Millisena kujutleksid linn, mille mõõtmed on üks kilomeeter korda 600 meetrit? Tõenäoliselt mitte sellisena, nagu ta päriselt on. Et sinna võiks mahtuda nii palju väliselt tagasihoidlike, ometi suursuguseid hooneid, mille sees avanevad sulle realised Vahemereballaad, saaks nii palju kirikuid, mille siseruume täidab Paroclick kullasära. Nii palju monumente ja kunsti. Mis sa poleks osanud kujutleda, et see linn on kummaline, kokkusurutud ja liivatooniline puude rohelust peaaegu polegi, tänavad moodustavad korrapärase ruudustiku ja arhitektuuris arvab vilumatu sõlm araabia mõjusid leidvat. Muidugi on see Euroopa Liidu kõige väiksem ja kõige lõunapoolsem pealinn Valleta, Malta riigi põhisaarel ikka ilusat pühapäeva vikerraadio, Helgi Erilaid ja mis muud, kui. Arvatakse, et vanad kreeklased kutsusid Malta saart Melitee, mis tähendas Mesimagus. Maltal tootnud ainult sel saarel elavad mesilased täiesti erilise maitsega mett. Roomlased nimetanud saart Melita, mis on ladinakeelne versioon kreeklaste Melid tõest niiet Gamma kuse nimega paik. Ajaloolased väidavad, et tõenäoliselt jõudsid esimesed inimesed Malta saarele umbes 5000 aastat enne Kristust. Möödanaagitsust, mis noil aegadel veel ühendas Maltat ja seitsiiliat rõhutasid siia esimesed eelajaloolised kivihütid. Hiljem aga alates umbes aastast 3600 enne Kristust püstitasid Saarele määratuid kivi templeid, mida peetakse kõige teemadeks sedalaadi monomentideks terves maailmas. Oma kaubareisidel Vahemere maadelt põhjapoolsetesse riikidesse Beatlesid maalt seal sageli foiniikia kaupmehed. Nende peatuspaigaks, hiljem ka elukohaks said Malta saare keskosas paiknev Tiina ja selle lähedal seisev rabat. Neljandal sajandil enne Kristust käis Malta käest kätte, kuni selle vallutas aastal 218 enne Kristust Magonsuldibeeriuszempronius longus esimesest sajandist pärit rooma kirjaniku, loodusteadlase ja riigimehe Plinius vanema märkmed Malta kohta, milles kiidetakse saare sadamaid, selle elanike jõukust. Nende uhkelt sisustatud kodusid. 58 jõudsid Malta kaldale laevaõnnetusse sattunud apostel Paulus. Jutlustaja Luukas, kes tõid siia ristiusu, oli 395, kui Malta jäi Lääne-Rooma impeeriumi mõjusfääri. Seejärel käis taas käest kätte, kord vallutasid selle, Wanda olid siis idagoodid. Kuni 870. aastani kuulus Malta Bütsantsi impeeriumi aladele. Siis tulid araablased, röövisid ja rüüstasid, hävitasid tähtsaimad ehitised ja järel jäi saar peaaegu tühjaks. Kuni Sitsiilia muhameedlased selle 1048. 49. aastal oma kolooniaks tegid. Muhameedlased tõid kaasa uue niisutussüsteemi, mõned saarel senitundmatut puuviljad ja Kuulo araabia keele, millest asjatundjate arvates areneski aegade jooksul välja malta keel. Malta kristlased ei pidanud ristiusust loobuma, kuid pidid maksma kõigile kristlastele kohustusliku usumaksu. 91 tulid põhja poolt sõjakad normannid vallutasid nii Sitsiilia kui Malta ja kehtestasid saartel ristiusu. Sajand hiljem tulid sõjakad sakslased Friedrich, teine Hochenshauffenite kuningakojast oli otsustanud Maltat hõlmavasse Sitsiilia kuningriiki lääne kultuuri tuua, kuid maa kaubandus hävis selle protsessi käigus peaaegu täielikult. 