Ligemale 40 aastat on helisenud Tiit Kuusiku hääl meie teatri ja kontserdilavadel Nõukogude Liidu rahvakunstnik, riiklike preemiate laureaat. Need tiitlid räägivad kõrgemast tunnustusest ka üleliidulises mastaabis. Ta on Eesti laulu kunsti võrdkuju, seistes nagu tammetüvi uhkelt ja aastatele allaandmatult kunsti kõrgendiku tipus. Homme saab Tiit Kuusik 65 aastaseks. Seaduse järgi võiks ta olla juba viis aastat pensionär. Aga südamehääle ning töövõime põhjal annab silmad ette igale nooremale kolleegile kallistiit. Kas aastate möödudes on laulmine läinud kergemaks või raskemaks? Vot sellele küsimusele ei oska praegu kohe korraga mitte vastata. Ei tunne nagu etta, raskemaks läheks. Aga teisest küljest nõudlikkus enda vastu lähebki suuremaks järjest. Mis on selleks põhiliseks teguriks, mis on aidanud teid nii kaua aastaid nii heas vormis püsida? Ei teagi? Mul on üks niisugune okas, mis torgib kogu aeg ikka, et tahaks seda kõike ühte asja ikka paremini ja paremini veel teha, et ta rohkem meeldiks. Esmajoones muidugi endale, aga siis võib-olla ka teistele. Elsa Maasik, kas te mäletate päeva 1938. aastal, mil Tiit Kuusik tuli võitjaks Viini konkursil? Miks me seda ei mäleta, see oli ikkagi kolossaalne sündmus. Wabariigis. Millised osad koos lauldud ooperites on eriti meelde jäänud? Ikkagi jah, kahtlemata pani kinnissee oli haruldaselt huvitav koosnev. See on mul väga selgesti meeles järgmised osad, mis on ka väga hästi meeles ja väga niisuguse toreda sooja tunde jättis laulmine Eugen Kapi tasu lehtedes, Vambo ja Saima mitt tegime tohutu töö, siis suurepäraste juhendajatega tookord väga põhjalik. Ja, ja see on väga piltlikult meeles. Veel võiks nimetada ka vabaduselaulik, väga tore partner on olnud Mullen, Tiit Kuusik. Me oleme üksteisest võtnud ees teisele, andnud laval inspireerides vastamisi teineteist laulmisel. Ja seda muidugi ka, võib-olla eriti arusaadavalt, et me oleme sama pedagoogi õpilased olnud professor, arteri õpilased. Aga mis on teie arvates olnud selleks põhivundamendiks, Tiit Kuusik, nii kaua on suutnud püsida sellises kõrgvormis? Ainult üks faktor kese on hingamine. Hingamisharjutused, mis olid professor Harderil kõige tähtsamal kohal. Aleksander Arder oli Eesti ooperilaval esimene Boriss kodunus. Nagu sümboolse teatepulga andis õpetaja õpilase üle kõik oma tähelepanekud ja kogemused. Ning küllap täiesti seadusepäraselt Saiborissist 20 aastat hiljem ka Tiit Kuusiku hiilgeosa kuulakem katkendit Aleksander Arder sõnavõtust mis on salvestatud 1955. aastal. Mul oli juhus kuulata ka kõige kuulsamat poissi seal läbinit. Läbilid, mis nüüd on alati meeldejääv. Olen läinud ka praegusaegset lavastust Estonia teatris kus on väga suur rõhk pandud jälgi laugude rahwober, kus ma siis endale ja ka peaosalised on, on easta välja toodud. Milline osa või ooper? Teile kõige rohkem rõõmu valmistanud kõige rohkem muidugi see, mis on võib-olla mind võtnud nii-öelda jäägitult, jäägitult selles mõttes, et kus on vaja olnud laulda ja kus on vaja olnud ka mängida, nii et unustad võib-olla enesejärve ümbruse ära. Kui just nime juurde panna, siis üks kindlasti on neist olnud Boriss mis on muutunud nii sisuliselt jäägitult. Aga teine otsekohe antipood sellele vastand on see roo, noh, seal võib olla, sisu ei ole, niivõrd kui