Tänasel aasta erilisel päeval olen ma palunud stuudiosse usuteadlase Toomas Pauli vikerraadio kaua see hea sõbra, et natukene korrastaksime oma teadmisi niisuguses kultuuris olulises küsimuses nagu leer ütleme ka, et Jeesuslapse sünniga ei ole leerili otseselt mingit seost. Aga kõigepealt Toomas Paul, sellest nähtusest räägime seal vana nähtus, meie luterlased, nagu me siin oleme olnud, et võib-olla kõik ei teagi, et see on katoliiklik komme ja tavaolnud ja ta on läinud veelgi varasemasse aega. Mis ajast me praegu räägime? SÕNA leer on Priit, saksa keelest kirjutatakse lehve, aga seda saksa ortograafias olevat haat saab pidada ainult pikendusmärgiks, niiet täpselt seesama sõna leere, see on õpetus, need leeriõpetus näiteks on tautoloogia kaks korda sedasama öeldud. Ja ta niisugusel kujul, nagu teda praegu tuntakse, on pärit õigupoolest rootsi ajast, alles siis, kui hakati nõudma enne armulauluvõtmist teismelistel või nendelt, kellel juba oodati, et nad täiskasvanud on, kellele anti abiellumisluba. Et nad oskavad lugeda suudavad Martin Luteri katekismuse viis peatükid peast ütelda ja kirikulaule laulda ja kui hakata, tee mõnenädalasi ettevalmistusi selleks pidama. Kui see kommentaari meile raudtee siis nagu te ütlesite, kui levinud Dalysiis Euroopas kuulub õigupoolest uusaega, sest läbi keskaja ei peetud üldse eriti oluliseks, et iga koguduse liige väga palju oma usust teab. Oluline oli, et ta teatud asjadest osa võtab tingimata lapsed risti. Et ta laseb oma lähedased kirikult matta, ei mata näiteks mingisugusel kombel salaja võsasse. Ja Ta käib kasvõi korra aastas kirikus. Ühesõnaga, need olid niisugused välised nõudmised ja kui siin vaadata 14 10. 15. sajandi maa päevade arutlusi või siis kohalike vaimulike arutlusi, siis piiskopid panevad südamele, et nad vähemalt Meie isa palve ja 10 käskugi ära õpetaksid, nii et see õpetamise niisugune mõte on küll olnud vagasem, aga ta tuleb uus ajaga selles mõttes osa, et siis alles tekib küsimus isiklikust usust isiklikust otsusest. Sest pikka aega Euroopas ei olnud mõtelda midagi, sa sündisid kiriku liikmeks võeti vastu ristimise kaudu ja valikut, kui niisugust ei olnudki, äärmisel juhul ainult siis niisugune protest ei ütlemine, aga mitte, et sa millegi muu valida saad. Mida inimese elus tähendas, niisugune protest ei ütlemine, kui me räägime nüüd varasemast ajast Ega neid arvatavasti palju ei olnud, aga üksikuid negativistlik on igal ajal ja iga süsteemi suhtes, kes põhimõtteliselt on eitaval seisukohal, nii et just Rootsi aja vistitatsiooni protokollides on teateid üksikutest meestest või naistest kes tõrguvad ülejäänud inimeste jaoks ei olnud siin probleemi. Samasugune ettevalmistus on ka Eesti katoliku kirikus, seal õpetatakse üldkristlikku, aga õpetatakse ka seda, milles meie kui katoliiklased erineme luterlastesse õigeusklikest, nii et siin lisandub lihtsalt ajaga erinevaid funktsioone, mida temalt oodatakse. Ja ta on muidugi eeldatavasti neile, kes tulevad leeri, see otsus enne olemas, aga minu, Tallinna Jaani koguduse praktikast oli ikkagi küllalt suur hulk neid, kes tulid mõne sõbra õhutusel kaasa, kes tulid maad kuulama ja kes selle otsuse langetasid koha peal, kui meeldis. Jäid, kui ei meeldinud, läksid ära. Küllalt palju oli ka neid, kes otsustasid selle käigus teistpidi ja sellepärast meie ei võtnud, Kalev ei tasu üldse enne lõppu, et inimene noh, oma raha pärast ei oleks mures vaid et see otsus oleks tõepoolest tema otsus. Aga selline nähtus, et usk peab olema isiklik, oli esimestel sajanditel ja tuleb jälle uuesti. 