Aivar Sirelpuu, teie töötasite Eesti NSV riiklikus filharmoonias, mis aastail. See oli aasta 1981, kui ma tulin Tallinnasse tagasi, ma olin lõpetanud toonase siis Tallinna Pedagoogilise Instituudi kultuuriteaduskonna näitejuhtimise erialal. Tegin ära oma diplomile Haapsalu kultuurimajas, elasin aasta aega sealt, sealt võeti mind sõjaväkke ja pärast sõjaväkke, noh, loogiline oli mu Tallinnasse tagasi tulin. Ja minust pidi saama komsomolitöötaja. Selle ma tean aga kuidagi ja kui ma nagu meenutan, et mismoodi ma sinna sattusin, siis ma osalesin minu meelest konkursil ja otsiti aastal 80 x toimetajat toonasesse filharmoonia estraadiosakonda. Ja siis ma seal osalesin ja, ja võitsin ja käisin vestlusel ja vestlesin toona oli osakonna juhatajaks, kui mälu ei peta, kadunud Liivi Dixon? Raivo Tiks on abikaasa. Ja kuidagi niimoodi läks ja, ja sinna ma sattusin. Ma olin seal kuni aastani 89. Kui siis reformid olid juba toimunud ja Eesti Kontsert oli tekkinud. Ja kogu nii-öelda see nii-öelda estraadimuusikamaailm sisuliselt lahutati uuesti lahti hakkasid paistma kaugelt üheksakümnendat oma nii-öelda õudustäratavate muusika muutustega ja selle levimuusikamaailmamuutustega ja ka paratamatult oli aeg just nii kaugele jõudnud, et nii palju oli teha ja tol hetkel ju 87 tekkis esimene festival lauluväljakul 88 tuli juba öölaulupidu rock Summer esimene fosforiidilood Tartus. Kõik see nagu tõukas nagu selle poole, et seal ka loomulik jätk, et nii-öelda selleks ajaks juba levimuusikaosakonnaks nimetatud osakond oma tegevuse lõpetas. Aga siis kaheksa viimast aastat olite te riikliku filharmoonia estraadiosakonnas tegev ja ka seal juhataja? Lõbus küll, ja milline oli see estraadiosakond oma viimastel aastatel? No võib-olla kõigepealt peaks päris algust rääkima palju asju, 81, kaheksa, kaks tööta seal vanast inertsist. Et oli küll lõpetanud ära estraadistuudio ka estraadiosadele, ma mäletasin, oli kohe esimesel korrusel, kust praegultki administratsiooni pääseb, meie vastas oli ansambel Laine pilliruum. Estraadiosakonnal oli sama suur tuba kui teie stuudio siin-seal neljakeistimine kõrval oli hästi suur reklaamiosakond. Ja toona oli ikkagi põhitegevus käib selle üle, et ta oli hästi palju estraadikavasid, mis asi mööda Eestit ringi, Ants Mattiisen, Ervin Aabel ja tehti väga palju kontserte Estonia kontsertsaalis, mis olid just nagu lastekontserdid ja estraadikavad. Ühel hetkel see lõppes, tuli nii-öelda levimuusikaaeg bändide aeg. Ja mina alguses toimetajana tegin väga lihtsat asja, toimetasin repertuaarilehti ja siis ajasin taga autoreid täitsa normatiive sots autorite ja ja oma loomingu osas ja vormistasime pabereid, aitasin hoida nii-öelda kogu sellel majanduslikul poolel, siis muss puudutas nagu ansamblit ja estraadikavade nii-öelda dokumenteerimiste. Ja ega ma rohkemat suurt ei teinudki, et elu oli lill. Tuleb ausalt öelda, et ega seal midagi katki ei olnud. Keerulisemaks läks võib-olla elu siis, kui tekkis neid levimuusikakollektiive, nagu rohkem, nad hakkasid sõitma väga palju mööda nõukogude liitu toonal ja ka välisriikides. Ma tean, Ta filharmoonia soetas endale tol hetkel ka väga uhked aparatuuri, tänu siis toonastele meie nii-öelda esistaaridele one veskile Jaak Joala. Ja, ja siis kuidagi nagu sa paisus ja mina käisin veel kursustel, minust sai siis veel režissöör-lavastaja oma punktiga ja me tegime toona just sealt 80.