Siin Mulgimaa, meie hallmasin, on jõudnud saartelt ja randadelt Viljandisse, mis on väike ja vaikne veel ainult ammu lauldud laulus. Ja siin, kus järv ja lossimäed on kiviga visata, anname mikrofoni üle meie ühisele tuttavale seltsimees luise Vaher, populaarse romaani Emajõe jutustus, autor. Niisiis tähelepanu. Viljandi kanti kujutle laulud ette melon teenetega segakoor koit, kes käis Kremlis laulmas. Meil on naiskoor Eha melon ansambleid, soliste ja paraku kuulsite meeskorsakalalt Gustav Ernesaksa kuulsuse laulukest, mis on otsene eile kirjutatud ja 22.-le parteikongressile pühendatud maestro, tulnud suvel mulgi linnalooduse rüppe puhkama. Meie laulumehed kohe jaol kurtmas kui hädasti neil on uusi viisi rajajad maestro nõudnud tekste. Aga värsisepad on meil väga väledad, sule, ega neid ei saa sugugi laita, joodud käbekähku oma 50 teksti, kõik olnud kenad ja tööstuskombinaat, termotöötaja evalt üldse oma see kõige kenam ja rahva meeleolule ja tänapäevaelu juurde kõige enam paslikum. Sellepärast saigi just tema tekst viisi. Mulgimaal, Abja ja Suure-Jaani, Olustvere ja Puiatu. Kus ta päris õieti on, selle üle võivad ajaloolased vaielda. Aga kaasaegne elu hoog torkab igal pool silma. Kui öeldakse Mustla, siis lisatakse juurde ilmtingimata Rohtlal. Harold Rohtlan, koidu kolhoosi esimees. Usun tal niisugune heledavõitu ja loobun tal ilmast ilma Gibras ja mees ise on toekas hirmusturskem. Elupõline maamees, aga kui vaatad linnamehe moodi, teda kutsutakse küll peremeheks, küll seltsimeheks oma meheks. Mõni ütleb südametäiega parun ka. Seda sõna kuuled reeglina ka neilt, kes on saanud lohaka töö eest või muu kurja pragada. Aga kokkuvõttes on Arnold Rohtla siiski paljude uute kvaliteeditega inimene pagana rahutu südamega avaraid ettevaatava pilguga ja otsiva vaimuga. Ega kuue ja poolemiljonilise aastatulu kokkuajamine polnud möödunud aastal üldsegi naljaasi. Tänavu tahetakse veelgi rohkem välja lüüa. Kui nii mõneski kohas nurisetakse veel madala normipäevatasu üle, siis Rohtlale tehakse hoopis teistsuguseid etteheiteid, et tema maksab liiga palju ja petab ja peibutab oma rublaga naabritelt parema tööjõu endale. Nuia sellest patust mees päris puhas ei olegi. Eriti kui asi spordimeestesse puutub. Rohtla tahab, et koidu keha, kultuurlased kõige esimesed oleksid rajoonis, aga mitte ainult rajoonis, vaid vabariigis ka. Ja sel alal võib ta oma arvesse üsnagi häid edusid kirjutada. Kuidas, no olgu, see Mustla rahva siseasi, kuhu ei maksa sekkuda ja nende maid jagama tikkuda. Koigi Rohtla tegi ta ka selle teoks, mis omal ajal käis isegi Tarvastu mõisnikule enesel üle jõu ja mida ta ei julenud uneski nähe. Nemad kuivatasid, juurisid kultuurheinamaaks igipõlise Võrtsjärvele viiva soolamaga. Praegu on sellelt hiljutisel kurekarjamaalt esimene vili lõigatud ja ristikheina hädal rohetab sügises viisakusega, nii et silm võib rõõmsalt seal puhata. Mõisnikule oli kraavi labidas ja munamehe kämblat, aga Rohtla toetas riigilt saadud võimas masinapark ning sellele lisaks kandis riik ka pooled kõigist rahalistest maaparandustöö kulutustest, aga ettevõtte nõudis julgust ja koidurahvas pidas enne seda maha palju käredaid