16.-st seitsmeteistkümnendast peale, kui tekib kontsessionaalne killunemine, aga vahepeal oli kõik ühtne blokk Millest niisugune blockwis tekkida, mis oli selle niisugune psühholoogiline taust? Kaseid tekkinud eraldi kaalutlusena vaid lihtsalt kui pärast Rooma impeeriumi lagunemist rahvast randu ja seda niisugust segaduste aega, mis on kaheksandal üheksandal sajandil Euroopa konsolideerub ja niisuguse ühtse ilme saab siis selle kujunemise käigus on lihtsalt kirikul niivõrd oluline roll et ta oma olemasoluga annab inimestele sellise homogeenset süsteemi. Kui me räägime veel esimestest sajanditest Rooma riigis, mis on selle aja kohta teada varakristluse väest Uues testamendis ei ole mingeid jälgi niisugusest süstemaatilist õpetamisest, mis eelnenuks ristimisele, nii et mõned lood seal on, nõnda nagu näiteks jutustab tus Philipi vangihoidjast kellel on niisugune väga vapustav elamus, et Paulus ja seilas ei jookse pärast vangikong jõuste avanemist maavärina tõttu minema. Kellest saab öösel usklik ja kes ristitakse hommikul koos oma perega, nii et sellele ei saanud midagi niisugust põhjalik Kuu eelneda, vaid see oli tema otsuse kinnitamine temasse ristiinimene. Aga juba teisest sajandist on teada, et mitmel põhjusel ei tahetud välk ristimisi teha. Üks oli see, et inimene peab siiski teadma, millega tegemist on. Ja teine on, et kuna oli aeg, mil kristlaseks olemine võiks vähendada ka märtrisurma, pidi olema kindel see otsus, et ta ei tagane ära. Ega seda ei saanud muidugi monteerida, aga vähemalt see tingis selle, et ristimisega ei rutatud ja kolmandal sajandil on isegi. No see on küll lühikest aega, aga kuna ristimist tõlgendati kõigi Dude andeks andmisena soov lükata ristimine edasi võimalikult kaua ka keiser Constantinus, kaua aega oli ristimata, sest pärast ristimist tehtud raskeid patte Te ei tarvitsenud andeks saada enam. Ja isegi siis, kui sa ei kavatse millegi nurjatusega korda saada, pare ikkagi hoida see raal amnestia varuks. Aga oht on see, et kui surm tuleb ootamatult, sa sured ristimata. Nii et mitmel põhjusel nihkus ristimiseks valmistumine kate Humenaa tihtipeale aastatele ja ei olnud endastmõistetav, et, et sa üldse sinnani jõuad. Nüüd me rääkisime leeris siiamaani niisugune sõna ladina sõna nagu konfirmatsioon kinnitamine seda mõnikord öeldakse, et seal on olnud ka kohtuotsuse kinnitamine, aga rohkem on see seoses ikka nende usutseremooniate, millest me täna räägime. Kui teda kohtuotsuse kohta kasutatakse, siis on see lihtsalt sõna kokkulangemine, asi see on täiesti teine. Ta tähendab ristimise kinnitamist piiskopi poolt ristida võis iga ristiinimene. Aga kuna konfirmatsiooniga eeldati, et Püha Vaimu and antakse edasi see on siis selle ristimise niisugune ratifitseerimine ja see on katoliku kirikus ja anglikaani kirikus veel praegugi piiskoplikuks õiguseks, niiet vikaar või tavaline koguduse preester ei saagi teda toimetada. Kui piiskop tuleb külla, siis on ka niisugune konfirmatsioon. Aga see sõna tähendab kinnitamist kahelt poolt. Ühelt poolt on ta, kui seda toimetab piiskop, niisugune kirikliku kõrgema ametikandja poolne kinnitus sellele. Aga teiselt poolt, kui on tegemist lapsena ristitud ka, siis ka tema ise kinni, tähendab ta on ristitud siis, kui ta ei saanud ei ega jaa öelda, aga kui ta tuleb ja ütleb oma leeritõotuse kui ta õnnistatakse selle peale, nõnda võetakse täisõigusliku koguduse liikmena vastu, siis on see temapoolne kinnitus, nii