1249. aastal teades Friedrich teine, et kõik saarele jäänud muhameedlased saadetakse välja või peavad ristiusku astuma. Vaheldusrikas, et mitte öelda kurba ajalugu väike ja kaitsetu Malta oli valla kõigile vallutajatele, kes eelmised vallutajad pihuks ja põrmuks suutsid teha. Alates aastast 1282 valitses siin Hispaania ära kooni dünastia ja aastal 1500 kümmend ansid Hispaania kuningas Carlos esimene ja tema ema, Kastiilia Huanna, kes olid Sitsiilia monarhid, Malta ja koosa saared alatiseks Püha Johannese Hospital liitide rüütliordule. Nüüdsest Maltarrititele. Tuletagem pisut meelde Püha Johannese hospitaliitide rüütliordu rajati pärast esimest risti, et aastal 1113 et kaitsta ja ravida pühale maale tulnud palverändureid. 1291 vallutasid türklased pärast raskeid lahinguid püha maa ja hospidali ordu. Klid leidsid peavarju Küprose saarel. Seejärel vallutasid rooduse, kuid aastal 1522 Filid sultan Suleimani vägede survel ka sellelt saarelt lahkuma. Ja lõpuks, 1530. aastal leidsid rüütlid endale kodu Malta saarel Saare ajalukku jäänud suur piiramine augustis 1565 kui tohutu Türgi ottomanide vägi Maltat vallutada püüdis, kuid ordu suurmeister Jean Paris soode valet. Mina olin uhke ja mehine mees orduga punases, valgete Maltaristidega rüüs ei andnud alla ka maania. Laevad jõudsid lõpuks Sitsiiliast rüütlitele appi. Türklased põgenesid euroopalias rüütlitele kaasa ja Poltar olevat öelnud, et malta piiramine jääb kõigi aegade vägevaim lahinguna. Ajaloo. Mõõdukas, Malta ordu suurmeister rändeballett asus kohe pärast piiramist Malta saare idapoolsele rannikule uut kindluslinna ehitama. Ühtlasi pidi sellest saama Malta pealinn, millele anti suurmeistri auks nimeks Valleta. Selles malka rahvalaulus jutustatakse naisest, kelle poja türklased ära röövisid. Naine palus köhadimeetriust ja pühak aitaski poja koju tagasi. Ajalugu elab siingi legendides, lauludes aga Valleta nurgakivi pani suurmeister deva lõpp paika märtsist 1566 sinna, kus praegu seisab võitude jumalaema kirik. Uue linnapeakujundajaks sai paavst pius viienda kaitserajatiste meister Franžescol aparelli toodud linna põhiplaan kujutas enesest äärmiselt korrapärast lausa malelauda meenutavat laiade ja sirgete tänavate võrgustikku, mis algas linnaväravast skyberrase poolsaare lääneosas ja lõppesse ante Elmo kindlusega idas. Malta ordu suurmeister Shande ballett suri 74 aastasena. 1568 jäi näinudki oma linna valmimist. 1570 oli linna ehitamine peaaegu lõpetatud. 1571 saival letast Malta pealinn siis, kui ordu järgmine suurmeister Pärdemont asus elama peatänava ääres seisvasse suurmeistripaleesse. Mõlemasse otsa kerkisid vägevad ilmatu kõrgete kaitsemüüridega bastionid. 1749 plaanisid muhameedlaste storiad suurmeister Pinto tapmist, kuid vandenõu avastati peaaegu kohe. Pinto oli just see Malta ordu suurmeister, kelle ajal jõudis Valleta kirikutesse ja ballatsudesse rock arhitektuur. Ja siis tuli aasta 1789. Vasli langes suure prantsuse revolutsiooni. Vabadus, võrdsus, vendlus levisid mujalegi Euroopasse. Malta rüütlite mõjuvõim saarel oli tublisti kahanenud. Neil oli tekkinud hulk vaenlasi, kes palusid Napoleoni, et viimane saare rüütlitest vabastaks. 1798. aastal oli Napoleon oma vägedega parasjagu teel Egiptusse ning palus Malta rüütlitele luba oma laevadel tagavarade täiendamiseks Valleta sadamasse sõita. Seejärel pööras aga relvad oma külalislahkete vastuvõtjate vastu ja vallutastki sellise pettusega saare. Varsti selgus aga, et Maltale said olid vihma käest räästa alla sattunud. Joan ise lahkus õige peasaarelt ja seilas oma laevadega edasi Egiptuse poole. Järele jäi tugev prantslaste garnison, kes ei hoolinud Maltalaste katoliku usust ja röövis siinsete kirikute varasid. Kohalik rahvas hakkas mässama ja nõudis