Toomas Velmet teil on nüüd igatepidi side olnud selle kontserdiorganisatsiooniga, nii interpreedi na kui publikuna kui ka kriitikuna. Milliseid muutusi täheldasite, kui Eesti kontserdi. Ja äkki siis kõigepealt võib-olla täpsustaks seda, et publikuna mul Eesti NSV riikliku filharmoonia ega üsna tihe seos alates noh, ütleme nii, 1950.-st aastast publikuna. Juba tegijana ehk esimene kontsert, harmoonia korraldatud kontsert soolokontsert oli mul 1963. Ja sellest ajast on muidugi sidemed säilinud, kuna kuni tänase päevani aktiivse muusikuna kuni 1993. Ja hiljem juba siis mõningase vaheaja järgi, siis juba loomenõukogu. Liikmena. Kui nüüd rääkida Eesti kontserdis, peab ka alustama üsna üsna filharmoonia algusest, et mida Nõukogude süsteemis filharmoonia endast üldse kujutas. Sest et enne 40 viiendat aastat ei olnud Eesti ei tulnud niisugust niisugust nimetust nagu filharmoonia kontserdikorraldus oli üsna üsna segane selles mõttes katsed korraldada igaüks, kes tahtis suuremat kollektiivi, tegid seda ise, üürisid, saali tegid. Ja, ja ka väiksemad ja solistid, iga iga inimene, kes midagi tahtis teistele näidata üüris omale saali, kui raha oli ja, ja tegi seda. Nüüd filharmoonia ja ka heliloojate liit on nihukesed asjad, mis tulid meile koos nõukogude võimuga ja nad olid algselt ikkagi mõeldud kui kõige esimene tsensor. Sest nendel oli piiramatu voli keelata ja käskida. Teie mängite seda, teie mängite seda, teie kirjutate niisugust muusikat, teie kirjutate niisugust muusikat, kõik see oli küllalt osavalt maskeeritud niukse kollektiivse arutelu ja kõigil olid kurssi nõukogud ja heliloojate liidu arutelud käisid üldse kogu liikmeskonna juuresolekul ja nii edasi, aga esimene mõte oli nendel muidugi see nagu me mäletame, Nõukogude liidus suures liidus toimis kuni selle institutsiooni kokkuvarisemine. Baltimaades ei olnud kõik see nii karm. Loomulikult oli keeldusid ja käskusid. Aga see niisugune loominguline suhe asjadesse oli palju tugevam ja saavutati ka üht koma teist. Noh, ma olen toonud ikka selle näite, et esimene muusikaline kollektiiv, mis tekkis riikliku filharmoonia juurde, oli meeskoor mõne aja pärast juba riiklik akadeemiline meeskoor. No ei olnud ansambel pesnik lesk. Mis olid kohustuslik kõikides Fellarmooniates iga ja filharmoonia Väikse linna filharmoonia alustas tegevust sellest, et kõigepealt pandi paika ansambel pesniplyaski ja siis veel ülejäänud noh, jõuti üsna kaugele. Eestis muidugi seened, koosseisulised. Solistide ansamblite nimistu on üsna lühike. Riiklik meeskoor ehk nüüd rahvusmeeskoor on algusest kuni siiamaani olnud teisi väga vähe vaip paar 2,5 solisti kohta, need olid ka Üks balalaika ja. Ja neid kasutati loengkontsertidel. Võrdluseks võin tuua tuua Leedu filharmoonia, kus oli kaks riiklikku kvarteti, mitmed solistid, kammerorkester ja lõpuks ka sümfooniaorkester. Nii et nii ja teisiti. Mis puudutab Eesti kontserti, see oli pikka aega õhus hõljuv idee. Ma mäletan seda täpselt, et see oli juba kollid seal teha, Eesti Kontsert. Miks? Sellepärast. Ta on niisugune kahetine suhtumine. Sest igas suures Nõukogude Liidu linnas oli riiklik filharmoonia ja Eesti tahtis sellest natuke erineda. Kui veel meelde tuletada, kust see idee pärit on siis Nõukogude liidus oli kaks kontserti, sai usk, kontsert ja kosk, kontsert, saiust, kontsert korraldas kontserte üle terve nõukogude liidu. Vot sellest tuli see niisugune ahvatlus lisada, et oleks Est-kontsert. See ei saanud teoks ja võib-olla see on ka hea sest lisaks sai uus ja kontserdile olid veel olemas Moskantselt ja Lengantsest. Need korraldasid kontserte Moskva oblastis. Need ei olnud sugugi seotud nii väga nende linnadega, seal olid filarmooniad väga kõrgel tasemel filharmoonia, et kuhu ikka väga harva, kui keegi nende ringi sattus korraldajate ringi ja kolmas ja mis siis juba tõi kaasa selle muutuse. Nagu te ütlesite, 89. aastal oli Rootsis tegutsev Riks kontsert mis tänaseks on teatavasti kadunud, teda enam ei ole. Sellele Eesti kontserdile eelneval ajal. Mul on raske öelda kedagi nimepidi süüdistada heas mõttes. Kuid äkki 70.