et see on ühelt poolt jumal, kinnitab selle ristimise, mis kord on toimunud ja mis on tõepoolest ühtviisi kehtiv. Aga teiselt poolt ka inimene kinnitab, et see on tõepoolest tema soov olla ristiinimene. Te rääkisite anglikaani kirikust ja katoliku kirikus, kus piiskop saab teostada seda protseduuri. On teil ettekujutus sellest asja praktilisest küljest väike maakogudus, väike maakirik ja nii edasi, kuidas need asjad siis vahepealsetel aegadel? Korraldatud Ikaron asetäitja, see tähendab, tema teeb kõik, need on lihtsalt anglikaani kirikus selleks külapreestri nimetuseks vikaarius. Kristi on paavst Jewikaariusse, piiskopi on külapreester. Aga anglikaani kirikus on kõigist ristitutest ainult 11 protsenti konfirmeeritud, see tähendab, tänapäevaks on tõepoolest, et piiskopid ei jõua kõigini või siis kõik ei peagi seda enda elus vajalikuks. Kuigi neil on palju piiskop üle 100 ametis oleva piiskopi on ülemaailmses anglikaani kirikus ja nad saadetakse kõik kuuekümneselt emmerrituuri, et neid siis just kasutada niisugusteks tegevusteks, kui nad enam ei ole. Võimukandjatega ei pea administreerima. Nii et igal asjal on omad head ja vead. Kui annad selle piiskopi kätte, siis ei jõua ta ikkagi kohale ja kui ta liiga harva käib, siis kaotab sellise funktsiooni, nagu tal on näiteks praegu Põhjamaades. Soomes on üle 90 protsendi kõigist teismelistest, võtavad leerist osa ja suure vaimustusega, sest põhiline Anleerija laagrid, see on teatud eas 14 aastasena nad või 15 on see kontsentratsiooniga. Aga paar aastat enne seda on niisugune ühine ettevalmistus ja, ja see tähendab, et isegi need lapsed, kelle vanemad on mingil põhjusel nad ristimata jätnud, ei taha, sest noh, see kambavaim tolle seas on väga tugev sellest eemale jääda, nii et kui võrrelda nüüd soome konserveeritud protsenti ja Inglismaa omaga, siis on öö ja päev. Aga kas seal inglise variandis ka mingisugune kool eelneb või, või koolitusteadmiste jagamine laager? No laager on lihtsalt see east tingitud vorm, ta seal eelneb see, aga ma siiski inglise asjast väga lähedalt ei tea ja ei julgeks siin sellepärast väga palju sellest kah rääkida. Need on eri maades eri eaga seotud katoliiklikud, Prantsusmaal on see umbes 11. eluaasta on võimalik muidugi kah nõndamoodi teha nagu õigeusu kirikus, et ristitud inimene võib armulauast osa saada, aga võib teha nii nagu Soomes on, et nüüdse kirikuseaduse järgi võivad lapsed koos vanematega seitsme, kaheksa aastased tulla armulauale. Aga pikki aegu on olnud seega esimene armulaual käimine ja on ta olnud täiskasvanuks tunnistamine, nii et sellega liituvad mitu asja. Ühelt poolt teatud õpetus, teiselt poolt pidulik talitus, noh leeri kleit ja lillevanikut või need sületäied ja pildistamised ja kingitused ja see, et ainult teatud eaga seotud, kui see aeg mööda läheb, siis on noh, kuidas sa lähed nende mitu aastat endast noorematega koos või nii, et see eeldabki, seda on kõik nõndamoodi, nii et kui Vene ajal oli piiriks 18 siis poisid võeti ju enne kaheksateistkümned sõjaväkke, Te, mõistate, kui hästi toimis mööda minnes ja selleks, et kui sa tuled, enne ei ole komsomoli läinud, aga sealt tuleb tagasisalgad võib-olla maha, et sa oled seal ikkagi värvatud. Aga no kuidas sa lähed endast mitu aastat noorematega, nüüd kui juba täismees oled veel sinna leeri. Nii et jälle, kui me võrdleme seda Põhjamaade tava, et ta on küllalt noores eas, siis peab kartma. Ma õpetuse neile väga palju külge ei jää. Teisest küljest on astuvatliku seas vastuvõtlikkus