koosolekuid. Nüüd käivad asjale kõigi kiuslikumaltki omal ajal vastu seisnud meed salamisi soos oma silmaga vaatamas, kuidas seal uus pilt on kujunenud, oli üks kongressieelseid hiljutisi päevi Koidu kolhoosis. Mis nad siis tegid? Dono koristamine on neil enam-vähem ühele poole ristid järel. Hoosun kartulivõtt, Maison Sileeritud autod vedasid parajasti nuumikuid võhma, aga kuivatis lasti läbi jämedateralist otra. Saak on tagasihoidlikult öeldes 24 tsentnerit hektarilt. Selle hommikupoolikul pidasid nad kontori sto tehnilist õppust. Et aegune hakanud läheb maksma, siis villis vedas karjanaised kohale. Ja Rohtla sai parajasti sel momendil võtta, et ise sõidab Volgaga, aga noorikutele annab kõigist Willise trepi. Kuidas tüli lõppes, seda ei tea kahjuks ütelda, sest me sõitsime Rohtlaga ära sood vaatama. Roheline hädala lainetus ja kollakad põhutõugud. Tera on juba sellelt uudismaalt koiduaida salvedesse jõudnud. Tänasel päeval näeme veel teisel pool teed kuivendamata alal kände juurikaid. Nuia nende taga on täis laukaid. Sügavaid soodis üliläheb aega palju või vähe, aga koidu kolhoosi voogavat võrdsuni välja ning siinset teed, mis paraku on masinatel auklikuks tallatud, tehakse siledaks. Seltsimees Rohtla ütles just praegu, et tal pidi kolhoosi sisemiste teede olukorra tõttu lausa pea valutama. Aga temasuguse iseloomuga mees ühtegi valu kaua ei kannata. Nagu näete seal rahaliselt väga kümmet riigile, mis te olete sinna soodeti kihte pannud arutluste tuleval aastal juba selle asjaga hakkama saada ja aga kuidas teile tulevaatel hakkama saate nii ruttu, paljusid eestikeelne saate? Keskmine. See tasuks ühe aastaga ühe hektari ärimise hektari kohta ära. No lauda ehitamisega on meil kaua nii küpsenud kolhoosnikud ja kõik on selle asjaga juba teadlikud ja soovitavad alla soosse ehitada. Tuleval aastal juba alustad ehitamist. Meil on riigis kõik müügikohustus on 190 tonni kuid nende sotsialistliku koostasime siis meil on võetud 300 tonni sele. Me töötame nüüd nende hõberebastega. Viite nendega pihlakate. Rebased tuleb maha müüa. Aga mis te asemele võtate? Kui organiseerida korralikult linnukasvatust, on võimalik saada kuni viis miljonit tulu ja selleks läheb muidugi paar-kolm aastat. Nii seda tööd nii ette valmistades ja alustades. Looduslikud võimalused ja veekogud on selleks olemas. Võrtsjärve kaldal. Ilus partide kasvatamise koht, väga ilus roov. Odavalt toit on seal saada, seda krooks valinud maiuspala. Sedagi leidub küll olla klaas käes. Väikest kala, ka mõned uusi maju hakati ehitama. Tahaks alustada ka tuleval aastal kolhoosiküla ehitamisega. Ja meie kava on sarnane, et ehitada neli mitmekorruselist maja, kuhu on võimalik täiel määral paigutada kloosi. Pered mugavustega te teete ajakohaste mugavustega ikka. Lollid sealt üldjoontes öelda, et nendes peab olema söökla siis lastesõimed, lasteaiad ja kauplused niisamuti enda kino ja klubiruumid, spordivõimalused. Gaas ja elekter ja vann ja kehvalite välja keskküte niikuinii. Tootjatele klient, iseendastmõistetav, neljas rääkidagi. Labidas, isetegevuslikud, sportlased elavad. Sportlased elavad hästi. Lähevad oktoobris Kišinjevi liidulistel võistlustele. Isetegevus