Tähelepanu jätkame meie ülekannet Estonia kontserdisaalis. Publik siin saalis ja kuulavad raadiot, aga said juba osa esimesest kontsert millega alustati vabariigi heliloojate seekordse pleenum. Ilmselt paras aeg jätkata sõnad ja kus seda siis ikka teha, kui mitte kohvitassi. Palusime ringi heliloojate liidu juhatuse esimehe Boris Kõrver ja heliloojad Uno Naissoo, Oja, Valter Oja. Kui nüüd vaadata tagasi ja selle peale, mis teema arutamisel tuleb mis oleks võib-olla meie Eesti kerges muusikas see, mida me võiksime julgelt Calgaksid kõrgele tõsta. Ma arvan, et viimaste aastate loomingus on küllaltki palju selliseid eredaid laule, mis on leidnud rahva sekka ja küllap ka tänu nendele huvitavatele võistlustele nimelt tippmeloodiale ja siis traditsioonilise aastavahetuse võistlusele filharmoonia kordama. Ja küsin mõnestki konkreetsest laugust juttu oleks, siis nimetatakse siin muidugi ühe laulu, mis on saanud täitsa nii üleliidulise tunnustuse osaliseks joon Aarne Oidi vana meloodia. Möödunud suvel olin Vorošilovgradis komsomole laulude võistluse žüriis siis see laul igal juhul, see on väga suure tähelepanu osaliseks ja huvitav on veel märkida, et nii žürii kui publiku kindlalt selle laulu suhtes võistlus on ühtlasi seejuures see oli nii nagu taas selles plaanis. Need laud ei ole nii väga esimeste hulka sattunud ja nii nagu ära isegi niuksed slaagriku võiksin. No ja tegelikult ongi niimoodi, et see meloodia on väga-väga väljendusrikas ja doktor ja jääb hästi meelde ja on väga nii oma emotsionaalse laengu poolest, Kahni tuum hakkas sealjuures, tal on väga ja tekst eeskujulik niisugune noh mitte Arctic üleskutse, vaid lihtsalt inimeste südametunnistusele koputamine ja ja see on minu meelest selles mõttes üks täiesti uus kvaliteet meie harjumuseks. Samm eelkõige tugev professionaalsus, teisest oskust tõesti kujundada oma meloodiaid selliselt, et on hästi meelde jäävad ja ma ütleksin ka siiski sisukad tekstid praegu võib-olla kõige raskem on meil tekstide osas, et luuletajad on võib-olla vähe, aga vajadus nende uute laulude järgi on hästi suur. Ja kui meil ei oleks laevu Farmutavat Rootsi, siis võib-olla ma ei tea, kas meil olekski nii palju parandada. Tundub, et mõtteid on, komplimente on ja kerget muusikat ka tuletada tuleb teda töökohas mängitakse televiisorist, rääkimata pidudest, maal ja linnas. Võiks nagu rahul olla. Aga mis te või ka? No ega rahuldust ei saa kunagi olla ja te ütlesite, et teda tuleb igalt poolt, selles on ka üks oht, et see võib tuua teatud mõttes inflatsiooni, kui raha liiga palju. Ja, ja, ja katsed ei ole ja kerget muusikat on liiga palju. Ei ole, see on, see on oht ohtlik ja mulle meenub see, kuidas me 25 30 aastat tagasi džässmuusika neid mõtteid tõepoolest esialgu Kahammutasime, nii nii võrdlemisi halikuta. Aga hiljem hakkas kuidagi see asi ikkagi juba Crystaliseeruma. Ma mõtlen, et selles valdkonnas on tehtud siiski omapärast ja, ja ma olen siiski optimist. Ma leian, et kui on teinud rahvusliku ja väga omapärast biitmuusikat poolakat ja rumeenlased ja bulgaarlased ausaltöeldes teevad. Ja Belgia on see, et kõik need uus, mis tuleb, ta võib-olla ei leia veel kohe seedimist, kusjuures Raiga rahval Jalil aega oodata, me peame, nagu me ei saa nii sulguda enesesse, et meil on kaks aastat mõtleme ja ja sõnaga seedida ja me teame kohe alla ja võib-olla need esimesed nii-öelda tooted, mis tulevad võib-olla ei ole veel päris kõige õigemad. Siin on muide see asi ka veel, et ega helilooja üksinda seda muusikat teha ei saa, see peab käsikäes käima intumatutsiooniga. Eks kitarristid oma vaevu