-te keskpaigast kuni lõpuni hästi palju üritusi Tallinna hinnalis. Et olid tapp ja tipp pea igasugu asjad, mida on väga palju ka õnneks salvestatud ERR-i arhiivi, kus siis ütleme, toonased levimas ka kollektiivid nagu üles Astrid sees on, nagu põhitegevus oli ja ja viimased aastad läksid, ütleme ikkagi väga võib-olla selle nahka, et suund muutustele muuta ta kogu Eesti kontserdi nii-öelda kontseptsiooni rohkem olla klassikalise muusika edendaja, koolitaja, õpetaja, väga populaarsed loengud olid, sõitsid mööda siis koole ringi, ma mäletan. Ehk siis lõpp läks nagu selle peale, et sõbralikult kõik asjad kokku. Millised olid need peamised kollektiivid, kes olid aktiivsemalt hõivatud kontserttegevusega? Keda me nägime harva oli, kindlasti oli Jaak Joala ja Anne Veski, arva, nägime ka apelsini meie majas, kolmas et, et nemad olid rohkem tuuri peal. Gunnar raps kindlasti ansambel Fix viimastel aastatel olid nii-öelda, need, kõlab küll halvasti, aga sellised müügiartiklid, mida väljapoole siis sai saata, aga Mahavok tegi väga tublisti. Ja nemad küll väga palju suurt Venemaad ei kündnud. Marju Länik, see on see põhituumik, kes seal tol hetkel olid ja, ja ma arvan, et, et kui mina vähemalt nendele aastatele tagasi vaatan, siis ma usun, et ka need muusikud vaatavad ikkagi tagasi naeratava näoga ja hea tundega vaatamata läheb võib-olla nendele emotsioonidele, kellele positiivsed ja negatiivsed nad seal olid. Siis vaieldamatult oli see väga suur arenguhüpe Eesti popmuusikale instrumentaalmuusikale tollel ajal ikkagi väga oluliselt ja ja olla nagu osa natukene kaetud ja hoitud mingi organisatsiooni poolt tol ajal Eestis. Ma arvan, et see oli värtsamat. Ja see, et need levimuusika lahku läks, oli ilmselt asjade loomulik käik. See oli asjade loomulik käik, ma püüdsin täna hommikul tulles meenutada seda, et kas ma olin nagu haavunud või, või kuidagi kuidagi nagu kurb, et loomulikult oli see raske löök muusikutele, toonastele, levi muusikutele, sest katusorganisatsioon, kust ikkagi sulle mingi raha elamiseks tuli, järsku kadus. Tekkis olukord, kus sa olid nagu oma pead, sul ei olnud ka õiget nii-öelda noh, olid direktorid ja manageri tol ajal, aga nõrgemad ei suutnud võib-olla enam nii palju pildile jääda Eesti kontekstis. Ja ma arvan, et minu jaoks oli see loogiline, et see nii läheb. Sest selgelt koputas isemajandamine tol hetkel ukse peale ja targemad ja tublimad ja aktiivsemad nutikamad tekitasid juba oma kuparatiive ja teame ju suurt tulekut, et igasugu uutel noortel promootoritel tol ajal minu jaoks võib-olla läks see valutult. Mind korjas ära tol hetkel filharmoonia ukse tagant, piltlikult öeldes Jüri Makarov, kes töötas meie kõrvalmajas samas majas kõrvaltrepikojas, kus oli rahvaloomingukeskus ja Jüri Makarov ja mina olime esimesed, kes toona filharmoonia direktori juures käisid ja küsisid finantsilist abi korraldada esimest rock summerit. Toona filharmoonia andis 500 rubla, mis oli suur raha. Ja sealt kuidagi läks. Minu edasine elu läkski ja viis siis toonases Makarov Muusik, kus, kus me hakkasime festivali tegema, tegime kompromiss, pluusi ka esimese nii-öelda agentuuri ja müüsime meie Rutikut ja kompromiss bluud nii Soome kui Pariisi, kus me isegi käisime tol ajal. Et sealt midagi muusiku elu nagu võttis ja nagu selle nii-öelda eratoimetamise