prantslaste lahkumist. Neile tulid appi Sitsiilia ja Naapoli kuningriigid ja Suurbritannia. Viimane saatis päevad Maltat piirama prantsuse kindral. Boa andis aastal 1800 alla malta juhid võtsid inglased vastu ja palusid, et nende riigist saaks briti kuningriigi Tonioon. Maitalaste deklaratsioonis oli öeldud tema majesteedil siis Suurbritannia kuningal pole õigust või noh, meie saarel kellelegi teisele üle anda, kui ta on otsustanud Malta kaitsmisest loobuda on ainult Reelanikele õigus oma saatuse üle otsustada. Hinda. Meeldib enne kellalöögid ilmselt päriselt Maltale ei kostnud, kuid pealinn valetad, täiendati nüüd juba brittide kombel. Uued hooned ehitati suuremad ja avaramad. 1883 avati raudteeliin Valletaja Tiina vahel. Maltast sai tähtis vahepeatus Briti kaubalaevadel teel Indiasse. Laevaliiklus oli tihe ja muidugi saabus nii moodiga Maltale, kõiksugu seninägematuid ja eksootilisi kaupu jõudis kätte 20-st sajandama suurte sõdadega. Teise maailmasõja ajal aprillis 1942 autasustas Suurbritannia kuningas George kuues vapralt liitlaste poolel vastu pidevaid Maltalasi George'i ristiga kangelaslikkuse ja ustavuse eest, mida ajalugu ei unusta. Ristikut kujutis ehib tänaseni Malta punavalget lippu. 21. septembril 1964 pärast läbirääkimisi Briti kuningriigiga saimaltast iseseisev riik, kuid kuninganna Elizabeth teine jäitaga Malta kuningannaks, keda esindas saarel kindralkuberner. 1974. aastal kuulutas Malta end vabariigiks, kuigi jäi Briti rahvasteühendusse. Neutraalne Malta ühines Euroopa Liiduga aastal 2004. Malta rahvalikud meloodiad on lihtsad, jäävad kergesti meelde. Ühe sellise saatel asume Valleta merepoolsest kaitsekindlusest teele kuid siinsed määratud liiva toonilised müürid on liiga uhked ja linna jaoks liiga tähtsad, et neist kõnelemata edasi astuda. Sante hõlma. Püha Elmo on tähekujuliste, kohati ligi 50 meetri kõrguste müüridega ümbritsetud. Määratud inglus koosneb mitmetest bastionidest ning selle keskele ilmatu paraadväljak. Kihu plokkidest bastionide vahelt paistev Vahemeri on siin uskumatult sinine. Oli ka malta suure piiramise ajal, kui seda täitsid türgi ottomanide laevad. Ja külmakindlus oli ainus paik, mille türklased oma piiramise ajal vallutada suutsid. Edasi nad ei pääsenud. Võiks arvata, et Malta rüütleid ja nende liitlasi kaitses pühak ise. Hormi Erasmus, keda tuntakse Püha Elmo nime all tagakiusatud kristlane, suri umbes aastal 303 märtrisurma. Temast sai meremeeste kaitsepühak, kes jätkanud palvetamist ka siis, kui pikne tema läheduses maasse lõi. Äikese ajal võis elektrit täis õhus merel olevate laevade mastide otstesse tekkida kummalisi elusi ja meremehed hakkasid seda nähtust püha Elmo Tuleks kutsuma. Nad arvasid, et nende kaitsepühak on lähedal ja hoiab meid sämptolma. Kindluse nimi on samuti pühalt rasmuselt laenatud. Kõrgete bastionidega ümbritsetud seent Elmo avaral kivisel väljakul peetakse siiani rahvuslikel pidupäevadel toredades värvilistes kostüümides ajaloolisi rongkäike ja otsesitsemast võid keeratava leta pikale sirgele linna ühest otsast teise kulgeva le peatänavale Wabariigi tänavale sellega väga korrapäraselt ristuvad, näevad, viivad mõlemal pool mereni ja tegelikult ümbritsevad enam-vähem terved sky perre poolsaarel asuvat piklikku linn mõlemal kaldal, Ki kivised, kaitsemüürid. Aga sirged tänavad looklevad küngaste nõlvadel üles ja alla niga peatänav saanud ELMO kindlusest esmalt reipalt alla nii-öelda tänavaorgu. Nüüd algab