eas ja ta on ka tagatud, et ta on kogu rahva jaoks mingi toiming. On just. Sellele, et see niisugune pidulikuses tseremoonia ja see atmosfäär ja see õhkkond, et see on isegi võib-olla tähtsam kui see sõnum, mida siis sulle siis teatavaks tehakse. See on ju erinevatel aegadel, see tähendab sellel leeri jumalateenistusel õnnistamisel, mis siis räägitakse, ei tarvitse üldse pärale jõuda, sest siis sa muretsed, mismoodi mu juuksed välja näevad või noh, ühesõnaga sellel hetkel, kui inimesed seal sellel talitusel on, mis just nagu peaks olemagi nende jaoks. Et oluline ei tarvitse nad sisule väga mõteldagi. Aga milline see roll inimese elus on? Näed kulteerist? 30 aastat tagasi hakati Lõuna-Eesti kogudustes pidama viiekümnendat mälestuspäeva kunagisest leerist ja see on nendele inimestele, kes kokku tulevad ja kes meenutavad toda päeva aega see näitab, kuivõrd oluline ka see küllaltki tagasihoidlik. Mida aeg edasi, seda tagasihoidlikumaks ju see leeriaeg ja ettevalmistused on läinud, kuivõrd oluline see siiski nende elus on olnud. No 50 on väga karm ajavahemik Eesti oludes, read on tugevasti hõrenenud, 30 oleks võib-olla inimlik. Kui sellega alati, siis olid need kuldleerilapsed, eestiaegsed, leerilapsed ja nendel oli hoopis teised mälestused ka. Sest nad käisid paar nädalat kevadel paar nädalat sügisel koos ja see koos elamine oli veel vahvam tõenäoliselt kui laager, sest noh, selline tavalisest rutiinist väljas ja omaealistega koosolemine oli nende mälestuste järgi ikkagi noh, jättis ikka väga igasuguseid, et mitte vaimulikke, aga lihtsalt igasuguseid jälgi ja mälestusi. See kaob 49. aastal, kui keelatakse leerija, õpetab kui tohib ainult õnnistada ja korra kokku kutsuda, kaunistavad kirikut. Aga kui võtta seda arvukust, siis järgmised aastad lähevad nüüd kuldleerilaste poolest rikkalikuks, sest Rust soovi valitsemise algul siis kui tulid tagasi Siberisse viidud ja kui näis, et läheb elutüki maad leebemaks, oli 50.-te keskpaiku niisugune kirikute energiline remontimine, terve hulk neid Siberist tulnud mehi, keda õieti ei võetud tööle. Need rakendasid oma jõu just kiriku remondis juhatuse liikmete ja esimestena ja näiteks Tahkurannas või siis Petseri kirik, need on kõik niisugust Kanged testi, meeste, ühiskondlikud töö, filisest kirikud olid ju kah sõjast järgi jäänuna üsna kõvasti kannatada saanud. Me tuleme muidugi Eesti juurde tagasi, aga ma tahaksin Toomas vahel ikka veel korraks minna, Soome meie armastame Soomest eeskuju võtta, nendel on siis need suvelaagrid noortel praegu ja kui palju on seal nihukest, kehalist, füüsilist tegevust ja kui palju on siis seda teist külge? Nii palju, kui ma tean, on seal kõik, kes seal on omad diskod, jaa jaa, loengud ja lauluringid ja, ja need ei ole niivõrd ainult suvel, vaid nad on ka koolivaheajal aegadel, nii et nad jaotuvad paari aasta peale, et niimoodi mõnepäevased, mitte väga pika perioodi, aga Neil on niisugused Leiri noh, siin on see sõna Leiri hoopis teises tähenduses keskused kus siis niisugust tollel eale vastavat tehakse, aga eks sellega ole, nii, ma ükskord olin, kõlas Taanis ühel ametivennal ja tema pani mind kolmel hommikul leeritunnis neile rääkima. Esimene tund läks täitsa aia taha, sest ma jaganud ära, mis niisugustele 12 aastastele rääkima peab ja rääkisin normaalselt. Küsisin niimoodi, noh, et nagu ka. Ning neid kaasa haarata paari asja, absoluutselt, mitte midagi, nad ei teadnud, ei, Piiblistega. Raban seda, mida küsida siis pärast ta ütles mulle räägi