sõimata saanud, aga kuidagi on nende hulgas ka hakanud nüüd juba välja selguma, kes on tõeliselt andekad ja kes on siis käsitööna. Kas näiteks ansambel kollaaž ei ole ka viimaste aastate Kollane on minu arust, me ei tea tema uut plaati veel nii ühtlane taimedega laiemas ringkonnas, jah, me oleme kuulanud seda plaati bling plaadikomisjonis ja peab ütlema, et see sellest tuleb saavutada. Nii et see ansambel minu arvates ei ole avalikkusele veel oma õiget nägu näidanud ja ja vot seal ongi seesama rahvuslik väga teretulnud. Meie meeskoor ja kammerkoor ja meie dirigendid on näidanud ennast nüüd rahvusvahelise ulatuses. Kas Eesti kerge muusika võiks ka nüüd lähemal ajal välja astuda? Loota edule? Ma mõtlen, et võiks ja peaks, aga selleks ajaks minu arust ühte vot nende kõikide estraadikollektiivide, olgu nad siis professionaalsed või ise tegema, sest ma põhiliselt siiski nimetasin just ise tegelikult lasin restorani orkestrilt tulgu suuremad patrioodid, sest et ma pean ausalt ütlema, et vahel tuleb niisugune tunned, et olla helilooja paremini. Ma tea, Ameerika helilooja, sest siin mängitakse siin rohkem kui näiteks meid, ütleme Ameerikasse, eks ole või ümberpöördult, ühesõnaga, kuskil mujal, kas Soomes või mis seal. Ja selle koha pealt on ikkagi viisi, ollakse küll pealtpillidele, ütleme trükis ühtegi nooti välja, et meil on hetk propagandamasin, võib-olla natukene liiga aeglaselt töötab, eks ole, aga samal ajal ei osata sedasama Eesti autori lugu raadiost maha kirjutada, kuna teised asjad kirts Vik maha, tähendab ühel juhul olid sa kirjaoskamatud isegi. Siis petised, sa kirjutadki vigurid maha. Kuule, aga Turismo, toon ühe lihtsa näite, ma ei tea, kuidas sinul, minul on niimoodi, et mul on meeletult raamatuid kodus riiuli peal, mida mul lihtsalt ei ole aega lugeda, aga kui ma sinu käest laenan raamatus, ma loen ta kohe läbi ja ja püüan tagasi. No siin on ju meil raadiost päris diktünaamikumal, kuulsin lindilt Oidi laule, mis on lindistatud Helsingis sealse ansambliga ja, ja siis mul oli omal meeldiv üllatus alles siin hiljuti kuulda kaja esimest korda oma laulu mille ma kunagi saatsin Bruno ojale, nii endisele eestlasele praegusele Ola filmi tähene ja selgus, et ta oli selle ära lindistanud raha raadios. Ja päris toredasse ilma igasuguse konsultatsioon Lülita puht ainult nii kirjade noodi põhjal, nii et meil siiski miinused sidemeid on. Ja ma siiski ei ole nii tähele pannud, et kavades näiteks siin on monoloob ja Heidy Tamme on käinud nüüd just sellel aastal mitmes välisriigis ja seal on ikka memmeke mängitud, muidugi võib olla, et see protsent võiks suurem olla. Üllatavalt palju võib kerge muusika anda lõbusaid ja tõsiseid mõtteid. Muidugi kohvitassi juures kontserdi vaheajal need kõik ära rääkida, aga selleks pole vajadust, sest pleenum on alanud ja siin seda räägitakse. Kuidas pleenumi töö nüüd hargnema hakkab? Talasse vas homme õhtu, me kuuleme, siis ei lähe kontserdi, see on 22. päeval, tahaksime kuulata helilintidel neid palasid, mis kontserdikavas ei ole. Meil on päris toredad mõtted sinna kommentsimisteni võtted. Siis võib-olla nendele külalistele, kes Tallinnas enne esmakordselt olnud ühtlustaksime nii Tallinnat kui ka uut Tallinnat ja siis 23. hommikul kell 10 heliloojate majas, alustame siis ta jutamisegandu põhjannetada muljete vahetamisega hea jutuandmisega ja kuulaksin meelsasti töökohta, keda rahvas, et teile aitäh meiega püüame jätkata nendega, kes teie töö vilju esitavad siin, täna ja kindlasti ka, eks. Orkestrimehed näib, on vahe, all, ei ole endale päris aktiivse tegevuse. Osa mehi on