-te. Läksid meile lahti suure avara kodumasaalid noh, nagu praegu räägivad, räägivad kergema muusika esindajad. Et, et Venemaa vallutasid Jaak Joala, Tõnis Mägi, Ivo Linna ja nii edasi ja nii edasi. Anne Veski ja Marju Länik. Nii allutasime ka meie kammermuusikud ja ja solistid. Venemaa meile ikka. Minul näiteks oli oma 50 kontserti aastas. Arvestatav selle nimel tasub tööd teha ühe kahe kontserdiga. Ei see seda kaua vastu ei pea niimoodi eksisteerida. Rääkimata sellest, et ainult ainult sellele pühenduda. Eesti kontsert tõi mitmeid asju kaasa, Eesti Kontsert avardas inimeste ringi. Kes olid otsustajad, kellele pakutakse kontserti, kellele ei pakuta. See kehtib nii tänaseni. Tänaseks on Eesti Kontsert saavutanud väga tõhusa laiapartnerluse koostöövormid Tallinna filharmooniaAga koostööinterpreetide liiduga. Koostöö heliloojate Liiduga. Need on väga olulised koostöövormid, mis algusaastatel andsid väga palju tõrkeid ja ei tahetud koostööd teha. Aga praegu on tänu just nimelt Eesti kontserdi initsiatiivile. On need koostööd toimivad ja hästi toimivad. Loomulikult on alati keegi, kes tunneb ennast ahistatuna. Aga see kuulub asjade juurde ja seda, seda lahendatakse, töökorras ja täiesti tundmatuseni on avardanud silmapiir. Piiri taha tähendab rahvusvaheline Eesti kontserditöö rahvusvahelises ulatuses. Me ei räägi siin lihtsalt rahvusmeeskooris ja, ja Hortus Musicus, kes on Eesti kontserdi koosseisulised kollektiivid. Aga räägime ka mitte koosseisudest, solistidest ja, ja koostööst lavastajatega ja ta saab nimetada ainult Pärt. Wilsoni tasub nimetada koostööd Hiinaga. Need on, need on asjad, millest enne Eesti kontserti isegi ei osanud keegi unistada. Ja need toovad ka midagi vastu. Kas me oskasime enne Eesti kontserti unistada, et meid külastaks Berliini Filharmoonikute või, või, või BBC või Iisraeli Filharmoonikute Need olid unenäod mis, mis ei pidanud teoks saama, aga täna on see tõsiasi ja me kurdame ainult selle üle, et meie esindussaal on väike külaliste jaoks publiku jaoks ja ka nende seda mõõtu külaliste jaoks. Siin on olnud küsimusi õhus, et et mis juhtuks siin meie kontserdieluga, kui poleks Eesti Kontsert, et meil on nii palju erinevaid kontserdikorraldajaid praegu ja festivali korraldajaid, et aga praegu hakkasingi mõtlema, et, et kes seeriks, kes tooks siia vaat selliseid suuri orkestreid ja külalisi. Võib-olla see kõik on võimalik ilma Eesti Kontsert, aga see on, see on esiteks väga raske ja teiseks, kui niisugune selline revolutsioon teha, siis me esimesed 10 aastat lakkuma haavu. See, see on see sama, kui, kui ära võtta Eesti kontserdilt need partnerlussuhted Nende, nende kollektiiv, kes, kes tegelevad ka kontserdikorraldusega ja kelle liikmed, loomingulised liidud, kelle liikmed vajavad kontserdikorraldust. Eesti kontserdil on praegu väga võimekas ja professionaalne produtsentide nimekiri, kes on võimelised tooma Eestisse. Noh, ma ütleks ükskõik keda, kui on olemas vastavad finantsid ja kui on olemas riigi tugi sest nii väike riik nagu Eesti meil puudub metseenide ja filantroop ida klass, ütleme