kohe tõuskus, kõnnitee moodustavad laiad trepiastmed ja ronimine on päris pikk ja põhjalik. Vaevatasu on seda väärt. Tipus laiub tuur Püha George'i väljak ja otse tänava servas seisab kunagine Malta ordu suurmeistrite palee. Praegune Malta presidendi residents väga pikk, kõrge massiivne kivihoone. Oli 1569, kui Malta aadlik Eustace Monte laskis suurele linnaväljakule oma palee püstitada. Mis selle juba mõne aasta pärast Püha Johannese ordu suurmeistrile rändele Kasierile. Viimane laskis hoone Malta tuntud meistrile arhitektil laama kassaaril suursuguse maksja majesteetlik omaks ehitada. Ja nii tõusis siis ühele kahest Valleta peatänava avarast väljakust linna suurim palee, suurmeistri palee. Selle heleda liivavärviline fassaad on pidulikult lihtne, isegi range lamedat katust ääristab valustraad. Teisel korrusel on reas 15 väga kõrget nelinurkset akent. Nurkades laiuvad Valletajale nii iseloomulikud tumedaks värvitud kinnised klaasakendega puu, rõdud. Tänavakorruse aknad on väiksemad ja ruudukujulised väljakult viib paleesse kõrget sammastega ääristatud kaar väravat. Nende kohal ülemise korruse akende all on lahtised raudselt pisega piiratud rõdud. On kihku fassaad? Ah jaa, muidugi kuulub selle juurde ka kaks oma lahtistes katusealustes seisvat vahisõdurit, kes aeg-ajalt ajaviiteks natuke naljaka paraadmarsiga kohti vahetavad. Fassaadi vaadeldes ei oska aimata, et palee piklik ja kõrge hoone ümbritseb kaht siseõue kõrgemat ja madalamat ning viimases seisab vägev. Netuni pronkskuju, mida Valleta hiiglaseks kutsutakse hiilanud, hoiab paremas käes merede jumala traditsioonilist sümbolit kolmharki ja vasakus Malta rüütliordu suurmeistri vapikilpi. Elegantne ja mehelik Netun paigutati Malta sadamasse juba 1615. aastal 19. Islandil Läskis Briti kuberner, söörsioon Maashanud aga selle tollase kuberneri palee siseõue paigutada. Brittide ülemvõimu ajal saigi senisest ordu suurmeistripaleest Malta kuberneri palee viimaste uuringutega kindlaks tehtud, et habemik kuhja lokkis juustega Neptoni pea modelliks oli kuulus seitsmeteistkümnenda sajandi Itaalia admiral Andrea tooria. See on malta pulmalaul ja olid need alles uhked pulmad. Vanaema tantsis nii, et kõik alusseelikud lehvisid ja vanaisa tegi selline asi natuke pahuraks. Vägevad pulmad olid ikkagi. Aga meie oleme nüüd kunagises Malta ordu suurmeistripalees. Tänavakorrusel asusid tallid, köögid, teenijate ruumid ja laod. Teine korrus on siingi peana, Noobile ja täiesti uskumatut koridorid juhivad ühest vapustavast ruumist teise. Tõenäoliselt seisid nende pikkade seinte ääres kunagi relvastatud rüütlid. Nüüd asendavad neid esimesel hetkel päris ehmatavad raudrüüd read, mis pikkadega riideseina sarnaste ees väärikalt valvel seisavad. Galeriide kõrged laed ja seinad on kauneid maalinguid täis lagedes hulk väga värvilisi ornamente seentel lahingutes stseeni ja suurmeistrite portreesid, nurgelistele ukse sammastel ristatud mõõku ja Püha Johannese ordu, Malta rüütlite riste, valge kahe haruliste otstega rist punasel põhjal. Kõik räägib sellest, et rüütlid olid kõrgest soost ning usk, au, uhkus, vaprus ja väärikus olid nende elus esikohal. Ja kui siis avatakse uks näoga koroomi, oled veidi aega päris sõnatu. See olevat Malta kõige kaunim saal, sest kõiki selle seinu katavad hindamatut gobele plaanid, mis valmistati ordu suurmeistri Ramon per ellase jaoks seitsmeteistkümnenda sajandi algupoolel. Jah, neid eeskujuks olnud Prantsusmaa