kummardunud karonal laua kohale on vahetanud pillile koroonakepi vastu. Kuulete ka, siin on pinget. Eks ole ju, orkester alati filmiti publikuga. Kuule publiku kriitikat, mis saalis, kostab orkestreid Jaaplausina ja kui nüüd vaadata viimast viit aastat näiteks dirigendi seisukohast, mida siis Peeter Saul võib öelda kasse aplausile, on ka tõusnud aastatega? Jah, ma pean ütlema, tõhusalt küll. Ja rõõmustav on selle juures see, et aplaus on tänanud nii mitmetel paljudel kordadel meie omi laule. Peab märkima seda, et viimastel aastatel on järsult tõusnud heliloojate laululoomingule kasv, aktiivsus ja eriti kahel viimasel aastal oleme saanud väga palju häid ja toredaid uusi laule. Kutsume nüüd korraks ära koroona laua tagant meie trompeti abi. Veider, et palun ka meie ringi tulla. Mina tahaks, tähendab põhilised piirduda ainult ühe küsimusega, mis on väga valusaks olnud siiamaani meie instrumentalistina. Eelolev pleenum kahtlemata ühe põhilise heli loomingutest kerge muusika valdkonnas kahtlemata on väga palju kirjutatud, on isegi nii palju laule kirjutatud, et olen kuulnud tihti lauljate kommentaari, aga et laulud tulevad nii palju peale, et ei ole enam seda pähe õppida. Oleks, kui instrumentalistina tuleks säärane olukord, kus läks nii palju asju, et ei jõua, tähendab need ära õppida ettekandeks tahaks loota, et eesseisev pleenum võtaks arvesse ka meie instrumentalist trombooni, saksimängijat, klarnetimängijat, trompetimängijat ja mõtleks ka nende peale, et kirjutaks rohkem palas, näiteks kahe Meil on vaheajal, mitu lugu on teie trompeti ekstra kirjutab. Kahepleenumi vahel on tehtud kaks pala tehtud kenaadi Taanieli poolt ja teine Viktorignaadiovi poolt. Palju ei saa kuidagi öelda, et see on väga vähe seal väga, vähemalt tiit värtzenama asetanud abiseideri kõrvale, kas tahab ta jutuga toetada? Nii palju vast võiks öelda, et, et muidugi instrumentaalmuusikaga sellist populaarsust ei saagi vist saavutama, sellepärast et et vaevalt nüüd headele saaks nüüd sammu pidada. Aga üldiselt siiski instrumentaalmuusikat jah, peaks kirjutama ja ma usun, et kindlasti leiduks ka kuulajaid. Sellepärast, et siin varematel aastatel ja on ta läinud küllaltki ja praegugi näitavad maailma kogemused, on niimoodi, et on väga häid orkestreid ja instrumentaal taal soliste kes veel siiamaani on väga populaarsed ja ei ole kaotanud instrumentaalmuusikaga mingisugust erilist populaarsust, nii et meil võiks ka ikkagi selle peale rohkem tähelepanu. Vaatan praegu koroona, laulad valgete seisneb kehvaks, on teada, aga Taavi seeder on kõva koroonamees, tuleb vist meestele appi tagasi minna, peaks, tahaksime, palveta. Jätkame teie poja verega, teie peate hoolitsema nagu rütmi eest orkestris. Kuidas publik nõuakas rohkem rütmikat, muusikat nähtud aplausi eest või ei ole see alati tähtis, nagu võid arvata, eks nooremale generatsioonile meeldib kindlasti rohkem rütmiline muusika kui seal esiplaanil tugevad rütmiliselt figuurid. Ja vanem generatsioon soovib. Loomulikult tuleb jälle, nagu öeldakse, mida ingel või südamelähedasem rohkem mingisugust intiivsemalt vaadatakse. Enne tänast kontserti oli Ove, vaatan ka praegu vist mureton dirigendile, pilk nootides. Et nüüd orkester kõlab täiehäälselt ja kenasti, muidugi oleneb palju organisatsioonist. Kuidas see pilt on ka need aastatega muutunud. Orkestrid lähevad paremaks küll. Ise ilmselt SUUR kunstor, kastreerimine ist monteerimine ja eriti meie orkestri juures, kus koosseis on mõnevõrra ebavõrdne küllaltki võimas puhkpilligrupp ja praega veel küllaltki tagasihoidlik keldrite grupp, nii et siin tuleb