midagi üldisemat. Järgmine päev läks paremini, aga avatab, kolmas päev, siis ma tabasin kolmandal päeval ma rääkisin Taani lipu tekkest ja sellest, kuidas taanlased piirasid röövalit ja kuidas siis taevast seal lipp alla tuli ja kuidas nad siis hoidsid ja ja noh, see leeritund läks nii hakkama, et pärast kaks poissi tulid ja küsisid mu käest, et kuule, kas olin ise ka seal nad olid ära unustanud, ma ütlesin, et see oli 13. sajandil Inglise keelest tõlgiti taani keelt, aga mul õnnestus noh, seda lahinguolukorda ja, ja nende rahvuslipu niimoodi elavaks teha. Nojah, aga kui siis selle leeritunni juurde kuulus ka meieisapalve lugemine üheskoos, siis neid oli kolm kohaliku vaimuliku, kes siis neid, kes koerust tegid, selle palve ajal nurga taha viisid ja kõrvust sikutasid vist või sest noh, selles eas jah, Revali vallutamisest rääkida küll, aga äkki ta seda, et sina ei tohi tappa, see on hoopis teine tase, nii et kõike head nähtavasti korraga ei saa. Kui me nüüd Eesti olude juurde tagasi tuleme, me kujutame ette, et siin on olnud tõuse ja mõõnasid. Vahepeal oli ka mingisugune periood, kus oli seal võib-olla noorte hulgas majasi. Toomas Paul, teil on kaasas üks graafik, mida see graafik ütleb. No see algab natuke hilisemast ajast, aga kui sellest tõusudest ja mõõnadest rääkida, siis Nikita Sergejevitš suutis seda, mida Stalin proovis enne sõda, aga kuna tal sõja ajal oli kirikut toena väga vaja, laskis suhteliselt leebeks õigeusu kirikusse suhtumise ja selle tõttu ka Eesti sõjajärgne aeg, kuna siin oli kulakute likvideerimine. Kodanlike natsionalistide likvideerimine ei olnud teravik suunatud kiriku vastu. Teravik kiriku vastu läheb alles siis, kui kirik väga edukaks osutub 50.-te keskpaigas. Ja kui Nikita Sergejevitš üldse võtta ette seda, et tuleb pateistliku selgitustööd tõhustada ja kui ta hakkas kasutama administratiivseid vahendeid. Mul on väikene valik tolleaegsetest lehtedest, mis ma olen alles hoidnud, et kus nimepidi on näit, eks see n n tabati kas siis Blairi õnnistamisel või siis tabati laulatusel ja nad visati ülikoolist välja kaheksakümnendatel, isegi seitsmekümnendatel ei oleks mõeldavgi olnud, sest siis Nõukogude Liit näitas, kuidas meil on usuvabadus. Aga tol ajal seda mängu veel ei olnud ja siis oli piltlikult seina äärde panek, tähendab nimepidi ajalehes ja eksmatrikuleerima. See toimis. Nii et see kirikuga side lõigatakse ära 61.-ks aastaks. 62.-ks, nii et minu vanem tütar, kes on sündinud 61, tema klassis oli veel kolmandik, ristitud, järgmine tütar, poolteist aastat hiljem oli ainukene mitte ühtegi olnud enam, ta tõuseb muidugi uuesti. Ja siin. Kõige kõrgem on ta 90. aastal, kui leeritatakse 8800 ja praeguseks on ta vahenenud jälle 2700 peale, oli möödunud aastal, see langus on väga suur, umbes neljakordne. Seda võib languseks nimetada, aga seda võib ka vaadata pildiga. Kui on olnud karm talv ja siis tuleb kevad ja sula siis lumi, mis on suvel oleks maa sisse langenud, aga nüüd on ta hangedena, kui ta sula tuleb järsku ja ta sulab niimoodi hoogsalt, siis on suured tulvaveed. Me võiksime öelda, et need 90.