siin on võimalus olnud just oma leia tehnikaga ise sellest lõbu ja mõnu tunda. Tõesti, kui mõelda teie laialdase repertuaari, siis ma ei tea ühtegi teist lauljat kes oleks nii erinevate osadega nii hästi hakkama saanud, sest on ju Figaroid küll vanad ei suuda pressiga hakkama saada. Need mehed, kes paistsid kest, Borissi laulad meie pesakeeled vigaraga maha. Ma nii väga ühekülgseks pole kunagi tahtnud jääda nii ühe žanri külge, sellepärast on mind ju kah väga tõmmanud kammerlaul, kus musitseerimine peab olema hoopis teiselaadne kui võib-olla ooperis siiski seda närveeritega enne etendust ikka. No hoidku taevas, kui see närv päris ära kaob. Ma mäletan oma noorusest, kus ma arvasin, et ma olen kindel, laulud olid selged ja mis mul seal karta ja midagi. See, ma pean siiski tagantjärgi ütlema, oli kõige hallim esinemine vist ikka vaikselt, närv peab olema, see tiivustab ja ergutab ja kisub sind ennast kaasa, jagus selle läbi. Ikka saab kuulajaskond kah kaasa kiskuda, kui mul on see õnn siiamaani olnud, et ega ma oma osades nüüd nii tehniliselt ost alla pole jäänud. Ja sellepärast mul ei ole ka nisust erilist hirmu nootide sofast. Kui nüüd oleks. Võimalus mõnda osa uuesti lauldava vanemast repertuaarist. Milliseid oside kõige meelsamini tahaks veel uuesti oma aktiivsesse repertuaari lülitada? Ei ole seal nagu mõelnudki. Alati tahaks ikka midagi uut, mida ei ole teinud varem. Aga noh, hea meelega laulaksime oporissi siis kindlasti hea meelega, kahh, lendavad hollandlased. Ma pean kahjuks ütlema, et Wagneri olen ma saanud üldse vähe laulda ja ta erutab mind päris suurel määral kohe. Hendrik Krumm millised on sinu tähelepanekud Tiit Kuusiku teatritööst? Tiit Kuusik oli minu esimene ooperielamus, mina tulin esimest korda Estonia teatrisse Saaremaalt ja nägin deemoni etendust tiikuusikuga. Ja mul on siiamaani mõningad niisugust mälupildid silmade ees ja ma mäletan, et Tiit Kuusik juba juba sel ajal jättis mulle väga suure mulje. Nüüd on sellest ajast möödas juba 23 aastat või neli aastat isegi. Ja ma pean ütlema, et minu lauljatee on tihedalt seotud olnud Tiit kuusikut lauljatee ka sellepärast et esimene ooper, mida ma tegin, nii suur ooper oli tsaari mõrsja ja seal mind pandi kohe Tiit Kuusiku kokku ja edaspidi meil on ikka iga aasta tulnud ühes ooperis kahes koos olla küll rivaalina, küll sõpradena, ja mis tema juures minule sümpatiseerib, on minu meelest niisugune trieetika, ta on aus töömees, ei tea juuste, Tiit Kuusik oleks kasutanud kuskil pool mingisuguseid ebaausaid võtteid, nagu ütleme, poksis tehakse Öeldakse löök allapoole vööd, mis meie laulja ja näitleja elus oma niisugusi hingeliste tasakaalutuse hetkedel võivad väga kergesti suust libiseda ja selles mõttes ta on minu meelest väga korrektne, teiseks tema suur töö, armastus ja, ja lugupidamine sellest tööst, selle töö edasiarendamine. Ja ma pean veel ütlema, et nüüd, kui mina olen ka nagu jõudnud lauljate rivi etteotsa siis ma tunnen ka seda, et seal eesotsas ei ole mitte kerge olla selles mõttes Tiit Kuusik, kes on pidanud seda meie ooperiteatrivankrit juba üle 30 aasta ja kogu aeg olnud seal eesotsas, see tähendab olla iga etendust teistele eeskujuks ja oma isikliku eeskujuga innustada teisi tahes-tahtmatult. Kui sa teed niisuguse inimesed koostööd, siis