ka, nüüd on muidugi suvevaheaega, alustab oktoobrist jälle oma tööd. Segakoor, melon, tantsurühm on näitering, on üldse isetegevusringidest, võtab osa üle 100 norra kolhoosist 100 noort. Jah, neid on veidikene rohkem kui 100, aga kui just nii aastal järgi võtta, siis siis selle 130-ga. Aga ütelge Rohtla, miks inimesed tikuvad hirmsasti puidu kolhoosi tööle, teil ei ole veel keskelt ei ühtegi maja. Aga miks nad siiski leiutisi rikuvad? Nad saavad aru, et niisuguseid võimalusi me loome edaspidi tulevikus võivad need olla. Ja nad on ise sellest kolhoosnikud veendunud, kindlasti, et 65. aasta lõpuks meil on need majad olemas. Kivid on kohale veetud ja osaliselt on laena, koostatakse projekteerimise bürool ja nendel põhjustel ma arvan, et need tulevad. Paljudel keskmine päevapalk inimesel on nii, kui tööligi teeb. Keskmine päevapalkpõllunduses praegustan 40-st kuni kaheksa või neljast rublast kuni kaheksa rublani ja loomakasvatuses neljast kuni kuue rublani. Keskmine päevapalk. Nüüd te olete Viljandis nii kaugele põllunduses on siiski tähele balt kallim, kui on loomakasvatuses. Jah, praegust on olukord küll sarnane. Ja see on sellest tingitud, et ilma põllundustoodangut ta ei saa mitte loomakasvatust arendada ja see on teatud tulemusi meile andnud, praeguseks on meil mitmed aastad juba ära niimoodi olnud, talvel toimub meil meiel kolhoosiaktiivil. Nii, eriõppused on kavas, et nad lõpetaks kõik autojuhtimise kursused, niisamuti õpiks ka traktoristi tundma. Siis peale sellel lüpsedel karedalitadel ja 72 tunnine õppus talveperioodil läbi käesoleval aastal meil kuus lihtsalt karedalitajad tehnikumis loomakasvatustehnikumis, kaugõppe teel õppimist, niisamuti põllundusest ka asemel kaks noort õppima. Ja neli noort läheb traktoristide kursustele. Teademis kui esmakordselt teie kolhoosi saabunud külaline seda jutuajamist pealt kuuleb. Mis kõige rohkem hämmastab teised, mis Vaher, olete praegu ka koidu kolhoosiasjadesse nii sügavalt sisse sukeldunud hämmastab kõigepealt see, missuguse asjalikkusega kõneldakse sellest, millest veel ütleme 10 aastat tagasi isegi kasvõi fantastiliste olukirjelduste autorit ei kirjutanud, eks ole ju? Ja teine, missuguse võiks öelda külma rahu ja allasurutud muigega. Esimees raputab varrukast miljoneid-miljoneid, uudis, Malarakaid, pardifarme, ehitusi, tulevasi loomeinsenere, mehhaniseeritud naiste väge, farmide teedel. Ja kõike seda, ühesõnaga elu läheb ülesmäge. Liigub, liigub. Nii ütleb laulukeeli teine Koit, meie auväärsemaid koore teeneline segakoor Koit Paul Grigori juhatusel. Mõlemad koidud on kuulsad ja mis veel toredam, mõlemale võrsuvad võistlejad. Luise Vaheril tarvitseb vaid pöörata märkmikulehte Tena Mustla Rohtla pole oma koiduga ainuke rajooni majakas. Tal on Suure-Jaanis kindla tee näol vääriline võistleja ja vastane. Esimesel vaatlemisel ei saagi aru, kumb neist on tugevam või parem ja kui elu sisusse püüad tungida, pead tunnistama, et jäädud mõlemad, igaüks omast kohast. Kindlad esimees Jaan linnas on partei aktiividel rajooninõukogus kõva sõnaga mees ta ei palu, vaid nõuab, mis viga kindlat häält teha, kui oma kodused asjad on nõnda kombes ja korras. Mis kindlalt