-te eel ja järel olevad mõned aastad olid just niisugused lume sulamise ajad ja neid ei saa normiks võtta, vaid neid tulebki võtta märtsi sula. Aga praegu on juulikuu nii, et, et normaalne on praegu mitte, siis ma arvan, et kui seda normaalseks mitte mind niimoodi ideaaliks pidada, siis võiks ütelda just, et praegu on ta vastavalt sellele kogu rahva hoiakule ja vahekordadele, kirikuga jumalaga normaalsem kui need arvud, mis ei ole tolle aasta omad kuristite näiteks üle 18001-l aastal siis nende hulgas oli lapsi ainult kolm, 4000 ülejäänud olid täiskasvanud igas eas radarist inimeseks ja nagu lihtsas keeles öeldakse ja nad said, selleks, tähendab see on talitus, mille mõju ei kao ka siis, kui ta ei ole aktiivne, on ta ikkagi selle inimese jaoks olemas, kes tollel hetkel laskis ennast uutel võimalustel kaasa kanda, sest väga paljud inimesed ütlesid, me ei tea, mis tuleb edasi, aga praegu saab ja võib sellest otse midagi ei juhtu ja võtavad südame rindu, et ka siis, kui pärast juhtub, siis alati võimalik ütelda, aga teised ka igal juhul nad kasutasid selle hetke võimaluse ära, tegu sai tehtud. Kui te nüüd neid noori inimesi vaatate oma Jaani kirikus, tähendab vaatasite ja püüdsite nende ajukurdude vahele tungida, mis mõtteid võisid nende Kui nad tulid leeri ega ma ju ei tea, mis kõigi peas võiksid olla, see on ikkagi niisugune valim. Aga Neid, kes kodust said korralduse või suunamisegi, et mine leeri oli esimestel iseseisvusaastatel väga-väga vähe. Pigem oli vastupidi, esmalt käisid ära noored ja siis tõid oma vanemad kaasa. Sest vanemad kartsid nad võib-olla isegi olnud vastu, aga nendel oli isiklik, sügaval olev hirmukogemus, mis puudus noortel, kes tulid, kui see avanes võimalus, nii et nähtavasti tulid kõigepealt nii nagu niisugustel kordadel on need, kellel on kõige erksam vaim, kellel on seal kõrvade vahel kõige rohkem erksust ja nendest on saanud praegused vaimulikud ja enamik kiriku töötegijaid nendest kõige esimestest aastatest, sest on väga suurel määral saanud neid, kes kogu oma elu sinna pühendanud või vähemalt märkimisväärse osa elust. Siis mõjus see, et luteri kirikus Eestimaal ei saa laulatust, kui ei ole pistetud ja levitatud ka leeritatud ja see tähendas, et osalt olid need paarid mõnikord põis näit, isegi veerand või, või noh, ühesõnaga terve hulk, kes tulid samal ajal leppisid kokku oma laulatuse täht, ajagem Eleris ja siis palumete laulataksid ja teised kes olid ehk sama motiiviga olid. Aga mine tea, kuna seda vaja läheb, parem teeme selle ära nüüd et siis kui on vaja, siis see ei ole enam probleemi, et kas diviisi ikkagi oleks võimalik kiirkorras. Ega inimene ei tea, mis seal sünnib, mis koledaid asju seal tehakse, mismoodi maju ära loputatakse, kui ta riskib tulla, vahel oli ka nõnda, et elukaaslane või abikaasa tuli vaatama, et mis asja sinuga tehakse siin, siis tuleb ja ütleb, et ma tahaks ka see tähendab et kui inimesele lävepaku, mis on ikkagi kiriku ees, väga kõrge, suutis ületada ja, ja natukene istuda ja mida suurem rühm seda rahulikum said, noh, ei pea kartma, et äkki kõik vaatavad minule ja see õpetaja kah veel nüüd minu peale vaatab. Ja kui õnnestub niimoodi rääkida, et see põnev on et see näitab talle tema elu hoopis ootamatust nurgast siis noh, see oli, ma usun üsna ükskõik, milliste motiividega tuldi, sest tulemused olid ikkagi väga head just selle poolest, et ta pani inimese mõtlema ja positiivselt suhtuma. Mitu protsenti tullakse praegu ilusa valge kleidi pärast. No ma ei usu, et valge kleit üldse enam mingi probleem on ja kui on, siis on ta teistpidi kui oli väga erinevas eas ja kui mõned olid keppidega ja ka karkudega ja nad ei tahtnud tulla oma halli pea tõttu, ütlesid teised, on valgete kleitidega, sime, andsime võimalused, teeme vaikselt. Hea küll. Olete koos, on kõik nii, nagu on, ainult publik. Kogudus jääb väikeseks, on ainult need, keda te kutsute suured uksed on kinni. Ja