päikesekuningale ühi, Neljateistkümnenda kabineti seintel rippunud maalid, Nassau printsi kingitus. Saali seinu katvatel-Prantsusmaal kootud vaipadel möllab kõige fantastilisem säravam ja eredam eksootika. Jahistseenid lõuna Erika, Kariibi mere saarte, India ja Aafrika troopilistes paradiisimaastikest eksootilised omad, fantastilised taimed, ahvid istuvad palmide otsas ja kummalised linnud lendavad ringi, rääkimata heledates rõivastes tumedanahalist test jahimeestest. Gobelainid katavad saali kõiki seinu ja näevad oma kõrgest heast rohkem kui 100 aastat hoolimata uskumatult värsked välja. Vaipade kohal erekollase punaste õitega palkla rajal paikneb pikk friis, mis koosneb Püha Johannese ordu merelahinguid kujutavatest maalidest ja mida täiendavad rüütlitele olulised skulptuur, sett, sümbolid, usk, heategevus, voorus, mehelikkus, suuremeelsus, lootus jah, õiglus. Valla ette suurmeistri palee kunagises saadikute saalis, mida kutsuti ka punaseks saaliks, sest selle seinad olid kaetud punase Damastiga. Peeti igat sorti pidulikke ja riigi jaoks tähtsaid koosviibimisi. Seintele ripuvad suured peeglid, mis muudavad ruumi avaramaks ja fresko test koosnev friis jutustab Malta ajaloolisest piiramisest aastal 1565. Suurmeister ise istus piklikku saali ühes otsaseinas. Nimetu risti löödud kuju alla paigutatud raskete kuldnarmastega punasest sametist balda Ianiga troonil oma mustas rüüs suur valge rist rinnal, nelinurkne kübar peas. On suurmeistrit, istusid Malta kloostri kiriku ülem, emalta piiskop, ordu asekantsler ja teda abistavad preestrid istusid siinsamas lähedal elevandiluust laua ümber. Ametnikud seisid kõikjal saalis valvel, valmis igasuguseid käske täitma. Saali küllatud 15 10. tugitoolides istusid aga tähtsad Maltale rüütlid, kõik mustades riides valge rist, rinnal. Pilt, mis vääriks lavastamist. Relvad mulle ei meeldi, aga Valleta suurmeistri palee relvapalat on siiski vaatamist väärt. Muidugi on seinad täis, odasid kuja kilpe, aga päris vapustav on terve siia üles rivistatud raudrüüd armee kiivrites, vaid pilud silmade jaoks ja ma kujutlustes võivad nad äkki vägeva rauakolina saatel marssima hakata. Täiesti eraldi on siin eksponeeritud suurmeister Aloffte Winyakuuri raud. See on valmistatud Itaalia moe järgi ja selle tegemiseks läinud tervelt kümmekond aastat 1610 kuni 1620. See raudrüü kattis peaaegu kogu suurmeistrikeha üleni peente kuldsete ornamentidega graveeringutega kaetud ja seda vaadates küll aru, mismoodi niisugune asi inimesele selga pandi. Jääb mulje, et osade kaupa, mis siis kokku neediti, aga kuidas ta sellest välja sai? Noh, kaunistatud relvad, raudrüüd kunst on ju seegi, kuid liiga tugevasti surmaga seotud. Hoopis toredam on lahkuda Malta uhkeimast paleest legendiga et kunagi kummitanud selles hoones üks suur kass inglise leedi teda nähes minestusse langenud Jutanud kummituskiisu aknast välja ja pärast seda pole teda enam iial nähtud. Mis aga neid edasi mööda pikka ja sirget rüütlite rajatud Malta pealinna Valleta vabariigi nime kandvat tänavat, kiikad mäest alla kõrvaltänavatele, selles ruudustikku moodustava põhiplaaniga linnas ja uurid hooneid. Ja mõned fassaadid meenutavad Itaalia palatsusid. Kirikuid on palju ja neil on tihtigi päris vahvad barokkdetailidega fassaad, paadid, kuid mõni fassaad on nii tagasihoidlik, et ei oska otsidagi selle taha peitunud väikest kirikut. Vallete suurim ja uhkeim kirik, Püha Johannese katedraal on kogu oma