see jätab kuskil sisemuses sügavuses sulle nisust jäljed, millest sa ise ei oska aru saada. Aga selles mõttes me oleme kõik tegelikult niisuguste eestvedajate õpilased. Valdur Roots, Tiit Kuusiku ja sinu koostöös jõudsid hiljuti müügile kaks uut heliplaati mida võiksid öelda tema kammerrepertuaari ettevalmistamise ning esitamise kohta. Võib-olla jah, kõige olulisem on tema töötamisoskus üldse. Ja ma ütleksin selline heas mõttes vana kool töötamise juures nimelt meie noored inimesed, oleme ise tihtilugu nagu lihtsalt pealiskaudsemalt hakkama ja ja teinekord oleme kõigest üle ja arvame, et meil juba tuleb, kui ta veel ei tule. Tegelikult kuusiku puhul on see hoopis vastupidi. Kõik. Ma nõudlikkus enda vastu ja samuti ka teiste vastu on väga kõrgel tasemel. Ja see töö, mis ta teeb nii proovis kui, ütleme, lindistamisel või see on äärmiselt nõudlik enda vastu. Ja väga kontsentreeritud. Arvatavasti see on ja maast madalast sisse harjunud töötamise oskus, tema proovid on täiesti sajaprotsendilised, maksimaalsed niisugune töötamisprotsess. Vaat selles suhtes tema mind hämmastab, olgugi et ma juba kaua temaga töötanud. Alguses ma ei uskunud, kui ta tuli proovi ja ütles, et tal on mõned uued asjad. Miks ma ei uskunud sellepärast, et me laulsime need läbi ja mulle tundus, et see on ammu õpitud sisse lauldud väga välja kujunenud kontseptsiooniga täiesti nagu valmis. Ja ma ei tahtnud nagu hästi uskuda, et see on nüüd uus asi. Siis kui ma leidsin seal mõned pisikesed iluduse vead, mida ta ise väga soovis midagi leiaksin. Ta oli tõepoolest, ta lubab väga ausalt ka alati kriitikat teha omavahelises töös ja sa tunned tõesti, et sul ei ole vahel ebamuga või piinlik, nagu suurele professori rahvakunstnikele märkust teha. No mõnikord tundub, et nagu ei tahakski märkust tehasest, asi on nii tühine, aga tema ise nõuab, vähemalt minul on ta nii nii väga nõudnud, siis lindistamisel ma olen tähele pannud, et ta kui teinekord niisugust aupaklikult tundest režissöör seal ei ütle midagi, kui ometi oli midagi viga, kui ta ise seda tunneb, siis ta kohe pressib välja sellelt režissöörilt selle märkuse tema on nii teinud alati kui mina olen olnud seda tähele panemas ja proovidel täpselt samuti ta jäänud enne rahule, kui ma olin ikka kõik ära öelnud, mis mul öelda oli, need olid isegi võiks öelda võrdlemisi tühised asjad. Töötamise nivoo on niivõrd kõrge, ta ei lepi sellega, kui ta ei saa seda kõike maksimaalselt, tead niimoodi on see alati olnud ja sellega ma olen ära harjunud, muidu see mind hämmastaks, kui ma ei oleks vastupidist küllalt palju kogenenud. Et on ka neid lauljaid, kes tuleb kontsert, mis iganes viisi õppima ja. Isegi on olnud nii, et ma olen sõnu pidanud õpetama. Tihtipeale ma kuulen ikka nii jutte kuluaarides, eelmise õhtu ooperietenduse kohta, et no küll kuusik seal laulisele ja midagi niisugust, et inimesed nagu ei väsi seda imestamast. Mina ei hämmastuks, kui inimesed harjuksid sellega, et on üks niisugune maailma etalon meil. Et nad harjuksid ja peaksid seda loomulikuks, aga inimesed suudavad siiski sellest alati jälle imestada ja vaimustada, see on väga tore. Võib-olla meie vabariigi publik isegi tunneb võrdlemisi vähe kuusikut kui kammerlauljaid. Väga hästi tuntakse teda oopri, lauljannaga, kammerkontsert, teda