nii, kes võtaks enda peale. No ma ei tea, nimetage mulle üks ärimees, kes võtaks enda peale kutsuda Eestisse Victoria mullo, need kes selle kinni maksaks. Niisuguseid probleeme tekib musttuhat, niipea, kui see Kuidas, kuidas meile saavad sellised, nii et jõudu tööle, kui kellelgi on niisugune idee peas mõlgub? Ega tegelikult ei juhtu ju mitte midagi, kui üldse ära kaotada kontserttegevus ka siis me jäime kõik ellu. Mitte midagi ei juhtu. Festivalidega alustas tegelikult juba riiklik filharmoonia, et varajase ja nüüdismuusikafestivalil Tema aga räägime kõigepealt juba siis David Oyster festivalist, mis 1970 alustatud ja kõigepealt nagu Pärnu suvemuusikana ja siis osta festivali na seal hiljem küll korraldaja muutus hoiumal, Karl on palju näha ja, ja eesti kontserdi kõrval on ju praegu väga palju korraldajaid ja see ei sega eesti kontserdi olemasolu, ei sega neid, ega nemad ei sega eesti kontserte, see on ainult boonus, et nad on olemas. Noh, võtame kasvõi niukse korraldaja nagu ERP kes on väga võimekas, kellel oma artistid ja, ja nii nagu see peabki olema. Aga suur festivalibuum läks tegelikult lahtigi Eesti kontserdi alt. Mis sealt siis tulid, klaver ja nüüdismuusika festival ja. Eesti muusikafestival Eesti muusika päevad, päevad on siiani koostöös Eesti kontserdiga. Paljud tibud on pesast lahkunud, aga kõige vanem püsib edasi ehk orelifestival. Sellel ma ei teagi, palju, sellel on ikka kõvasti üle 20 aasta ligi 30 aastat. Tegutseb seal see festival sügavalt nõukogudeajalt. Tegutseme orelifestival Mistrali noorele festivalil tähistati jah, kas 30 ahvi saht vist oli 30? Ja panna nii, et ja noh, Suure-Jaani on lahkunud ja kui tibudest saavadki katkised dist, ongi nendel aeg oma pesa teha ja, ja kui Eesti Kontsert ei ole vaja nõnda korraldab seal siis õnn kaasa. Seda Pärdi ja Pärdi Pro, et contra te rääkisite immo Mihkelsoni Pärdi saatesarjas. Esiettekanne oli Eestis minu poolt andis selle mulle teha, sellepärast et restor poiss hüppas alt ära, see on pühendatud rassopovitšile tema tellimusel. Lastel, poiss käis päri juures haiglas Stahli, siis ma ei tea, kas enne või pärast neeruoperatsiooni oli haiglaks. Tõi talle värvilised pliiatsid noodipaberi ja ütles, et hakka kirjutama. Värd kirjutas. Hiljem, ma ei mäleta, mis aastal käis lastel bovičeda siin mängimas Eestis ja seda tegi, tegi ta ühe korra ja ainult siin Eestis. Noh, see oli tal nagu auvõlg. Ja siis Arvo kutsus mind. Las ta poisse juhendama. Ja ta maksis selle eest mulle päris hästi kätte. Sest pärast seda ma läksin Moskvasse OSKA konservatooriumisse. Ja siis restor, poiss mind seal koridori peal kohtas. Temaga käis kaasas alati niisugune 15 20 inimest kes kõik ta jutule pääseda, sest ta eemalt kaugelt hakkas lõugama valju häälega. Orkestriga siin siis vastuvõtul tuli uksest sisse, nägime endas vad, peatun stes. Ja selles teoses on, oli esimese kadentsi koha peal aru poolt joonistatud üks mingisugune niisugune. Mul on kahju, et mul ei ole seda alles, see vääriks olema Pärdi keskuses. Ja ütles, et tee seal, mis tahad. Aga kirjuta üles, ma tegin, kirjutasin nii, et see, see kadents on minuga minu kirjutatud trükis. Ja trükkis ja veel hiljaaegu käis, käis Eestis üks Vene tšellist. Kas ta nime ei olnud mitte aasta kes esines ainult ühe eksklusiivse kontserdiga Keila-Joal ja ma käisin seal sellel kontserdil ja pärast tutvusin temaga ja selgus, et tema on ka mänginud bändi provotkontrat. Ja siis tal oli terve rida küsimusi mulle. Et mis see märk tähendab ja see märk ja, ja mis see tähendab, ja see, ja siis ma selgitasin talle, kuigi ta oli juba