kunstiväärtustega omaette saatetundi väärt. Ja loodetavasti see ükskord ka tuleb. Loomeliitude kirik on siin linnas ainus, mille 42 meetri kõrgune kuppel Valleta panoraami ehib. Ja täiesti eriline on saare briti ajastut meenutav Püha Pauluse anglikaani kirik. Kõigepealt kaunistab seda hoonet Valleta ainus kõrge ja sale kirikutorn 60 meetrit taevasse mis koos nimetatud Carmeliitide kirikukupliga linna panoraami põnevaks teeb. Ja kirikus on Inglismaalt Chesteri Tedrealist Maltale toodu reel, mille valmistamise aasta on 1684 ja millel olevat mänginud Georg Friedrich Endel ise. Endel aga Valleta, Püha Pauluse anglikaani kirikusse jõudmiseks tuleb peatänavaga ristuvad vana teatritänavat mööda allamäge jalutada. Ja siin ta on tõeline uusklassikaline templi fassaad On ja sammaste rea ja kolmnurkse viiluga. 19. sajandil külastest Suurbritannia leskkuninganna äädelaid oma Maltat. No nii avastas, et pealinnas valetas, polegi anglikaani kirikut. Märtsis 1839 pani kuninganna kiriku nurgakivi paika ja 1844 oli hoone valmis selle sisemusse kuna klassikaline nagu fassaad suure heleda ovaalse kujuga ruumi pealöövi piiravad kahelt poolt Korintose sammaste read. Altaripoolses otsas seisab pidulik valge ümara kupliga mas paviljon. Selle ümber poolkaarekujulise seina tammepaneelidel on meenutatud kõiki teises maailmasõjas Malta kaitsmisel langenud liitlaste sõdureid. Röövide seintel ripub 12 Maltal võidelnud liitlasriikide lippu. Nende hulgas muidugi briti kuningliku lennuväe ja mereväe lipud. Väga vaikne on siin väga hiiglaslik ja pidulik. Palju mälest, tõsi, Beati ajastut meenutavat leidub Valletas tegelikult kõikjal, kuid kõik erinevate valitsejate all elatud ajad surevad lõpuks ikka kokku ühtseks kerevaks. Malta ajalooks. Valletele jämedate katustega meevärviliste majade eriline tunnus on kinnised klaasakende reaga rõdud. Ma arvan, peaaegu kõigil hoonetel on pikemaid ja lühemaid, suuremaid ja väiksemaid igasugustes värvides, kroonides sagedamini, vahest siiski tumedaid näiteks sinakasrohelisi on pärit Sitsiiliast, Hispaaniast, Araabiast või on semalt alaste eneste leiutis. Kui vanad nad on, tuleb uurida ja otsida. Kallerrüüemalti ja kutsutakse siin neidki, Mesi puur edusid arhitektuuri. Kalevlaste meelest võiksid need põhimõtteliselt araabia algupära olla kuid ei pärine siiski otse Malta araabia aegadest, mis kestsid üheksandast 11. sajandini ning nii kaugetest aegadest midagi sellist säilinud ei ole. Arvatakse, et esimesed rõdud vallitas olid valmistatud kivist materjal, mille poolest siinsed saared tõesti rikkad olid. Malta meisterlikult Kiviräidurid tundsid läbi ja lõhki oma saare pehmet lubjakivi ja suutsid sellestki päraseid kunstitöid välja võluda. Nende käed muutsid lamedat kivilahmakat kauneteks kurvilisteks ornamentidega ehitud rõdupiireteks, mille pinnalt võis leida kahe haruliste otsustega Maltariste säratseenide kuue kroonlehega öisi, prantsuse aadlike vappi, liiliaid ja palju sealhulgas ka avarusi, millest maja elanik sai jälgida tänavaelu niimoodi, et teda ennast alt tänavalt ei nähtud. Siin peitub juba otsene side araabia ja pärsia maailmaga. Kui Püha Johannese rüütlid Maltasse tulid, asuti saarel kõrgemaid maju ehitama, sest maad oli ju vähe. Peagi leiti kivi rõdude palus traadid võtavad rõdu pinnast liiga palju, lumi ära, mis tähendas, et rõdude ääred pidid õhemad olema. Aga kivi před võisid sel juhul puruneda je ohtlikul kombel tänavale kukkuda. Lahenduseks oli sepis