millegipärast annab vabariigis vähe. Need toimuvad põhiliselt siin eemal ja seal ta teeb väga erinevalt. Ta laulab ikka täiesti kammermuusikat ja see erineb ju täiesti ooperile lähenemisest. Ma pean ütlema, et ühe kontsertreisi vältel ta on tõesti iga õhtu erinev. Mina isiklikult võin öelda, see polekski võib-olla nii tähtis, aga see näitab tema sukestiivsust ja partneri kaasa tõmbamise jõudu. Mina olen ennast pärast tema kontserti, kus ma saadan täiesti tühjaks mänginud, alati on mul see tunne. On teil mõned südamesoovid, mis veel vajasid realiseerimist. Oli südamesoov on palju. Kas neid kõiki suudab teha meie teatris? Repertuaar ei ole just väga rikkalik ja siis jääbki nii, näiteks kas või seesama Verdi? Ma ei ole ikkagi Veldada nii ammendanud, tähendab, ammendanud selles mõttes, mis ooperiteatrites üldse nüüd repertuaaris on? No nüüd tuleb meil jällegi loodetavasti üks uus juurde. Verdi Attila? See on muidugi väga meeldiv, aga mis veel vana lõbus falsta? Seda oleks küll soov kah proovida. Kas selleni jõuan, ei tea. Eugen Kapilt on mul praegu kolm laulu klaveri peal ja oli kuulda, et neljas lisandub kas täna või homme. Nii et tööpuudust ei ole karta ka eelolevatel hooaegadel. Loodan, et mitte. Kui ma suudan siis ees mul päris suur ja raske ja väga meeldiv ülesanne, nimelt paluti minul laulda plaadil ühte tsükkelt. Ja ja ma otsustasin selleks tsükliks valida. Schuberti talvine tee. Seal on mul küll terve rida asju, tuttavaid, kuid on ka päris palju laule, mida ma ei ole veel laulnud. Nii et see oleks, see on päris tõsine ja raske töö, aga mulle ka väga meeldib. Kuna seda tsüklit hindan väga. Professor Gustav Ernesaksal titt kuusiku ristiisal kes saksapärase tiitri asemel soovitas tarvitusele võtta eestipärase nime. Tiit on alati kiire. Täna eriti, sest kohver on pakitud ning taskus sõidupilet Tallinn-Moskva New York. Sellepärast ainult üks hästi lühike soov tiit kuusikule. Tema juubelite vahefinishi puhul. Kallis risti projektiik olen kord öelnud, et sa teistest pikamaa lauljatest erinevaid sellega, et oled üha paremini laulma hakanud. Tahan täna kinnitada, et ma jään varem öeldu juurde. Kultuur tähendab pidevat rasket kurnavat tööd aga töös on ikka nähtud sunnitööd, sellepärast pole tema vastu kuigi suurt lugupidamist, on ütelnud Tammsaare. Tiit Kuusik teeb iga päev seda rasket tööd, millest enamus jääb publikule märkamata. Selle eest on aga kuulajad vaimustunud tema kõrgest laulukultuurist nii Mehhikos kui Islandil, Norras, rääkimata juba lähematest linnadest või maadest. Romulus Tiitus pani kordama šarsile allkirjaks. Figaro siin Figaro seal kuusikut harva näeb Tallinna peal. Selles on suur tõetera, kuid ometi mitte kogu tõde. Sest rohkem kui ükski teine laulja on Tiit Kuusik teinud tööd oma koduteatri Estonia heaks ning alles siis Figarona ringi rännanud. Ja kuigi praegune verstapost ei kuulu ametlike juubelit hulka, hüüab iga Estoniale tiit kuusikule kogu südamest Kreufad siuh, sest mõtted ning soovid on meil kõikidel ühised. Kallis Tiit, jõudu ja jaksu ja et me ikka veel kaua aega saaksime ikka koos rinda pista. Ooperilaval. Ilusaid osi, sest et niisugust päritonite pärli nagu on Tiit Kuusik ei mäleta meie lavadel ja tahaks tõesti veel väga paljudeks aastateks hoida talle tugevat tervist ja hindu laulmiseks.