rahvas viimasel ajal on ehitanud ja mis te hakkate ehitama? Viimasel ajal oleme ehitanud ühe sajapealise karjalauda vastavalt sinna juurde 400 tonni. Silohoidla. Edasi tahaks käesoleval aastal hakata ehitama veel uut 300 kohaga tüüpprojekti järgi klubihoonet. Klubihoone juurde on ka projekteeritud kolhoosi juhatuse ruumi mine praegu, ainukene. Kolhoosi klubihoone kõbus, kas te kukega? Üle lüüa või no peaks üle lööma juba hinnaliselt ja samuti Kawassaadilt ja ruumide sisustuselt. Klubi läheb vanahindade mastaabis üks miljon rubla. Peale selle veel ümbruse kaunistamine vastavalt spordiväljakud kokku poolteist miljoni. Oma raha eest võlaga kudesid ehitada. Põhiliselt oma rahaga võib-olla viimases sisustuses tuleb natukene puudust, siis võib-olla pöörame ka vabariigi Kultuuriministeeriumi poole, võib-olla ta mõne maaliga meid ka nii-öelda premeerib. Maalide tahaks ka vastavalt ikkagi praegu tegema meeleheaks ja näo lõbusaks. Praegu asub kontor endises talumajas, mis on hubane ning toas võib-olla sellepärast, et raamatupidajaks on siin Suure-Jaani kõigi Uiedamat noorikud. Nutt ei taha uskuda, aga rajooni rahandusosakonna juhataja Grüner kinnitab, et kõige kindlama sõnaga ning oma ala kuulsad maja lukud. Aga linnas, seal endal on kabinet selleks, et seal vahetevahel mõnd külalist vastu võtta. Umbes nagu vanaaegne talutare tagatuba, kuhu pererahvast saiad härva aega, jalgadest. Tööd teeb ta töökodades garaazis ja aitad juures ja silu augul ja laudas ja Sigalas koduväljadel ja omade keskel linna seal suurt ei tõsta. Käramas teda ei kuulda, pole põhjust, kindlate kolhoos on neid majandeid, kus kallurbida otsides põhikirja rikkumisi ei leia. No aga kuidas muidu elu läheb kindlalt rahvale ja kuidas kindel tee nüüd kongressi. Kindlasti läheb kindel tee kongressi vastu läheb töövõitude tähe all. Meie rahvas on kõik organiseeritud praegu veel sügistööde kiireks lõpetamiseks. Et rikkalikku saaki koguda, salvedesse sügiskünd õigeaegselt lõpetada ja kõik riiklikud kohustused nii liha, piima kui kanamunade ja teiste ainete osas õigeaegselt täita. Aga kuidas teie kohustused täidetakse? Transiitlehmaga reete või meie seda praktikat ei ole proovinud ja ei kavatse ka proovida. Oleme ise kasvatanud ja müünud. Kui ostnud oleme külvaga, ainult oleme Noora vasikaid ostnud, mis oleme kasvatanud üles kaks käesoleva aasta sügisel, ehk kavatseme osaliselt viia järgmise aasta 1000 962. aastal. Põhiliselt tugevad maamehe elu. Kuidas nimetada võib-olla, et on õige. Aga asula tuleb linnatüüpi ja elama hakkate nagu linnainimesed. Tahaks küll ja lähemal ajal. Kuna meil klubihoone juure ka Tarbijate kooperatiiv kavatseb ehitada söökla, kohviku ja kaupluseruumid, mis saavad ka olema moodsat, siis kindlasti koos klubihoonega saab ka valmis ka mõni kahekorruseline elamu kus saab olema kaheksa või 12 korda, et mitte enam nii-öelda kahe ja nelja korteriga nagu siiamaale ehitasid. Hindade kolhoos aga on kindla tellin. Linn juba sellepärast, et me tahame ka uutes elamutes seal kultuurimajas, kus saab viidud sisse veevärk, tähendab veetorni hakkame ehitama ja sellega siis ka saaks juba nii-öelda linnatüüpi ka vesivarustushoonetesse sisse, uude