mänginud. Ta sai veel kasulikku informatsiooni, see teos on tõsisem, kui me arvame. Ta on nagu eelmäng Pärtikreedole minu meelest Tartu seda ümber lükata, aga minu arvates on see nii kus on tekkimas tõsine konflikt autoris endas. Ja ma olen talle väga tänulik, et ta õigemini mõlemas poisile väga tänulik, et ta ei tundnud seda mängima ja ma arvan, et üks esimesed viis-kuus korda erinevates kohtades oli see, kus teos tuli kordamisele ega esiettekandel külvist esiettekandele teine kolmas osa saada. Neid kordi on külvanud Lätti filharmoonias, Aria filharmoonia saalis ma sain. Sain esinemiskeelu selle eest, et ma kordasin seda. Moone direktor kutsus mind välja ja ütles, et meil niisuguseid teoseid ei korrata. Ma veel küsiksin teie tähelepanekuid publiku osas, kas te täheldati mingisuguseid perioode, kus oli publikut vähem või rohkem, või, või millistel kontsertidel? Neid perioode, kus on publikut olnud vähe, neid on periooditi väga palju ja ka 90.-te alguses oli oli selliseid ja siis isegi sellised eeldatavalt sellised kontserdid, mis ei too kokku suurt hulka rahvast, need isegi tõrjuti nagu Eesti kontserdist välja. Need korraldas hiljem interpreetide liit ja, ja erakorraldajad ja kõik, nüüd on nad tagasi on ka mõeldud mitmesuguste kontserdite peale vähendatud saalis. Mina kategooriliselt keeldunud tunnustamast neid kontserte, kus lava on pimedas ja, ja esinejad on toodud saali ja see on ka pime ja kuskil istub 30 inimest, siis tuleb viia väiksemasse saali. Kus meil on need väiksemad saalid, meil on, et meil saale küll jalaga segada, aga siukest tõelist kammersaali, tõelist kammersaali ja võib-olla siiski Tallinna filharmoonia saal on nüüd ikka päris päris tõeline kammersaal, seal annab alati midagi akustiliselt teha. Alles hiljuti käisin Tallinna kammerorkestri kontserdil, mis oli suurepärase akustikaga. Suurepäraseid orkester oli tõstetud lavakõrgusele. Ja muide, pean pean kiitma, eriti hea oli järelkuulates, salvestas klassikaraadiosalvestus ja kui seal kohapeal veel võis öelda, et Carl Philipp Emanuel Bachi orkester oli vahest võib-olla tundus liiga paksuna või liiga agressiivsena, siis salvestuses absoluutselt seda ei ole. Tähendab, see on tõde, salvestus on tõde, tähendab nii see tegelikult oligi see minu arvamus selle kontserdi niukse tasakaalustatuse kohta, see võib sõltuda minu istekohast saalis, mis on seal väga erinevad niimoodi ja, ja kõigest muust, aga minu arust minu kõrvadest. Aga, aga see, mis ma kuulsin klassikaraadiost pärast järelkuulata, see oli, mida anda. Nii et andke failile ka edasi kindlasti teha ja nii et meil on, meil on ka Kadriorusaal ja, ja meil on ka Eesti Muusikaakadeemia saal olemas. Kadrioru saali viimasel ajal kasutatakse vähevõitu vähevõitu sellepärast et ta on koostööleppe Eesti kontserdiga ja Eesti Kontsert pakub aasal interpreetide liidul näiteks. Aga kammerkontserdi jaoks lauluõhtu jaoks on see tore koht. Aga muidugi on tore koht. Teine probleem on juba see, kui me räägime maailma muusikakeskust saalidest või kasvõi, räägime praegu Venemaal Moskva ja Peterburi filharmoonia saalidest sest nendes linnades on olemas elitaarne publik. Kahjuks peab tunnistama, et Eestis, ütleme näiteks Tallinnas on elitaarset publikut, kes naudib tõelist kammermuusikat 30 kuni 50 inimest. See on meie piir. Edasi läheb juba nii, kui on kontserdiandjaga või tegemist uudisekünnist ületava nähtusega. Et on väga hea müügitöö olnud, mis tegelikult, mille sisu ei vasta kunagi tõele. On artist, kelle nimi maksab isenesest, aga nii, et lihtsalt minna head kava heas esituses kuulama siis üle 50 