Tallinna talisessoriti Ellamaa turba muidugi tööd. Ja siis kui hakkas läbi pealisEestimaa peal ei tuleks minema tulema, siis ta hakkas vangist välja Prantsusmaale Läänepalli kindlustamiseks. Ja vend läks juba veebruar läks välja üksjagu ja siis pidi märtsil ja päris veel. Lääne valis oli midagi minu teada üle kahjuks 24 või 5000 vankris. Naised, mehed, venelased, eestlased, poolakad ja kõik segamini seal ma laagritest me oleme muidugi palju rääkinud, see on teada, mis seal on ja selle ja ju siis see haigus on ikka ka sealt pärit. Ja imest asi tegelikult kindlaks mulle ütles, et alaväärsus sai söödud ka. Isikesin Ellamaa turba, turba taaselustasid ja kui need sakslased, nad jooksevad kõik ära meie pärast need pilved ja valvurid ja vulkumalduda Prantsusmaad siis Ameerikal ja vaatas, kes, mis isikud nad on ja võttis meid kõik oma teenistusse ja olime Ameeriku transport armees. Laskemoona vedamisega ja seemneid eni, vabastage sõda. Daniel tee jäätisest Prantsusmaale ja mitu sõpra sinna ei olnud paberit ja elamise Rubal niivõrd raske. Meil on pärast abiellusin ja jälgi Branspordidama näen siin muidugi läks ja abiellumiseks pere ja, ja seda seda teha ei tahtnud. Viljad olid mõni aasta elanud ja teatab, et naine, lapsed käia ja ta siia pidi üksi minema, see ei tule. Ja siis pärast, sest sel juhul hakkasin tagasi, tuli kodu poole nadi, suures rahunenud, halvada, lõikab sagara suure, säravad ja jäid üksinda ja pärast mul tütar rööviti ära, paneb tütar sellistel ilma kuus kuud hiljem ja mis modereeriter jääs ja tüdrukuid röövinud mootor oleks Prantsusmaal, eriti Pariisis. Kenamad, kinod, tüdrukud röövitud ära, üks erikampa töötab ja reisivad ära, saadavad nad kuskile, ükskõik kuhu kassas avada või ikka seal, kus on tal teatud kohad avalikud majasid viivad. Ja jäin siia üksindusse, mõtlesin, mis mänge teen seal üksinda. Aga teiseks tõsises elu vaatama pole seda noormees ei olnud siis fossiil vaada. Vanem mees võeti juba kuuekümneaastane mees variantidega 60. Pärnus. Võitsin parved Lääne raku tuumale eramukojas. Kallis, minu arust küll mulje omastega kogu aeg, kirjavahetus kogu aeg 48-st seitsme aasta peale, kuni siiamaani omastik, keegi ei tea, mis mul olemas on, mul palju kuulamisi tõdesid kolm tükki vend ja palju teisi. Jaekirjutasin sellest ja Sakkasingeelselgeni saatkonnaga säästame, paberid kätte saanud. Siis oli selle ehitus-remondijuhatajaid vektor. See, kus ma töötan töö nimekirjas, olid juba. See tegi Tallinna kirja, ministeeriume, tähendab mulle korteri ja töö ja siis selle tõttu ma sain kaugelt kiiremalt tulevad, et anti mulle paber, ketrasin reisima. No siis ma jõudsin siia tahategi. Pärnut. Ja korteriga ei ole rulliga, ta elu läheb ikka oma rada edasi, olen sellega rahul, kõige ma siia jõudnud ja omakseid pani veel keegi veel käinud ja pärast aega käin nendega ära. Valgas ja turbas ja kuidas nad elavad ja tervise kätte saab, paremat seal ka ära ja elu ütleme selgelt välja, võid rahul olla ja vaatasime ise, meie rahvas on see, mis mina olen näinud neid ja kõikuv lõbusalt naeravad ja ja päevaaegadel on kõigil oma tegemine, olemine töödes, mida teised ei saa midagi olla, ei oska midagi arvata, teist arstimine ja kõik nii viisakas ja väga täpne järele vaataksin arssimist hakkamist on igasugused järele, vaatasid, teed seal midagi eksi ja kuidas selle partsti selle kohta midagi öelda, aga väga täpne isegi Prantsusmaal, mis mina olin seal haigemas korra selle aja sees? Ei, nii täpselt ei olnud. Proovi all ja enam-vähem suurema kindlaks tehtud, mis haigus mul ongi meie vilu, madin, kaasuvad nüüd riikigi paberit ja kirja kõik ja arst, mis peaks minu stardib siis väga hästi prantsuskeelse, kõik saab aru, seda kindlasti Tomisson. Avilikke uurivad võib-olla midagi teist. Oma muljetest kõneles Pariisist tagasi kodumaale saabunud väliseestlane Karl Tabor.