kolhoosi asulasse. Ja siis, esimene asetäitjast tuleb linnapea sisse. No võib-olla raehärra on, ei tea, kumb raeseltsimees raeseltsimees. Jah, kuigi omade keskel linnas rahuliku loomuga inimesed kuulsuses. Aga kui peate teda rajoonid organites kuulma, siis võitleb ta mutrite ja masinaosade piimakannude eest väga vahedam sõnaga. Samas võttis möödunud aastal 3,7 miljonit üldtulu ja maksis sellelt 1,8 miljonit palkadeks. Tänavune plahen tehti nelja poole miljonile vanas rahas, aga selle pidid nad kaugelt ületama. Ega miljonit ei ole iga kord ainsad kolhoosi jõukuse näitajad. Musta Rohtlal on läbi käinud näiteks suurem, aga puhas, tulus jääb linnas seal pisut rohkem kaukasse. Rohtla kasutab ohtralt krediiti, linnas teeb seda vähem. Kahtlemata võlaprotsente linnasel ei tunnista mingit võlga. Lohtla elab laiema hooga suurematel avarustel. Linnas sammub umbes nagu ekskavaator, aga aina langeb tema ees ning kumma samm on pikem selle mõõtmiseks Pole aparaati olemas. Tundub, et nad rühivad mõlemad kindlalt kõrvuti töö ja tegemine ning ehitamine elu rüht on neil kommunistlikuks eluliseks tarviduseks ning praeguse toodangu maht suureneb ka nii kodus kui ka kindlasti hulga enne programmist nõutud 10 aastat kahe ning poolekordselt kõrgemaks. Praegu laulis Viljandi lina Kettuse kudumisvabriku kommunistliku töövahetuse meister Eino Simson. Näkitravad selle line, mis Koitla kindel tee kasvatab peeneks lõngaks, et rahvas saaks ilusat lõuendi. Kangaslaudlinalinikud päevateki ametlikus Ilus tõttab Heino Simson osakonna tsehhide vahel õpetappus vaja ja pragabkaa ning vaatab ekvokidki, traksid kenasti usinalt lõnga. Niron kongressi auks võetud kohustus anda hulga kedrust üle plaani. Aga see on peaaegu täidetud ja nad võtsid oma jõudu tunnetades lisakohustusi ning lubavad selle ka täita. Aga eraelus on Eino Simsonile vabariigi tuntud laulumees Viljandi rajooni kultuurimaja solist. Nüüd on ta laval tungitada, vahetanud musta ülikonna vastu eemalt vaadates väga näitlejalik. Kes ei tea, ei usugi, et paar-kolm muidugi tagasi luges seda ma hääl kohtuniku kurjusega, mõnele normi mittetäitjale, brigaadi elu leksikonist, moraalireeglid. Heino Simsoni kommunistliku töö brigaadi peamiseks kommunistlikuks jooneks on oma liikmete avalikku ühiskondlikku ellu kasvatamine. Kui nad alustasid, piirdus silmaringvabriku ning osakonnaga. Sedamööda, kuidas uued kvaliteedid tõesti elulugudesse juurdusid, andis brigaad rajooni aktiivile täiendust. Soomikuid, linavabrikus, nõiavahetuse aeg, öine lahkub ja päevane võtab posti küljel. Simsoni ketrajate kommunistliku töövahetuses hakkab kohe silma brigadiri, telgi, pajulehe ja luulekare kärsimatu rüht. Nad on nagu omaette isiksused, kes on väga nähtavat luule karedad paar tiiru ümber Asplite laseb pilgul ületööga Käia igavate automaat, kuivatkite uksed ja mõõdab peoga lõnga vihkide niiskust, aga silm loeb samal ajal pungil täis laulumis lõnga. Pakkija pea rehkendab. Kas eelmise päevatoodang tuleb täis? Kui nägu läheb laia naeru täis, võid kindel olla, et mitte alla 20 protsendi. Luules moodustab eluga ladusalt toimetulek ühe ümmarguse ja väga kaasaegse terviku täidunud eales ajahäda. Temal on kõigeks