inimese meele ja see ei ole nii, nagu vanasti oli Leningradis, et kuidas tütarlapsega tuttavaks saada, siis viida, viida filharmoonia kontserdile. Meil nii ei ole. Ja kui mõelda nüüd Eesti kontserdiperioodi mängimisel kaks tundi seda muusikat ka, et et millised kontserdielamused, meenub. Kuule, kas ma hakkan peale sellest ajast, kui ma olen filharmoonia kontserte kuulanud, kui ma olin publik? Neid elamusi, mis sel ajal oli, oli igal ühel erinevad ja seda kindlasti jah, ma võin nimetada seda näiteks viiekümnendat aastat. Miks minust sai üldse muusik, elamus? Nii Estonia kontserdisaalist, Daniil Šafrandid, seal õhtu, kus ta lisapalaks mängis ibeeri, väike valge eesel ja see mulle niivõrd meeldis, et ma hakkasin tšellomängijaks ja olen seda peaaegu et kuni tänaseni. Või siis sealtsamast. Ma siiski arvan, et see oli esimene kord kui Eesti Raadio sümfooniaorkester mängis Sibeliuse Finlandia. Ma ei usu, et see varem võis olla kavas siis kui juhatust. Tauno, Annika, esimene välisdirigent. Ja see kõmu selle kohta, et pärast muusikakooli õpilase viidi KGB-s ülekuulamisel, see vastab tõele. Aga see ei ole kontserdielamus. Seal kontserdiga kaasnev kõmuline nähtsusega nende meestega midagi tehtud. Ivalo Randalu käest võib veel küsida. Aga seda küsiti, kes alustas püsti tõusmist? Aga edasi, ma võin ikka öelda väga suur minu jaoks elamusi näiteks 60.-te aastate alguses siis kui moodustati esimene Tallinna kammerorkester siis käis Eesti raadio sümfooniaorkestrit juhatamas Karlo tsekki, kes oma elukutselt oli maailmakuulus pianist. Aga kes elu teises pooles nad kõik lähevad kergema vastupanu teed akas dirigeerima ja Ta juhatas Raadio Sümfooniaorkestrit, Hayden ka, võib-olla seal oli midagigi Mozartit, aga lisapalaks mängis pokkeri nimeno ette. No me kõik teame ju seda, pokkerinime loeti seda ülipanna. Aga see ei olnud see menu, et see oli hoopis üks teine pokkeriinimene. Ja see on ma nüüd tagantjärgi ma olen väga haritud poosik, ma tean, et see oli pokkeriini C-duur kvintetti spereid mitte e toolist, nagu, nagu see meile tuntud. Ja see tekitas sellise eufooria, et me öö jooksul kõigepealt me varastasime selle partituuri. See oli tema isiklik partituur ja kirjutasime selle ümber. Ja siis, kui ta oli juba ammu lehvi lehvi teinud, lahkunud, siis Tallinna kammerorkester mängis seda aastaid oma lisapalaks. Aga üldse see suhe. Me saime tegelikult Carlotzekilt teada, kaasa arvatud Neeme Järvi. Kuidas Hayden mängitakse. Ja sellest ka Neeme Suur Hayden harrastus kuni tänast tänaste päevadeni ja tema ütlemine selle kohta, et orkestri kool hakkab Haydenist ja tema sümfooniatest peal hilisemast tõst asjadest alati oli ju elamus mitte ainult sellistidele, vaid tõi saalitäis Rastropovitši soolot. Ja see, kuidas ta lavastas oma oma sooloõhtuid mis ta lisapalaks mängis. Stravinski, vene laul, see oli ju. See oli niisugune alatine ilma seletada, ei saanud lavalt minema ja ja rääkimata nendest. Rääkimata sellest, kui kui Rostestonski mängis siis juba riikliku sümfooniaorkestriga kõik Schumanni sümfooniad ja plaadistes need Eesti riikliku sümfooniaorkestriga. Või Emil kyljes mängis Eesti riikliku sümfooniaorkester ei, siis see oli veel Eesti Raadio Sümfooniaorkester. Mu meelest mängis kõik Beethoveni klaverikontserdid. Ja oli plaan ka viia orkester koos kirjeldusega välistuurile, aga sellest ei tulnud. Kosk kontserte ei andnud selleks. Oma luba. Nii et sündmusi on olnud palju, aga Eesti kontserdi ajal on neid järjest juurde toonud. Eks siin ole ka oma selline suhtelises et kui on vähe ja halbu kontserdid, siis head kontserdid