JÜRI Bert, teie olete Eesti NSV riikliku filharmoonia konnad seotud palju aastaid. Rääkige oma kontaktidest oma tööst filiarmooniale. No tõepoolest, ma olen 30 lepingu sõlminud filharmoonia ka ja hiljem ka Eesti kontserdiga alates 61.-st aastast ma tulin Vanemuisesse ära ja esimene ringreisist oligi 61. aasta talvel estraadiorkestriga, mida juhatas tookord Peeter Saul, aga muidugi, kuna ma Tartust tulin ära nii nagu ei oleks tohtinud tulla, ma olin suunatud Tartu Vanemuisesse, siis ma eelnevalt siiski Läksin Endale raputama, natuke tuhka pähe, läksin ministri juurde jutule. Minister oli Ansberg, tema ei öelnud ei, ega Jaaniad minuga sõlmiti, leping see oli 1961. Ja 91. aastal 92. aastal, ma siis lahkusin filharmoonia ost. Selle aja jooksul olen ma saanud käia mööda Venemaad neid vabariike, see oli põhiliselt estraadiorkestriga Kaug-Ida, nii välja Põhja-Jäämere äärde ja lõunavabariikidesse ja nii edasi ja nii edasi. Ja vahepeal oli meil kahe aastane väikene paus, komaastageerisin Leningradi konservatooriumis. Sellele järgnes veel paar aastat neid reisi alates 70.-st aastast hakkasin ma nagu sellise tõsisema muusikaga tegelema filharmoonia liinis. Sõda oli küllaltki palju loeng-kontserdid ja mind usaldati nii palju, et ma sain seitse soolokava teha kontserdisaalis Estonia kontserdisaalis. Muidugi, kuna mul oli väga suur repertuaar. Aldo Rossi arvates kõige suurem Nii et päris põnevaid kavu sai tehtud ja peaks ütlema, et mul nende kavade koostamisel ei tullut erilisi sõdu pidada. Tookord oli kunstiline juht Olga Rudneva, temaga ma sain hästi läbi, vist ühel neljal korral, ainult oli mul, mis puutub repertuaari, väikesed, sellised arusaamatused, mainin neid kohe ära, selliseid väga huvitavad olid kultuuripäevad Sahhalinil millest väga osa võtsin. Järsku millegipärast ei tahetud, et ma laulan seal Villem Kapi vangi, no ma saan aru ka, miks üksi oli, seal oli välja saadetud, aga siiski maa lõppkontserdil laulsin seda vangi. Aga selle eest, et ma sain laulda, ma pidin õppima ära ja laulma, suur ja lai on maa, mis on udu koos kammerkoorile. Teinekord ka huvitav lugu oli Paldiskis allveelaev, näkile oli üks, nendel oli aastapäevi, oli kontsert ja mina pidin ka sisustama selle kontserdi ja millegipärast ei tahetud. Ja siis kolmas lugu oli ka huvituseni Uno Soomere minu kursusekaaslane konservatooriumi päevilt, tema sattus pahuksisse, millegipärast. Tal hoiti silma pääl ja soovitati mitte seda tsüklit laulda, aga siiski ma selle laulsin ka ära. See oli mingisuguse. Siiski kuidagi need kavad oskasin seada nii kokku, et ei olnud suuri arusaamatusi, on nüüd kavade poole pealt muidugi. Ja siis muidugi väga huvitav, ma sain kaks korda kontsertsaalis laulda ühte kava. Naapoli laulude õhtu, kaks täismaja oli. Nendele teistele kavadele hakkas ka publikut jätkus. Teate, publikut oli küll. Ma ei oska nüüd võrrelda, aga no kui arvestada sellega, et mullast üks kuus-seitse korda kontserdisaalist ja muidugi need ei olnud täismaja taga neetult korralikult, korralikult oli publikut, sest muidu ei oleks ju pakutud seda välja. Ja nendest isegi ülekanded olid mõnest kontserdist. Aga muidugi see oli pidev ratastel ja nõukogu selle RK estraadiorkestriga mööda Venemaad reisitud. Tingimused olid tookord päris hääd. Tähistati Aino Himbeki minu kontsertmeistri tööjuubelit oli väikene laud, istumine. Kultuuriministri asetäitja, see oli ära lüües juurde minu juurde, seitsmes märg. Täna lähete balti jaama, Teele tuuakse nuut ja te esinejad, et sellele sellel kontserdil avakontsert oli ise, sealt võttis osa ka kammerkoor ja Anu Kaal, aga minu osa oli seal, selline oli kirjutatud spetsiaalne lugu, suure teatri orkester, suri teatrikoor ja igast vaba riist, üks solist, meessolistid krit välja, kõik sellega algasse kava. Muidugi mina kui Siberist läbi käinud vend modervalt mõtlesid, et mind saadetakse tagasi varsti, aga isad. Terve kuu elasin Moskvas, käisin kontserditel, käisin muuseumidest ja nii edasi ja nii edasi. Elasin lahedat elu, see oli 81. aastal, see oli kaheksa ja me olime siis koos laval, sest mina olin Tallinna kammerkooriga. Jah. Kolm nädalat olime jajajaa, käisime poodides, just see kontserdil ja, ja harjutasime lavale minekut lavalt tulekut üks suur päev rooli. Vot selline asi oli ka nii, et põnevaid asju juhtus seal väga koloriitsed kujud tulid filharmoonias. Shapoosin, kellest võiks eeskuju võtta, kui artistist ja palju sai nähtud, sai palju külastatud Venemaad, Venemaal ja ilusat loodust nähtud ja nii edasi ja nii edasi.