aeda noore kommunistina ta täidab oma esimesi parteilise ülesandeid ning ta on loomulikult ka abikaasa ja ema. Aga luule kare, ühiskondliku elutöö on rahvasaadiku tegemine ja toimetus. Fenomen, see pilk ei püsinamastlike juures, vaid vaatab. Kogu kodulinnas ja rajoonis. Helvi Pajuleid tuiskab ja tormab tema õitseva linapõllul värvi silmad aina vaatavad, kuhu nüüd minna ja mida ette võtta. Juuksed lendlevad käies ja käed viivad ja kogu aeg on selline, et panin pidurid peale. Ta võib päevanormi kahekordistada ja tema vahetusel seegis päästab osakonna alati raskustest välja. Ilge pajulehe juures paistab kõigepealt silma organiseerija talink. Ta mõistab ise ees käia ja teisi järel tõmmata. Vilesuusk on ta ise esimene lõhe tuleva voki juures täis keedetud poole pangidesse loopimas ja tühje asemele panemas. Cale'i tuli vaist, kena mõtteaine, Otsipia plaanitsi. Paraku pisikesel eelbrigaadi piires ja käib ainult heide puudumisel naabersaalis, lingi automaatide juures käramas. Aga rahvasaadiku kohustused kannavad ta Elvit tähistäht mädabrigaadist välja suurde ellu ning ta läheb ja juuksed, need lehvivad Laelaga võtad tüdrukud ja kaaslased kampa ning laulma ja tantsima. Teise mängib akordioni. Kui oleks noori aastaid ja neiupõlve need noorikud Kaiekümnedest vaevu üle astunud näidet on see põlvkond, kes hakkab kandma kommunismi ehitamise pearaskust, aga Kaur vabrikusse nad kõrgele aulikkusele viinud alalise tootmisnõupidamise Istangut. Nende siht on saanud linavabriku ajuvaim ja südametunnistus. Vastastikune löö näkku, ladumise koht. Kuri käib seal alatasakarjas, Torisemist on kuhjaga ja südamed kõneldakse tühjaks ning kõverad asjad saavad sirgeks. Siit algab vabriku kollektiivne ja taiplik juhtimine, mida administratsioon ja direktor väga arvestab nagu valitsus oma seadusandliku kogu. Ja seegi on tänane uus Viljandi partei 22. kongressi eel. Millal ta ärkab, uus kasvab, murrab sisse ja kujuneb ümber rajooni elu. Kui nüüd küsida kongressieelsel tööstaabist partei Viljandi rajoonikomitee esimese sekretäri traagilt, mis on selles võitluses peamine, vastab ta hetkegi kõhklemata. Meie inimesed. See väljendub töötajate kollektiivide üksmeelses võitluses vabriku tehase kolhoosi-sovhoosi, kooliasutusi ja nii edasi ette püstitatud ülesannete parima täitmise eest. Millist võitlust eriti aktiviseeris, püüa võtta vastu Nõukogude Liidu kommunistliku partei 20 teist kongressi uute töösaavutustega näiteks tööstuskombinaat, Leola, Trükikoda, bolševiku, naha, jalatsitööstusleegi kurvitsa, sovhoosi, kindla tee koidu kevade, kolhooside Ämmustes, seitsmeklassilise kooli, Viljandi kolmanda kaheksa klassilise kooli ja paljude-paljude teiste kollektiivide head töötulemused olenevad ju selles, et need kollektiivid sügavamalt tunnetasid vajadust anda oma parim kommunismi ehitamisse. Töötajate loova ja otsiva initsiatiivi kasvust, räägib ratsionaliseerimisliikumise tõus. Esimesel poolaastal rakendati rajoonitööstuses tootmisse 255 ratsionaliseerimisettepanekud mis annab aastas 35600 rubla säästu. Uute töömeetodite kasutuselevõtmine nagu lehmade grupiviisiline pidamine, kosmoselenduri Juri Gagarini-nimelises näidiskatsesovhoosis