tõusevad eriti esile. Kui on palju häid kontserte, katsu sealt siis üles otsida, see kõige parem. Aga mulle meeldib see minu meelest, selle otsis välja, otsis välja professor Matti Reimann, selle fakti, et Berliini Filharmoonikute külastavad Eestit ükskord sajandis, sest nad käisid 19. sajandi lõpus 20. sajandi esimeses pooles, 21. sajandi alguses. Nii et ootame, 22, sajand on tulemas. Kui nüüd mõni kuulsatest eesti dirigentidest ennem ei saa, Berliini Filharmoonikute peadirigent. Aga ma siiski natukene pinniks veel sellest perioodist, et kui ma sinna panen taha muusikat vaid just eesti kontserdiperioodi kontserdisalvestist, sest et mida sealt võiks Ta seal annaks probleem. Ja paljud muusikud ei anna luba salvestuseks. Jah, neid kuulsaid välismaa orkestreid me ei ole, salvestan. Või siis annavad ainult mingi klipi tegemiseks juppi proovist või? Alati on midagi võimalik leida eesti muusikast. Et see on võimalik leida välisesinejaid, kes esitavad eesti muusikat. Vaadake üle Tubina festivali salvestus. Ja see rahvusvaheline Tubina festival Tubin 100, see oli koos Eesti kontserdiga. Eks ole, see oli jah, see oli suurepärane fest, no vaata seal. Ja kui ta sealt mängite, kerge lõviga Tubina kaheksa, et noh, see on, see on ja ka teiste kõik külalisorkestrid mängisid väga hästi ja meie orkester mängis ka väga hästi, nii et kõik need, ütleme, sümfooniat on, on olemas Eesti raadios väga heas ettekandes. Mina ütleks küll nii, et iga Pärdi kreedo ettekanne väärib, väärib demonstreerimist. Ma loen seda üheks niukseks niisuguseks samba püstitamise teoseks. Kuna ma olen olnud ka esiettekandel saalis selle mõju üle hinnata, on väga keeruline ja esitused tase on väga kõrgeks läinud ja ja nii et see on alati sündmus. No vot praegu ongi liiga palju Ongi, nii et ma seda 68. aasta salvestust kuulasin, et noh, et ma tean, mis mõju sellel oli ja, ja mul on inimesed isiklikult tekkinud, eks. Milline vapustus oli raadiokoorilauljad keelt. Aga see vaat see salvestus ei kõla nii nii nagu vaata, et hilisemad ettekanded, eks ole. Et see on vana aia kahiseb. Ja võin teile öelda, et mina näiteks ei taha kuulata ühtegi oma salvestust. See on reegel. Esiteks, aeg on edasi läinud, teiseks, tehnoloogia tundmatuseni muutunud, nii et see niuke autentse salvestuse tähendab esiettekandes. Seesama kehtib ka Pro, et contra kohta. Ma ei taha seda üldse kuulata. See on abitu ja õnnetu, aga ta läks kordamisele. Nii et selle, selles on üks üks niisugune aksioom, see on aksioom. Vanad salvestused on võimalik eetrisse anda ainult koos pika, taas tekstiga ja kindlasti aastaarvu nimetamisega ühest ajast praegu, kui me võtame kaks või viis aastat tagasi isegi võib-olla 10 aastat tagasi, ei ole see probleem on probleem ainult esitajale, sest ta ei taha seda kuulata. Ta teeks seda praegu hoopis teistmoodi ja suhe Suhe teosega on hoopis teine. Aga sealt edasi tuleb alati salvestus aastama. Ma panen niimoodi eetrisse kaks tundi kuulajate salvestisi riikliku filharmoonia ajast ja, ja vot see oli see esiettekanne, ütlen need laused juurde, et milline vapustus oli siis siis ma võin Huvitav kindlasti mängida, kui te nimetate, et arvestage sellega, et sel ajal olid salvestusvahendid hoopis teised ja me ei saa ju hakata võrdlema vaharulli pealegi kirjutatud muusikat tänapäevaste salvestustega. Ja muidugi muidugi oleks hea, kui seal oleks juures publiku publiku reaktsioon. Seda omal ajal tõmmati maha aplausi oli, olid ju? Selleks olid käärid, aga kindlasti leiate Asju, mis tuletab inimestele meelde, mis seal toimub. Jaa, jaa, muidugi, nendest puudust ei ole.