eriti nii oskuslikult nende pillirühmade tasakaalu vahel kombineerivad olekuid. Kui New Yorkist reedest organisatsioonidest rääkida, siis eelviimase tippmeloodia sõnale tippmeloodia teises voorus veel paar sellist frustratsiooni, mis nii olid hästi õnnestunud. Üks nendest Naissoo iial ei muutu võõraks, me haruldaselt armsatsioon. Ja samuti ma arvan, et oma kolleegid leiavad, et Aarne Oidi ravi on armastus. See organisatsioon on väga hästi õnnestunud. Tänasest kontserdist on poolläbi, paistavad rõõmsalt olevat, kuidas vorm on? Tänane vale viga? Raske õlaga peab kuidagi hakkama saama. Mängu tuleb veel saali kutsung tähendab anud. Ega vaheaeg jätkub. Kasutame juhust ja astume publiku hulka. Sotsioloogidel näib õigus olevat, et meie kontserdipubliku hulgas on naised ülekaalus. Sellepärast saime meiegi kaks daami mikrofonile lähemale. Mida näiteks teie-meie kergemuusika kohta nüüd ütleksite, kui viskate pilgu tagasi ainult aastate peale? Muusikatase nii väga halja, igal päeval oled ikka värvirikkust ja roppust on viimastel aastatel palju juurde tulnud, kasvõi näiteks sellega, et meil on palju uusi soliste. Niisuguseid toredaid lauljaid, kes on kindla koha ikka võitnud juba meie publiku hulgast, kasvõi näiteks Sallo, Jaak Joala, näiteks Leishima siis Kuslap meeldib, mulle väga meeldib tõesti, et meil on hästi palju laulus, helista pildi mitmekesisemaks. Ent tahaks siiski ka heliloomingu siiski hiilanud. Kerges muusikas oleks pisut rohkem värve, erinevust ja siiski liiga palju. Meil on ülekaalus niisugused lüürilised mõtisklema ja vaatlema triga põlised vähesemaktsionaalsusega laulud. Ja kui näiteks tõsises muusikas ei saa veel pärast esimest kuulamist otsustada, kas teoseid on hea või halb siis estraadilaul peaks haarama ka esimese kuulamise järel. Raadiol on see omadus, et saab ju raadionuppu pöörata, saab pöörata teiste jaamade peale. Ja kui nüüd nii võrrelda olete võrrelnud. Ja mulle tundub niimoodi, et nüüd viimasel rajal ja viimaste aastate jooksul on niisugune elavnemine toimunut võib-olla selles suunas, et need väljaspool Meie vabariigi ja liidu piie levinud populaarsed laulud on kiiremini jõudnud meieni. Ja näiteks üheks toredaks üllatuseks oli see, kui järgmise päeva õhtul võisime Heli Läätse esituses kuulda Eurovisiooni esikoha saanud laulu. Minu meelest tuleb igati kasuks. Vii sellele laulule endale, kui karilisistidele rikastab mõlemalt poolt ja kuulajal ei ole iga. Ja eks laulgi muutub ikka rikkamaks selle pärast. Iga interpreet paneb osa hinna juurde. Ja näiteks jaagu sinine Jaak Joala esitab meile armastuslaulu. Ma käisin menestrallide kontserdil, tore oli kuulata, kuidas nemad seda esitasid. Ja Soomest olen kuulnud seda. Võrdluste rikkamaks jah, kuulajaga mis ametit? Mis amet, inimene, teie olete nüüd? Kui nüüd kasutada kooliõpetaja hindeskaalat, näiteks millise hinde te paneksite meie viimaste aastate eesti kergele muusikale? No mina ei ole väga range õpetaja, mina paneksingi nelja-viie vahel pole viga, aga edasimineku võimalusi ma ütleksin nii. Neli. Ma tahaksin siiski veel soovida, et meil oleks rohkem noori autoreid, kes kirjutaksid kerget muusikat. Noortel arvutus ja just mis minu jaoks noorteni, aga minule meeldib. Meie autoreid siiski ei ole sugugi ka maganud, jaan. Toredaid toredaid lugusid Loonutesse siin Oit ja Naissoo Tamberg, Eino Tamberg. Sellised laul oli ka selle kontserdi kaaspraegu, kordan sinu nime. Helgi Sallo laulab väga ilusti sisse Ojakääru taolise. Näete, tuled vilguvad ega saagi rohkem juttu ajada, teie peate saali minema, orkester asub ka juba kohtadele. Head kuulamist.