Kärstna kolhoosis ammlehmade kasutamine Heimtali kurvitsa sovhoosidest teistest majandites. Noorloomade vabapidamine. Mitmesuguste mehhaniseerimisvõtete kasutamine loomakasvatuses ja põllunduses mitte isiklik kasu, vaid püüa paremini kaasa aidata tööstuse ees seisvate ülesannete täitmisele on ajendiks, miks naha jalatsitööstuse leekmeistrid, seltsimehed, riisa ja kuusik nägid vaeva uue nahkade parkimise kiirmeetodi juurde, võtame selle täiustamiseks. Keegi ei sundinud uus deegolhoosi noorloomade tallitajal seltsimees Voll maimul võtma üheaegselt vasikatega mitmeks kuuks oma hoole alla maha jäänud lehmade grupi ja tasa tegema mitmetonnine piimatoodangu mahajäämus. Seltsimees Voll tegi seda vastutuse ja kohustuse tundest vabatahtlikult, selleks et kogu kollektiivi töö tulemused oleksid paremad. Rajoonis kasvavad pidevalt eestrindlasteriaat, laieneb kommunistliku tööliikumine. Kümned brigaadid taotlevad austavat kommunistliku töö brigaadi nimetust, näiteks autotransport baasist number kaheksa taotleb seda nimetust 74 inimest. Vanade tuntud ees rindlaste nagu seltsimees järve kilt, elage ja koidu kolhoosi lüpsja seltsimees Ling, Iida Gagarini-nimelise sovhoosi lüpsja-karjatalitaja, seltsimees Kersten, ainuSavikoti sovhoosi, seatalitaja ja pallide paljude teiste kõrvale on kerkinud uued eesrindlased. Eile olid veel tundmatut Lembitu kolhoosi seatalitaja seltsimees maiste Linda Vambola kolhoosi lüpsja, seltsimees Arak, Elvi Kalinini nimelise kolhoosi noorkarjatalitaja, seltsimees Kaja, Salme ja paljude-paljude teiste nimed. Kuid täna on nad rajooni eestrindlaste auväärses peres. Rajooni töötajate poliitilise aktiivsuse kasvust räägib ka see fakt et käesoleva aasta kaheksa kuuga on parteisse astunud tunduvalt rohkem töötajaid kui möödunud aastal kogu aasta jooksul. Töötajate, poliitilise ja tööalase aktiivsuse tõus peremehe tunde kasv on selleks aluseks, mille arvel edaspidised tootmisnäitajad peavad kiiremini kasvama ja paranema. Viljandi neidude noorikute ja emandate Ilu häälet meie naiskoor Eha Need juhatab kujult kaunis ja hingelt ele meditsiiniõde Anne Pikksaar teda taktikepiga koori ees vaadates ei usu keegi, et pojad küünivad juba emast ligi pool pead kõrgemale. Laulged nooreks. Ma ei liialda, kui teen teatavaks teha naispere on õppinud programmi järgmised sõnad. On tarvis täielikult likvideerida naiste ebavõrdse seisundi riismed igapäevasest elust. Luua kõik sotsiaalsed ja elukondlikud tingimused selleks, et naine saaks olla õnnelik ema ja samalajal järjest aktiivsemalt ning loovamalt osa võtta ühiskondlikust tööst, tegeleda teadusega ning kunstiga. Nende emade tiivalt harjutab lennujaksu uus sugupõlv, Need, otsesed kommunismiehitajad ja raskemate töölõikude sõdurit. Uus sugupõlv hakkab elama uutes oludes, mille kohta on meie rajooni täitevkomitee esimehel seltsimees võlumäel juba oma võlusena ütelda seltsimees võlumägi. Mõmina ligema tuleviku Mulgimaa. Mida siin rääkida, meie rajoon on põhiliselt põllumajandusrajoon. Ja seepärast ma arvan, et kui perspektiividest rääkida, siis tuleks kindlasti eelkõige peatuda põllumajanduse perspektiividele. Me teame, et seitsme aastaga ülesannetes samuti ka partei