raud ja sellest materjalist väga kauneid, nii musti kui valgeid, mustrilisi rõdu, valustraade leidub Valletas palju. Nonii lisa, sellised rõdud majaelanikele ei andnud ja siit ongi uurijad leidnud vähemalt ühe ja olulise kaetud rõdude tekkimise põhjuse. Rõdude kivist aluspõhjale ehitati puust klaasakendega nõnda ja tuba sai kohe suurem oli tekkinud otsese päikese eest kaitstud lisaruum, kus lapsed said ohutult mängida ja kus Louise hoopis parem Bremeni tänavamelu jälgida kui tavalisest aknast. Sellistel kinnistel rõdudel on mitmeid erinevaid kujusid. Kõik sõltub sellest, mis kujuga on rõdu kivine alus, kas nelinurkne, marnurkne või kurviline, hilisemal ajal ümarnurksed ja kurvilise kaetud rõdusid enam ei ehitatud. Ka tavalised nelinurksed olid piisavalt kallid. Nii et erikujulised rõdud on enamasti varasemad. Ma ikka valsirütmis rahvalaulud haakuvad toredasti siinsete majade kaetud rõdude rütmiga. Need pikkade akende ridadega kallariiad on ehitatud nii, et nende külgaknaid saab hõlpsasti avada. Nii pääseb mahe tuul ruumi õhutama. Kodu uudishimulikud pilgud aknast sisse ei näe. Algselt olid need puurõdud pruunikashallid. Seejärel värviti nad põhiliselt rohelisteks, kuid hilisematel aegadel leidub neid kõigis vikerkaare toonides ja mõned redudest on ehitatud jumalalt, et väikest nelinurkset aknakatet liigutades või läbi kivi põrandasse jäetud augu piiludes võib elanik salaja näha, kes parasjagu tema uksele koputab. Nii on lood Valleta toredate, kinniste puu rõdudega mis on ehitatud ka Malta rüütliordu kunagise suurmeistri palee ülemise korruse nurkadesse. Siin on need sinised ja ulatuvad toredasti ümber nurga. Toetab pikk rida ornamentidega kaunistatud kiviseinast, väljuvaid talasid nõrgad alalt, vaatab vastu kivine nägu. Valleta üllatab sind ikka ja jälle. Kõrvaltänavate hooned pole kaugeltki alati laitmatult värske värvikihi all. Nad on kokku surutud, sest ruumi on vähe. Nad on ehtsalt vanad ja nad on kõik leiva toonilisest kivist. Kuid äkki, sest et see mõne maja nurga nišis suure lumivalge lohet taltsutama ingli või mälestusmärgi väikese pühakuju ajalugu igal sammul. Peatänav vabariigi tänav on küll kenasti silutud ja korras kõigi oma kohvikute-restoranide ja poodidega. Asusime teele saare idapoolsest otsast. Püha Ma kindlusest. Ja kui detsembripäike umbes kella viie paiku õhtupoolik oli juba madalale vajub, paistab ta sulle eredalt otse silma kui lähener linna läänepoolsele servale. Siin on suur valluta bussi ja, ja linn saab otsa. Õigemini muutub järgmiseks linnaks, millel on ilus nimi flari Jaana. Aga ka siin väikese linna teises otsas on tohutud liiva värvilised, kivist välja raiutud kindlused. Nende massiivsed müürid moodustavad siingi mitu ilmatu suurt kolmnurkselt ette tungivat bastioni näidanud määratutest kiviplokkidest eriskummalised fantastilised ehitused mis olevat valmis ehitatud uskumatult kiiresti, ainult viie aastaga. Küllap siis vastabki sellele, et iga päev töötanud siin lausa 8000 ehitajat paksude ja tugevate müüride sees leiduvat tunneleid, salakäike ja võlvitud laoruume. Üle silla kõndides heidad pilgu alla ja sulle tundub, et kindluse müürid kaovad lõputusse sügavikku. Teisel tõuseb liivavärviline sein kümneid meetreid kõrgusse ja selle ees seisavad äkki mõned klassikalised sambad vabalt jalgsi. Salapärane vaikiv mälestus minevikust. Sona juhtunud lugusid ja nende tegelasi selles rüütlite rajatud linnas võid endale lõputult ette kujutada.