mis tulemus oli, tulemus oli see, et terve hulk noori inimesi, kes tahtsid kokku hoida või ei hoolinud sellest, kippusid sinna tulema. Nii et ma ütleksin täpselt vastupidi, mitte et nad valgelt leiti, tahtnuks saada vaid pigemini Nat, sellist välist tseremoniaalsust meelsasti väldiksid. Me ei ole rääkinud selle õpetuse sisust. Peaks käima, eks ole, kolm nädalat. No ütleme, kui süsteemi järgida 60 tundi, kui nüüd lühidalt ära rääkida, mida siis sellele noorele inimesele seal räägitakse, pakutakse, see on väga erinev, sest see kuusk tundi on ainukene nisugune soovituslik kriteerium, mida väga vähestel puhkudel õnnestub täita Jaani kirikust. Meil oli 20 tundi, see tähendab 10 korda kaks laupäeva õhtut. Ja noh, enam-vähem niimoodi oli ta kah Kaarlis, kui sa liiga pikaks venitad, siis tehnilistel põhjustel ei õnnestu mitte miski. Ja siin arvatavasti on suur vahe ka linna ja maakoguduse vahel. Ühtpidi mul on siin ka niisugune tabel kaasa võetud, Gusson viimase 10 aasta maa ja linna koguduste leerilapsed kokku loetud. Ja kuigi enamik eestlasi elab linnades ja veel enam protsentuaalselt ju siin ühes linnas Tallinnas on ometigi kaks kolmandikku leerilapsi maal. Kui palju küsitakse, kui palju sa pead olema valmis selleks rasse häbisse? Et sa ei saa läbi lehest? Ma arvan, et see praegu enam väga tõsine küsimus ei ole, siin on mõnedes kohtades tehtud teste, tähendab kuna isegi ükskord ühe õppimine ei õnnestu päheõppimine. Kui sul ikkagi on taskukalkulaator, siis aitab, kui sa numbreid tunned, siis niisugune mehaanilist meeldejätmist? Ta on nõnda, et ei taheta enam kuigi palju luuletusi pähe õppida ja ma arvan, et kui nõudeks oleks viis peatükki laitmatult peast üles ütelda, siis ei tolleks sadadki võib-olla kes aastas siin leeritada saaks. Aga see sõltub nüüd sellest, kui palju õpetad ja mida sa õpetad, kui õpetajat väga kindla programmi järgi, siis võid teha testi, kus Jeesus sündis Naatsaretis, Roomas, Petlemas. Pane õige vastus, või noh, midagi niisugust küsida. Ja teiselt poolt kui. Ma mõtlen sellele, mida ma ise Jaani kirikus olen kogenud, siis kui tuleb osad inimesed, kes üldse kõhklevad, kas minu jaoks on enam siin midagi, ma olen nii vana, minu parimad aastad on läinud, raisk mu pea enam ei võta midagi. Mida ma tema käest siis tahan, ma tahan lõppude lõpuks seda, et see oleks talle algus, see ei oleks mitte punkt, millega ta lõpeb, võtab ja läheb nüüd rahulikult Venemaa sest mu kogemus oligi see, et tõeline juurde kasv tuli. Osalt nendest, kes uuesti kirikusse tee leidsid, aga just keskealistest inimestest. Sest noored tulevad on mõne aja väga intensiivselt, võib-olla ka siis, kui tulevad lapsed perre, kui tulevad välisõpingud ja kõiksugused, muud asjad paratamatult. Raskuspunkt nende elus niisku pojale. Aga, ja just need, kes kardavad eksamid, kui mõtlen, et kui muul praegu load käest ära võetakse. Ma ei tea, kas musta enam autosõitjat oleks, sest tuupida pähe kõik need testid. Ei tahaks, kui praegu tulevad inimesed, kes ei tea mõhkugi, mitte midagi ei tea. Ja siis sa hakkad kontrollima, no mida sa kontrollid? Seda, et autorattaid ka neli tükki ja viies seisab pagasnikus. Nii et siin on pigemini see ettevalmistus, et nad mõistaksid, millega üldse usu puhul tegemist on, et nende jah-sõna ei oleks niisugune huupi öeldud vaid ütlemine, et jah, mina tahan ka seda teed mööda käima hakata. Toomas Paur Nende sõnadega sobiv lõpetada. Me rääkisime leerist kui kultuuri, kui usunähtusest. Küsitleja rollis oli Martin Viirand.