programmis nähakse ette, et me peame tunduvalt tõstma oma põllumajanduslikku tootmist vähemalt kahe-kolmekordseks. Seda aga meie kaasaegsed väikesed ühismajandid ei suuda, kuna nende tootmine on suhteliselt killustatud. Seega on siis elu ise tõstnud küsimuse ülesse, et põllumajanduslikud ettevõtted tulevikus peaksid olema suured ja spetsialiseeritud majapidamised. Ja kui me siis nüüd konkreetselt juba perspektiivi puudutaksime, siis kaasaegsete 54 majandi asemel. Meil rajoonis jääks järgi lähema 10 aasta jooksul 15 16 suurt põllumajandusliku ettevõtet. See tähendab, nende üldpindalaks oleks siis keskmiselt kuus kuni 12000 hektarit. Nad paikneksid juba ajalooliselt välja kujunenud kohtades nii-öelda juba, kus rahvas on harjunud koos käima ja mis on olnud ka seni keskusteks. Näiteks võiksime imestada, et keskusteks jääksid siis Suislepa-Mustla linn Sis, Kärstna, Holstre, Heimtali, Suure-Jaani ja igas majandis on ette nähtud veel tootmiskeskused ja nendes tootmiskeskustes siis spetsialiseeritakse juba tootmine, muidugi põhiliseks tootmisharuks jääb meil loomakasvatusseakasvatusega ja nendega siis paralleelselt liituvad juba lamba-linnu- ja karusloomade ja nõnda edasi tootmisharud. See olekski meie põhiliseks perspektiivis lähema 10 aasta jooksul. Aga mida me Willimati läästele ehitame tööstuse alal meie suuremateks ehitusteks? Lähemal ajal on linaketramise ja kudumisvabriku reorganiseerimine laiendamine, sest tema võimsus peab kasvama vähemalt kahekordseks. Samuti rekonstrueeritakse ja laialdaksega konservitehas ja tema võimsus siis laieneb kahekordseks. Samuti on meil plaanitud ja läheb lähematel aegadel kohe ehitamise Burfürooli tehas koos sööda pärmi tsehhidega seal muidugi põllumajanduse seisukohalt väga tähtis. Just et sööda pärmitsehh sinna Porforooli tehase juure ehitatakse. Edasi on veel meil plaanis ehitada uus piimakombinaat siis raviasutuste osas on meil ette nähtud juba järgmisel aastal anda Ekspluatsiooni lõha vere haigla suure, mis siis on ette nähtud ehitada Viljandi linna 400 kohaga haigla. Ja samuti ka rajoonidevaheline Stomatoloogiline polikliinik. Koolimajade osas on eeskätt ehitus plaanis meil 300 kolmekohaline internaatkoolihoone Viljandisse samuti uus kaheksaklassiline koolihoone vaalamäele siis ühiselamud, uus na koolile, jabujatu kaheksa aastasele koolile. Edasi on meil plaanis ehitada Viljandisse veel 1200 kohaline keskkooli hoone, siis elamuehituse osas võiks öelda nii palju, et praegu Viljandi rajooni täitevkomitee paneb erilist rõhku elamuehitusele. Selles osas tuleb meil kõigepealt mainida Paalalinna mikrorajooni väljaehitamist kuhu pääle selle rajooniekspluatatsiooni andmist saab siis Viljandi linn 550 kuni 600 korterit. Samuti rekonstrueeritakse elamukvartaleid, asendatakse valuelamuid uutega ja lähema kaheksa kuni 10 aasta jooksul tahame siis Viljandis likvideerida korterikitsikuse. Et meil oleks siis kõigil töötajal normaalset korterit ja sellega oleksime meiega täitnud ühe suure lõigu juba partei programmi projektist. Meie ring on täis. Me oleme tänast kongressi eelset Mulgimaad näinud ja silmi homse piljundil puhata lasknud, sest tänasest paistab juba selgesti silma.