See oli sõrmes See oli Sõrve säärel olin. Ja see oli just viimased päevad Sõrve säärel ja ühtlasi ka viimased. Viimased Need olid Eesti NSV territooriumi vabastamisest viimased sammud, viimased sammud ja ja täpsemalt juba siis, kui jõudsime 23.-ks novembriks 4944 oli valutanud juba Sõrve sääres, mis on suurem külasem turgu kus meie tookordse 200 40 Eesti diviisi polgud olid sees. Mina olin parajas diviis staabis seal ja öösel kuulsime, et Torgu rajoonis oli väga kõva laskunud suurtükitule suurtükkidest muidugi ja käsirelvadest. Ja siis diviisi komandör polkovnik Feldmann kutsus mind kindlasti oma juure ja ja andis mulle käsu, et kõigepealt muidugi kui luureülema, et mis seal seal lahti on. Esiteks muidugi seda ka veel, et kui seal on hädaoht, võib-olla sakslased tahavad seat orgu kõla see kui üks niisugune tähtsam sateegivaid punkt seal oli, et võib-olla ka tahavad tagasi võtta, siis oma luuretooduga seda päästad, mitte laste saksa, sinna sisse käsu täitmist ma muidugi siis läksin sinna kohe pol vastava polgu juures ja jõudsin 117 polgu juurde. Seal selgus juba, et hädaohtu kui niisugust Polnud kedagi, vaid sakslased tegid oma viimase, kuidas öelda, Keskmised viimase niisuguse meie siis positsioonide pihta ja, ja samal öelnud, muidugi kadusid seal Sõrve servest säält sinises viimane liivane töö, nede hüvastijätuks saluut. Nii, või kuidas seda nimetada. Ja siis järgmise hommikuvaramusse pimedal ajal. Ma läheksin sama luurajatega sinna, siis juba läks liikuma. Sõrve sääre pole muidugi koos, järje järel tuli ka üheksa seitsmeteistkümnest pulk selt orgust juba mööda. Palju seal Sõrve sääreotsani maad on. Sealt tuli maad võib-olla mõned kilomeetrit, igatahes ummikume. Täpselt ei mäleta, aga mõned tund või paari tunni jooksul rännaku jooksul mida tahes, olime seal, rännak ei olnud mitte otserännak, vaid see oli ikka niisugune minek, sest tega täpselt vaenlast ei teadnud midagi ja täpselt teada ka joonde. Darra läks muidugi pärajatele, selgus kui servez järele. Me jõudsime, ei olnud enam seal sile jälgsemadki jal kirjalasse jalgsi ikka ja läksime luurega vetega. ESS. Jõudsime hommikuks umbes Sõrve säärde. Viimased tuletorni juurde jõudsime, õpime veel oli igatahes kella üheksa 10 paiku umbes ja seal muidugi tehtud, nägime, et oli tehtud seal ka nii-öelda taastame Sky tööd, nende omad, voolide hobused olid siis lastud paista vajava, sel autodel olid kummid kõik läbi lõigatud, läbi lastud. Bensiinipaagid tulid kõigelgatud kuuliaugud sees tähendab bensiin ja kuskil ei olnud nii maatides kui ka autodel. Ja siis umbes kella 10 paiku juba valges hakkas minema siis luuregrupp seal seersant, kortsud pukki juhatusel tõmbasid siis punase lipu sinna ühte tuletorni tippu tuletorni kõvasti sinna. Ja sellega siis oli nii-öelda 24. novembril lõpus siis ka Eesti NSV territooriumi täielik vabastamine. Viimane seal eesmaa hinnang pileemia Vaksistest aga maa ja, ja siis hakkasime muidugi tagasi tulema, Tallinnal pole. Kusjuures peaks mainima, et meie projed küll tähistasime seda päeva, sest meil oli võimalustega tähista sakslaste kulusid, nad tulid sinna maha jäetud vastaval arvul Siska neljade laise võimetes vastaval laga küllaldasel haruldane siis produkte ja, ja, ja muidugi ka seda sinna joogipoodi poolist ka sinna juure ja katsem ilusa ilusti Maie korralikult laua. Ja meie nii-öelda nii-öelda huvides Lähme sinna maha jäidet, üks sakslane ka, eks noort viimasest totaalsest mobilisatsioonist nähtavasti oli, et sinna ka org, nooruke, tal oli ka hea meel, talle kasutas ta lihtsalt ära, kui keebismine kohvi katismis lahud. Kuid kui keldri vanusekujulist, no ta oli või toob seitse teistest asjadest mitte rohkem, igatahes küll iva nähtaks seal sea seadis hädaohtu, ministril ei tundnud, võib-olla oli asjaga saabunud sinna ta oli väga hea meel, tegi kõik hädad on meil hea meel kindlasti ka sellepärast, et temaga andke nüüd tema jäi ellu 200-le lõpetajale kindlasti ja saatsin tagasihoidlik tagalas, need pidasid tema teod seal siis ära ja, ja, ja siis arvasime pärast, mille eest üldse seda lepet juba hakanud. Aga kuid siiski seal lõpetasime siiski Kuramaal. Me leidsime sõjamehe, sealt, kus veel hiljuti õitsesid Eesti kõige ilusamad roosid ja nelgid ning praegugi vohab triit hoone klaasjal troopika lopsakas rohelus. Tallinna botaanik. Kaiast.